Kromoplastid - sisaldavad erinevaid karotinoide: punaseid, oranzhe ja kollaseid pigmente. Nad on kloroplastidest väiksemad ja esinevad kroonlehtedes, küpsetes viljades, sügiseste lehtede rakkudes. Rakutuum (3) - sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni, kontrollib raku elutegevust. Kuju võib olla erinev. Tuuma ümbritseb kahekihiline tuumamembraan, milles on ainevahetuseks poorid (5). Tuuma sees on DNA, nukleoplasma ja tuumakesed (4). Tuumakesed koosnevad valgust ja RNA-st, nende ülesandeks on ribosoomide süntees. Vakuool (2) - rakumahlaga täidetud õõs, mis on ümbritsetud ühekordse membraaniga. Tekivad ER-st Golgi kompleksi osalusel. Rakkude kasvades vakuoolide maht suureneb. Vakuoolidesse võivad ladestuda varuained lahustena, terakestena või tilkadena. LOOMARAKK BAKTERIRAKK
tuuma poori kompleksi (NPC). 7 Tuuma poori kompleksi ehitus Molekulmass ~125x106 Da (selgroogsetel) st 30x ribosoom. Moodustub 50 100 erinevast valgust. Neid valke nim nukleoporiinideks. Elektronmikroskoobis saadud piltide alusel on esitatud skeem. Kompleks koosneb subühikutest, mis moodustavad tsütoplasmaatilise rõnga tsütoplasma poolsel küljel ja nn tuuma rõnga tuuma sisemuse (nukleoplasma) poole orienteeritud küljel. Iga subühik rõngas nukleoplasma poolsel küljel on seotud 100 nm pika filamendiga, millede otsad on ühendatud terminaalse ringiga, nii et moodustub korvirõnga sarnane struktuur. NPC kompleksi pikkus on ~200 nm. Erinevate pooride kompleksid on omavahel seotud tuuma lamiinidega, mis muutuvad nähtavaks kui tuuma välis ja sisemembraan eemaldada detergentidega töötlemisel. Lamiinid koosnevad intermediaarsetest filamentidest, mis paiknevad tuuma sisemembraanil
Tsütoplasmas asuvad mitokondrid, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid. Seenele vajalike valkude süntees toimub ribosoomides, kuid nende ehitus erineb mõnevõrra taime- ja loomaraku ribosoomide omast. 9. Rakuorganellid. Nende ülesanded. Rakuorganellid on raku struktuuriühikud, mis sisaldavad membraani. 1) Tuum - Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Tuuma sees on DNA, nukleoplasma ja tuumakesed. Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. 2) Tsütoplasma - Poolvedel raku sisaldis, mis koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. Tagab toitainete laialikandmise rakus. On jääkainete eritumiskohaks. Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente.
rakukest - annab taimerakule tugevuse ja kuju - on puitunud, tselluloidne või korgistunud vakuool- vee ja selles lahustunud ainete(mahlade) mahuti. kloroplast - selles toimub fotosüntees, sisaldab klorofülli, vahel ka karotinoide kromoplastid - sisaldavad karotinoide leukoplastid - sisaldavad varuaineid ( tärklis) Raku tuum: Geneetilise info säilitamise koht Ümbritsetud kestaga (kaksikmembraan) - Nukleoplasma, sisemembraan, perinukleaarne ruum, fosfolipiidid, välismembraan, tsütoplasma Kromatiin - DNA+ valgud Kromosoom - kokkupakitud kromatiin Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem Tuumas translatsiooni ei toimu Tuuma poorid (NPC) -membraane läbivad , -spetsiifilised , - loomses rakus tuhandeid valkude transporti teostavad eksportiining ja importiinid
-rakukest koosneb kitiinist -heterotroofsed organismid -osmotroofiline toitumine -keha koosneb seeneniitidest (mütseel) 39. Taimeraku ehitus. Taimerakule on iseloomulikud vakuoolid, plasmiidid ja rakukest. 1) Tuum- sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni, kontrollib raku elutegevust. Kuju võib olla erinev. Tuuma ümbritseb kahekihiline tuumamembraan, milles on ainevahetuseks poorid. Tuuma sees on DNA, nukleoplasma ja tuumakesed. Tuumakesed koosnevad valgust ja RNA-st, nende ülesandeks on ribosoomide süntees. 2) Ribosoomid- neid leidub karedal ER-l, tsütoplasmas, mitokondrites ja plastiidides. Nad koosnevad valgust ja RNA-st. Ribosoomidel kulgeb valgusüntees. 3) Mitokondrid- erineva kujuga kahekihilise membraaniga ümbritsetud oraganellid. Sisemine membraan sopistub sisse ja moodustab kristasid, mille vahele jääb vedel maatriks