Kui mõlemalt DNA ahelalt on sünteesitud uus molekul replikatsioon lõppeb 8 Mis on geen?

Vastus leiad õppematerjalist: Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016

Mis määrab ühe RNA sünteesi 9 Mis on plasmiid ?

Vastus leiad õppematerjalist: Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016

Kuidas toimub mittevajalike osade väljalõikamine ehk splaising 22 Mida kutsutakse molekulaarbioloogia põhidogmaks?

Vastus leiad õppematerjalist: Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016

Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016 (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Bioloogia - Geenitehnoloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised molekulid on polümeerid?
Mida tähendab komplementaarsusprintsiip mida DNA ahela antiparalleelsus?
Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel?
Mis on replikatsioon kuidas see toimub?
Kui mõlemalt DNA ahelalt on sünteesitud uus molekul replikatsioon lõppeb 8 Mis on geen?
Mis määrab ühe RNA sünteesi 9 Mis on plasmiid ?
Mis on alleel homosügootsus heterosügootsus?
Mis põhjustab geenide ahelduse?
Mis on promootor mis on enhaaser?
Kuidas toimub mittevajalike osade väljalõikamine ehk splaising 22 Mida kutsutakse molekulaarbioloogia põhidogmaks?
Mis toimivad kui ensüümid Nad on võimelised põhjustama katkeid DNA-s Neil on katalüütilin edomeen ja märklaud - RNA äratundmisdomeen 24 Mis on rakuteooria kes selle sõnastasid?
Palju ribosoome mis asuvad peamiselt tsütoplasmavõrgustikul gProkarüoodil puudub tsütoskelett Eukarüoodil on olemas va seenerakul 26 Lipiidide lühiiseloomustus Milleks vajab rakk lipiide?
Milleks vajab rakk suhkruid?
Mis on cDNA cDNA ehk komplementaarrne DNA on RNA matriitsilt in vitro katseliselt läbi viidud või katseklaasis toimunud sünteesitud DNA-molekul 43 Millised on kloonitud DNA-de kasutusalad tänapäeval?
Kuidas on polümeraasi ahelreaktsioon muutnud geenitehnooogiat?
Milleks kasutatakse bioloogias tsentrifuugimist?
Mis on roheline fluorestseeruv valk?
Milleks ja kuidas seda kasutatakse?
Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma?
Mis on embrüonaalsed tüvirakud?
Mille poolest erineb organismide kloonimine DNA kloonimisest?
Millised rakud on totipotentsed millised pluriptentsed?
Miks on oluline teada organismide genoomi täispikki järjestusi?
Mille poolest erinevad healoomulised kasvajad pahaloomulistest?
Mis on onkogeenid mis tuumorsuppressorid?
Miks on soolekepike ja pärmid väga head geenitehnoloogia mudelobjektid?
Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks?

Geenitehnoloogia kordamisküsimused

Millised molekulid on polümeerid ? Polümeerid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest elementaarlülidest. Tähtsaimad looduslikud polümeeerid on nukleiinhapped ja valgud .

Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiid on DNA ja RNA molekuli alalüksus, mis koosneb fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest.

Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhape (DNA ja RNA) on polümeer , mis koosneb korduvatest alaüksustest ehk nukleotiididest. See on pärilikkuse kandja rakus.

Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahela antiparalleelsus? Komplementaarsus ehk täiendavus on kaksikheeliksi kahe ahela vastastikune täiendavus, mis põhineb kindlate lämmastikaluste paardumisele tänu vesiniksideme tekkimisele. DNA ahelas vastab ühe ahela tümiin teise ahela adeniinile T-A ja tsütosiin guaniinile C-G. RNA molekulis on tümiini asemel uratsiil A-U.
DNA ahela antiparalleelsus tähendab, et selle komplementaarsed ahelad on vastassuunalised, keemiliselt erineva polaarsusega (3-5; 5-3)

Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel? RNA ja DNA keemiline struktuur on väga sarnased, kuid leidub neli erinevust:

DNA on kaheahelaline, RNA enamasti üheahelaline ja tunduvalt lühem kui DNA molekulid. Sellegipoolest võib RNA komplementaarsuse alusel paarduda ja moodustada kaksikheelikseid. Erinevalt DNA-st ei sisalda RNA pikki keerdunud kaksikheelikseid vaid pigem lõhikeste heeliksite kogumeid.
Desoksüribonukleiinhape sisaldab suhkrujäägina desoksüriboosi, kuid rsisaldab riboosi. Desoksüriboosis puudub tsüklilises pentoosis 2’ positsioonis hüdroksüülgrupp. See hudroksüülgrupp muudab RNA ebastabiilsemaks, kuna hüdrolüüs saab toimuda suurema tõenäosusega.
DNA-s on adeniinile komplementaarne alus tümiin, RNA-s aga uratsiil.
RNA omab katalüütilist funktsiooni.

Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid.
mRNA – messenger – kannab informatsiooni DNA-lt ribosoomile. Määravad aminohappelise järjestuse sünteesitavas valgus.
tRNA – transfer – transpordib aminohapped ribosoomi
rRNA – ribosomal – ribosoomi katalüütiline komponent , ühendab aminohapped valkudeks.

Mis on replikatsioon , kuidas see toimub? DNA replikatsioon on DNA omadus iseennast taastoota. Selle tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli.

DNA replikatsioon algab spetsiifilistelt genoomi lõikudelt, originidelt. Esmalt keerab ensüüm helikaas kaksikspiraali lahti ja lõhub vesiniksidemed lämmastikaluste vahel.
Ensüüm DNA polümeraas seondub DNA ahelaga
DNA polümeraas aitab sünteesida mõlema ahelaga komplementaarsed uued ahelad
Kui mõlemalt DNA ahelalt on sünteesitud uus molekul , replikatsioon lõppeb

Mis on geen? Geen on DNA lõik, mis määrab ühe RNA sünteesi.

Mis on plasmiid ? Plasmiid on kromosoomiväline pärilik üksus bakteritel ja mikroseentel, mis on DNA rõngasmolekulina iseseisvas olekus ja kandub edasi kromossomist sõltumatult.

Mis on alleel , homosügootsus, heterosügootsus ?

Alleel on geeni üks kahest või mitmest alternatiivsest esinemisvormist, mis tähistatakse sama põhisümboliga, nt a+ ja a. Asuvad sarnaste kromosoomide kindlas piirkonnas, lookuses.
Homosügoot on organism või rakk , kellel on vaadeldava tunnuse suhtes identsed alleelid .
Heterosügoot on organism või rakk, kellel on vaadeldava tunnuse erinevad alleelid (dominantne ja retsessiivne).

Mis põhjustab geenide ahelduse ? (lineaarse asetuse kromosoomis) Geeni aheldus on tingitud geenilookuste lähestikusest paiknemisest piki kromosoomi.

Transkriptsioon . Transkriptsioon on protsess, mille käigus kopeeritakse DNA geneetiline kood RNA molekulile. Protsessi viib läbi ensüüm RNA-polümeraas.

RNA-polümeraas seostub promootoriga (järjestus, millelt algab transkriptsioon).
Ensüüm harutab DNA biheeliksi lahti
Komplementaarse RNA moleuli süntees
Terminaatoril (DNA järjestus, millelt lõppeb transkriptsioon) polümeraas vabaneb. DNA ahel suletakse ensüümide abil.
RNA on valmis

Mis on promootor , mis on enhaaser?
Promootor on DNA nukleotiidijärjestus, millega seonduvad transkriptsioonifaktorid ja RNA polümeraas, et alustada transkriptsiooni.
Enhaaser on eukarüootne (päristuumne) DNA järjestus, mis võimendab transkriptsiooni ühel või mõnel geenil, isegi kui ta asetseb transkribeeritavatest geenidest kaugel

tRNA-de struktuur ja funktsioon. tRNA on madalamolekulaarne RNA, tavaliselt 76 – 90 nukleotiidi pikk. RNA struktuuri saab lagudada primaar-, sekundaar - ja tertsiaalstruktuuriks. Sekundaarstrultuur on nö ristikheina kujuga. Peamine ülesanne on aminohapete transport ribosoomi.

Aminohapete lõhiiseloomustus. Aminohape on orgaaniline ühend, mis sisaldab amino- NH3 ja karboksüülrühma COOH ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat. Aminohappeid on võimalik mitmeti klassifitseerida. Struktuuri alusel jaotatakse aminohapped funktsionaalrühmade asukoha järgi alfa (α-), beeta- (β-), gamma - (γ-) ja delta- (δ-) aminohapeteks; veel on võimalik jaotada polaarsuse, pH ja kõrvalahela tüübi alusel. Valgud koosnevad 20 aminohappest, millest tavaliseimad on nt alaniin, arginiin , fenüülalaniin, leutsiin , proliin, trüptofaan, valiin jt.

Valkude lühiiseloomustus. Valk on makromolekul, mis koosneb ühest või enamast polüpeptiididst. Iga polüpeptiid koosneb aminohapete ahelast, kus aminohapped on ühendatud peptiidsidemega.

Geneetiline kood. Translatsiooni käigus muudetakse mRNA nukleotiidne järjestus valkude aminohappeliseks järjestuseks. Seejuures igale mRNA koodonile vastab tRNA antikoodon . Info ülkandmisel ühest süsteemist teise vajatakse geneetilist koodi. Geneetiline kood on kogum 64 nukleotiidsest tripletist ehk koodonist, millest 61 määravad 20 aminohapet ja kolm on translatsiooni terminaatorkoodoniteks. Geneetilist koodi iseloomustavad
a) universaalsus – toimib kõigis organismides üheselt
b) mittekattuvus – vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla vaid ühe aminohappe koosseisus
c) sünonüümsus – ühte aminohapet määrab mitu koodonit
d) ühetähenduslikkus – üks koodon määrab vaid ühe aminohappe
18. Ribosoomide ehitus ja funktsioon. Ribosoom on raku organell , kus toimub valkude süntees. Ribosoom loob mRNA nukleotiidse järjestuse põhjal sellele vastava amonohappelise järjestusega valgu. Ribosoomid koosnevad 3-5 RNA molekulist, 50-90 erinevast valgust ja mitmetest muudest regulatoorsetest makromolekulidest. Ribosoom jaguneb suureks ja väikeseks alalüksuseks, mis ühinevad mRNA translatsioonil ja lahknevad selle möödumisel.
19. Translatsioon ehk valgusüntees on mRNA-lt geneetilise koodi vahendusel valgu süntees, mis toimub ribosoomis.

mRNA seostub ribosoomiga
mRNA initsiaatorkoodoniga AUG ühineb esimene tRNA molekul (antikoodinoga UAC)
Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa mRNA koodonile vastava aminohappe
Kahe aminohappe vahel sünteesitakse peptiidside
Dipeptiid vabaneb initsiaator tRNA-lt ja jääb teisena sisenenud tRNA molekuli külge
tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi kolmandale tRNA-le
Siseneb kolmas RNA
Sünteesitakse peptiidside
Protssess jätkub
Translatsioon lõppeb stoppkoodoniga UAG, UGA või UAA.
Sünteesitud polüpeptiid ehk valk vabaneb, eralduvad ribosoomi alamüksused ja mRNA.

20. Translatsiooni termnatsioon on polüpeptiidahela sünteesi lõpetamine . See lõppeb stoppkoodoniga UAG, UGA või UAA, misjärel sünteesitud valk vabaneb ribosoomilt koos ribosoomi alamüksuste ja mRNA-ga.
21. Geeniekspressiooni (geeni avaldumise) regulatsioon Ühe organismi erinevad rakud sisaldavad samu geene, kuid nende diferentseerumine on tingitud geenide valikulisest ekspressioonist. See tähendab et rakkude samasuguselt DNA-lt sünteesitakse erinevates rakkudes erinevaid RNA ja valkude molekule. Rakk võib aktiivsete valkude tootmist kontrollida näiteks kontrollides
a)kui sageli ja millal vastavat geeni transkribeeritakse
b)kuidas toimub mittevajalike osade väljalõikamine ehk splaising ,
c)milliseid tuumas loodud mRNA molekulid viiakse tsütoplasmasse jt.
22. Mida kutsutakse molekulaarbioloogia põhidogmaks? Molekulaarbioloogia põhidogma on selgitus geneetilise info edasikandumisest. Lihtsustatult öeldakese, et DNA pealt sünteesitakse RNA ja RNA pealt sünteesitakse valgud, st kui info on juba valku kodeeritud, ei saa seda sealt enam välja. See on aga üle lihtsustatud. Erandjuhtudel võib toimuda ka vastupidise suunaga süntees. Üheks selliseks näiteks on RNA korrektuur . Põhidogma sõnastas Fransis Crick.
23. Ribosüümid on katalüütiliste omadustega RNA molekulid, mis toimivad kui ensüümid . Nad on võimelised põhjustama katkeid DNA-s. Neil on katalüütilin edomeen ja märklaud-RNA äratundmisdomeen.
24. Mis on rakuteooria , kes selle sõnastasid? Matthias J. Schleiden ja Theodore Schwann sõnastasid 1838. Aastal rakuteooria. Selle kohaselt kõik elusorganismid koosnevad rakkudest, rakud moodustuvad olemasolevatest eellasrakkudest ja neis kõigis on pärilik nformatsioon rakkude toimimiseks ja geneetilise info edasikandumiseks järgmisele põlvkonnale.
25. Prokarüootsete ja eukarüootsete rajjude peamised erinevused.
a) Prokarüotsel rakul puudub piiritletud tuum, eukarüoodil on membraaniga ümbritsetud tuum.
b) Prokarüootsel on DNA ja geenide hulk väike, sisaldab üht rõngaskromosoomi. Eukarüootsel on DNA ja geenide hulk suur.
c) Prokarüootsel puuduvad membraaniga rakuorganellid . Eukarüootsel on mitokondrid ja taimerakus ka plastiidid .
d) Prokarüootsel on olemas rakukest , see sisaldab polüpeptiide. Eukarüootsetel taimerakkudel on rakukest tselluloosist, seenerakkudel kitiinist ja loomarakkudel rakukest puudub.
e) Prokarüootsel rakul esineb tsütoplasmas vähesel määral ribosoome. Eukarüootsel on rakus palju ribosoome, mis asuvad peamiselt tsütoplasmavõrgustikul.
f) Prokarüoodil pole vakuoole, eukarüoodil on, va loomarakkudes .
g)Prokarüoodil puudub tsütoskelett . Eukarüoodil on olemas, va seenerakul .
h) Prokarüootse raku läbimõõt on umbes 100x eukarüootse raku läbimõõdust väiksem
26. Lipiidide lühiiseloomustus. Milleks vajab rakk lipiide? Lipiidid on vees lahustumatud orgaanilised ühendid. Jagunevad rasvadeks , õlideks, vahadeks ja steroidideks. Rasvad ja õlid on lihtlipiidid , mis koosnevad rasvhapete estritest ja glütseroolist. Lipiidid on vajalikud
a) rakukesta koostises, nt fosfolipiidid ja kolesterool
b) energia talletamiseks
c) (mõnede hormoonide valmistamiseks, nt steroidid, sh östrogeen ja testosteroon)
d) (temperatuuri säilitamiseks)
e) rakkudevaheliste signaalide edastamiseks
f) rasvlahustuvate vitamiinide omastamiseks
27. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Membraanid koosnvad peamiselt lipiididest (fosfo- ja glükolipiidid) ning valkudest. Rakumembraani valgud võivad paikneda membraani välisküljel, siseküljel või läbivad membraani. Välisküljel paiknevad valkudel on sageli retseptori funktsioon. Enamikul rakkudel on membraanipotentsiaal, st välis- ja sisekeskkonna vahel on potentsiaalide vahe. Loomarakkude rakumembraanidel esinevad mikrohatud , mis suurendavad membraani pinda.
28. Suhkrute lühiiseloomustus. Milleks vajab rakk suhkruid? Suhkrud jagunevad
a) monosahhariidid ehk lihtsuhkrud (riboos, desoksüriboos , glükoos, fruktoos ) on kõigi organismide peamine energiaallikas , tekib fotosünteesis.
b) oligosahhariidid ( sahharoos ehk suhkur, maltoos, laktoos ) koosnevad 2-3 monosahhariidist
c) polüsahhariidid koosnevad rohkem kui kolmest monosahhariidist ehk moodustavad polümeeri. Tärklis – taimede varuaine
Tselluloos , kitiin – taime või seenerakkude rakukesta koostises
Glükogeen – loomne varuaine, mida talletatakse maksas ja lihastes
29. Endoplasmaatilise retiikulumi (tsütoplasmavõrgustiku) lühiiseloomustus …on membraanidest moodustunud võrgustik, kus toimub mitmete ainete süntees ja transport. Jaguneb siledapinnaliseks (lipiidide ja bioaktiivsete ainete nt lipiidide sntees) ning karedapinnaliseks, kus paiknevad ribosoomid ja toimub valkude süntees.
30. Lüsosoomide funktsioon. Lüsosoom on rakuorganell, mis aitab madala pH ja ensüümide toimel lõhustada rakku sattunud jääkaineid ning suuri biomolekule, nt valgud ja DNA.
31. Golgi kompleksi funktsioon on transleeritud valkude modifikatsioon, pakkimine ja ainete sekretsioon (keemiliste ainete viimistlemine ja vabastamine rakust).
32. Mitokondrite funktsioon on raku varustamine energiaga
a) aeroobne hingamine , mille tulemusena viiakse lõpuni toitainete lagundamine ja vabaneb energia
b) ATP süntees, talletamine
33. Miks me sööme? Toidu kaudu saab organism suhkrut ehk glükoosi, mis lagundatakse glükolüüsi käigus ja vabaneb energia. Glükolüüsil vabanev energia kasutatakse osaliselt ATP sünteesiks. Seega toidust saadavat suhkrut vajame energia tootmiseks. Lisaks suhkrule on olulised ka toidust saadavad lipiidid, valgud ning mikro - ja makrotoitained, mis kõik on olulised organismi biokeemilistes protsessides, näiteks hormoonide sünteesiks, raku moodustamiseks.
34. Miks me hingame? Hingamise käigus rikastatakse veri hapnikuga, mis seostub hemoglobiiniga ja transporditakse rakkudesse. Rakkudes olevad mitokondrid kasutavad O2 orgaaniliste ainete lagundamiseks (hapnik on hea oksüdeerija ). Selle protsessi käigus vabaneb energia ja tekivad lihtsamad ühendid ning CO2.
C6H12O6 + 6O2 → 6CO2 + 6H2O + energia. Kokkuvõtvalt on hingamine vajalik rakuhingamiseks.
35. Kloroplastide ehitus ja funktsioon. Kloroplast on taimeraku organell, mis on vajalik fotosünteesiks. Kloroplast sisaldab klorofülli, mis sünteesib valgusenergia toimel CO2-st ja H2O-st orgaanilisi ühendeid. 6CO2 + 12H2O → C6H12o6 + 6H2O + 6CO2. Kloroplast on ümbritsetud sise- ja välismembraaniga. Sisemust täidab poolvedel strooma ja tülakoidid (üksteisega kohakuti paiknevad moodustised), mis moodustavad graanumeid. Reaktsioonid toimuvad kloroplastide sisemembraanides lamellidel. Lamellid moodustavad kogumikke.
36. Tsütoskeleti funktsioonid on raku organellide õigel kohal hoidmine ja raku kuju säilitamine. Samuti aitab see kaasa raku paljunemisele.
37. Milliseid rakke ümbritseb rakukest. Taime- ja seenerakku .
38. Eukarüootide liigid ja nende peamised tunnused. Eukarüoodid on loomad, taimed, seened ja protistid . Neil on selgesti eristunud tuum ja teised membraansed organellid (tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid , mitokondrid, galgi kompleksning tsütoskelett. Rakkude läbimõõt jääb vahemikku 10-100 µm
39. Taimeraku ehitus Taimerakk on eukarüootne ja võrreldes loomarakuga on talmõnevõrra teistsugused organellid. Ainult taimerakule omased organellid on
a) plastiidid, mis jagunevad kloro-, kromo - ja leukoplastideks.
Klorolplastis toimub fotosüntees .
Kromoplast sisaldab karotenoide ja muudab taime viljad , lehed jaõied värviliseks.
Leukoplast on värvusetu ja selle ülesandeks on varuaine tärklise talletamine.
b)tsentraalvakuoolid – peamine ülesanne on vee säilitamine, samuti kindlustab see raku siserõhu ehk turgori , seal toimuvad lõhustumisprotsessid, noore raku vakuoolides on toitained.
c)Lisaks rakumembraanile ümbritseb taimerakku ka rakukest. See koosneb taimede puhul tselluloosist (seentel kitiinist). See annab rakule kuju ja kaitseb välismõjutuste eest.
40. Restriktaasid on endonukleaasid, mis kaitsevad rakke võõra DNA eest. Nad tunnevad ära lühikesi spetsiifilisi DNA-järjestusi ja lõikavad molekuli katki. On olulised geenide kloonimise seisukohalt. Nende avastamise eest said Hamilton Smith ja Daniel Nathans 1978 Nobeli preemia.
41. DNA kloonimise etapid

Uuritava geeni isoleerimine
Viimine isereplitseeruvasse geneetilisse elementi
Amplifikatsoon ehk molekulide paljundamine
Uuritava geeniga rekombinantsete kloonide selektsioon .

42. Mis on cDNA ? cDNA ehk komplementaarrne DNA on RNA matriitsilt in vitro (katseliselt läbi viidud või katseklaasis toimunud) sünteesitud DNA-molekul.
43. Millised on kloonitud DNA-de kasutusalad tänapäeval? Geenide kloonimise abil saab luua suurt hulka geenide või DNA lõikude koopiaid. Seda kasutatakse

Geenianalüüsiks

a)geeni funktsiooni välja selgitamine
b)geeni omaduste hindamine (nt suurus, kudede jaotus),
c) jälgida mutatsioonide toimet geeni toimimisele

biofarmatseutikaks ehk inimesele vajalike valkude süntees, nt insuliin või kasvuhormoon
geeniteraapiaks geneetiliste haiguste ravimiseks

44. DNA sekveneerimise põhimõte. DNA sekveneerimine ehk järjestusanalüüs on monomeeride (nukleotiidide, aminohapete) järjestuse kindlaksmääramine DNA, RNA või valkude molekulides. See annab tulemuseks märkidest koosneva tõlgenduse, mida nimetatakse sekventsiks, ja kirjeldab suuremat osa sekveneeritud molekulist. See on tänapäeva bioteaduses üks olulisemaid tehnikaid.
45. Polümeraasi ahelreaktsioon võimaldab lühikese ajaga paljundada spetsiifilist DNA-d in vitro (katseklaasis) lähtudes üliväikesest DNA kogusest. Selles kasutatakse praimerite alusel sünteesitud oligonukleotiide, mis kinnituvad DNA erinevatele piirondadele ning mille vahel sünteesitakse korduvalt samapikkuselisi DNA lõike. See koosneb kolmest etapist:
a) sekveneeritav DNA denatureeritakse kuumutamisel
b) DNA hübridiseeritakse praimeri üleküllusel
c) DNA polümeraas muudab praimeritevahelised üksikahelalised lõigud kaksikahelalisteks.
Praimeri 3´-OH ots on sünteesi algussaidiks. DNA fragmentide arv kasvab eksponentsiaalselt. Tsüklites tekib vastaalt 2, 4, 8, 16 jne ahelat .
46. Kuidas on polümeraasi ahelreaktsioon muutnud geenitehnooogiat? PCR mängib tänapäeval geenitehnoloogias olulist rolli. Seda kasutatakse laialdaselt haiguste diagnostikas, näiteks saab tuvastada HI viirust ja tsüstilist fibroosi väga varajases staadiumis , veel enne antikehade teket, paljundades viirusest pärit DNA lõiku. Samuti aitab see kasvatada või tuvastada aeglaselt kasvavaid või kultiveerimatuid mikroorganisme. PCR kasutatakse veel kliinilises meditsiinis, kriminalistikas, zooloogias jt valdkondades.
47. Milleks kasutatakse bioloogias tsentrifuugimist? 1. Mikrotentrifuugimist kasutatakse bioloogiliste molekulide või rakkude eraldamiseks. 2.Ultratsentrifuugimise abil saab bioloogias eraldada ribosoome, proteiine ja viirusi, samuti uurida rakumembraani kihte, sest meetod võimaldab lagundada ka üksikuid molekule. Esmalt saadakse terved rakud, siis pärast nende lagundamist mitokondrid, lüsosoomid ja teised organellid ning lõpuks ribosoomid ja teised makromolekulid. 3. Analüütilist ultratsentrifuugimist kasutatakse näiteks valgu aminohapete määramiseks .
48. Kromatograafia on meetod molekulide segust sarnaste keemiliste ja füüsikaliste omadustega ühendite eraldamiseks ja kindlaks tegemiseks. Selle käigus süstitakse ainete segu kromatograafilisse kolonni, edasi kantakse see läbi sorbendi (liikumatu faas) sobiva vedeliku või gaasi vooluga (liikuv faas). Toimub segu komponentide jaotumine , sest need liiguvad edasi erineva kiirusega. Moodustuvad kiiremini ja aeglasemalt liikunud komponentide tsoonid ning ained saab üksteisest eraldada. Protsess teostatakse kas kolonnis , kapillaaris, paberil või plaadil.
49. Elektroforees on lahustunud osakeste erinev liikumine vedelikus või geelis elektrivälja mõjul ja nende lahutamine üksteisest, sõltuvalt ühendi laengust. Positivse laenguga osakesed liiguvad katoodile ja negatiivse laenguga osakesed anoodile. Kasutatakse näiteks valkude ja DNA analüüsil.
50. Nukleiinhapete hübridiseerimine . In situ hübridisatsiooni põhimõte on fikseeritud koetükis märgistatud nukleiinhappe (DNA või RNA) ahela kinnitamine komplementaarse DNA või RNA ahela külge. Esmalt kuumutatakse, seejärel tuvastatakse vaatlusega märgistatud ahela asukoht. Kasutatakse nt kindla DNA lõigu leidmiseks DNA-klonoteegist.
51. Antikehade kasutamine molekulaarbioloogias
1. Terapeutilised antikehad mooduastavad suure osa bioloogilistest ravimitest. Antikehad suudavad ära tunda erinevaid molekulaarseid sihtmärke, ning on kasutusel vähkkasvajate, immuunhaiguste ja nakkuste ravis .
2. Western blot valguanalüüsimeetodil kasutatakse antikehasid spetsiifiliste valkude tuvastamiseks. Valguanalüüsi käigus tekib helendust mõõtev signaalsait valgu ja antikeha vahel.
52. Mis on roheline fluorestseeruv valk? Milleks ja kuidas seda kasutatakse? Fluorestseeruvad valgud on valgud, mis helendavad ultraviolettvalgusega valgustamisel. See on hea marker geeniekspressioonil ja valgu asukoha kindlaksmääramisel. See toimib valgu markerina, ta viiakse plasmiidse DNA sees rakku ning sisseviidud DNA-valk saab seostuda just spetsiifilisse kohta rakus. Tänu fluoroessents-efektile on näha see spetsiifiline koht ka valgusmikroskoobis nähtav.
53. Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma? Vastavalt soovitud omadustele tuleb vastav geen DNA-s asendada või välja lõigata. Seejärel tehakse mikrsüst plasmiidset DNA-d rakku, mis on viljaststud, kuid mille kaks erinevat geneetilist informatsiooni pole veel ühinenud (pronucleus). Saadud embrüo siirdatakse kasuemasse, kes toob transgeense järglase ilmale.
54. Mis on embrüonaalsed tüvirakud? Embrüos olevad rakud, mis on võimelised diferentseeruma erinevateks koetüüpideks ja organiteks.
55. Mille poolest erineb organismide kloonimine DNA kloonimisest? Kloonimine on identse DNA, raku või järglaskonna saamine. DNA kloonimine on teatud DNA lõigust koopiate tekitamine, mida on võimalik teostada katseklaasis. Organismide kloonimine on DNA kloonimisest tunduvalt raskem, sest kloonimise käigus tuleb munaraku tuum eemaldada ja rakk võib saada kahjustada, embrüo siirdamine pole sageli edukas. Lootel võivad tekkida sünnidefektid ja nad surevad sageli varajases eas.
56. Millised rakud on totipotentsed, millised pluriptentsed? Totipotentsed rakud on diferentseerumata embrüorakud, mis on võimelised aluse andma kõigile areneva organismi rakkudele. Pluripotentsed rakud diferentseeruvad aga kindlateks rakutüüpideks. Vastandina totipotentsele tüvirakule ei saa nad muutuda ükskõik milliseks rakuks, näiteks vereloome pluripotentne tüvirakk annab alguse vaid vereloome rakkudele, kuid ta pole suuteline muutuma kõigiks sidekoe eellasrakkudeks.
57. Geeniteraapia . Geeniteraapia seisneb normaalselt talitleva transgeense geeni siirdamises raske kahjustusega koe rakkudesse. See on ainus viis geenhaiguse ravimiseks. Meetodi ülesehitus:
1. Tehakse kindlaks mutantne geen.
2. Terve identse geeni, transgeeni, kloonimine.
3. Transgeen kohandatakse vajadusele ja pakitakse transportvektorisse.
4. Vektor viib transgeeni patsiendi sihtmärkrakku.
5. Kui transportvektor on sihtmärkrakku jõudnud, saadetakse geneetiline materjal rakutuuma.
6. Geneetiline materjal seostub DNA-ga ning muteerunud või defektne DNA parandatakse.
Seejuures kõige raskem on geenide toimetamine õigete rakkudeni. Tänapäeval on see veel väga noor ja arenemisjärgus ravimeetod , kuna meetodi katsetamine on keelatud. Põhjus: suur tüsistuste risk. Geeniteraapia suurimaks probleemiks on geenide toimetamine õigete rakkudeni. Meetod on ka kallis.
58. Miks on oluline teada organismide genoomi täispikki järjestusi? Teades genoomi täispikki järjestusi loodavad teadlased loomade kaudu jõuda inimhaiguste mõistmiseni. Suur osa inimeste ja loomade DNA-st on ühine, loomi kasutatakse inimhaiguste mudelitena. Samuti täiendab see teadmisi evulutsioonist ja bioloogiast .
59. Mille poolest erinevad healoomulised kasvajad pahaloomulistest? Healoomulistel kasvajatel säilub suuresti sarnasus koega, millest nad ürgnevad, kuid pahaloomulistel kasvajatel on sarnasus lähtekoega väike. Pahaloomulises kasvajas on mitoose rohkelt ja ta kasvab kiiresti, seevastu healoomuline kasvaja suureneb aeglaselt, mitoose on vähe,tema rakud ei tungi naaberkudedesse. Pahaloomuline kasvaja võib siirduda algkoldest teistesse kudedese, kuid heamloomuline seda ei tee.
60. Mis on onkogeenid , mis tuumorsuppressorid ? Onkogeen on geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist. Kuid ta võib põhjustada ka loomarakkude kasvu täieliku peatumise või vohamise ja kasvajate teket. Tuumorsuppressorid on geen, mille produktid pidurdavad mitoosi pärssimise teel raku jagunemist. Nende inaktiveerumine põhjustab kasvajaid.
61. Miks on soolekepike ja pärmid väga head geenitehnoloogia mudelobjektid ? Geneetilistes katsetes tuleb teha ristamisi, jälgima tunnuste pärandumist ja analüüsima suurt hulka järglaskonda. Ristamise eeldiseks on, et ka alamatel organismidel oleksid sugulise sigimise mehhanismid. Katsete tarvis peab olema võimalik kasvatada uuritavaid organisme odavalt laboratoorsetes tingimustes. Soolekepike vastab kõigile nendele tingimustele. Lisaks paljuneb ta uskumatult kiiresti, andes järglaspõlvkonna 20 minutiga. E. Coli sisaldab ühte rõngasjat kromosoomi ja plasmiide.
Ka pärmeid vastavad eelpool nimetatud nõuetele. Pärmitüved on nii haploidsed kui ka diploidsed. Haploidsed rakud paljunevad pungumise teel ja diploidsed nii mitootiliselt kui meiootiliselt. See võimaldab uurida retsessiivseid mutatsioone, tüvesid omavahel ristata, spooride eraldamisel uurida järglaskonda ja kombineerida erinevaid mutatsioone.
62. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia mudelobjektidena. Drosophilia melanogaster ehk äädikakärbes võeti geneetika mudelobjektiks juba enne baktereid ja seeni. Äädikakärbse elutsükkel kestab vaid 10 päeva. Emane muneb sadu mune, areng toimub täismoondega. Drosophila eripäraks on tuhandete selgelt eristatavate fenotüübiliste tunnustega mutantide lihtne saamine. Ta on osutunud arengu- ja käitumisgeneetika uurimises asendamatuks.
Caenorhabditis elegans ehk varbussi elutsükkel kestab kolm päeva, teda saab lihtsalt kasvatada. On valdavalt hemafrodiitne ehk sama organism moodustab sperme ja munarakke ning viljastumine toimub samas organismis. Kuna uss on läbipaistev, saab temal jälgida rakkude jagunemisi ja organismi arengut.
63. Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks?
Mus muscukus ehk koduhiir . Sai mudelobjektiks eelkõige asjaolu tõttu, et hiirt kasutatakse laialdaselt biomeditsiinilistes uuringutes, eriti haiguste uurimisel . Oluliseks põhjuseks on see, et erinevalt rotirakkudest osatakse hiirerakke kasvatada koekultuuris, ilma et nad diferentseeruksid. Hiirte mudelit kasutades on saadud transgeenseid organisme ja organisme, kellel on kindlad üksikud geenid välja lülitatud, nö nokauditud hiired. Hiire geenide arv on inimese omaga võrreldav. Kõik hiirtes leiduvad geenid on olemas ka inimesel ja need täidavad samu ülesandeid. Seepärast saab hiiri kasutada jälgimaks geenide avaldumist inimeses eksperimentides, mida inimesega läbi viia ei saa või millede tegemine poleks eetiline. Hiired on ka odavad, paljunevad kiiresti.
Rattus norvegicus ehk rändrott . Nende järgi uuritakse inimese füsioloogiat ja haigusi. Rottide eelis hiirte ees on kiirem õppimisvõime, seega on mugavamad käitumise uurimiseks. Rotid on füsioloogiliselt inimesele lähedasemad kui hiired. Kuna neil on väike elutsükkel, on neid mugav uurida kogu eluea jooksul.
64. Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid kõrgemate taimede hulgas ja miks?
Arabidopsis thaliana ehk müürlook on väike ja kiiresti kasvav taim, mis annab põlvkonna viie nädalaga. Tal on väike genoom ja kiire elutsükkel. Ta on iseviljastuv, kuid tema erinevaid tüvesid on võimalik laboris hübriidide saamiseks ristviljastada. Müürloogal pole majandusikku tähtsust, kuid tema genoom sarnaneb oluliste põllumajandustaimede, nt maisi, riisi ja nisu omale, tänu millele saab müürlook olla nende testorganismiks.
Oryza sativa ehk riis . Tal on kõige väiksem genoom teraviljade seas, teda kasutatakse teraviljade mudelorganismina.

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 19 allalaadimist

Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016 #1

Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016 #2

Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016 #3

Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016 #4

Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016 #5

Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016 #6

Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016 #7

Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016 #8

Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016 #9

Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016 #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kaisa26 Õppematerjali autor

Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimuste vasused aastast 2016. Säästate vähemalt 15 tundi oma kallist aega :)

polümeerid nukleotiidid nukleiinhapped komplementaarsusprintsiip DNA ahela antiparalleelsus DNA RNA replikatsioon geen plasmiid alleel heterosügootsus homosügootsus geenide aheldus transkriptsioon promootor enhaaser tRNA aminohape valk geneetiline kood ribosoom translatsioon transaltsiooni terminatsioon geeniekspressioon molekulaarbioloogia põhidogma ribosüümid rakuteooria prokarüoot eukarüoot lipiidid membraanid suhkrud endoplasmaatiline retiikulum tsütoplasmavõrgustik lüsosoomid golgi kompleks mitokondrid kloroplastid tsütoskelett rakukest taimerakk restrikaasid DNA kloonimine CDna DNA sekveneerimine polümeraasi ahelreaktsioon tsentrifuugimine kromatograafia elektrofees nukleiinhapete hübridiseerimine antikehad roheline fluorestseeruv valk transgeenne embrüonaalsed tüvirakud kloneerimine kloonimine totipotentne pluripotentne geeniteraapia genoom kasvajad onkogeenid tuumorsuppressorid soolekepike pärmid geenitehnoloogia mudelobjektid äädikakärbes varbuss müürlook riis koduhiir rändott

Sarnased õppematerjalid

doc

Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused

Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Looduslikud polümeerid: polüsahhariidid (tselluloos, kitiin, tärklis), valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA). Polümeerid on väga suured molekulid, moodustunud kui sajad monomeerid liituvad pikkadeks ahelateks. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA. Nukleotiidid on DNA ja RNA molekuli alaüksused, mis koosnevad lämmastikalusest (N-alus), suhkrust (riboos või desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. Lämmastikalused on kas puriini või pürimidiini derivaadid. Puriinid: kahte lämmatikku sisaldava tsükliga ühendid, aden

Geenitehnoloogia

docx

Geenitehnoloogia arvestus I semester

takistavad rakkude jagunemist, kuid mõjutavad sealjuures kõiki jagunevaid rakke – rakutsükli blokeerimine -> iga konkreetse vähivormi puhul on vaja spetsiifilisi ravimeid.  Apoptoos – kontrollitud rakusurm.  Rakukest – põhjus miks loomadel on kasvajad aga taimedel pole. Loomadel see puudub.  Tänapäeval rohkem vähki sest eluiga pikem. 61. Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid?  Escherichia coli – soolekepike. Leidub inimese alumistes seedeelundites. On võimeline tekitamaks mitmeid haigusi oma peremehes. Kinnituvad rakule, sisestavad mürke, häirivad normaalset rakutalitlust. Hea, sest paljuneb kiiresti… saab kasvatada katseklaasil  Saccharomyces cerevisiae – pagaripärm. Aitab mõista raku- ja molekulaarset protsesse eukarüootides. Üherakuline organism on ka

Bioloogia

doc

Geenitehnoloogia arvestus

edasi terve geen. 57. Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi?' Genoom organismi rakus olev täielik DNA järjestus. Genoomi täispikka järjestust on vaja teada, et näha võimalike mutatsioonide asukohti genoomis, arvestades seda, et ainult 10% geenidest avaldub. Selle abil on võimalik prognoosida, millised haigused võivad avalduda ja on võimalik kasutada teaduslikes uuringutes. 58. Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid? Soolekepikese ehk soolebakteri järgi on mugav uurida bakterite geneetikat, füsioloogiat ja biokeemiat. Soolekepike on odav, väike ja seda on lihtne paljundada Pärmide järgi uuritakse raku organelle ja pärm on põhimudel eukarüootide molekulaarsete ja rakuprotsesside uurimiseks. Pärmid on odavad, neid on lihtne paljundada ja nad on väikesed. Pärmide uurimisel on saadud selgust sündmuste

Geenitehnoloogia

doc

Geenitehnoloogia 2010

Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 2010 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Org ühendid, mille koostises esinevad C, H ja O; jaotat mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed org ühendid, milles C arv 3-6, neist olulisemad riboos ja desoksüriboos kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Glükoos ja fruktoos on organismide põhilised energiaallikad. Oligosahhariidid moodustuvad 2-3 monosahhariidi omavah ühinemisel, nt sahharoos, maltoos, laktoos; madalmolekulaarsed. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed org ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid; nt tärklis, tselluloos ja glükogeen. Sahhariidide põhiül: energeetiline ja ehituslik. 2. Lipiidide lühiiseloomustus. Org ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, steroidid, vahad jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Nad lahust org lahustites, nt alkoholis ja eetris. Organismide energia-allikaks. Nende oksü

Geenitehnoloogia

docx

Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused

(võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) 1)Probleemi püstitamine 2)Taustinfo kogunemine 3)Hüpoteesi sõnastamine 4)Hüpoteesi kontrollimine 5)Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine 2. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1) MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia . Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. 2) ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid, lüsoosoomid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. 3) 3)RAKU tase – rakubioloogia, tsütoloogia

Geenitehnoloogia

doc

Gennitehnoloogia kordamisküsikused koos vastustega

Geenitehnoloogia arvestuse küsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse.

Geenitehnoloogia

docx

Geenitehnoloogia vastused

toimu. Nõgus- ja kumerplasmolüüs erinevad plasmolüüsunud osa kuju poolest. Rakke liidab rakuvaheaine (vahelamell), vanemate rakkude nurkade vahel võib olla ka rakuvaheruume ehk intertsellulaare. Raku ehitusest paremaks arusaamiseks pidage silmas, et see pole mitte jäik, staatiline moodustis, vaid raku ehitus ja koostis muutuvad pidevalt ja küllaltki kiiresti: organellid jagunevad või kujunevad ümber, keemiline koostis muutub jne. 19. Geenitehnoloogia mudelorganismid *soolekepike *pärm *poolduv pärm *ümaruss *äädikakärbes *sebrakala *koduhiir *rändrott *müürlook *riis täpsemalt on powerpointis igast liigist juttu Selle leiate loengud 2011 alt ja see on pealkirjaga Geenitehnoloogia I 2011 Rakk rakutüübidkoedECM ja MUDELORGANISMID 20. DNA pakkimine, kromosoomide ehitus Sarapuu õpik Rakuehitus ja talitus lk 8-9(54-55) 21. Replikatsioon

Geenitehnoloogia

docx

Geenitehnoloogia I konspekt

UUED TEADUSLIKUD FAKTID HÜPOTEES TÕESTATAKSE või LÜKATAKSE ÜMBER (e HÜPOTEES PEAB OLEMA FALTSIFITEERITAV) ∨ PÄDEVA TEADUSLIKU TEOORIA ALUSEL ON VÕIMALIK ENNUSTADA NÄHTUSI/FAKTE, MILLE OLEMASOLU HILJEM EKSPERIMENTAALSELT TÕESTATAKSE 2. Elu organiseerituse tasemed - MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses). Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. - ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. - RAKU tase – rakubioloogia

Geenitehnoloogia

Rohkem sarnaseid