Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised molekulid on polümeerid ?
  • Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahela antiparalleelsus ?
  • Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel ?
  • Mis on replikatsioon, kuidas see toimub ?
  • Kui mõlemalt DNA ahelalt on sünteesitud uus molekul , replikatsioon lõppeb 8. Mis on geen ?
  • Mis määrab ühe RNA sünteesi. 9. Mis on plasmiid ?
  • Mis on alleel, homosügootsus, heterosügootsus ?
  • Mis põhjustab geenide ahelduse ?
  • Mis on promootor, mis on enhaaser ?
  • Kuidas toimub mittevajalike osade väljalõikamine ehk splaising , 22. Mida kutsutakse molekulaarbioloogia põhidogmaks ?
  • Mis toimivad kui ensüümid. Nad on võimelised põhjustama katkeid DNA-s. Neil on katalüütilin edomeen ja märklaud - RNA äratundmisdomeen. 24. Mis on rakuteooria, kes selle sõnastasid ?
  • Palju ribosoome, mis asuvad peamiselt tsütoplasmavõrgustikul. g)Prokarüoodil puudub tsütoskelett. Eukarüoodil on olemas, va seenerakul. 26. Lipiidide lühiiseloomustus. Milleks vajab rakk lipiide ?
  • Milleks vajab rakk suhkruid ?
  • Mis on cDNA? cDNA ehk komplementaarrne DNA on RNA matriitsilt in vitro (katseliselt läbi viidud või katseklaasis toimunud) sünteesitud DNA-molekul. 43. Millised on kloonitud DNA-de kasutusalad tänapäeval ?
  • Kuidas on polümeraasi ahelreaktsioon muutnud geenitehnooogiat ?
  • Milleks kasutatakse bioloogias tsentrifuugimist ?
  • Mis on roheline fluorestseeruv valk ?
  • Milleks ja kuidas seda kasutatakse ?
  • Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma ?
  • Mis on embrüonaalsed tüvirakud ?
  • Mille poolest erineb organismide kloonimine DNA kloonimisest ?
  • Millised rakud on totipotentsed, millised pluriptentsed ?
  • Miks on oluline teada organismide genoomi täispikki järjestusi ?
  • Mille poolest erinevad healoomulised kasvajad pahaloomulistest ?
  • Mis on onkogeenid, mis tuumorsuppressorid ?
  • Miks on soolekepike ja pärmid väga head geenitehnoloogia mudelobjektid ?
  • Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks ?
 
Säutsu twitteris
Geenitehnoloogia kordamisküsimused
  • Millised molekulid on polümeerid ? Polümeerid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest elementaarlülidest. Tähtsaimad looduslikud polümeeerid on nukleiinhapped ja valgud .
  • Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiid on DNA ja RNA molekuli alalüksus, mis koosneb fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest.
  • Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhape (DNA ja RNA) on polümeer , mis koosneb korduvatest alaüksustest ehk nukleotiididest. See on pärilikkuse kandja rakus.
  • Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahela antiparalleelsus? Komplementaarsus ehk täiendavus on kaksikheeliksi kahe ahela vastastikune täiendavus, mis põhineb kindlate lämmastikaluste paardumisele tänu vesiniksideme tekkimisele. DNA ahelas vastab ühe ahela tümiin teise ahela adeniinile T-A ja tsütosiin guaniinile C-G. RNA molekulis on tümiini asemel uratsiil A-U.
    DNA ahela antiparalleelsus tähendab, et selle komplementaarsed ahelad on vastassuunalised, keemiliselt erineva polaarsusega (3-5; 5-3)
  • Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel? RNA ja DNA keemiline struktuur on väga sarnased, kuid leidub neli erinevust:
    • DNA on kaheahelaline, RNA enamasti üheahelaline ja tunduvalt lühem kui DNA molekulid. Sellegipoolest võib RNA komplementaarsuse alusel paarduda ja moodustada kaksikheelikseid. Erinevalt DNA-st ei sisalda RNA pikki keerdunud kaksikheelikseid vaid pigem lõhikeste heeliksite kogumeid.
    • Desoksüribonukleiinhape sisaldab suhkrujäägina desoksüriboosi, kuid rsisaldab riboosi. Desoksüriboosis puudub tsüklilises pentoosis 2’ positsioonis hüdroksüülgrupp. See hudroksüülgrupp muudab RNA ebastabiilsemaks, kuna hüdrolüüs saab toimuda suurema tõenäosusega.
    • DNA-s on adeniinile komplementaarne alus tümiin, RNA-s aga uratsiil.
    • RNA omab katalüütilist funktsiooni.

  • Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid.
    mRNA – messenger – kannab informatsiooni DNA-lt ribosoomile. Määravad aminohappelise järjestuse sünteesitavas valgus.
    tRNA – transfer – transpordib aminohapped ribosoomi
    rRNA – ribosomal – ribosoomi katalüütiline komponent , ühendab aminohapped valkudeks.
  • Mis on replikatsioon , kuidas see toimub? DNA replikatsioon on DNA omadus iseennast taastoota. Selle tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli.
    • DNA replikatsioon algab spetsiifilistelt genoomi lõikudelt, originidelt. Esmalt keerab ensüüm helikaas kaksikspiraali lahti ja lõhub vesiniksidemed lämmastikaluste vahel.
    • Ensüüm DNA polümeraas seondub DNA ahelaga
    • DNA polümeraas aitab sünteesida mõlema ahelaga komplementaarsed uued ahelad
    • Kui mõlemalt DNA ahelalt on sünteesitud uus molekul , replikatsioon lõppeb

  • Mis on geen? Geen on DNA lõik, mis määrab ühe RNA sünteesi.
  • Mis on plasmiid ? Plasmiid on kromosoomiväline pärilik üksus bakteritel ja mikroseentel, mis on DNA rõngasmolekulina iseseisvas olekus ja kandub edasi kromossomist sõltumatult.
  • Mis on alleel , homosügootsus, heterosügootsus ?
    • Alleel on geeni üks kahest või mitmest alternatiivsest esinemisvormist, mis tähistatakse sama põhisümboliga, nt a+ ja a. Asuvad sarnaste kromosoomide kindlas piirkonnas, lookuses.
    • Homosügoot on organism või rakk , kellel on vaadeldava tunnuse suhtes identsed alleelid .
    • Heterosügoot on organism või rakk, kellel on vaadeldava tunnuse erinevad alleelid (dominantne ja retsessiivne).

  • Mis põhjustab geenide ahelduse ? (lineaarse asetuse kromosoomis) Geeni aheldus on tingitud geenilookuste lähestikusest paiknemisest piki kromosoomi.
  • Transkriptsioon . Transkriptsioon on protsess, mille käigus kopeeritakse DNA geneetiline kood RNA molekulile. Protsessi viib läbi ensüüm RNA-polümeraas.
    • RNA-polümeraas seostub promootoriga (järjestus, millelt algab transkriptsioon).
    • Ensüüm harutab DNA biheeliksi lahti
    • Komplementaarse RNA moleuli süntees
    • Terminaatoril (DNA järjestus, millelt lõppeb transkriptsioon) polümeraas vabaneb. DNA ahel suletakse ensüümide abil.
    • RNA on valmis

  • Mis on promootor , mis on enhaaser?
    Promootor on DNA nukleotiidijärjestus, millega seonduvad transkriptsioonifaktorid ja RNA polümeraas, et alustada transkriptsiooni.
    Enhaaser on eukarüootne (päristuumne) DNA järjestus, mis võimendab transkriptsiooni ühel või mõnel geenil, isegi kui ta asetseb transkribeeritavatest geenidest kaugel
  • tRNA-de struktuur ja funktsioon. tRNA on madalamolekulaarne RNA, tavaliselt 76 – 90 nukleotiidi pikk. RNA struktuuri saab lagudada primaar-, sekundaar - ja tertsiaalstruktuuriks. Sekundaarstrultuur on nö ristikheina kujuga. Peamine ülesanne on aminohapete transport ribosoomi.
  • Aminohapete lõhiiseloomustus. Aminohape on orgaaniline ühend, mis sisaldab amino- NH3 ja karboksüülrühma COOH ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat. Aminohappeid on võimalik mitmeti klassifitseerida. Struktuuri alusel jaotatakse aminohapped funktsionaalrühmade asukoha järgi alfa (α-), beeta- (β-), gamma - (γ-) ja delta- (δ-) aminohapeteks; veel on võimalik jaotada polaarsuse, pH ja kõrvalahela tüübi alusel. Valgud koosnevad 20 aminohappest, millest tavaliseimad on nt alaniin, arginiin , fenüülalaniin, leutsiin , proliin, trüptofaan, valiin jt.
  • Valkude lühiiseloomustus. Valk on makromolekul, mis koosneb ühest või enamast polüpeptiididst. Iga polüpeptiid koosneb aminohapete ahelast, kus aminohapped on ühendatud peptiidsidemega.
  • Geneetiline kood. Translatsiooni käigus muudetakse mRNA nukleotiidne järjestus valkude aminohappeliseks järjestuseks. Seejuures igale mRNA koodonile vastab tRNA antikoodon . Info ülkandmisel ühest süsteemist teise vajatakse geneetilist koodi. Geneetiline kood on kogum 64 nukleotiidsest tripletist ehk koodonist, millest 61 määravad 20 aminohapet ja kolm on translatsiooni terminaatorkoodoniteks. Geneetilist koodi iseloomustavad
    a) universaalsus – toimib kõigis organismides üheselt
    b) mittekattuvus – vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla vaid ühe aminohappe koosseisus
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016 #1 Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016 #2 Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016 #3 Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016 #4 Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016 #5 Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016 #6 Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016 #7 Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016 #8 Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016 #9 Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016 #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kaisa26 Õppematerjali autor

    Lisainfo


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    32
    doc
    Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused
    11
    doc
    Gennitehnoloogia kordamisküsikused koos vastustega
    44
    docx
    Geenitehnoloogia arvestus I semester
    50
    docx
    Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused
    6
    docx
    Geenitehnoloogia kordamisküsimused ja vastused 2018 sügis
    35
    doc
    Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
    150
    docx
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
    41
    docx
    Immunoloogia eksami kordamisküsimused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun