Euroopa Liidu lepingud, põhimõtted, õigusvaldkonnad (8)

EL PÕHIKURSUS
1. seminari kodutöö (2010)
I EÜ ja EL-i aluslepingud
1.1. Pariisi leping ehk Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping
Leping sõlmiti aastal 1951, jõustus 1952.
Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland , Itaalia, Belgia, Luksemburg .
Lepingu kestvuseks 50 aastat.
Lepingu sõlmimise peamisteks motiivideks olid majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine, mis
1) aitaks Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu . Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelist kontrolli saavutada.
2)Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile , mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks.
3)Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut.
Lepingu eesmärgiks oli kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega.
Loodi riikideülesed insitutsioonid:
Ülemamet (High Authority )
Ministrite Nõukogu ( Council of Ministers)
Euroopa Assamblee (Common Assembly )
Euroopa Kohus ( Court of Justice)
1.2. Rooma lepingud = Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping
Leping sõlmiti aastal 1957, jõustus1958.
Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg.
ESTÜ muutus EMÜks.
Lepingu eesmärgid:
* Ühisturu loomine

• Vabakaubanduspiirkonna loomine
  

• Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele
  
• Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine
  
• Konkurentsipoliitika
  

* Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse

• Ühine põllumajanduspoliitika
  
• Ühine transpordipoliitika
  
• Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine
  

Loodi uued institutsioonid :
Euroopa Sotsiaalfond
Euroopa Investeerimispank
Uued EMÜ struktuursed institutsioonid:
Euroopa Komisjon (European Commission)
Ministrite Nõukogu (Council of Ministers)
Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly)
Euroopa Kohus (Court of Justice)
Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank)
Majandus- ja Sotsiaalkomitee ( Economic and Social Committee ; ECOSOC)
Kontrollikoda (Court of Auditors)
Euroopa Aatomienergiaühenduse eesmärgiks sai uuringute teostamine ja koordineerimine.
1.3. Ühtne Euroopa Akt ehk Luxembourgi leping
Leping sõlmiti 1985, leping jõustus 1987.
Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg PLUSS Iirimaa , Taani, SB, Kreeka, Hispaania , Portugal .
Lepingu eesmärgid:
1)Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted:
Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine.
Siseturu sisseviimine – 4 vabadust : kaupade, inimeste, kapitali ja teenuste vaba liikumine.
Seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad
Loodi Tolliliit .
2)Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks
Uued koostöövaldkonnad: keskkonnapoliitika , teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika .
1.4. Maastrichi leping = Euroopa Liidu leping
Leping sõlmiti aastal 1992, jõustus 1993.
Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg PLUSS Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal .
Lepinguga loodi uus "kolme samba" süsteem, mille kohaselt:
I sammas: (Uus) Euroopa Ühendus
II sammas: Ühine välis- ja julgeolekupoliitika
III sammas: Koostöö õigus- ja siseküsimustes
I sammas II sammas III sammas
Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades
Riikideülene koostöö Valitsuste vaheline koostöö Valitsuste vaheline koostöö
Endiste EÜ leppingute Euroopa Poliitilise Koostöö Koostöö politsei,
arendamine arendamine immigratsiooni, assüüli,
justiitsküsimustes
Majandus- ja Rahaliit WEU
Ehk lähemalt:
I sammas: Uus Euroopa Ühendus
• Subsidiaarsuse põhimõte
• Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22)
• õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel
• õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b)
• konsulaarlepe (art. 20, end. 8c)
• Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis , art. 98-124)
• majanduspoliitika (art. 98-104)
• rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111)
• institutsioonilised sätted (art. 112-115)
• üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124)
• Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art. 136-145)
• Keskkonnapoliitika (XIX jaotis, art. 174-176)
• EL regionaalpoliitika väljaarendamine ( XVII jaotis - majanduslik ja Euroopa Liidu põhikursus
sotsiaalne ühtekuuluvus; art. 158-162)
II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika (V jaotis)
* Eesmärgid
• Kaitsta liikmesriikide ühiseid huve, väärtusi ja sõltumatust
• Tugevdada liidu ja tema liikmesriikide julgeolekut
• Säilitada rahu ja tugevdada RV julgeolekut kooskõlas ÜRO, NATO , Helsingi lõppakti ja Pariisi rahukonverentsi põhimõtetega
III sammas: koostöö õigus- ja siseküsimustes (VI jaotis)
* Ühist huvi” pakkuvad valdkonnad
• Asüülipoliitika
• Isikute liikumist reguleerivad eeskirjad
• Immigratsioonipoliitika
• Narkomaaniavastane võitlus
• Pettustevastane võitlus
• Õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades
• Tollikoostöö
• Politseikoostöö
EL ( Maastrichti ) lepinguga lisandunud peamised uued poliitikavaldkonnad:

ühine välis- ja julgeolekupoliitika

koostöö õigus- ja siseküsimustes
1.5. Amsterdami leping
Leping sõlmiti aastal 1997, jõustus 1999.
Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg,Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal PLUSS Austria, Soome, Rootsi.
Eesmärgiks oli institutsionaalne reform (ei suudetud kokkuleppele jõuda, kuid laiendati mõnel määral kvalifitseeritud enamushääletuse ja kaasotsustamise menetluse kasutamist). Tagasihoidlik tulemus näitas, et riigid ei suutnud uute riikide vastuvõtmist sisuliselt ette valmistada. Lepinguga sisse viidud muudatused:

• Euroopa Parlamendi volituste laiendamine – läbi kaasotsustamisprotseduuri rakendamise laiendamise
  
• Kaasotsustamisprotseduuri lihtsustamine
  
• Koostöö tihendamine : tööhõive, võimaluste võrdsus, tervisekaitse, võltsimise vastu võitlemise vahendid, tollide alane koostöö, statistika ning infokaitse
  
• Avatuse põhimõte ja läbipaistvuse põhimõte
  
• Ühise välis-ja julgeolekupoliitika tõhustamine
  
• Keskkonnapoliitika tõhustamine
  

1.6. Nizza leping
Leping sõlmiti aastal 2001, jõustus 2003.
Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg,Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal PLUSS Austria, Soome, Rootsi.
Lepingu põhiliseks eesmärgiks oli panna paika uute liitujate roll ja kinnitada nende ajakava .Samas tooksin välja ka üldised eesmärgid:
1) Valmistada liit poliitiliselt ja institutsionaalselt ette uute liikmesriikide vastuvõtuks
2) Liidu nii-öelda kodanikele lähemale toomine - eelkõige otsusetegemise protsessi ning institusionaalse ülesehituse lihtsustamise ja läbipaistvamaks tegemise mõttes.
Tulemused

Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine

Institutsionaalsed ümberkorraldused
Institutsioonide ja otsusetegemise reformiga pandi paika:

• EL Ministrite Nõukogu – häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel)
  
• Euroopa Komisjon – volinike arv, presidendi pädevuse suurendamine
  
• Euroopa Parlament – kohtade jaotus liikmesriikide vahel
  
• Euroopa Kohus – kohtunike arv
  
• Kontrollikoda (Audiitorkogu) – liikmete arv
  
• Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee – esindajate arv
  
• Euroopa Ülemkogu – toimumise koht
  

1.7. Eurooopa Põhiseaduslik Leping
Sõlmiti küll 2004, kuid on siiamaani jõustumata.
Põhimõteliselt sooviti 3 aluslepingu asemele luua 1 lepingu.
* Lihtsustamine ja läbipaistvus

• Lepingute struktuuri lihtsustamine
  

- Kolme samba asemel üks
- EL saab juriidilise isiku staatuse

• Õigusmeetmete ja -protseduuride lihtsustamine:
  

Kvalifitseeritud häälteenamuse ja kaasotsustamise menetluse muutmine üldreegliks.
Õigusaktide süsteemi korrastamine ja aktide ümbernimetamine.

• EL Põhiõiguste Harta - lepingu teksti osaks
  
• Euroopa Liidust väljaastumise protseduur
  
• Institutsioonilised küsimused
  

- Ülemkogu president
- Rotatsioon Ministrite Nõukogus
- Grupieesistumine (2,5 aastat)
- Nn “topelthäälteenamus” (55% häältest + 65% EL rahvastikust)
- EL välisministri institutsioon (?)
- Euroopa Komisjon: 15 hääleõigusega volinikku + 10 hääleõiguseta (rotatsioon)
- Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse põhimõttele vastavuse hindamine
1.8. Lissaboni leping
Leping sõlmiti aastal 2007 ja jõustus 2009.
Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg,Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal, Austria, Soome, Rootsi PLUSS Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia , Sloveenia ,Tšehhi Vabariik ja Ungari PLUSS Bulgaaria , Rumeenia.
Põhimõtteliselt on Lissaboni leping on põhiseadusliku lepingu edasiarendus.
Niisiis on Lissaboni leping EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon .Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping. Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal)
Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas
Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga:

• Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine
  
• EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks
  
• Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades)
  
• Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades)
  

Kokku ca 40 kitsamalt piiritletud muudatusttäiendust
II EEA ehk Euroopa Majanduspiirkonna leping
Leping sõlmiti aastal 1992 ja jõustus 1994.
Leping sõlmiti siis EFTAsse kuulunud riikide vahel. Algselt sõlmisid lepingu Austria, Soome ja Rootsi (hiljem liitusid EL-iga), Islandi, Lichtensteini ja Norra vahel (teist osapoolt esindas Euroopa Ühendus).
Tegu oli eelkõige majanduslikku koostööd hõlmava lepinguga. Siiski käsitles enamik EFTA riike lepingut kui vaheetappi Euroopa Liiduga liitumisel (Austria, Soome ja Rootsi).
Praegu saavad Norra, Island ja Liechtenstein osa Euroopa Liidu majanduspiirkonna hüvedest, kuid nad ei kuulu EL-i.
Nii ei jäänud EFTA riigid majanduslikku isolatsiooni.
III EL-i KÕIK laienemisringid
1. laienemisring (1951)
ESTÜ asutajariigid : Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg.
vt . Pariisi lepingut.
2. laienemisring (1973)
Liitusid : Iirimaa, Taani, Ühendkuningriigid
Varasem liitumine oli olnud võimatu prantsuse presidendi de Gaulle 'i boikoti tõtu nendele riikidele. Samuti ei tahtnud SB ja Taani loovutada osa oma iseseisvusest riikideülesele institutsioonile.
Ajendas EL-iga liituma aga soov mitte jääda kaubanduslikku isolatsiooni.
Kuigi ka Norrale esitati liitumisettepanek, lükati see rahvahääletusel tagasi.
3. laienemisring (1981)
Liitus: Kreeka
Kreekas oli vast loodud demokraatlik riik, mille värsket demokraatiat pidi toetama , samuti oli majanduslik olukord Kreekas kehv . Kreeka on "Euroopa häll" ning EL tundis vajadust Kreeka demokraatiat kaitsta.
4. laienemisring (1986)
Liitusid: Hispaania, Portugal
Põhjus liitumiseks oli sarnane Kreekaga. Varasemalt oli liitumist takistanud riigikord , nüüd taheti noore demokraatliku riigi majandust üles ehitada.
5. laienemisring ( 1995)
Liitusid: Austria, Rootsi, Soome.
Nad olid varem liitunud EEA , liitumine ELiga oli loomulikuks jätkuks. Samuti sooviti majanduslikult paremale järjele tõusta.
Norra liitumisleping lükati taaskord kõrvale.
6. laienemisring (2004)
Liitusid: Küpros, Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi, Ungari.
Need 14 riiki olid olnud idabloki riigid ja nüüd siis noored vabariigid. Nende riikide majanduse ülesehitamine sai mõlemapoolseks sooviks. Samuti oli see ka läbi aegade suurim laienemine.
7. laienemisring (2007)
Liitusid: Bulgaaria, Rumeenia
Oli loomulikuks jätkuks idapoolsele laienemisele. Kuigi kaks uut liikmesriiki soovisid riigi majandust paremale järjele tõsta, on nad siiamaani majanduslikult kehvas seisus.
IV Euroopa Liit ja Euroopa Ühendus
Euroopa Liidul on laiem mõiste: ta hõlmab kõiki kolme Euroopa Liidu sammast. Alates Lissaboni lepingust saab sõlmida suurlepinguid, tema tähendusel on laiem konstruktsioon .
Euroopa Ühendus on Euroopa Liidu 1. samba nimetus, ta on juriidile isik ja nimetus kestis alates Maastrichist kuni Lissaboni lepingunini. Eelkõige esindas ta riikidevahelist koostööd. Euroopa Ühenduse mõistet enam ei kasutata.
V EL-i erinevad õigusvaldkonnad:
1.1. Esmane ehk primaarne õigus
Siia alla kuuluvad lepingud, mille üheks osapooleks on EL. Näiteks:
1)Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid
2)Liikmesriikide liitumislepingud
3) Protokollid , konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta
4)Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid
1.2. Teisene ehk sekundaarne õigus
Siia alla kuuluvad konkreetsed poliitika valdkonnad:
1)Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele.
2) Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav . Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata.
3)Otsused (ingl. k. decisions ) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid.
4)Soovitused, arvamused (ingl. k. recommendations and opinions ) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt.
1.3. Kirjutamata ehk pretsedendiõigus
Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest.
Pretsedendiõiguse tähtsus on liidus olnud suurem kui enamikus liikmesriikides, seda eelkõige tänu Euroopa Kohtu jõulisele tegevusele seadusandluse ja lepingu põhimõtete kohaldamisel.
VI EL peamised regulatiivsed õigusaktid
1.1. Määrused (regulations)
- ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. Määrus on üldine õigustloov akt, mis on suunatud määramatule hulgale subjektidele ning on vahetult kohaldatav kõigi liikmesriikides. Määrus muutub vastuvõtmisel automaatselt siseriikliku seadusandluse osaks ning on samaväärne liikmesriigi parlamendis vastu võetava õigusaktiga. Määrust ei saa kohaldada osaliselt.
1.2. Direktiivid (directives)
- soovitud tulemuse osas kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. Direktiiv on kohustusliku tulemuse saavutamiseks siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud . Samas on direktiivi rakendamine kaheastmeline protsess, kus liikmesriik saab ise valida kohaldamise vormi ja meetodid. Direktiivi rakendamiseks on ette nähtud teatud tähtaeg ning vahel ka meetodid.
1.3. Otsused (decisions)
- adressaadi suhtes siduvad üksikaktid.
1.4. Soovitused (recommendations) ja arvamused (opinions)
- kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt.
VII EL / EÜ õiguse põhimõtted
1.1. Solidaarsuspõhimõte
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada lepingu eesmärkide saavutamist.
Ehk kohustus olla solidaarne ja aidata kaasa eesmärkide täitmisele. Ühendusele ei tohi vastu töötada.
1.2. Mittediskrimineerimise põhimõte
Ilma, et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, on lepingus käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel.
Põhimõtte eesmärgiks on tagada kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ja juriidilistele isikutele võrdsete tingimuste loomine. Põhimõte on kesksel kohal siseturu reguleerimisel, hõlmates isikute, tööjõu, kapitali ja teenuste vaba liikumist.
1.3.Subsidiaarsuse ehk lähimuse põhimõte
Vajalik pädevuspiiride määratlemiseks erinevate haldustasandite vahel. Näiteks: Ühendus toimib lepinguga talle antud volituste ning temale seatud eesmärkide piires. Valdkondades, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, võtab ühendus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil.
1.4. Proportsionaalsuse põhimõte
Eesmärgiks vältida EL institutsioonide omavoli seadusandluse kujundamisel. Näiteks on lepingus kirjas nii: Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks.
1.5. EL / EÜ õiguse ülimuslikkuse mõiste
Juhul kui tekib konflikt siseriikliku seadusandluse ja liidu seadusandluse vahel on riikideülesed õigusaktid ülimuslikud e prioriteetsed.
1.6. Vahetu kohaldatavuse põhimõte
EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega.