Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EESTI NSV 1945-1985 (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

NÕO
REAALGÜMNAASIUM

Eesti
NSV 1945 – 1985

Referaat
Koostaja : Kerli Paltsmar
Juhendaja :
Ege Lepa
Nõo
2012
Sisukord



Sissejuhatus 2
Valitsemine 3
Sisepoliitika 4
Välispoliitika 7
Haldusjaotus 8
Vägivallapoliitika 8
Sellistes loomavagunites küüditati eesti rahvast Siberisse 10
Vastupanu ja repressioonid 10
Majandus 12
Rahvastik 15
Kultuurielu 16
Haridussüsteem 18
Kokkuvõte 20
Kasutatud kirjandus 21







Sissejuhatus


Referaat
on koostatud Nõukogude Eesti kohta. Kirjeldada olusid ning seda, mis
Eestis tol ajal toimis. Nõukogude võimu taastamine algas koos
punaarmee sissetungiga 1944 aasta suvel. 1939.
aastal surus Nõukogude
Liit
Eestile peale baaside
lepingu,
millele järgnes anneksioon. Eesti
Vabariigi võimud lasid Punaarmeel asutada Eesti aladele sõjaväebaasid ja tuua sisse sõdureid, kes on ainult nendes
baasides. Sisse tuli aga rohkem sõdureid, kui lubati ning ka
operatiivgrupid, kelle ülesandeks oli panna alus Eesti NSV-le. Teise
maailmasõja ajal oli Eesti okupeeritud nii Saksamaa poolt kui ka NSV
Liidu poolt.
Sõjategevus
jõudis uuesti Eesti pinnale 1944. a veebruaris , kui Punaarmee murdis Leningradi blokaadi ja tungis kiiresti läände. Vaatamata Saksa
maaväe ülemjuhatuse pessimismile pidas Adolf Hitler Eesti hoidmist
tähtsaks. Veebruarist aprillini peetud veristes lahingutes suudeti
Punaarmee edasitung Narva rindel peatada ja lahingutegevus soikus
Vasakule Paremale
EESTI NSV 1945-1985 #1 EESTI NSV 1945-1985 #2 EESTI NSV 1945-1985 #3 EESTI NSV 1945-1985 #4 EESTI NSV 1945-1985 #5 EESTI NSV 1945-1985 #6 EESTI NSV 1945-1985 #7 EESTI NSV 1945-1985 #8 EESTI NSV 1945-1985 #9 EESTI NSV 1945-1985 #10 EESTI NSV 1945-1985 #11 EESTI NSV 1945-1985 #12 EESTI NSV 1945-1985 #13 EESTI NSV 1945-1985 #14 EESTI NSV 1945-1985 #15 EESTI NSV 1945-1985 #16 EESTI NSV 1945-1985 #17 EESTI NSV 1945-1985 #18 EESTI NSV 1945-1985 #19 EESTI NSV 1945-1985 #20 EESTI NSV 1945-1985 #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merku100 Õppematerjali autor
Referaat Eesti NSV-st aastatel 1945-1985

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
doc

Eesti NSV Liidus

............................................10 Eestlased maailmas...........................................................12 Lõppsõna........................................................................14 Kasutatud kirjandus...........................................................15 2 Sissejuhatus 1944. aastal jõuab sõda taas Eestisse. Toimub kibe võitlus Narva pärast, mis kestab ligikaudu seitse kuud. Kodumaale toodi sõdima ka Eesti väeosad. 30. jaanuaril kuulutas Eesti omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Narva lahingu ajal sooritas Nõukogude lennuvägi ka omajagu terrorirünnakuid. Punaarmee vallutab Eesti, saksa väed tõmbusid tagasi. Tartut ei suudetud kaitsta kuna sakslastel ei jätkunud selleks piisavalt jõudu. Suurel Emajõel toimus lahing, mille punaarmee võitis, kuna sakslased ei osutanud suurt vastupanu. 22. septembril sisenesid Nõukogude tangid Tallinnasse

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Nõukogude eesti

Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Linnades, maakondades ja valdades teostasid poliitikat kohalikud parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud. Alguses, 1950. aastatel iseloomustas EKP madal haridustase, partei liikmete haridus paranes 1980. aastateks. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine, muutus eriti tuntavaks 1940.

Ajalugu
thumbnail
16
doc

Nõukogude Eesti

Tartu Kivilinna Gümnaasium Referaat Nõukogude Eesti Koostas: Klass: Juhendaja: Tartu 19.05.2010 Sisukord Nõukogude Eesti.................................................................................................................................... 1 i. Kasutatud kirjandus:.................................................................................................................... 3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 2. Eesti NSV valitsemine.......................................

Ajalugu
thumbnail
5
doc

ENSV sõjajärgsed aastad

ENSV sõjajärgsed aastad: poliitilised olud ja massireparatsioonid. 1944 inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu. Nõukogulik võimustruktuur. Eesti NSv kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru. Juhtiv koht oli kommunitslikul parteil. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liimeskond kiiresti kasvama. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase. Linnades, valdades ja maakondades olid kommunistliku partei poliitika teostajateks kohalikud parteikomiteed. 1941. aastast juhtis EKP-d Nikolai Karotamm.

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Nõukogude Eesti

Tartu 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 Eesti NSV valitsemine 3 Poliitilised olud 4 Vastupanu ja repressioonid 6 Majandus ja rahvastik 7 Kultuurielu põhijooned 8 Eestlased maailmas 10 Lõppsõna 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Rahvas vähenes ligi veerandi võrra. Paljudes linnades olid ülisuured purustused. Pea pooleldi hävisid ka tööstused ja põlevkivi rajoonid. Sadamad olid hävitatud, raud- ja maanteed purustatud. Põllumajanduses langes saagikus ja kariloomade arv. Katse iseseisvusele taastamiseks luhtus ning Eesti langes uuesti, sedapuhku peaaegu pooleks sajandiks, Nõukogude Liidu võimu alla. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur

Ajalugu
thumbnail
3
doc

ENSV

Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud ­ komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30

Ajalugu
thumbnail
3
doc

ENSV

Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud ­ komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30

Ajalugu
thumbnail
16
docx

Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985

Nõo Reaalgümnaasium Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Meila Kamp Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2012 Sisukord Külm sõda ja Eesti Teine maailmasõda muutis kardinaalselt jõudude vahekordi maailmas. NSV Liidu kui ühe võitjariigi mõjukus maailma asjade otsustamisel kasvas tunduvalt. Moskva laiendas järk- järgult oma ülemvõimu Ida-Euroopas ja allutas sealsed reziimid peaaegu täielikult enda kontrollile. Lääneriigid ­ lootes esialgu naiivselt sõjaaegse koostöö jätkumisele ­ ei suutnud NSV Liidu ekspansiooni tõkestada. Senise koostöö asemel kujunes välja uus vastasseis

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (2)

pauka11 profiilipilt
Paula Juurik: väga põhjalik töö
23:21 11-03-2013
Eerika profiilipilt
Eerika: aitas mind väga!
21:13 03-03-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun