jaanuaris . 3. Eesmärk : Pidi aitama Moskva meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ning olema aluseks koostööle tulevikus . Sõjanduses : 1. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) 2. 1995 . 3. Seadistati Nõukogude vägede viibimine Ida-Euroopa riikides . 3. Iseloomusta partei liidrite võimu NSV Liidus . Stalini aeg : 1. Majanduses : · Rasketööstus · sõjatööstus 2. Poliitikas : · Stalini ainuvõim · Totalitaarne riik · Vägivallapoliitika · Sunnitöölaager · Inimõiguste massirikuumine . Hrutstsovi aeg : 1. M. · 60.alguses toimub langus · Loodeti majanduse tõusu , kuid asjatult 2. P. · Vägivallapoliitika pehmenemine · Tühistati osaliselt piiranguid ühiskonnaelu valdkondades · Stalini isikukultuse hukkamõistmine · Sulaperiood Breznevi aeg. 1. M. · Stagnatsioon · Majanduskriis · Käsumajanduse tugevnemine · Sõjatööstus 2.P. · Poliitiline kriis
Nõukogude Liit 9. Klass Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust. V: Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest. Liiduvabariigi kõrgemal seadusandlikul võimuorganil polnud reaalset võimu. Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. Mis oli nõukogude vägivallapoliitika eesmärk? V: Võimude vägivallapoliitika oli mitmekesine, selle eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrollile. Mis moel mõjutas suurküüditamine metsavendlust? V: Suurküüditamine nõrgendas metsavendlust oluliselt. Milles seisnes vastupanuliikumise eripära 1970. aastatel? V: Peamiseks võistlusvahendiks kehtiva reziimi vastu said avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samuti püüti välja selgitada ja
NSVL-i tollesed juhid olid vastu reformidele ja muudele uuendustele. 1982. a. sai valitsejaks KGB ülem Juri Andropov, kes suri aga 2 aastat hiljem. 1884. a. tuli valitsejaks Konstantin Tšernenko, kes suri ka aasta pärast. Pärast Neid tuli Gorbatšov, kes valitses 1985-91. NSVL saadeti laiali 26. detsembril 1991, kuid suur osa endisi liiduvabariike ühendas end SRÜ-ga (Sõltumatute Riikide Ühendus). Nõukogude vägivallapoliitika ja vastupanu kommunistlikule süsteemile NSVL-is 1960. kujunes välja dissidentide (teisitimõtlejate) liikumine – Kritiseeriti kehtivat poliitilist korraldust, nõuti demokraatia taastamist ja inimõiguste järgimist o Vahendid, kuidas kritiseerida ja nõuda demokraatia taastamist: a) omaalgatuslikud lehed ja teosed (ehk Samizdat) b) Salaja läände toimetatud materjalid (ehk Tamizdat)
Mõisted. 1) Sotsialismileer Moskva võimu all olevad riigid koos Nõukogude Liiduga. Esialgne nimetus rahvademokraatiamaad. 2) Sotsialistlik sõprusühendus riigid, mis jäid Nõukogude Liidule ja Moskvale kuulekaks. 1960. aastatel kuulus sinna kokku 10 riiki. 3) VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Vastukaaluks Marshalli plaanile. 4) VLO Varssavi Pakt. Vastukaaluks NATO-le. 5) Sula periood Nõukogude Liidus, mil lõppes massiline vägivallapoliitika ja pöörati rohkem tähelepanu inimeste elujärje parandamisele. 6) Stagnatsioon seisak, edasiliikumine puudus. Nõukogude Liidus suurenes mahajäämus lääneriikidest. 7) Dissidentlus teisitimõtlemine, peamisteks eestvedajateks olid haritlased. 8) Metsavendlus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist toetav ja NSV Liidu vastane relvastatud võitlus.
riigid- Aasia,Aafrika arengumaad. Iseloomulikud jooned: 1)Võim kommunistliku partei käes ( juht peasekretär või Esimene sekretär). 2)Majandus riigistatud ( plaanimajandus) VNM. 3)Kultuur ideoloogilise kontrolli all. 4) Suur roll sõjaväel VLO. NSVL riigijuhid: Stalin (1922; 1924-53), massirepressioonid ( küüditamised) , 1954 KGB, süüdimõistetud vangilaagritesse, kommunistlik õpetus,vohas Stalini isikikultus. Beria suhted paranesid lääneriikidega, vägivallapoliitika pehmenemine, vangide vabastamine, vandenõu-Beria kaela Stalini kuriteod, arreteeriti , hukati 1953. Hustsov ( 1953-64), sulaaeg, vägivallapoliitika leevendamine, võimu koondamine enda kätte, vangilaagrite sulgemine, NSVL peab 1980 aastaks jõudma kommunismini. Breznev ( 1964-82), uuendused ei õnnestunud, kontrolli karmistamine ühiskonnas, seisak igas valdkonnas, alates 1980a poliitiline,majanduslik ja vaimne kriis, võitles dissidentluse vastu. 7. Külma sõja lõpp ja NSVL
1950. aastate noorte salaorganisatsioonid tekkisid peamiselt protestivaimust järjest enam maad võtva kokkulepluse ja nõukoguliku süsteemiga mugandumise vastu. Tolleaegseid salaorganisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikirjad, käsitsikirjutatud lendlehed, vandetõotused ja vähesel määral ka relvade hankimine. 5 Võimude vägivallapoliitika Nõukogude võimu vägivallapoliitika oli mitmekesine ja suunatud erinevate elanikkonnakihtide vastu eesmärgiga allutada ühiskond täielikult oma kontrollile. Selle poliitika suunajaks oli parteiaparaat ja otsesteks täideviijateks eelkõige julgeolekuorganid: nii sise- kui ka riikliku julgeoleku ministeerium. Juba 1944. aastal algasid Eestis Saksa okupatsioonivõimu toetajateks peetud isikute ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ning nende saatmine
eesmärgiks oli Moskvameelsetel riikidel majanduslikest raskustest üle saada ja nende riikide koostöö tugevdamine tulevikus VLO 1955 loodud Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt, vastukaaluks NATOle, eesmärk NSVLi ja sotsialistlike riikide sõjaline ja poliitiline koostöö SULA 19561965, periood pärast Stalini võimult lahkumist NSVLis, mille ajal valitses Hrustsov. Iseloomulik: vägivallapoliitika ja isikukultuse vähenemine NSVLi inimese elujärje paranemine, ebaratsionaalne majanduspoliitika, Ungari ja Kuuba kriis, kosmose võidujooks STAGNATSIOON 19651985, periood pärast Hrustsovi valitsemist NSVLis, mille ajal valitses Bresnev. Iseloomulik: mitte ühtegi uuendust, Breznevi doktriin(ülestõusude mahasurumine tankidega), uus venestamine, maj mahajäämuse suurenemine, dissidentluse kujunemine DISSIDENTLUS teisitimõtlemine, kujunes NSVLis stagnatsiooni ajal, Eestis 1960
12. Millal oli võimul Beria? Milliseid muudatusi püüdis ta ellu viia? (lk 48) Beria oli võimul 1953. aasta märtsist juulini. Hakkas edutama kohalikke inimesi, pehmendas senist vägivallapoliitikat ning vangilaagritest vabastati üle miljoni karistusaluse. 13. Millal oli N. Hrustsovi võimuperiood? Kuidas seda nimetati? Mille poolest erines see Stalini ajast? (näited) (lk 49) 1953. aasta septembrist 1964. Sulaajaks. 1. Kui Stalini ajal vägivallapoliitika süvenes, siis tema ajal vägivallapoliitika leevenes. 2. Stalini ajal kehtestati igasuguseid piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Tema ajal tühistati oluliselt piiranguid erinevates ühiskonnaelu valdkondades 14. Millal oli võimul L.Breznev? Miks nimetatakse seda perioodi seisakuajaks? (49, 50) Breznev oli võimul 1964-1982. Sest ta üritas oma võimu ajal teha palju uuendusi ja ümberkorraldusi, kuid loodetud edu jäi saavutamata. Ning tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud. 15
ÜRO- 1945a asutatud Ühendatud rahvaste organisatsioon. Külm soda- lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikale veninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi algas 1946 ja lõppes 1991 (USA ja NSVL-i ja nende liitlaste vastasseis) 09.02.1946. Stalini kõne Moskvas 05.03.1946 Churchilli kõne Fultonis Külma sõja põhjused: -Vastandlikud ideoloogiad -aatomirelva olemasoli nii USA-l , kui NSVL-il -USA tõus peale II-MS juhtivaks riigiks maailmas. -nõukogude liidu vägivallapoliitika Ida-Euroopas ja oma mõjuvõimu kinnitamine seal 1948-1953 Külma sõja haripunkt Külma sõja "relvad" -sõjaliste liitude loomine -võidurelvastumine -diplomaatiline surve -majanduslik surve -riigipöörete soodustamine -propaganda -luuretegevus -pingekolded ja kriisid -jne...
Demokraatia Poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabadused- Sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. Desarmeerimine- Relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine Diktatuur- Mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Diskrimineerimine- Kellegi õiguste kitsendamine. Doktriin- Õpetus, poliitiline juhtmõte. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Glasnost- Avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 180. aastate teisel poolel. Globaalprobleemid- Ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik Heaoluühiskond- Ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike so...
See võitlus oli mõlematele osapooltele ohvriterohke. 1953.aasta kremili nõudel kogutud andmete kohaselt likvideeriti 1944-53 aastatel Eesti NSV-s 662 ,, bandet" ja 336 rahvuslikku organisatsiooni. Nõukogude võim kaotas 887 inimest ja haavata sai 185. Oluliselt nõrgestas Metsavendade tegevust 1949. aasta küüditamine. Üksikuid mehi jäi metsa ka järgnevatel aastatel ning teadaolevalt viimane metsavend tabati 1987. Lõuna-Eestis. Võimude vägivallapoliitika Nõukogude Liidu vägivallapoliitika oli mitmekülgne ja suunatud erinevate ühiskonnakihtide vastu. Selle poliitika suunaja oli parteiaparaat ja täide viisid seda eelkõige julgeolekuorganid: nii sise- kui ka riiklik julgeoleku ministeerium.1944 aastal algas Saksa Okupatsioonivägede toetajate ja muidu nõukogude võimu vastaste inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi-ja sunnitöölaagritesse. Represseerituid oli 1944-54 umbes 30 000.Selle eest pageti ka metsa mis suurendas metsavendade ridu
1) Reagani poliitika põhipunktid: 1. Maksude vähendamine 2. Vähendada riiigi sekkumist majandusse 3. Inflatsiooni vähendamine 4. Valitsuse kulude vähendamine 2) Hrutsovi sula mõju: · Ühiskonnaelu stabiliseerumine · NSVLis kaotati laiaultauslik vägivallapoliitika · Tarbimine kasvas · Linnastumine kiirenes · Baltimaad said nõukogude lääneks, kuhu inimsed reisisid, et sellega tutvuda. 3) konservatism: ei väärtusta üksikisiku õigust, inimene kuulub alati mingisse kollektiivi, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetammine 4)Israeli ja araabia made tüli: vastaseisu probleemiks oli Siinai poolsaar. Araabia maad
Sotsialistlike riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Sotsialismileeri Euroopas kuulusid NSVL, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaana ja Saksa Demokraatlik Vabariik. Aasias aga Hina Rahvavabariik, Põhja-koera, Mongoolia ja Vietnami SV. 1959.aastal tuli Kuubal võimule Fidel Castro. Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia. Erimeelsused Jugoslaavia ja Moskva vahel: Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, liidri isepäine käitumine. Sotsialistlikusse sõprusühendusse kuulusid need rigid, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks. Kolmanda maailma riike toetas Nõukogude Liit majanduslikult ja rahaliselt(sõjatehnika, sõjaväeli...
Kommunistlikud riigid *poliitiline süsteem: üheparteisüsteem *majandus: plaanimajandus, eraettevõtted riigistati *kultuurielu: eesti keele kasutuse tahaplaanile surumine NSVL liidrid: *Stalin (suri 1953)- kehv majandus; kollektiviseerumine karmikäeline valitsus; parteidiktaktuur; isikukultus *Beria- hakati normaliseerima suhteid lääneriikidega tema vastu tehti vandenõu ja tema kaela veeretati Stalini aegsed kuriteod *Hurstsov- aeglane majandustõus; kampaanialikkus vägivallapoliitika pehmendamine; tühistas osalised piirangud ühiskonnaelu erinevates valdkondades; kritiseeriti Stalinit *Breznev- majanduse arengu seisak(päästis nafta kõrge hind) tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud; karmistati kontrolli ühiskonnas VMN(vastastikuse abistamise nõukogu)-1949 aidata Mokva-meelsetel riikidel majanduskriisist üle saada VLO(varssavi pakt)-1955 aidata üksteist sõjaolukorral *Karotamm-(1944-1950) arvestas Eesti vajadusi; tegeles sõjajärgsetel kee...
Õnestus. 6. Täida lüngad. Täidesaatev võim Nõukogude Liidus kuulus Rahvakomissaride Nõukogule ja seadusandlik võim Ministrite Nõukogule . Kolhoose hakati Eesti NSVs looma alates 1947 aastast. 7. Iseloomusta Breznevi valitsemisaega. Karmistati kontrolli ühiskonnas. Tahtis sisse viia uuendus kuid se ei õnnestunud. Sellega seoses tekkis ühiskonnaelu kõigis valtkondades seisak ehk stagnatsioon. Nõukogude liit jäi lääne riikidest arenguga kõvasti maha. 8. Mis oli nõukogude vägivallapoliitika eesmärk? Vägivallapoliitaika eesmärgiks oli teisit mõtlejate vaigistamine ja rahva hirmutamine, et keegi ei hakkaks võimudele vastu. 9. Mida tähendab gerontokraatia? Gerontokraatia on vanurite võim, kus riigi juhid on vnemas eas inimesed. 10. Millised riigid olid 20. sajandi teisel poolel nn sotsialismileeri riigid? Hiina, Põhja-Korea, Kuuba, Vietnam, Laos, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Jugoslaavia, Albaania, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksa DV.
Nõukogude Liit ja Eesti NSV aastatel 1945-1985 Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. Likvideerisid vana kaardiväe (varasemad partei juhtkonnaliikmed). Arreteeriti juhtivatel kohtadel olevaid inimesi (süüdistused olid väljamõeldud või tühised). Toodi liiduvabariikidesse sõjavägesid, et inimesi hirmutada. Repressioonid:Vara natsionaliseerimine; kolhooside loomine; (märtsi)küüditamine; arreteerimised poliitilistel põhjustel (nt
Millega pääsesid võimule Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader. Käbin oli Moskva meelne, kuid arvestas ka Eesti NSV eripäradega. Mugandas stalismi, sulaaja ja Nõukogude Liidu seisaku poliitiliste oludega. 1978 aastal asendati Käbin Karl Vainoga. Kellega kaasnes Eestis venestamisaeg. Aktiivseks muutus vene keele propaganda. Oli juhi kohal 1988 aastani. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus Okupatsioonireziimile aktiivne ja passiivne vastupanu. Vägivallapoliitika mitmekesine, mida suunas parteiaparaat. Elluviijaks julgeolekuorganid. 1944 -1953 aastatel vastupanuvormiks metsavendlus. 1950 aastal suruti relvavõitlus maha. 1949 aastal suurküüditamine. Vaimuelu allutati valitseva reziimi ettekirjutustele. Punapropaganda vohamine. Avalik vastupanu 1950 aastal asendus metsavendlus põrandaaluste noorterühmadega, hiljem eripalgeliste demokraatlike liikumistega. 1970 aastal muutus vastupanuliikumine avalikuks
väljalend. Diktaator tegi kampaaniaid ning haris uudismaid, kuid lõpuks hakkas välja müüma naftat ning sisse ostma vilja, selle põhjusel ta ka tagandati. Breznevi valitusajal majandus langes, seda aega nimetatakse ka stagnatsiooniks. Arenes välja varimajandus ehk letialune kaubandus, kuna riigis oli puudus esmatarvetest. Sisepoliitikas oli 40.aasta jooksul üks ühine tunnus kõigil diktaatoritel juhikultus. Stalini aega iseloomustab kõige paremini repressiiv- ehk vägivallapoliitika, selle näiteks on ka KGB ning GULAGi vangilaagrid. Hrustsovi ajal suleti GULAGi vangilaagrid ning ühiskond vabanes, toimus libelariseerimine ja tekkis kommunistlik ühiskond. Kui Stalini ajal olid vangilaagrid, siis Breznevi ajal saadeti inimesi vaimuhaiglatesse, teda kutsuti ka neostalinistiks. Breznevi valitsemisviisis oli domineeriv onupojapoliitika. Esile kerkisid dissidendid ehk teisiti mõtlejad, kes seisid inimõiguste eest, nimekaimaks oli Sahharov.
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. Poliitilised: Stalini käes oli ainuvõim, ta oli kardetud juht ning teda ei julgenud keegi kritiseerida. Massilised repressioonid. Poliitilised arreteerimised ja mõrvad laialt levinud. Majanduslikud: Just oli olnud sõda nii, et majanduslik seis oli väga kehva. Fokusseeriti rasketööstusele. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. ● Toimus massiline vangistamine (GULAG, 3% elanikest olid vangid) ● Toimusid massiküüditamised ● Ideoloogiline surutis, vaimne vägivald, inimeste vanad uskumised kaotati ja kõigile suruti peale kommunistliku ideoloogia ● Sageli toimusid kommunistlikus parteis “puhastused”, et Stalin saaks võimul püsida. 2
Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) ehk Varssavi Pakt, loodi 1955a. Nõukogude liit kasutas seda liikmesriikide sõjajõude Moskva-vastaste mahasurumiseks. 3.Stalini aeg: Majanduses- rasketööstus, sõjatööstuse arendamine. Poliitikas- totalitaarne riik. Stalini ainuvõim. Poliitiliste vastaste füüsiline hävitamine. Vägivalla poliitika. Sunnitöölaagrid, inimõiguste massiline rikkumine. Hrutovi aeg: Majanduses- Lootis majanduse tõusu, kuid toimus langus. Poliitikas- Vägivallapoliitika pehmendamine. Ühiskonnaelu erinevate valdkondade piirangute tühistamine. Sulaaeg. Liikumine isikuvõimu kehtestamise poole. Brenevi aeg: Majanduses- stagnatsiooni valitsemine ühiskonna erinevates valdkondades. Käsumajanduse tugevadamine. Sõjatööstusele rõhu panemine. Majanduselu ammendumine. Poliitikas- tagurlike poliitiliste jõudude tugevnemine. Stalini kuritegude kritiseerimisest loobumine. Kontrolli karmistamine ühiskonnas. EESTI NSV
Et eesmärke täita, võttis Saksamaa suurettevõtjatelt ja pankadelt laenu, lubades selle tagasi maksta peale vallutusi. Kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja sõjavarustuse tootmiseks, ehitati kiirteid, mis võimaldasid sõjaväge kiirelt transportida. Kõik see andis rahvale palju töökohti. Tänu sellele paranes Saksamaa elanike majanduslik olukord ja Hitleri valijaskond suurenes. Industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega kaasnenud vägivallapoliitika muutsid oluliselt Nõukogude riigi senist palet. Lühikese ajaga toimus suur murrang Venemaa muutus aktiivseks tööstusriigiks. Paljusid talupoegi sundis maalt lahkuma ja linna elama minema kollektiviseerimine. Stalini ainuvõim aina tugevnes. Koos sellega kaasnes ka poliitiliste vaenlaste massiline hävitamine. Stalini võim tugevnes vägivallale, mis oli tema arust õige. Demokraatia säilis Prantsusmaal ja Suurbritannias. 1934. aastal korraldasid äärmuslased Prantsusmaal mässu
mälu ja meelsuse hoidmine. Kultuurist kujunes eestalse jaoks omalaadne relv seismaks vastu totalitaarse kommunistliku süsteemi soovile igat eluvaldkonda oma kontrollile allutada. Jaan Rootsi metsavendade salk Võimude vägivallapoliitika Nõukogude võimu vägivallapoliitika oli mitmekesine ja suunatud erinevate elanikkonnakihtide vastu eesmärgiga allutada ühiskond täielikult oma kontrollile. Selle poliitika suunajaks oli parteiaparaat ja otsesteks täideviijateks eelkõige julgeolekuorganid: nii sise- kui ka riikliku julgeoleku ministeerium. 1944. aastal algasid Eestis Saksa okupatsioonivõimu toetajateks peetud isikute ja
See ei kestnud aga kaua kuna 1953.aasta juuni lõpus Beria arreteeriti ja tema ettevõtmised pandi põlu alla. Sulaaega iseloomustab senise vägivalla osaline heastamine, esmajoones tähendas see vägivallamasina peatamist. Selle käigus heastati osade nn kodanlike natsionalistide head nimed, osad haritlased said võimaluse vaimsest pagulusest pääsemiseks ja taas loovtööga tegelema hakata. Samas ei olnud avalikku vägivallapoliitika hukkamõistu, kuna I. Käbin ei olnud sellest väga huvitatud, räägiti üksnes ,, mõningatest möödalaskmistest" ja seetõttu oli ENSV poliitilise õhustiku sulamine ettevaatlik ja tagasihoidliku ulatusega. Side läänemaailmaga J . Stalini valitsemise ajal oli Nõukogude impeerium varjatud nn raudse eesriidega. Seetõttu oli ENSV-s maailmas toimuvast tõepärase info saamine väga raske. Üheks selle allikaks olid välisraadiojaamad, üheks selliseks oli 1951
Teise Maailmasõja tagajärjed. Kaart. Teine maailmasõda põhjustas seninägematuid purustusi ning kaotusi. Kokku hukkus sõjas ligi 60 miljonit inimest, neist kõige rohkem NSV Liidus (üle 20 miljoni) ja Hiinas (10 miljonit). Varasemates sõdades moodustasid enamiku hukkunutest sõdurid, Teises maailmasõjas suurenes aga järsult hukkunud tsiviilelanike arv. Selle põhjuseks oli eriti julmaks ja metsikuks muutunud sõjapidamine ning diktatuuride vägivallapoliitika, holokaust ning genotsiid. Suurele ohvrite hulgale vaatamata ei toonud ka Teine maailmasõda õiglast maailmakorda. Liberaalne lääne demokraatia saavutas küll võidu Hitleri üle, kuid oli sunnitud läbi sõrmede vaatama kommunistliku diktatuuri mõju kasvule. Balti riigid jäid NSV Liidu võimu alla, tema kontrolli alla läks Kesk- ja Ida-Euroopa, see omakorda tõi kaasa kommunistliku bloki ehk Teise Maailma tekke. Teise maailmasõja tagajärjeks oli esialgu Euroopa ning seejärel kogu
Kommunistlik Venemaa Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu RKN Täitesaatev võim: Venemaa kommunistlik (bolsevistlik) Partei VKP Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee ÜKTK Riigi ametlik nimetus 1918.a: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik VNSFV Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit (NSVL) loodi 1922. aastal, mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset Vabariiki (Gruusia, Armeenia, Aseirbadzaan). Kontsentratsiooni laagrid- Cuba saarel, Buuri sõdades, inimestest lahti saada Venelastel oli lai kontingent. Klassivaenlane- rahvavaenlane Punane rist- laagrid kaugemale, solovetsi laager- arhipelaag Oktoobrirevolutsioon- enamlased, proletariaadi diktatuur Kaksikvõim- enamlased haarasid võimu Rahvakomissar- minister, valitsuse liige 1918.- 1920. Eesti vabadussõda (punane ja val...
Lootis, et nõukogude Majanduslik kriis inimeste selle ajane Rõhk sõjatööstusel põlvkond hakkab 80. ammendumine elama kommunismis Kampaaniate korras Poliitika Füüsiliste vastaste Vägivallapoliitika Tugevnesid hävitamine pehmendamine tagurlikud poliitilised Taheti Ühiskonna jõud kommunistlikku liberaliseerimine Karmistati kontrolli revolutsiooni Stalini isikukultuse Valitses stagnatsioon Totalitaarne riik hukkamõist Poliitiline kriis
sõda, mis muutis Hitleri välispoliitika algusest peale äärmiselt agressiivseks. Venemaal pidas Stalin terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks osaks oli ka Stalini välispoliitika agressiivne, kuigi ta peitis oma kavatsusi. Kõigis kolmes riigis oli välispoliitika agressiivne, sest nende juhid olid terroli, hirmu ja vägivalla propageerijad. Mina arvan, et diktatuurid Itaalias, Saksamaal ja NSVL olid pigem sarnased, sest läbiv teema oli siiski igal pool hirm ja vägivallapoliitika. Kõigi maade juhid olid karismaatilised ning liigutasid rahvast täpselt nii nagu neil oli parem ja vajalik. Nii Stalin, Hitler, kui ka Mussolini tahtsid absoluutset võimu.
Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi, miilitsaüksusi ja ka kohalikke aktiviste. 1949. aastal vähendas metsavendade vastupanu oluliselt küüditamine ja 1950 suruti vastupanuliikumine lõpuks maha. Aastate pikkune vastupanu näitas selgelt, et eestlane ei alistu vastupanuta. Venestamise käigus kaotati hulgaliselt organisatsioone. Teadaolevalt viimane metsavend tabati 1978. aastal Lõuna-Eestis. Võimude vägivallapoliitika Nõukogude vägivallapoliitika oli mitmekülgne ja suunatud elanikkonnakihtide vastu. Eesmärgiks oli allutada ühiskond täielikult oma kontrolli alla. Suunajaks oli parteiaparaat ja täide viisid seda julgeolekuorganid. Algas nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste arreteerimine ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Arreteerimise eest põgeneti metsadesse varju, täiendades nii metsavendade ridu. Et neid metsast kätte saada korraldati amneesiaid, kus kutsuti neid tagasi
sekretär, 1938- 1949 Ukraina KP KK 1. sekretär, 1944- 1947 Ukraina NSV MN esimees, aastast 1943 kindralleitnant, 1949- 1953 NLKP KK sekretär ja partei Moskva oblastikomitee 1. sekretär, 1953- 1964 NLKP KK 1. sekretär, 1958- 1964 NSVL MN esimees. Nikita Sergejevits Hrustsov 1953. aasta septembris sai Hrustsov parteijuhiks ning mõne aasta jooksul suutis ta võimult tõrjuda ka oma pealmised konkurendid. Hrustsov jätkas valitseva reziimi vägivallapoliitika pehmendamist ja tühistas osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Inimestele meeldis tema lihtsus, emotsionaalsus ja hea kontakt rahvaga. Partei 20. kongressil 1956. aastal pidas Hrustsov Stalini kuritegusid paljastava ettekande, mis oli oluliseks tähiseks ühiskonna edendamisel liberaliseerimisel. Nii on hakatud Hrustsovi valitsemisaega nimetama ka sulaajaks. Stalini kuritegude kritiseerimine jäi siiski pealiskaudseks ja poolikuks. Hrustsov ise liikus aga oma
Immigratsioon- sisseränne (immigrant) Emigratsioon- väljaränne (emigrant) Remigratsioon- tagasipöördumine kodumaale Pagulane- sunnitud kodumaalt lahkuma Rändekvoot- sisserännet piirav määrnumber (0,5 hetkel) Pendelränne- igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula/piirkonna/riigi vahel Assimilatsioon- vähemusrahvuse sulanemine enamusrahvusse kas loomulikul või vägivallapoliitika tulemusena Ränne- migratsioon- püsiva elukoha muutus Urbaniseerumine- linnastumine Suburbaniseerumine- valglinnastumine/eeslinnastumine Aglomeratsioon- linnastud 2. Nimeta rahvastiku tihedust ja paiknemist mõjutavaid tegureid Looduslikud tegurid Ühiskondlikud tegurid Pinnamood (tasane, et elada) ajaloolised (vesi oli ühendustee) Kliima (soe, niiske, et majanduslikud
Normaliseeriti suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega, Saksa DV kohta arvas, et tuleks loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist, tavatu poliitika liiduvabariikides, kus hakati edutama kohalikke inimesi, pehmendati vägivallapoliitikat, vangilaagritest vabastati ligi pool miljonit inimest. 1953 juunis Beria- vastane vandenõu, Stalini-aja kuriteod veeretati tema kaela, hukati 1953 detsembris. 9. Iseloomusta Hrustsovi valitsusaega. Too selle kohta vähemalt viis iseloomustavat joont. Jätkas vägivallapoliitika pehmendamist, tühistas osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Sulaaeg, ühiskonna liberaliseerimine. Liikus isikuvõimu kehtestamise suunas. Usk kommunismi edusammudesse ja pidev mõõduvõtt USA-ga. 10. Kuidas muutus olukord Breznevi valitsusajal? Iseloomusta. Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest ning karmistati kontrolli ühiskonnas. Toimus seisak ehk stagnatsioon. NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna. Breznevi tervise halvenemisega
2Nikita Hrustsovpartei keskkomitee sekretär.inimestele meeldis lihtsus,emotsionaalsus,hea kontaks rahavaga.1953.a.sept.sai parteijuhuks.jätkas vägivallapoliitika pehmendamist.partei 20.kongressil 1956 a.pidas Stalini kuritegusid paljastava ettekande.sulaaeg.1958 sai Ministrite Nõukogu esimeheks.1964okttema vastane vandenõu+kõrvaldamine võimult.üleliidulinse tähtsusega penskar,suri 1971 5Konstatin Tsernenkoaastane valitsemine näitas:olemasolev süsteem vajas edasiseks püsimiseks reformimist Andrei Sahharov.960 teisitimõtlejate juht.NSV Ltuntuim dissident.tuumafüüsik,nõudis demokraatiat ja inimõiguste austamist.1950 osales tuumarelva väljatöötamisel.1980 heideti välja teaduste akadeemiast ja pagendati Gorkisse.tagasi pöördus 1980 lõpul Nikolai Karotammjuhtis sõjajärgsetekl aastatel EKPd.püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega.1940tuli eestisse uut võimu üles ehitama.1944 ametlikult EKPesimene sekretär.1950 vabastati ametistE...
2) Kampaaniate 3) Massiline vilja organiseerimine sisseost nafta müügi 3) Pidurdumine 1960. raha eest. aastatel. 4) Sõjatööstuse arendamine. Poliitika 1) Totalitaarne 1) Vägivallapoliitika 1) Kehtiva poliitilise riigikord pehmendamine, reziimi mandumine 2) Massilised ühiskonnaelu 2) Stagnatsioon koonduslaagrid. liberaliseerimine. 3) Karmistati tsensuuri 3) Inimõiguste 2) Leevenduspoliitika 4) Tagurlike jõudude rikkumine 3) Piirangute tugevnemine 4) Stalini ainuvõim. tühistamine
Inimeste igapäevaelu vajaduste rahuldamine jäi endiselt teisejärguliseks. Massirepressioonid ja ideoloogiline surutis. Rõhutati, et maailm jaguneb kaheks: ühele poole jäävad sotsialistlikud riigid (head, eesrindlikud, helge tulevikuga) ja teisele poole kapitalistlik maailm (vaenulik, võõras, roiskuv, manduv). Juurutati isikukultust. Stalin suri 5. märtsil 1953.aastal, tema järglaseks sai Nikita Hrustsov. Lõppes senine massiline vägivallapoliitika, algas ,,sula". Hrustsov lubas, et nõukogude inimeste praegune põlvkond hakkab elama kommunismis. 1964. oktoobris kutsusid vandenõudlased Kremlis kokku Keskkomitee Presiidiumi laiendatud istungi, mille tulemusena astus Hrustsov tagasi. Hrustsovi pärijaks sai Breznev, tema valitsusaega iseloomustab stagnatsioon. Majanduslik stabiilsus säilitati, kuid NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna. Stagnatsioon ehk
käekäigu ja saatuse üle. Raamat oli huvitav, sest selle lugemine jättis mulje, nagu oleks tegemist tõestisündinud looga, vaatamata sellele, et tegelikult on ,,1984" ilukirjanduslik teos. Teosel ,,1984" on palju seoseid tegeliku ajalooga, mitte küll Suurbritannias, kuid seevastu Stalini-aegses Nõukogude Liidus ja Hitleri juhitud Saksamaal. Mõlemas totalitaarses riigis levis propaganda, esines isikukultus, ainuvõim ja repressiiv- e vägivallapoliitika. Samuti olid mõlemas riigis julgeoleku- ning salateenistused, surumaks maha igasugune vastupanu kehtivale reziimile. Saksamaal oli selleks Gestapo, Nõukogude Liidus NKVD. Raamatu ,,1984" seoseks tänapäevaga võib lugeda kõikvõimalikku inimeste jälgimist. Levivad nii turva- kui ka liikluskaamerad, praegu on Eestis aktuaalseks teemaks ka võimalik kaamerate ülesseadmine koolidesse, et jälgida õpetajate ja õpilaste käitumist. Üha vähendatakse inimeste privaatsust
sekretärina.ÜKP XVII Kongressil 1934. aastal valiti Hrustsov ÜKP KK liikmeks ja 1935. aastal valiti ta ÜKP Moskva linna ja oblasti parteiorganisatsiooni juhiks 1. sekretäriks.1935 1938 aastatel oli ta ÜK(b)P Moskva linna ja oblasti KK 1. sekretär. Tegevus NLKP kk peasekrätärina 1953. aasta septembris sai Hrustsov parteijuhiks ning mõne aasta jooksul suutis ta võimult tõrjuda ka oma pealmised konkurendid. Hrustsov jätkas valitseva reziimi vägivallapoliitika pehmendamist ja tühistas osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Inimestele meeldis tema lihtsus, emotsionaalsus ja hea kontakt rahvaga. Partei 20. kongressil 1956. aastal pidas Hrustsov Stalini kuritegusid paljastava ettekande, mis oli oluliseks tähiseks ühiskonna edendamisel liberaliseerimisel. Nii on hakatud Hrustsovi valitsemisaega nimetama ka sulaajaks. Stalini kuritegude kritiseerimine jäi siiski pealiskaudseks ja poolikuks
tuginevate talumajapidamiste vägivaldet ühendamist ühismajanditesse, sh kolhoosidesse. Viimaste loomiseda mingi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Kolhoseerimisega likvideeriti rikkad talupojad, ligi 9 miljonit talupoega küüditati. 1930. aastatel tabas NSV Liitu ulatuslik näljahäda, 7 miljonit hukkunud. Rahvas talus ühiskonnas toimuvat vägivallapoliitikat sest rahvaga manipuleeriti: aktiivne propaganda, vägivallapoliitika, terror, hirm. 1930. aastatel loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem. Stalini veendumuse järgi oli vägivald sotsialistliku riigi loomulik koostisosa. Stalin oli veendunud, et Punaarmee abiga on võimalik maailma kommunistlikuks muuta. Fasistlik Itaalia Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt, seepärast leidsid Itaalias poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks. Sõja järel vahetusid Itaalias tihti alitsused, sest parteide vahel olid erimeelsused
Sotsialistlik maailmasüsteem II maailm ehk sotsialistlikud riigid. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSVL omaga. · Kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile · Valdab osa majandusest riigistati · Kehtestati plaanimajandus Sotsialismileer Pärast II ms kehtestas NSVL järk-järgult oma ülemvõimu Euroopa riikides. Kommunistid aidati võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rvle, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja-Koreale. 1950. aastal võeti kasutusele mõiste sotsialismimaad. Koos NSVLga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühendus Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid polnud aga Moskva kuulekad käsutäitjad. Vastu hakkas Jugoslaavia, maha suruti vastupanukatsed SDVs, Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias. Neid riike, kes jäid NSVLle truuks, hakati nimetama so...
nimelt kuulus peasekretäri pädevusse kaadripoliitika. See aga tähendab, et Stalini ülesannete hulka kuulus riigi tähtsamate ametnike tööle võtmine ja nende ametist vabastamine. Ja just seda eelist kasutas Stalin selleks, et kõikjal üle Venemaa panna ametisse inimesed, kes teda jäägitult toetaksid. Hrustsovi- valitses 1953-1964 ja tema valitsemisaega hakati nimetama sulaajaks. Hrustsovi ajal oli sulaaeg. Jätkati valitseva reziimi vägivallapoliitika pehmendamist ja tühistati osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Hrustsov pidas Stalini kuritegusi paljastava ettekande, mis oli oluliseks tähiseks ühiskonnaelu edasisel liberaliseerimisel. Breznev- valitses 1964-1982. Breznevi ajal valitses seisak ehk stagnatsioon kõikides ühiskonnaelu valdkonades. NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna, mis suurendas mahajäämist lääneriikidest.
rakendamine Propaganda oli II MS ajal veel tugevam, ajupesu suurem. Propagandaga kaasnes vägivald. Altlandi harta nõudmised ei realiseerunud sest NSVL olid Euroopa ja SM omad plaanid ja omad nõudmised. Totalitaarsete riikide eesmägid: taheti oma rahvust teistest paremaks teha, suurendada mõjuvõimu, laiendada oma uskumusi , tõekspidamisi ja maailmavaadet. Diktatuur ühines vägivallapoliitika , genotsiid. II MS oli verisem - sõjatehinika oli rohkelt arenenud , vägesid sai kiiresti liigutada- positsioonisõda oleks aga liiga aeglane olnud-sõda aga taheti kiirelt lõpetada.
Liiduvabariigid- riigid, kes võivad NSVL 'liiduga liituda ja sealt ära minna' Sotsialismimaad- riigid, kes allusid Moskva korrale Sotsialistlik sõprusühendus-Kommuunistlikud riigid, kes jäid NSVL kuulekaks kuulusid sinna Vastastikuse majandusabi nõukogu(VMN)- majandusalase koostöö organisatsioon, vastukaaluks Marshalli plaanile . 49 Varssavi lepingu organisatsioon(VLO)- vastukaalus Natole, NSVL sõjaorganisatsioon Sulaaeg- periood mil valitses Hrutsov. Toimus vägivallapoliitika leevendamine,piirangute kaotamine,Stalini kuritegude avaldamine- ehk ühiskonna liberaliseerimine. Stagnatsioon- periood mil valitses Breznev. Toimus Stalini ülistamine,korra karmistamine,majanduse seisak. Dissidentlus- teisitimõtlemine. Dissidendid kõrvaldati, kuna nad avalikustasid NSVL tegelikud palged N.Karotamm- 44. Tugines juunikommunistidele. Oli liiga eestimeelne ja vabastati ametist J.Käbin-50. Oli Moskva meelne, kuid tunnustas Eesti tavasid. K.Vaino- 78
hirmust, et keegi saab kõrvalekaldumistest teada ja teda karistatakse. Just selline ühiskond oli Orwelli teoses 1984 väjla kujunenud. See on väärastunud ühiskond ehk düstoopia. Teosel 1984 on palju seoseid tegeliku ajalooga, mitte küll Suurbritanniaga, kuid seevastu Stalini-aegse Nõukogude Liiduga ja Hitleri juhitud Saksamaaga. Mõlemas selle aja totalitaarses riigis levis propaganda, esines isikukultus, ainuvõim ja vägivallapoliitika. Lisaks on ajaloos teada, et nii Nõukogude Liidus kui ka Saksamaal olid julgeoleku- ja salateenistused. Selleks et hoiduda igasugusest vastupanust kehitavale režiimile. Võib isegi väita, et Stalin ja Hitler püüdsid olla nn Suured vennad, nende ainuke soov oli saada/saavutada kontroll kogu inimkonna üle. Suure venna valvamine tähendaski seda, et neil on ainuvõim ja sõnaõigus. Nõukogude ajast on teada, et ajalugu muudeti inimeste jaoks ehk räägiti ühte kuid tegelikku tõtt varjati
vastase vandenõu. Beria arreteeriti ning mõisteti partei- ja riigivastases tegevuses süüdi- tema kaela veeretati kõik Salini-aegsed kuriteod.Beria hukati 1953. aasta detsembris. Hrustsovi tõus ja langus Beria hävitamisest võitis kõige rohkem Hrustsov, kes meeldis inimestele tema lihtsuse, emotsionaalsuse ja hea rahvakontakti pärast. 1953. aastal sai Hrustsov parteijuhiks ning mõne aastaga tõrjus ta Malenkovi võimult. Hrustsov jätkas valitseva reziimi vägivallapoliitika pehmendamist ja tühistas osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. 1956. aastal pidas ta Stalini kuritegusid paljastava ettekande, mis oli tähiseks ühiskonnaelu edasisel liberaliseerimisel. Hrustsovi valitsemisaega nimetatakse sulaajaks. Hrustsov liikus oma isikuvõime kehtestamise suunas. 1957. aastal püüdsid sulaaja poliitikaga rahulolematud teda võimult kõrvaldada, kuid edutult. 1958. aastal sai Hrustsov MinistriteNõukogu esimeheks,
1953.dets) (1953sept-1964) Majandus NSVL, plaanimajandus. Plaanimajandus. Majanduslik tõus 50ndatel. Stagnatsioon. Jätkub Rasketööstuse Sulaaeg. Maisikasvatus. käsumajandus. eelisarendus Poliitika Totalitaarne. Vägivaldne Beria lasi pehmendada Vägivallapoliitika Stagnatsioon. Kontrolli poliitika. Repressiivse aja senist pehmendamine ja H. karmistamine ühiskond. jätkumine. Sõjapoliitika vägivallapoliitikat ning tühistas osaliselt piiranguid Seisakuaja kujunemine. vabastada üle miljoni ühiskonnaelu erinevates karistusaluse valdkondades. Sulaaeg.
1.Kanna KK'le kõik sotsialismileeri riigid,too eraldi välja need,mis ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse. Sotsialismileer: Euroopa-Albaania,Bulgaaria,Jugoslaavia,Poola,Rumeenia,SDV,Tsehhoslovakkia,Ungari. NSVL Aasia-Mongoolia,P-Korea,Hiina RV,P-Vietnam,Laose RV Ladina-Ameerika-Kuuba Ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse-L-Jeemen,Kongo,Somaalia,Benin,Etioopia, Mosambiik, Angola,Afganistan. [Miks on USA majandusabi saadetist kujutatud -topeltpõhjaga?-USA topeltstandard. Mis on karikatuuri autorite arvates Ameerika majandusabi tegelik eesmärk?-USA tahtis panna kõik riigid endast sõltuma ja NSVL'st võõranduma!] 2. Analüüsi sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. SOTSIALISTLIKUD RIIGID ------------ ------------ POLIITILINE-------------------------- SÜSTEEM-------------------------- MAJANDUSSÜSTEEM Kommunistlik partei: Parteiline am...
ENSV-st" haritlased ,kes lootid tähelepanu juhtida ühiskonnas kuhjuvatele valupunktidele:keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas. Rahva hulgas oli kirjal poolehoid, võimulolijad suundusid kirja koostajate vastu. Kiri pehmendas venestamispoliitikat. Metsavendlus-1944-1953 vastupanu peamine vorm. Elati kohalike abist, tegutseti üle Eesti, aktiivsemalt Pärnu-, Viru-, ja Võrumaal. Rünnati julgeolekuüksusi ja hävituspataljone. Nõukogede vägivallapoliitika: massilised arreteerimised, saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse + vaimne vägivald. Märtsiküüditamine-26.03.1949, ametliku nimega operatsioon Priboi, põhiliselt saadeti naisi ja lapsi Krasnojarski kraisse ja Novosibiriski oblastisse. Oli suunatud maaelanikkonna vastu,et saavutada nende ,,vabatahtlik" kolhoosidesse ühinemine ning võtta toetuspind metsavendluselt. Noorte osa- Põrandaalused noorteorganisatsioonid
Kohalikud elanikud varustasid metsavendi toiduga, andsid vajadusel peavarju ja jagasid informatsiooni. Metsavennad ründasid julgeolekuüksusi ja hävituspataljone, tapeti nõukogude aktiviste maal, pandi toime röövimisi. See suurendas maal hirmuõhkkonda. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosu ning kohalikke nõukogude aktiviste. Metsavendade vastupanu nõrgendas 1949 toime pandud küüditamine. Võimude vägivallapoliitika. 1944. aastal algasid nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Represseeritute arv oli ligikaudu 30 000. arreteerimise eest pages osa inimesi metsadesse varjule. Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutasid võimuorganid välja amnestia ja kutsusid neid tagasi oma igapäevatöö juurde. Väljatulnud aga vangistati.
perioodist (peale 1964) oli Eestis: · 15 rajooni · paarsada külanõukogu (1964. a. 242, 1989. a. 191) · umbes 24 alevit · umbes 27 väiksemat linna · 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Pärnu, Narva, Sillamäe) Eesti haldusjaotus aastal 1952 Vägivallapoliitika Nõukogude võimu vägivallapoliitika oli mitmekesine ja suunatud erinevate elanikkonnakihtide vastu eesmärgiga allutada ühiskond täielikult oma kontrollile. Nõukogude vägivallapoliitika peamisteks ohvriteks olid: - Saksa sõjaväes või Omakaitses teeninud mehed ja sakslastega koostööd teinud poliitikud - Rahvuslikult meelestatud inimesed - Metsavennad ja nende sugulased / kaasaaitajad - Rikkamad talunikud ja nende perekonnaliikmed
vangilaagrisse, Karotamm vabastati ametist, ka E-Päll jäi oma ametikohast ilma. Mis olid EK(b)P VIII pleenumi kaugemale ulatuvad tagajärjed Eesti jaoks? Süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, stalinlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri, kultuurivaldkonna puhastus. Võimule vaid Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga. Eesti venestumine kiirenes oluliselt. Milles väljendus Hrustsovi-aegne sula sisepoliitikas? Võimult tõrjuti Moskva käskude täitjad. Vägivallapoliitika vähenes. Kohalikud elanikud said tööd. Inimeste materiaalse olukorra paranemine. 1956 Ungari ülestõus 1961 Berliini müür 1962 Kuuba kriis Olme aktiivne eneseteotus, füüsiline vägivalla kadumine, tarbeesemed jõudsid Soomest Kultuurielu EÜE, õpilaste omavalitsus, kultuurielu hakkas elavnema, uued kunstivoolud Läbikäimine läänemaailmaga Tallinn-Helsinki laevasõit 1960
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. Vastus: 1. Massilised arreteerimised 2. Küüditamised 3. Ideoloogiline surutis - Võitlus läänestamise vastu - Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele. 4. Puhastused parteis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
