ja talitlus. Vigastuste risk vanemas eas väheneb, säilib ka parem liigesliikuvus. Kehaline aktiivsus aitab säilitada ja veidi ka suurendada luukoe massi, võideldes osteoporoosi ja sellest tingitud luumurdude tekke vastu. Mõju ainevaetusele ja kehakaalule Inimese üldine ainevahetus kiireneb. Samuti suureneb võime kasutada ainevahetuses vabu rasvhappeid. Piisav kehaline aktiisus reguleerib energia tarbimise-kulutamise tasakaalu, mis omakorda aitab normaliseerida kehakaalu ning vältida rasvumisest tingitud terviseprobleeme. Kehaline aktiivsus mõjub ainevahetusele ja hormoonsüsteemile, vähendades hilistüüpi suhkruhaiguse, aterosklerootiliste südame ja veresoonkonna haiguste ning seedetrakti funktsionaalsete häirete tekke riski. Mõju meeleseisundidtele (depression, stress) ja mälule
liigesliikuvus . Kehaline aktiivsus aitab säilitada ja veidi ka suurendada luukoe massi, võideldes osteoporoosi ja sellest tingitud luumurdude tekke vastu. Mõju ainevaetusele ja kehakaalule Inimese üldine ainevahetus kiireneb. Samuti suureneb võime kasutada ainevahetuses vabu rasvhappeid. Piisav kehaline aktiisus reguleerib energia tarbimise- kulu tamise tasakaalu, mis omakorda aitab normaliseerida kehakaalu ning vältida rasvumisest tingitud terviseproblee me. kehaline aktiivsus mõjub ainevahetusele ja hormoonsüsteem ile, vähendades hilistüüpi suhkruhaiguse, aterosklerooti liste südame ja veresoonkonna haiguste ning seedetrakti funktsionaalse te häirete tekke riski.
rikkalik ja kuulub meie kultuurilukku. Kodumaale jäänud haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks. 1950 aastate keskpaigas vaimne surutis mõnevõrra leevendus. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine. Tekkis uus põlvkond haritlasi, kelle läbimurre toimus 1960. aastatel. Tollane õhkkond oli märgatavamalt vabam, isikupärasem. Olid uued väärtushinnangud ja ideaalid. Rahvuskultuuri tasemel jätkus ka sel perioodil eestlaste aktiisus ja oma kultuurielu korraldamine. Eestlased viisid läbi isetegevusharrastusi, mis tähendas pilli- ja näitemängu- ning laulukooride traditsiooni. 1950. aastatel hakkas massiline isetegevusharrastus taanduma kõrgkultuuri ees. Jõuliselt kasvas ka raamatute osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. Ajakirjandusväljaanded jagunesid nõukogude ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonileheks
Eesti endiselt tsensuur ja oma mõtete avaldamine oli keelatud. Hävitati ka valikuliselt eelnevate põlvkondade poolt loodud vaimupärandit: hävitati märkimisväärne osa iseseisvuaegsest perioodikast ja ilukirjandusest ja puhastati raamatukogusi kodanliku ühiskonna päranditest. Kogu mittesoovitatav kirjasõna pandi erifondi, mille kasutamiseks oli vaja taotleda erilist luba. Rahvuskultuuri tasemel jätkus ka sel perioodil eestlaste aktiisus ja oma kultuurielu korraldamine. Eestlased viisid läbi isetegevusharrastusi, mis tähendas pilli- ja näitemängu- ning laulukooride traditsiooni. Suursündmuseks kujunes 1947 a. üldlaulupidu. Hoolimata punalippude lehvimisest, muutusid laulupeod nõukogude ajal omanäolisteks rahvusliku varjundiga massiüritusteks. Eesti "teiseks hümniks" kujunes Lydia Koidula "Mu isamaa on minu arm", mis peaaegu alati laulupeo lõpetas. Kirjanduselu oli stalinlike repressioonide tõttu
annaabi.ee 
