Tähtsamad julgeolekuorganisatsioonid Tallinn 2009 Sisukord: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon.......................................lk 3-4 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon....................................lk 5-7 Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon..........................lk 8 2 Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 1945. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on ing...
...................................9 3.Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid.........................................11 3.1Muutuv julgeolekusituatsioon.......................................................................11 3.2Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted.......................................................12 3.3Rahvusvahelise suhtlemise vahendid...........................................................13 4.Peamised julgeolekuorganisatsioonid................................................................15 4.1Ühinenud Rahvaste Organisatsioon..............................................................15 4.2Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon..........................................................16 4.3Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon.............................................17 5.Inimõigused mitmepalgelises maailmas............................................................18 5
Rahvusvahelised organisatsioonid Tähtsamad rahvusvahelised- ja julgeolekuorganisatsioonid kaasaegses maailmas, nendega on seotud ka Eesti. 1) ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Inglise keeles United Nations (UN). Asutati 1945. Praegu (2015) liikmesriike 194. Peasekretär alates 2017 António Guterres (Portugal). Eesmärk: ühendada rahvaid, vältida sõdu, kaitsta demokraatiat, soodustada koostööd. ÜRO Julgeolekunõukogu – väga oluline organ, otseselt tegeleb riikidevaheliste konfliktide lahendamisega. Selles on 15 riigi esindajad, kellest 5 on alalised liikmed
Sisukord Maailma ühtsus ja mitmekesisus..................................2 Riigid ja identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena ....3 Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid............4 Peamised julgeolekuorganisatsioonid.............................5 Inimõigused mitmepalgelises maailmas...........................5 1 Maailma ühtsus ja mitmekesisus Peamised arengutrendid Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Mitmekülgseid arengusuundumusi üldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine, sotsiaalteadlaste ringis ka postmoderniseerumine. Globaliseerumise kõrval räägitakse veel kahest olulisest
· Erasektori likvideerimine · Käsu- ehk plaanimajanduse kehtestamine · Võõrtööjõu sissetoomine SÕJAJÄRGNE VÄGIVALDJA METSAVENDLUS Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus enamik eestlasi pikka aega eitavalt. Osutati nii passiivset kui ka aktiivset vastupanu . Nõukogude võim püüdis igasuguse vastupanu maha suruda . Võimude vägivallapoliitika eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrolli alla . Seda suunas parteiaparaat ja elluviijaks olid julgeolekuorganisatsioonid . 1944- 1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks relvavõitlus - metsavendlus . Tegutseti üle eesti , aktiivsemalt Pärnu- Viru- ja Võrumaal. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge , miilitsaüksuseid ja julgeolkuorganisatsioone. 1950. aastate esimesel poolel suruti see maha . Metsavendade vastupanu nõrgendas 1949. aasta suurküüditamine . Eestist küüditati 2,5% kodumaal elavatest eestlastest . AVALIK VASTUPANULIIKUMINE 1970
· Raudne eesriie · Stalini isikukultus · Sisepoliitiline eesmärk elanike hirmu all hoidmine · NRVD vanglad, laagrid · GULAG-i arhipelaag · Terror · Stalin kogu võimutäius KP juht ja Ministrite Nõukogu esimees · Ülemnõukogu dekoratiivne roll · ÜK(b)P Poliitbüroo · Kohtuprotsessid, arstide süüasi · 5. Märts 1953 Stalini surm Lavrenti Beria · Võimuvõitlus peale Stalini surma · Ministrite Nõukogu Georgi Malenkov · Siseasjade ja julgeolekuorganisatsioonid Lavrenti Beria · Parteiaparaat Nikita Hrustsov · Üllatavad reformid · Suhete parandamine Jugoslaaviaga · Loobumine Ida-Saksamaast · Rahvusliku Kaadri osakaalu suurendamine liiduvabariikides · Ulatuslik amnestia, ei laienenud poliitvangidele · Beriavastane vandenõu Beria hukkamine dets. 1953 Sulaaeg · Ilja Ehrenburg · 1956 veebruar NLKP XX Kongress isikukultusest ja selle tagajärgedest · Stalini kuritegude avalikustamine
9. Mis oli, miks ja millal loodi Varssavi Lepingu Organisatsioon? Millised riigid sinna kuulusid? (lk 47) VLO loodi 1955. see loodi vastukaaluks NATOle, see oli sõjaline ja poliitiline liit Ida-Euroopa sotsialistlike riikide vahel. 10. Miks võib öelda, et Nõukogude Liit oli totalitaarse diktatuuriga riik? Sest valitses ainuvõim, võimul ainupartei (kommunistlik partei), oli isikukultus, aktiivselt tegutsesid julgeolekuorganisatsioonid, oli ajakirjanduslik tsensuur. Plaanimajandus. 11. Millal suri Stalin, kes pretendeerisid siis võimule? (lk 48) Stalin suri 1953, 5. märts. Võimule pretendeerisid valitsusjuht Malekov, siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretär Hrustsov. 12. Millal oli võimul Beria? Milliseid muudatusi püüdis ta ellu viia? (lk 48) Beria oli võimul 1953. aasta märtsist juulini. Hakkas edutama kohalikke inimesi, pehmendas senist vägivallapoliitikat ning
Tuli välja, et neid arreteeriti massiliselt ja järgnevad amnestiad ei kandud enam vilja. Tuli esile ka vaimne vägivald. See väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva korra dogmadele ning sõjaeelse kultuuri keelustamine. Sellega kaasnes omakorda punapropaganda vohamine. Toimusid küüditamised. Esimene leidis aset aastal 1947, mille käikus saadeti metsatöödele Eestis olnud sakslasi. Haripunkti leidis see 1949 aastal. Küüditamist viisid ellu nii julgeolekuorganisatsioonid kui ka siseministreerium. Mõlemat kordineeris ka Moskva. Operatsioon Murdlaine käigus deporteeriti ööl vastu 26. märtsi 1949 Eesti Siberisse 20722 inimest. Suurem osa neist olid lapsed ja naised. Küüditamine oli suunatud maaelanike vastu, et ,,sundida" nemad kolhoosidesse ja võtta metsavendade toetuspind. Stalini surma järel vaibus aga vägivallapoliitika. Vägivallamasin seisati ning aegapidi said vangistatud isikud vabadusse. 1959
ja järgnevad amnestiad ei kandud enam vilja. Tuli esile ka vaimne vägivald. See väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva korra dogmadele ning sõjaeelse kultuuri keelustamine. Sellega kaasnes omakorda punapropaganda vohamine. Sõjajärgsetel aastatel toimusid küüditamised. Esimene leidis aset aastal 1947, mille käigus saadeti metsatöödele Eestis olnud sakslasi. Haripunkti leidis see 1949 aastal. Küüditamist viisid ellu nii julgeolekuorganisatsioonid kui ka siseministreerium. Mõlemat kordineeris ka Moskva. Operatsioon Murdlaine käigus deporteeriti ööl vastu 26. märtsi 1949 Eesti Siberisse 20722 inimest. Suurem osa neist olid lapsed ja naised. Küüditamine oli suunatud maaelanike vastu, et ,,sundida" nemad kolhoosidesse ja võtta metsavendade toetuspind. Stalini surma järel vaibus aga vägivallapoliitika. Vägivallamasin seisati ning aegapidi said vangistatud isikud vabadusse. 1959. aastaks pöördus Eesti aladele tagasi üle
................................. 28 Tööturg ja sotsiaalpoliitika pt. 5.5.-5.6................................................................................................. 29 Globaliseerumine e üleilmastumine pt 6.1.-6.2..................................................................................... 30 Rahvusvaheline suhtlus pt 6.3.............................................................................................................. 31 Euroopa ühtne majandusruum 5.9 Peamised julgeolekuorganisatsioonid 6.4 Arvestutöö: ptk 2.6, 3.5, 3.6, 4, 5.1-5.6, 5.8-5.9, 6.1-6.4 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6 Mõiste · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia · Mittepoliitiline ideoloogia
annaabi.ee 
