Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel kohtadel palju nn. Venemaa-eest
Eesti NSV-s mõnevõrra pehmem. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino Välispoliitika Pärast 1944. aastal Eesti taasvallutamist ning sovetiorganite taasloomist Eestis, moodustati 17. septembril 1944. aastal Võrus, Eesti NSV Välisasjade Rahvakomissariaat, kuid kuna kogu NSV Liidu välispoliitiline suhtlus toimus endiselt läbi NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaadi, siis ENSV VäRK oma välisesindused välismaal puudusid. ENSV VäRK ülesanded piirdusid riigisiseste ülesannetega sõjakeerises Eestist lahkunute, Saksamaale tööle viidute, sõjapõgenike, -vangide, sõjast osavõtnute ja Eestisse tagasi pöörduda soovivate, sunddeporteeritutega jms seotud probleemidega. Harvade eranditena osales ENSV VäRKi esindajad ka NSV Liidu VäRKi poolt teostatavas rahvusvahelises poliitikas. Hans Kruus osales 1947. aastal NSV Liidu ja Soome
Käbin ning temast sai Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees- sellega oli ta liiduvabariigi tasandil "suurest poliitikast" kõrvale lükatud 4. Iseloomulikud jooned Püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega, Rahvameelsem (arvestas ENSV eripära) toetub juunikommunistidele ja laskurkorpusele Kuuletus rohkem Moskvale ( eestlased kes teenisid NL vägedes) laveerimispoliitika taasnõukogustamine venekeelse Parteikaadrile toetuja Karl Vaino 1978-1988 (EKP KK I sekretär) L.Breznev 1947. aastal suunati K.V Eesti NSV parteitööle oli seal kuulekas aparaaditöötaja 1978. saab K.V EKP KK I sekretäriks Tema võimuletuleku järel sunniti Eesti NSV juhtkonnast lahkuma mitmeid rahvus-
Liidu võimu alla ligu pooleks sajandiks. 3 Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine Eestis algas Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Sisse tungisid operatiivgrupid, esimesed NSV taastajad. Kuna Tallinn oli veel sakslaste käes, siis koondusid NSV võimuliikmed Võrru. 1944. aasta sügisel viidi kõrgemad võimuorganid üle Tallinnasse. Vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ ENSV valitsus. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja sealt saadetud käskudele. Võim oli eelkõige muulaste käes aga alates 1950. aastast hakkas sinna ligi pääsema ka kohalike eestlasi. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas partei koosseisu pidev muutumine. Haripunkti tõusis see nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille kinnitas partei keskkomitee.
Eestimaa Rahvarinne. Eesti NSV suveräänsusdeklaratsioon, Kodanike Komiteede liikumine ja Balti kett Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest Oluliseks sammuks Eesti autonoomsuse suunas oli deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, mis võeti vastu 16. novembril 1988. Moskva seda ei tunnustanud. 1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. ENSV juhtkond sellega aga veel ei nõustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist võrdsete riikide liiduks liidulepingu alusel. Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud aga nii Gorbatsovile kui ka tagurlikele kommunistidele, viimased organiseerisid Eestis Interliikumise (ka Inetrrinne), mis asus ägedalt NL-i terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke püüdlusi lämmatada. 23. augustil 1989, Molotovi- Ribbentropi pakti (MRP) 50
klassile Eesti ajaloo õpik II osa. 1. Muudatused Eesti haldusjaotuses 1944.-1960. Aastatel 1944 -1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõetagune ala ja enamik Petserimaast koos Petseri linnaga, see moodustas 5% Eesti territooriumist. See ala liideti Leningradi ja Pihkva oblasti külge. Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950.a. kaotati vallad ja rajati rajoonid (valitses külanõukogu); maakondade (13) asemele tekkisid rajoonid (39). Lühikest aega oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. [ Hiljem muudeti rajoonide arvu ning 1986 a. alates oli neid 15.] 2. Eesti NSV võimu-ja valitsusorganid. (isikunimesid ei pea pähe õppima va Barbarus) Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis täitis Moskvast tulevaid korraldusi. Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ oli ENSV valitsus. Barbarus oli Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1940-1946 3
Juhtiv koht oli kommunitslikul parteil. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liimeskond kiiresti kasvama. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase. Linnades, valdades ja maakondades olid kommunistliku partei poliitika teostajateks kohalikud parteikomiteed. 1941. aastast juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ja teistest keskasutustest. ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli aastatel 1940- 1951 Arnold Veimer. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares- Barbarus. Tema järlane Eduard Päll. Territoorium ja haldusjaotus. Aastatel 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad moodustasid u 5% Eesti territooriumist, seal elasid valdavalt venelased. Jäädi ilma olulistest sõjalis- strateegilistest piirialadest. 1945
..................................................................................... 4 Territoorium ja haldusjaotus........................................................................................6 Metsavendlus.................................................................................................................7 Sundkollektiviseerimine ja massiküüditamine............................................................ 8 Võimuvahetus Eesti Kommunistliku (bolsevistliku) Partei ja ENSV juhtkonnas......9 Sula..............................................................................................................................10 Stagnatsioon................................................................................................................12 Venestamine................................................................................................................ 13 Kultuurielu....................................................................................
Kõik kommentaarid