Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Digitaaltehnika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Digitaaltehnika konspekt
1 Sissejuhatus 3
2 Arvusüsteemid 4
2.1 Kahend -, kaheksand -, kuueteistkümnendarvude teisendamine kümnendarvudeks. 4
2.2 Teiste arvsüsteemide arvude murdosa teisendamine kümnendarvu murdosaks. 5
2.3 Ülesanne 1 5
2.4 Ülesanne 1a. 6
2.5 Ülesanne 1b 6
Kümnendarvu teisendamine kahend-, kaheksand-, kuueteistkümnendarvudeks. 6
2.6 Kümnendarvu täisosa teisendamine teistesse arvsüsteemidesse. 6
2.7 Kümnendarvu murdosa teisendamine teistesse arvsüsteemidesse. 7
2.8 Ülesanne 1c 8
2.9 Aritmeetilised tehted kahend-, kaheksand- ja kuueteistkümnendsüsteemis. 8
2.10 Korrutamine erinevates arvsüsteemides. 9
2.11 Ülesanne 1d 9
2.12 Ülesanne 1e 9
2.13 Ülesanne 1f 9
3 Loogikafunktsioonid ja loogikalülitused 10
3.1 Loogikatehted 10
3.2 Loogikalülitused 10
3.3 Loogikafunktsioonid ja –elemendid 11
3.4 Loogikaseadused 12
4 Loogikaelemendid 18
4.1 Dioodelement JA 18
4.2 Transistorelement EI ehk inverter 19
4.3 TTL ( transistor -transistor loogika ) JA-EI 19
4.4 MOP loogika 20
4.5 n-MOP loogika 20
4.6 Komplementaarne MOP loogika 20
5 Kombinatsioonseadmete süntees 22
6 Trigerid 26
6.1 Trigeri mõiste 26
6.2 Kasutatavad tähised 26
6.3 Trigerite liigid 26
6.4 Asünkroonne RS - triger 27
6.5 Sünkroonne RS-triger 28
6.6 Sünkroonne kahetaktiline RS-triger 29
6.7 D-triger 30
6.8 JK-triger 30
6.9 T-triger 31
7 Registrid 33
8 Loendurid 34
9 Summaatorid 38
10 Kommutaatorid 41
11 Koodrid, dekoodrid ja koodimuundurid 43
12 ALU 46
13 Mälud 48
13.1 Muutmälud 48
13.2 Püsimälud 51
14 Loogilised maatriksid 53
14.1 Maatriksid 53
14.2 Ümberprogrameeritavad maatriksid 57
  • Sissejuhatus


    Digitaaltehnika tegeleb digitaal ehk diskreet ehk katkeliste signaalidega, millele omistatakse väärtus ainult kindlail ajahetkedel. Digitaaltehnikas on laialt kasutusel kahendsignaalid, mis saavad olla kas teatava kõrge või madala väärtusega (1 või 0). Kahendarvu igat kohta (1 või 0) nimetatakse bitiks. Digitaaltehnikas kasutatakse kõige enam 8, 10, 12 või 16 bitilisi kahendarve, mille infosisaldus on vastavalt 28, 210, 212 või 216 bitti .
    Seadmeid, mis kasutavad töötamiseks kahendsignaale nimetatakse digitaalseteks seadmeteks. Kahendkoodi kasutatakse väga laialt kogu kaasaegses arvutustehnikas, esitlustehnikas, andmeedastuses jne. Kahendsignaali kasutamise peamised eelised on realiseerimise lihtsus, seadmete lihtsus, vea tõenäosus on minimaalne jne.
    Digitaalsignaal
    Analoogsignaal
  • Arvusüsteemid


    Arvusüsteemidest tuntakse kõige enam kümnendsüsteemi. Vähem on kasutusel nn. rooma numbrite süsteem. Arvutustehnikas rakendatakse peamiselt kahendsüsteemi, kuid ka kaheksand- ja kuueteistkümnendsüsteemi.
    Kõiki arvusüsteeme võib jaotada positsioonilisteks ning mittepositsioonilisteks süsteemideks. Viimaste hulka kuulub näiteks rooma numbrite süsteem.
    Positsiooniliseks süsteemiks nim. arvusüsteemi, kus ühel ja samal numbril on erinev väärtus, sõltuvalt numbri asukohast arvujadas. Neid süsteeme iseloomustab arvude esitamise selgus ning aritmeetiliste operatsioonide lihtsus. Positsiooniliste süsteemide
  • Vasakule Paremale
    Digitaaltehnika #1 Digitaaltehnika #2 Digitaaltehnika #3 Digitaaltehnika #4 Digitaaltehnika #5 Digitaaltehnika #6 Digitaaltehnika #7 Digitaaltehnika #8 Digitaaltehnika #9 Digitaaltehnika #10 Digitaaltehnika #11 Digitaaltehnika #12 Digitaaltehnika #13 Digitaaltehnika #14 Digitaaltehnika #15 Digitaaltehnika #16 Digitaaltehnika #17 Digitaaltehnika #18 Digitaaltehnika #19 Digitaaltehnika #20 Digitaaltehnika #21 Digitaaltehnika #22 Digitaaltehnika #23 Digitaaltehnika #24 Digitaaltehnika #25 Digitaaltehnika #26 Digitaaltehnika #27 Digitaaltehnika #28 Digitaaltehnika #29 Digitaaltehnika #30 Digitaaltehnika #31 Digitaaltehnika #32 Digitaaltehnika #33 Digitaaltehnika #34 Digitaaltehnika #35 Digitaaltehnika #36 Digitaaltehnika #37 Digitaaltehnika #38 Digitaaltehnika #39 Digitaaltehnika #40 Digitaaltehnika #41 Digitaaltehnika #42 Digitaaltehnika #43 Digitaaltehnika #44 Digitaaltehnika #45 Digitaaltehnika #46 Digitaaltehnika #47 Digitaaltehnika #48 Digitaaltehnika #49 Digitaaltehnika #50 Digitaaltehnika #51 Digitaaltehnika #52 Digitaaltehnika #53 Digitaaltehnika #54 Digitaaltehnika #55 Digitaaltehnika #56 Digitaaltehnika #57
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 57 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 84 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor juurika22 Õppematerjali autor
    Konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    34
    doc

    Digitaaltehnika konspekt

    ...................................................21 4.3. Loogikafunktsioonide lihtsustamine Karnaugh' kaartide meetodil....................22 5. Integraalsed trigerid.......................................................................................................23 5.1. NING-EI ja VÕI-EI................................................................................................ 23 Digitaaltehnika konspekt 2 5.1.1. Elementide aktiivsed ja passiivsed nivood...................................................... 23 5.1.2. Trigeri mõiste...................................................................................................23 5.1.3. Kasutatud tähised.............................................................................................23 5.1.4. Trigerite liigid.........................................................................

    Digitaaltehnika
    thumbnail
    68
    doc

    Digitaaltehnika

    ...................................................21 4.3. Loogikafunktsioonide lihtsustamine Karnaugh’ kaartide meetodil....................22 5. Integraalsed trigerid.......................................................................................................23 5.1. NING-EI ja VÕI-EI................................................................................................23 Digitaaltehnika konspekt 2 5.1.1. Elementide aktiivsed ja passiivsed nivood......................................................23 5.1.2. Trigeri mõiste...................................................................................................23 5.1.3. Kasutatud tähised.............................................................................................23 5.1.4. Trigerite liigid..........................................................................

    Digitaaltehnika
    thumbnail
    282
    pdf

    Mikroprotsessortehnika

    sageli spetsiifilised ning üldlahendid puuduvad. Programmeerijalt eeldatakse riistvara ehituse tundmist. Tööstuslikku juhtimissüsteemi projekteeriv insener peab aga tundma mikrokontrollerite spetsiifilisi detaile, sisend-väljundliideste omadusi ja mälu ning protsessori töö iseärasusi. See on põhjus, miks automaatikasüsteemide insener vajab algteadmisi mikroprotsessortehnikast. Digitaal- ja mikroprotsessortehnika on kahtlemata üheks tänapäeva insenerihariduse nurgakiviks. Digitaaltehnika aluste omandamine annab üliõpilasele võimaluse paremini mõista seda, kuidas funktsioneerib nüüdistehnika ja tehnoloogia; aitab mõista tehnika arengut ning inimese ja tehnika vahelist suhet nüüd ja tulevikus; arendab süsteemset mõtlemist ning kahandab aukartust üle mõistuse keerukana tunduvate aparaatide ja seadmete ees. Käesolev raamat on mõeldud õppevahendiks energiatehnika õppevaldkonna üliõpilastele,

    Tehnikalugu
    thumbnail
    42
    docx

    Skeemitehnika I kordamisküsimused

    (erinevad loogilised pingenivood, ülepingete [ESD] kaitse, jne). Ülepingete (ESD) kaitse peaks olema see diood enne maandust pildil. Võib kasutada ka kondensaatoreid, takisteid. Soovitan üle kontrollida. Sisedite kaudu saab controller väljaspoolt tööks vajaliku informatsiooni. Põhilised sisendid on digitaalsisendid (DI- digital input) olek 1 või 0 – pinge on sisendis/pinget poel sisendis. Tihtipeale on kontrolleril mõni digitaal ja analoogsisend universaalne. St digitaalsisendis võib kasutada madala pingega analogsisendina nt 0.1V. Arduinol ln high on üle 3V (5V skeemil) või üle 2V (3.3V skeemil). Sisendis kasutatatakse nt 10Kohm resistorit/takistit et vältida muutuvat/ujuvat (floating input) sisendit ning samal ajal võtab see vähe voolu, jui lüliti on kinni. ESD electrostatic discharge põhimõte on selles, et tuleb kasutada mingit jubinat, mis kas laeb

    Skeemitehnika
    thumbnail
    32
    docx

    Elektroonika piletid

    Pilet 1. 1. Valgusdioodid Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muudab elektrienergiat optiliseks kiirguseks tavaliselt spektri nähtavas või infrapunases osas. Teatud ainete kristallis moodustatud pn-siirde päripingestamisel (pluss p-kihil) injekteeruvad augud n-kihti ning elektronid vastassuunas. Need injekteerunud augud ja elektronid rekombineeruvad pn-siirdes ja selle läheduses vastasmärgiliste laengukandjatega ning osa vabanevast energiast eraldub kiirgusena. Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis. Toodetakse ka kahevärvilise kiirgusega valgusdioode. Nendel on tavaliselt kaks eri materjalist siiret ja kolm viiku. Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist. Valguse lainepikkuse ala on küllaltki piiratud n

    Elektroonika
    thumbnail
    8
    pdf

    Digitaaltehnika

    1. Kahendsüsteem ja selle teisendamine kümnendsüsteemi. Sümbolite arv ehk süsteemi alus p=2, sümbolid on 0 ja 1. Järkude kaalud vasakul pool koma on 2 0; 21; 22; 23 jne. Ning paremalpool koma 2-1; 2-2; 2-3; jne. Näide. Hakkame , pihta ja liigume vasakule (0 ei pea kirjutama) 100101,1012 = 1*20+0*21+1*22+0*23+0*24+1*25+1*2-1+0*2-2+1*2-3 =1+4+32+1/2+1/8=37+0,5+0,125=37,625 10 2. Kümnendsüsteem ja selle teisendamine kahendsüsteemi Sümbolite arv ehk üsteemi alus p=10 sümbolid on 0;1;2;3;....;9, järkude kaalud vasakul pool koma on 100; 101; 102; jne ning paremal pool koma 10-1; 10-2; 10-2 jne. Näide. 598,7410 = 8*100+9*101+5*102+7*10-1+4*10-2 Teisendamine 2'hend süsteemi. Täisarvu teisendamiseks kahendsüsteemi jagatakse seda süsteemi alusega ja jääk kirjutatakse kõrvale. Näide. 55 10->2 55:2 1 27:2 1 13:2 1 6:2 0 3:2 1 1 1 Vanemad järgud on allpool ja arv kirjutatakse vastusesse vasakult paremale alates vanimast jä

    Digitaaltehnika
    thumbnail
    16
    doc

    Arvutid I - Konspekt

    2. MIKROSKEEMIDE VALMISTAMISE TEHNOLOOGIAD. * DTL (Drod Transistor Logic) - 3 osa: 1). kombinaator, mis realiseerib loogikafunktsiooni. 2). Taastaja, mis taastab õiged nivood. 3) puhver väljundi hargnemisteguri tõstmiseks. 1) on dioodidest, 2) ja 3) on transistorid. Dioodidel on takistus,seetõttu tekib väljundisse igal juhul mingi pinge (U=IR), seetõttu teda ei tarvitata. Liiga vana versioon lihtsalt. * TTL (Transistor Transistor Logic)- sama, mis DTL, aga 1). osa on samuti transistoritega. (Bipolaarne tehnoloogia). Suur edusamm- dioodide asemel transistorid. Tarbib vähem voolu ja kiirem. * STTL (Schollky TTL e. Low TTL)- kasutatakse Soti dioodi. Pannakse transistori ette diood, et transistor ei küllastuks, kuna küllastunud transistori sulgemine võtab kauem aega. Järelikult on TTL- st kiirem. * ECL- (Emitter Coupled Logic)- bipolaartransistoridel põhinev, kiiretoimeline. Väga kiire. * MOS (Metal Oxyde Silicon)- unipolaarne tehnoloogia * NMOS (n- channel MOS)- n juhtivuseg

    Arvutid i
    thumbnail
    5
    doc

    Spikker elektroonika eksamiks

    Digitaalelektroonika 1.Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust ­ 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi. 3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses. 4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut ­ 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce'i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI). 5.Baaselemendid NING-EI, VÕI-EI. 6.HiZ otstarve, kasutusnäide, HiZ realise

    Elektroonika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun