koht, kus leidub dioode. LED-e kasutatakse ka vähiravis ravimiaktiveerijana (valgusteraapia) ja kosmoselaevades taimelavade valgustitena. • Fotodiood - pooljuhtdiood, mille elektrilised omadused sõltuvad sellele langevast valgusest. Küllastusrežiim Suure koormustakistusega töötab fotodiood fotoelemendina ja genereerib talle langeva valguse toimel elektrilist pinget. Sellel režiimil genereeritud pinge ei sõltu oluliselt dioodile langeva valguse hulgast. Lühisrežiim Väga väikese koormustakistuse juures tekitab fotodiood talle langevast valgustugevuset suhteliselt täpselt lineaarselt sõltuvat elektrivoolu, mistõttu kasutatakse seda režiimi valguse tugevuse määramiseks kasutatavates seadmetes. Vastupingerežiim Fotodioodi vastuvool on võrdelises seoses talle langeva valguse hulgaga. Vastupingerežiimis reageerib fotodiood valgusele väga kiiresti - selleks kulub alla 10 nanosekundi, mis võimaldab
p-pooljuhi saab, kui lisandil on üks väliselektron vähem kui põhiaine aatomil. Sellises pooljuhis kannavad laengut peamiselt augud. 10. Doonorlisand loovutab elektrone, aktseptorlisand võtab neid vastu. 11. pn-siire tekitatakse sulandades ühte n-pooljuhist plaadike p-pooljuhist plaadikesega. Nende ühinemiskiht ongi pn-siire. 12. pn-siirde põhiomadus on juhtida ühes suunas voolu hästi, teises suunas peaaegu üldse mitte. Seda kasutatakse pooljuhtdioodide valmistamiseks. 13. Kui dioodile rakendada päripinge, hakkab vool pinge tõustes kasvama. Vastupinge korral kahaneb vool nullilähedale. 14. Pärisiire toimub siis, kui vooluallika positiivne poolus on ühendatud p-poolmega. Vastusiire toimub siis, kui poolused on vahetatud. 15. Transistoris on ühisesse kristallipalasse loodud kaks vastasjärjestuses pn-siiret. Ühele siirdele rakendatud signaalipingega saab reguleerida teise siirde takistust. 16
Valgusdioodidele on iseloomulik suhteliselt suur siirde elektriväli, mis tõttu nad avanevad sõltuvalt tüübist 1.3-3V. Nähtava kiirguse tekkimiseks on vaja pärivoolu 1-5mA. Valgusdioodide lubatavad vastupinged on väikesed ja ei ületa 3-5 volti. Juhul, kui valgusdiood töötab ahelas, kus võib tekkida ka vastupinge, tuleb kasutada kaitsedioode(skeem 1 14.09) Kaitsedioodiks VK on tavaline ränidiood(soovitavalt kiiretoimeline, mis avaneb siis, kui valgus dioodile hakkab mõjuma vastupinge). Tänu kaitsedioodile ei saa tõusta valgusdioodil vastupinge suuremaks kui kaitsedioodi päripingelang. 1.10 Fotodiood Fotodiood on pooljuhtseadis, milles toimuvad elektrilised nähtused sõltuvad talle langevast valgusvoost. Fotodiood sisaldab PN-siirde kuhu võib tungida valgusvoog(joonis2 14.09). Selleks, et PN-
joonistatud joont nii tähistatakse katoodikoiba. Vool liigub elemendis alati anoodilt katoodile, see ongi pärisuund. Dioodi korpuse sees on üksainus P-N pooljuhtsiire. Materjaliks enamasti räni (Si), kõrggsagedusdioodides ka germaanium (Ge) või GaAs. Nagu ikka, käivad reaalses elus asjad veidi teisiti kui unelmates. Reaalne diood juhib õige veidi voolu ka vastupidi lülitatuna. Samuti ei ole tema takistus pärisuunas kunagi null: tavalisele dioodile langeb alati umbes 0,7 volti pinget. Madala toitepinge juures päris oluline kaotus! Eridioodidel on pingelang väiksem, nt 0,15 V (Schottky diood). Milleks säärast juppi vaja võiks minna, on ju lambi klõpsutamiseks pärislüliti hulga mugavam? Dioodi võimet voolu ainult ühes suunas juhtida kasutatakse laialdaselt: kõikvõimalikes toiteplokkides alaldina, tele-, raadio-, satelliidi- ja muudeski vastuvõtjates detektorina ja kindlasti ka mitmesugustes loogikalülitustes (nt
Tööpõhimõte Dioodi tööpõhimõtet võib võrrelda uksega mis avaneb ühele poole, kuid ei avane teisele poole. Ehk siis teiste sõnadega: diood laseb voolu läbi ainult ühes suunas ja takistab selle läbipääsu teises suunas. Kui päri või vastuvool juhtub olema liiga tugev siis diood hävib. Reaalne diood juhib õige veidi voolu ka vastupidi lülitatuna. Samuti ei ole tema takistus pärisuunas kunagi null: tavalisele dioodile langeb alati umbes 0,7 volti pinget. Madala toitepinge juures päris oluline kaotus. Eridioodidel on pingelang väiksem, nt 0,15 V (Schottky diood). Diood Poest ostetud dioodil võib ühe väljaviigu lähedal märgata korpusele joonistatud joont nii tähistatakse katoodikoiba. Vool liigub elemendis alati anoodilt katoodile, see ongi pärisuund. Dioodi korpuse sees on üksainus P-N pooljuhtsiire.
2897 Hz; Q = 36,5; Δω = 79,4 Hz; 10 219V. 4. Sarnane ülesanne rööpresonantsi jaoks aga antud juhul, milline on voolu amplituud resonantssagedusel? Loenguslaididel on jäänud märkimata aga rööpresonantsi korral on samade R, L ja C väärtuste korral Q jadaresonantsi Q pöördväärtus (Q = R(C/L)1/2). 5. Skitseerige 4 V amplituudiga ja 1 kHz sagedusega siinuselise signaali käik jadamisi ühendatud takistit ja dioodi sisaldavas ahelas, kui sisendpinge rakendatakse takistile ja dioodile ning väljundpinge võetakse takistilt (dioodi lävepinge 0,6 V)! Tehke seda nii ideaalse dioodi kui ka lihtsustatud dioodi jaoks. Milline on antud juhul ruutkeskmine pinge ideaalse dioodi korral? Joonistage skeem sildlülituses dioodidega alaldi jaoks ja näidake signaali käik sellise juhul koos ruutkeskmise pingega (ainult ideaalsete dioodide jaoks)? (ideaalse dioodi korral on positiivse poolperioodi ajal väljundpinge väärtus samasugune nagu
9. Mida kujutab endast pn-siire, kuidas seda tekitada? PN-siire on piirkond n-tüüpi ja p-tüüpi pooljuhi vahel. Seda tekitatakse sulandades ühte n- pooljuhist plaadike p-pooljuhist plaadikesega. 10. Milline on pn-siirde põhiomadus ja kus seda kasutatakse? PN-siirde põhiomadus on ühesuunaline elektrijuhtivus ja seda kasutatakse pooljuhtdioodide valmistamisel. 11. Kirjelda pooljuhtdioodi voltamper-kõverat ehk pinge–voolu tunnusjoont. Kui dioodile rakendada päripinge, hakkab vool pinge tõustes kasvama. Vastupinge korral kahaneb vool nullilähedale. 12. Millal on tegemist päri- ja millal vastusiirdega? Pärisiire toimub siis, kui vooluallika positiivne poolus on ühendatud p-poolmega. Vastusiirde puhul on poolused vahetatud. 13. Milline on transistori ehitus ja tööpõhimõte? ( tee skemaatiline joonis) Transistor on pooljuhtseadis, millel on kaks p-n-siiret. Tal on kolm osa, millest kaks
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE - Praktikum Programmeeritava taimeri seadistamine mikrokontrolleris Üliõpilane: Daniil Redko Üliõpilaskood: 164634 Õpperühm: AAVB-31 Juhendaja: Madis Lehtla Tallinn 2017 ETTEVALMISTAVAD KÜSIMUSED Kuidas sõltub loendustrigeri (T-trigeri) väljundsignaali sagedus sisendsignaali sagedusest? Iga sisendimpulss x lülitab oma tagafrondiga ahela esimese trigeri ringi. Iga kahe sisendimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja. See tähendab, et tema väljundimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulss...
kasutusel olnud juba 19. sajandi lõpust. Veel on negatiivne, et ligi pooled vastanutest ei tea milline lamp on kõige säästlikum. 4. Kuhu võiks areneda tulevikus? Üsna tõenäoline on, et tulevik põhineb LED-valgustite peal. Kuna LED'id on kõige säästlikumad ja viimaste aastate jooksul teinud läbi väga suure arengu ja nende areng jätkub. Alles hiljuti õnnestus teadlastel muuta sinise värvuse lainepikkust, lisades sinisele dioodile luminestsentset värvi. Nüüd segades sinist ja kollast kokku ühte valgust kiirgavasse dioodi, on võimalik tekitada valgusradiatsiooni, mis on inimsilmaga nähtav valge valgusena. Praegu pole LEDidest säästlikumaid valgusallikaid leiutatud, kuid tulevik võib tuua uusi avastusi. 10 5. Kasutatud materjal http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/sol.html http://www.valgustus.ee/_repository/file/kasulikku/ledi%20lugu1
arvule uhefaasilisteks mitmefaasilisteks. Uhefaasilised alaldid on omakorda poolperioodalaldid taisperioodalaldid. 40. Poolperioodalaldi, seda iseloomustavad suurused. Lihtsaima uhefaasilise silufiltrita uhe ventiiliga alaldi (joonis 9.2) valjundvool on katkelis-pulseeriv, sest diood juhib voolu ainult vahelduvpinge uhe poolperioodi ajal (joonis 9.3, b). Seetottu nimetatakse uhe ventiiliga alaldit oolperioodalaldiks. Pooljuhtdioodid valitakse alaldi jaoks lahtudes kahest parameetrist: dioodile lubatud voolust Ilub parisuunas; dioodile mojuvast vastupingest Uv, kui diood on suletud. Dioodi oigeks valikuks on vaja teada dioodi labiva voolu kesk-, efektiiv- ja maksimaalvaartust. Poolperioodalaldi puudused: tugev pulsatsioon; trafo voimsuse ebapiisav kasutamine. Poolperioodalaldit voib tugeva pulsatsiooni tottu kasutada ainult aku laadimiseks. 41. Sildalaldi, seda iseloomustavad suurused. 42. Keskpunktalaldi, seda iseloomustavad suurused. 43. Alaldatud pinge silumine.
Alaldamine on protsess, mille käigus muundatakse vahelduvvool alalisvooluks. Vastavaid elektronseadmeid nimetatakse alalditeks. Alaldamise protsess põhineb p-n siirde omadusel juhtida voolu ainult ühes suunas st. päripingestuse korral (vastav elektronseadis on pooljuhtdiood. Alaldeid saab liigitada : · Alaldava elemendi liigi järgi · Voolu liigi järgi · Skeemilise lahenduse järgi Omadused: · Saadud alalisvool (alaldatud vool) on suure pulsatsiooniga · Dioodile mõjub suur pinge · Muudab trafo tööreziimi väheefektiivseks ning suurenevad trafo mõõtmed · Väike pooljuhtdioodide arv · Väike maksumus Ühefaasiline täisperiood alaldi Omadused: · Trafo sekundaarmähis peab olema keskväljavõttega · Dioodidele langeb suur vastupinge · Suurem dioodide arv · Trafo töötab paremas reziimis · Alaldatud voolu kuju on parem, väiksem pulsatsioon. Ühefaasiline täisperiood pooljuhtalaldi sildlülituses
3. Suure formaadiga kaamerad 6000*6000 6.Piksel kui digitaalse kujutise element. Digifotokaamera sensori piksel on kindlate mõõtetega, objektiivid on fikseeritud fookusekaugusega, sellele vastab pikslile alati teatud mõõtmetega ruudukujuline ala maapinnal.iga sensori piksel registreerib GSD-ga defineeritud alalt lähtuvat energiat. Üks diood salvestab ühe piksli. Piksel on punktide (footonite) hulk, mis mahub täpselt ära ühele dioodile. 7.Digitaalse kujutise suurus. Digitaalse kujutise, nii prinditud kui ekraanil oleva, kvaliteet sõltub pildi loomisel kasutatud pikslite arvust ehk resolutsioonist. Maksimaalne arv, mida saab saavutada sõltub sellest, kui palju fotosaite on kasutatud kujutise sensoril pildi saamisel. Rohkem piksleid lisab detaile ja teravustab ääri. Digitaalse kujutise piisaval suurendamisel on näha pikslite efekt, mida kutsutakse pikseliseerimiseks. 8
SS-98. Sõltuvalt kasutatavatest mittelineaarelementidest eristatakse: 1) dioodpiirkud 2) võimendavad piirikud *Piiramiseks saab kasutada ka ränistabilitrone ja feriitelemente magneetimiskõvera küllastuspiirkonnas töötamisel. 1. Dioodpiirikud Pooljuhtdioodide kasutamisel tuleb arvestada, et dioodile mõjuva vastupinge amplituud ei ületaks läbilöögipinget. Tingituna dioodi vastuvoolust pole piiramine ideaalne. Kuna dioodi vastuvool on olenevalt tema tüübist 100 või 1000ndeid kordi väiksem pärivoolust, siis on väljundis tekkiv jääkpinge palju kordi väiksem sisendpingest. Enamikul juhtudel võib jätta selle arvestamata. Sõltuvalt dioodi lülitamisviisist koormuse suhtes eristatakse jada- ja rööppiirikuid:
Kui ühes sisendis on loogiline üks, siis vastav diood avaneb ning vool läbib avanenud dioodi ja takistit R1. Takistil tekib kõrge pinge ehk loogiline üks. Pinge on selline, et ülejäänud dioodid on suletud. Kui loogiline üks on mitmes sisendid, siis kõik vastavad dioodid avanevad ja väljundis on üks. Kui kõigis sisendites on null, siis on kõik dioodid suletud ja väljundis on loogiline null. Lülituse puuduseks on see, et pole võimalik saada võimendust ja kuna igale dioodile jääb dioodi päripinge lang, siis ühendades mitu sellist elementi järjest, jääb väljund pinge igakorraga väiksemaks. 4.1 Dioodelement JA +E Kui mõnes sisendis on null, siis vastavad dioodid on avatud ning vool kulgeb läbi avatud dioodide ja väljundis on madal potentsiaal ehk loogiline null. Kui kõikides sisendites on üks, siis on kõik dioodid suletud ja väljundis on kõrge potentsiaal ehk loogiline üks
P-pooljuhis on palju auke, n-pooljuhis aga elektrone. Laengukandjate erinevus hakkab läbi siirde rekombineeruma. Siirdealas jäävad n-poolele positiivsed ioonid ja p-poolde negatiivsed aktseptori ioonid. Nende laengut ei tasakaalusta enam lahkunud elektronid ega augud. Kaksikkihi elektriväli hakkab ülevalguvaid laengukandjaid tagasi tõrjuma, kuni tekib tasakaal. P-N siirde juhtimine. Välise vooluallikaga saab tekkinud potentsiaalibarjääri tõsta või langetada. Kui dioodile rakendada päripinge (vt. Joonist), siis töötab väline elektrijõud siirdele vastu ja dioodi läbib normaalne pingega võrdeline vool. Vastupinge korral tugevdab väline väli sisemist tõkkevälja ja vool kahaneb nullilähedaseks. Vahelduvvoolu ahelas hakkab diood seega alaldama vahelduvvoolu ja tekitab sellest pulseeriva ühesuunaliste vooluimpulsside jada. Vooluimpulsse saab tasandada filtritega,näiteks konden- saatoritega.
N-pooljuhi piiripinna lähedal tekib positiivne ruumlaeng. Sama toimub ka aukudega. Erinimeliste laengutega kihtide vahele tekib elektriväli., mis on suunatud N-juhtivusega pooljuhist P-juhtivusega pooljuhi suunas. Sama väli takistab laengute edasist difundeerumist. 37. Mis on pärilülitus ja mis on vastulülitus? 38. Pooljuhtdiood, selle tunnusjoon, läbilöök, parameetrid. Pooljuhtdiood – ventiili omadusega passiivne pooljuhtelement. Rakendades dioodile pinge nii, et katood ehk miinuselektrood on ühendatud toiteallika negatiivse polaarsusega ja anood ehk plusselektrood positiivse polaarsusega, läbib dioodi vool. Tema takistus on väga väike. Vastupidisel ühendamisel ilmneb, et vool on väga väike ning takistus suur. 39. Pooljuhtstabilitron, tunnusjoon, tööpõhimõte, parameetrid. Stabilitron (Zener diode) – pooljuhtelement, mis töötab läbilöögipiirkonnas ja
antud hetkel 0 suhtes kõige positiivsem, kuna antud ajahetkel avaneb just see diood, mille anood on teiste dioodidega kõige positiivsem. Nii näiteks on ajavahemikul t1-t2 kõige positiivsem faas-A ja seetõttu juhib ajavahemikul sellefaasiga ühendatud diood VD1. ajahetkel t2 saab kõige positiivsemaks faas B ja nüüd hakkab juhtima VD2. Ajavahemikul t3-t4 VD3 jne. Seega moodustub tarbija vool 3-me dioodi voolude summast. Dioodile mõjuv vastupinge ja pulsisagedus 150 hertsi. Toodust selgub kolmefaasiliste alaldite veel üks eelis, see on suurem pulsatsiooni sagedus, sest mida suurem on pulsatsiooni sagedus, seda lihtsam on pulseerivat pinget siluda. Kolmefaasilise sildlülituse korral on kasutusel kuus dioodi ja alaldatavaks pingeks on liinipinge. Tarbijaga jääb järjestiku kaks dioodi ja vool läbi tarbija tekib nende faaside vahel, mille pinge on antud hetkel kõige positiivsem ja kõige negatiivsem
alaldatud pinge toimib tarbijale. Selle tulemusena nii tarbijat läbiv vool, kui ka pinge siinuse poolperioodi kujulised. U2 Rt Ut I t 24 t Ut I t U2 JOONIS 3.3 Alaldatava pinge negatiivsel poolperioodil saab diood vastusuuna pinge , mil tema takistus on väga suur (M), dioodi vastusuuna takistus ületab tunduvalt tarbija takistuse ja seetõttu on pinge tarbijal praktiliselt null, ning kogu negatiivse poolperioodi pinge mõjub dioodile vastusuuna pingena Alaldustegur on K = 0,45, kusjuures selle väärtuse puhul loetakse pärisuuna takistus a nulliks. Pulsatsiooni tegur p = 1,57, see on väga suur. U = U = 1,41U , sest diood peab suutma taluda ka alaldatava pinge maksimaalset R 2max 2 hetkväärtust. I =I = U /R . F t t t Ühefaasiline poolperioodalaldi on mitmete puudustega: tal on väike alaldustegur ja suur pulsatsioon
t JOONIS 3.3 Alaldatava pinge negatiivsel poolperioodil saab diood vastusuuna pinge , mil tema takistus on väga suur (M), dioodi vastusuuna takistus ületab tunduvalt tarbija takistuse ja seetõttu on pinge tarbijal praktiliselt null, ning kogu negatiivse poolperioodi pinge mõjub dioodile vastusuuna pingena Alaldustegur on Ka = 0,45, kusjuures selle väärtuse puhul loetakse pärisuuna takistus nulliks. Pulsatsiooni tegur p = 1,57, see on väga suur. UR = U2max= 1,41U2, sest diood peab suutma taluda ka alaldatava pinge maksimaalset hetkväärtust. IF=It = Ut/Rt. Ühefaasiline poolperioodalaldi on mitmete puudustega: tal on väike alaldustegur ja suur pulsatsioon. Peale selle ta tarbib võrgust voolu ainult ühe poolperioodi vältel. Kui tarbitavad voolud on suured,
Siirde elektriväli eraldab tekkinud elektronid ja augud nii, et viimased kogunevad p-kihti, elektronid aga jäävad n-piirkonda. Seetõttu tekib dioodi viikude vahel potentsiaalide vahe mida nimetatakse fotoelektro- motoorjõuks. Seda saab kasutada fotovoolu tekitamiseks dioodiga ühendatud koormustakistis R (joonis 4.3 a). Antud juhul töötab diood fotogeneraatorina. Fotodioode saab kasutada ka fotomuundurina koos välise toiteallikaga, mille pinge rakendatakse dioodile tõkkesuunas (joonis 4.3 b). Valgustuse puudumisel läbib dioodi nõrk vastuvool IR (pimevool). Siirdele langeva valguse mõjul tema juhtivus suureneb ning vastavalt tugevneb ka teda läbiv üldvool. Vool kasvab seda enam, mida tugevam on valgusvoog. Selles reziimis on inerts väga väike ja fotodioodi saab kasutada väga kiirete (isegi nanosekundiliste) valgusmuutuste registreerimiseks. Seejuures on voolu muutused praktiliselt lineaarses sõltuvuses valgustustugevusest. Joonis 4.3
Teema 3. Pooljuhtseadised M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk. 23...41): - Pooljuhtdiood, tema ehitus. Alaldava siirde tekkimise tingimus. Protsessid pooljuhtdioodis. Pooljuhtdioodi kasutamisala, põhiparameetrid (lk 23...26). - Bipolaartransistor, tema ehitus, pingestamine, protsessid transistorstruktuuris (27...30). - Ühise baasiga ja ühise emitteriga lülituse karakteristikud (30...32). - Bipolaarne liittransistor (33). - Väljatransistorid (p-n siirdega, isoleeritud paisuga), nende ehitus, tööpõhimõte, tunnussuurused (34...37). - Türistorid (dinistorid, trinistorid). Suletav türistor. Sümmeetriline türistor. Türistorite kasutamine jõuelektroonikas (38...41). Käesoleva teksti sisujaotus: 3.1 Pooljuhtmaterjalid 3.2 pn-siire 3.2.1 pn-siire välise pinge puudumisel 3.2.2 Päripingestatud pn-siire ...
6 V) ning vastupinge võib minna väga suureks, ilma, et vastuvool tõuseks märgatavalt. Graafikult on välja jäänud vastupinge läbilöögi punkt, kus dioodis tekkiv vastuvool hakkab väga kiiresti kasvama. Seda tööpunkti kasutatakse mõningates elektroonika komponentides. (aga siin kontekstis pole oluline) Fotodiood on diood, mis töötab vastupingestatud reøiimis. Sellises olukorras on vooluringis kulgev vool üldjuhul väga väike. Kui aga dioodile langeb valgus, mille sagedus on sobiv, siis need footonid neelatakse siirdealas elektronide poolt ning (elektron hüppab juhtivustsooni) tekib e-a paar, mis EV tulemusena tekitab ringluses voolu. Selle voolu suurus on otseses sõltuvuses peale langesva valgusega ning võimaldab seetõttu valgussignaali elektriliseks signaaliks muundada. Valgusdiood (LED) on põhimõtteliselt sama ehitusega, mis fotodiood (st. valgusele läbipaistva avaga siirdealasse), kuid töötab päripinge-reøiimis
Rakenduselektroonika 1.1 Võimendid Võimenditeks nim seadmeid, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine, nii, et võimalikult säiluks signaali kuju. Joonis 1.1.1 Igal võimendil on alati 2 sisend klemmi millega ühendatakse signaali allikas ja 2 väljund klemmi millega ühendatakse see objekt millele antakse võimendatud signaal. Peale selle vajab võimendi ka toiteallikat, mille energia arvel toimub võimendus protsess. Võime vaadelda ka nii, et võimendi on regulator mis juhib toiteallika energiat tarbijasse kooskõlas signaali muutustega. Sõltuvalt sellest milliseid võimendus elemente kasutatakse on olemas erinevaid võimendeid. Elektriliste signaalide võimendamiseks kasutatakse: transistor võimendeid, elektronlamp võimendeid, magnet võimendeid ja eletrimasin võimendeid. Väga levinud on võimendite liigitus kasutus otstarbel ja sagedus omaduste järgi sest kasutusvaldk...
võivad olla kas dioodid või transistorid, vastavalt sellele on dioodpiirikud ja piiravad võimendid Perioodpiirikud Sõltuvalt sellest et kuidas on ühendatud dioodid tuntakse järjestik ja paraleel piirikud. Järjestik piirikus on diood ühedatud järjestiku koormustakistus, enamasti kasutatakse 0 taseme piiramiseks ja sel juhul sõltub piiriku toime dioodi ühendusviisist Dioodi toime dioodpiirikus sõltub toimiva pinge polaarsusest kui dioodile toimib päripinge siis on dioodi takistus tunduvalt väiksem kui koormus väiksem ja Uvälj on ligikaudu võrdne Usis. Mõjuva vastupingel on takistus väga suur ehk väljundpinge sel juhul on väljundi pinge. Paraleel piirikutes on diood ühendatud tarbijaga paraleelselt paraleel piirikus toimub piiramisprotsess siis kui diood on päripingestatud, sel korral dioodi takistus on ja ta nagu lühistab koormustakistuse. Väljundpinge on sel ajal võrdne dioodi pingelanguga see on umbes 0,7 V
+ Ud s CC M Ud k VT b. Joonis 1.30 indutseerides voolu trafo sekundaarmähises. Sekundaarvool laeb kondensaatorit. Teisel etapil, kus lüliti on avatud, jääb dioodile vastupinge tänu trafo endainduktsioonile. Seetõttu tekkib koormusvool ainult siis, kui kondensaator tühjeneb. Kuna lüliti avaneb siis pole võimalik trafol kogu energiat hajutada ning mähistes võib tekkida liigpinge, mille vältimiseks kasutatakse tavaliselt lisamähist koos dioodiga. Trafo suur mass on antud lülituse peamiseks puuduseks. Koormusesse antavat energia hulka juhitakse pooljuhtlülitite suhtelise lülituskestuse muutmisega. Suhteline lülituskestus võib alati muutuda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
