Reversiivse nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil. qi qi+1 qi-1 TT TT TT Reset R c T Rc T Rc T c di+1 di di-1 1 & & + + M 1
"trigger" "flip-flop" "latch" Trigerid on mäluelemendid, mis salvestavad ühe 2ndjärgu (1 bitt infot). 3. RS-triger ("Reset-Set") (kahe stabiilse olekuga digitaallülitus) RS-trigeri töötabel: Trigereid on 4 tüüpi: R S Q n+1 Qn Q n+1 R S ühe juhtsisendiga trigerid: R Q 0 0 Qn ehk 0 0 -- 0 --
Q ja inverteeritud Q ( Q ). Triger töötab valemi põhjal: Q järgmine J Q K Q Meie sisendid J ja K on alati väärtusega 1, andes signaaligeneraatoriga sisendimpulsse hakkavad väljundid Q ja Q vaheldumisi töötama. Triger kannab edasi tõusva positiivse signaali korral väärtuse 1 läbi väljundi Q (indikaator elementi), langeva negatiivse signaali korral kandub väärtus edasi läbi väljundi Q järgmisse trigerisse (CLK sisendisse), mis omakorda kordab esimese trigeri tööprotsessi (eeldades, et toitev taktsagedus on pidev), kui signaali enam ei ole võimalik edasi kanda (kümnendarv 15), nullitakse kõik trigeri väärtused. Sellise signaali edasi slavestamise ja edasi kandmise põhimõttel saame koostada jadaloenduri. JK trigeri sisend ,,set" on kõrgema tähtsusega sisend, kui J ja K ning annab terve trigerile väärtuse 1, sisend ,,reset" annab väärtuse 0. Loendamist hakkame pihta kõige väiksema tähtsusega bitist, triger U1 ja lõpetame U4-ga
Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Loendure liigitatakse summeerivateks, lahutavateks ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loenduriteks. Jadaülekande loendur koosneb järjestikku lülitatud T-trigeritest. Iga sisendiimpulss x lülitab oma tagafrondi ahela esimese trigeriringi. Iga kahe sisendiimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, see tähendab tema väljundiimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendiimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda, kolmanda trigeri väljundis 8 korda, neljanda trigeri väljundis 16 korda ja nii edasi väiksem. Jadaülekandega loenduri puuduseks on signaali ülekandel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga
Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Loendure liigitatakse summeerivateks, lahutavateks ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loenduriteks. Jadaülekande loendur koosneb järjestikku lülitatud T-trigeritest. Iga sisendiimpulss x lülitab oma tagafrondi ahela esimese trigeriringi. Iga kahe sisendiimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, see tähendab tema väljundiimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendiimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda, kolmanda trigeri väljundis 8 korda, neljanda trigeri väljundis 16 korda ja nii edasi väiksem. Jadaülekandega loenduri puuduseks on signaali ülekandel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga
Signalisatsioon: Vaja on jälgida kolme ukse, need on skeemis koondatud kokku VÕI- funktsiooniga. Kui avatakse vähemalt üks uks, läheb signaal edasi RS trigeri Set sisendisse. Kui samal hetkel on valve lüliti sisse lülitatud, läheb signaal RS trigeri väljundist edasi (inverteeritud signaal tuleb RS trigeri Reset sisendisse). Enne alarmi käivitamist on taimer, mis on mõeldud kasutaja poolt valve väljalülitamiseks, enne kui alarm häält tegema hakkab. Joonis 1: Signalisatsioonisüsteem Valgustus: Põlema on tarvis süüdata 3 välisvalgustit, kasutan selle jaoks liikumisandurit, mis annab signaali liikumise peale ja aeglülitit, mis annab signaali hämaral ajal. See on kella-ajaliselt paika pandud
...................................................................................................... 20 4.6 Komplementaarne MOP loogika.................................................................................. 20 5 Kombinatsioonseadmete süntees...................................................................................... 22 6 Trigerid............................................................................................................................... 26 6.1 Trigeri mõiste............................................................................................................... 26 6.2 Kasutatavad tähised.................................................................................................... 26 6.3 Trigerite liigid............................................................................................................... 26 6.4 Asünkroonne RS - triger..........................................................................
Mitme bitiline on mõõtetulemus? Mõõtetulemus on 10-bitiline. Millistesse (mitme bitilistesse) registritesse laetakse mõõtetulemus ja kuidas? Mõõtetulemused kantakse 2- ja 8- bitilstesse registritesse Kuidas mõõtetulemust programmis kasutatakse? Mõõtetulemus kuvatakse programmis 8- ja 2-bitilisena. Kõige pealt 8-bitiline arv , mille moodustavad hilisemad mõõdud ning 2-bitiline , mills moodustavad 2 varasemat mõõtu. Kuidas sõltub loendustrigeri (T-trigeri) väljundsignaali sagedus sisendsignaali sagedusest? Iga sisendimpulss x lülitab oma tagafrondiga ahela esimese trigeri ringi. Iga kahe sisendimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja. See tähendab, et tema väljundimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise
selle tööd Multisim tarkvaraga. Loendur peab lugema 10nd süsteemi arvuni 11 ning kuvama numbrid indikaatoril 16nd süsteemis. Reset peab toimuma arvul 12. 2. Lahendus Joonis 2. Jadaloenduri skeem. Skeem on koostatud programmiga Multisim 11. 3. Tööpõhimõte Lüliti U5 annab impulsse skeemi vastavalt kasutaja poolsele sisendile. Impulsid lähevad trigeritesse. Lülitist lähevad impulsid U1 trigeri Clock sisendile, mis määrab ära trigeri lülitumiskiiruse/taktsageduse. Kuna meie kasutame sisendina kasutaja poolseid nupuvajutusi, siis on antud skeemis taktsagedus varieeruv. Lülitist tulevad pulsid jooksevad teiste trigerite JUMP ja KILL kontaktidele ka. Sellise ühenduse korral, iga pulsi korral muutub trigeri väljund vastupidiseks. Väljundid on ühendatud seitsmesegmendilise ledindikaatoriga. Reset olukorra tingimused saame trigerite väljundist. Antud ülesandes pidi loendur
kontaktping pole ideaalselt sile ja teiselt poolt sellest, et (eriti sulguv kontakt) põrub/vibreerib enne kui tekib stabiilne ühendus Lisaimpulsside eemaldamiseks kasutatakse: 1. Schmiti trigeriga puhverelementi koos takisti ja kondensaatoriga (konde. laaditakse läbi lülitikontakti ja takisti. Pinge konde. kasvab sujuvalt ja sisendi vähimal kõrge nivoo väärtusel lülitub puhvri väljund ümber) 2. Ümberlülituva kontaktiga lüliti (RS-trigeri kasutumine) Impulsi formeerijat kasutatakse tagamaks et impulss poleks lühem mingist konkreetsest kestusest. Dekoodrid ja koodrid kasutatakse laialdaselt nii eraldi integraallülitustena kui ka osana muude integraallülituste kossseisus; lisaks ka puuteekraanides, LCD ekraanides ja andmete lugemisel kaamerate fotosensoritest. Dekodeerimisel adresseeritakse mälupesi nii info kirjutamisel mällu kui ka lugemisel sealt; lisaks kasutatakse ka mitmesugustele
käskudega. Selleks on pordid ühendatud ka protsessori aadressi- ja juhtsiiniga. Lugemis- ja kirjutamiskäsu ajal määrab aadressisiinil olev kood (aadress) pordi (täpsemalt pordi registri), millega operatsioon toimub. Kuna protsessoriga ühendatavad sisend-väljundseadmed on väga erinevad, kasutatakse ka väga erinevaid porte. Üldiselt on lihtsamal seadmel ka lihtsam port. Näiteks üksikul valgusdioodil piisab pordiks ühest trigerist. Trigeri sisendiks on andmesiini üks järk. Trigeril on oma aadress, st aadressidekooder, mille väljund lubab sellesse trigerisse salvestada ainult vastava aadressiga kirjutamiskäsu ajal. Trigeri väljundis on kas otse või läbi transistori 8 valgusdiood. Kui trigeri aadressil väljastada niisugune bait, kus trigeri sisendiga ühendatud järgu väärtus on 1, siis käsu täitmise tulemusel läheb triger olekusse 1 ja trigeri väljund kõrgeks
......................................................................................................23 5.1. NING-EI ja VÕI-EI................................................................................................ 23 Digitaaltehnika konspekt 2 5.1.1. Elementide aktiivsed ja passiivsed nivood...................................................... 23 5.1.2. Trigeri mõiste...................................................................................................23 5.1.3. Kasutatud tähised.............................................................................................23 5.1.4. Trigerite liigid.................................................................................................. 23 5.2. Asünkroonsed trigerid.............................................................................................24
......................................................................................................23 5.1. NING-EI ja VÕI-EI................................................................................................23 Digitaaltehnika konspekt 2 5.1.1. Elementide aktiivsed ja passiivsed nivood......................................................23 5.1.2. Trigeri mõiste...................................................................................................23 5.1.3. Kasutatud tähised.............................................................................................23 5.1.4. Trigerite liigid..................................................................................................23 5.2. Asünkroonsed trigerid.............................................................................................25 5
välissignaalid. Tasutatakse mäluelementidena registrites, loendurtes jms. Kaks väljundit otseväljund Q ja inversiooniväljund Q (kriipsuga). Q=0 ja Q(kriips)=1 tähendab, et triger on olekus null. Vastupidi on olekus 1. Asünkroonsele trigerile mõjuvad sisendsignaalid alates nende saabumishetkest, sünkroonsele trigerile juhtsisendile clock saabunud sünkrosignaali saabumise hetkest. Sünkroonsed trigerid jagunevad staatilise juhtimisega trigeriteks, kus trigeri ümberlülitumine toimub siis, kui sünkroseisundis on null, ning dünaamilise juhtimisega trigeriteks, kus ümerlülitus toimub sünkrosignaali muutumisel 0-1 või 1- 0. Otsesisenditega asünkroonne RS triger kooseb kahest VÕI EI elemendist, kus ühe elemendi väljund on ühendatud teise sisendiga. Tagab kaks stabiilset olekut nii. Inversiooniga asünkroone Seisundite tabel: Selle kombinatsiooni korral trigeri olek ei muutu
loogikaahel? V: B 7) Millisel joonisel on kujutatud sellele (binaar)algebralisele tehtele vastav loogikaahel? V: E 8) Joonisel kujutatud prioriteedikoodri sisendisse antakse signaal x1x2x3x4 = 0010. Milline on signaal (f1f2) koodri väljundis? V: 1 9) Millised allpoolnimetatud loogikalülituste kogumid on algebralises mõttes täielikud? V: {NING; VÕI; EI}, {NING-EI}, {EI-EGA} 3.test Järjendloogikaahelad 1) Millistel joonistel on kujutatud D-trigeri loogikaskeem? V: B, E 2) Millistel joonistel on kujutatud T-trigeri loogikaskeem? V: C 3) Joonisel kujutatud trigeri sisenditesse antakse alljärgnevad signaalid. a0 = 11111000 a1 = 01010101 Milline on signaal trigeri väljundis f0 kogu vaadeldava tsükli jooksul, kui selle väljundi seniseks väärtuseks oli 1? V: 11111100 4) Joonisel kujutatud trigeri sisenditesse antakse alljärgnevad signaalid. a0 = 11110011 a1 = 01010101
Tallinna Tehnikaülikool Arvuti I kontrolltöö reversiivse nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil Tallinn 2009 Reversiivne nihkerigister T-trigeri(ehk loendustriger) baasil. Juht sisend M määrab nihke suuna. M=1 nihe paremale ja M=0 nihe vasakule. C on sünkroniseerimis sisend.
Kui sisendis on loogiline 1 siis on transistor küllastunud ning väljundis on loogiline 0 ehk madalpotenstsiaal Trigerid Triger on seade mis on ette nähtud loogilise muutuja ühe järgu (kahendarvujärgu) säilitamiseks. Trigeril on kaks stabiilset olekut loogline 1 ja loogiline 0 vajalikku olekusse seatakse triger sisendsignaalide abil. Trigeril on kaks väljundit otse väljund Q ja inversioonväljund Qinversioon. Trigeri oleku määrab nivoo otse väljundis. Kui Q = 0 (Qinversioon=1) siis on triger olekus 0. Kui Q=1 (Qinv=0) siis on triger olekus 1 Kasutatavad tähised R reset, tagastama sisendtrigeri viimiseks olekusse 0 S set K kill, SISEND univerasaal trigeri viimiseks olekusse 0 J jump, hüppama sisend universaaltrigeri viimiseks olekusse 1 T trigger, käivitama loendussisend D delay data, viide info andmed info sisend triggeri viimiseks olekusse mis on antud sissendisse
märkide puhul välistatud. 35. Mitu bitti infot suudab säilitada üks triger? 1 bitt 36. Mis on peamine latchi ja flip-flopi erinevus? • Latch – võib muuta oma väljundit mitmel korral kui taktsignaal on kõrge. • Flip-flop – muudab oma väljundit AINULT siis, kui toimub taktsignaali oleku muutus. 37. Joonista NOR väratitest, Reset ja Set sisenditega lihtsa mäluelemendi skeem. 38. Kirjelda takteeritava D-trigeri tööpõhimõtet? • Kogu kõrge taktsignaali korral kopeerime sisendi väärtuse väljundisse – edge triggered. Ühe biti salvestamiseks. 39. Mis erinevus on taseme- ja fronditundlikul trigeril? • Gate-triggered (level-sensitive) ehk tasemetundlik – D-triger muutis oma olekut kui taktsignaal oli kõrge. • Edge-triggered ehk fronditundlik. Olek muutub siis, kui taktsignaal vahetab oma olekut (0 -> 1 või 1 -> 0). 40
Programmeeritava taimeri seadistamine mikrokontrolleris Üliõpilane: Daniil Redko Üliõpilaskood: 164634 Õpperühm: AAVB-31 Juhendaja: Madis Lehtla Tallinn 2017 ETTEVALMISTAVAD KÜSIMUSED Kuidas sõltub loendustrigeri (T-trigeri) väljundsignaali sagedus sisendsignaali sagedusest? Iga sisendimpulss x lülitab oma tagafrondiga ahela esimese trigeri ringi. Iga kahe sisendimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja. See tähendab, et tema väljundimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Kuidas töötab taktgeneraator? Taktgeneraator on seade, mis väljastab perioodilisi ajastusimpulsse
Erinevates andmebaasisüsteemides on rutiinide loomiseks erinevad keeled. Uue andmebaasisüsteemi kasutuselevõtul tuleb rutiinid uuesti kodeerida. Mille alusel rutiinid koostada? Rutiin vastab ühele või mitmele andmebaasioperatsioonile. Loomise aluseks andmebaasioperatsioonide lepingud. 28. Triger (teema 13) Triger on andmebaasiobjekt, mis võimaldab andmebaasis toimunud sündmuse tulemusel, juhul kui on täidetud tingimused, käivitada tegevused (trigeri protseduuri). Trigeri protseduuri käivitavaks sündmuseks võib olla andmebaasis toimunud andmemuudatus. Trigeri protseduur võib olla kogum SQL DML (andmekäitluskeele) ja DDL (andmekirjelduskeele) lauseid või andmebaasiserveris talletatud rutiin. Käivitav sündmus SQL standardi järgi Trigeri kehandis kirjeldatud tegevuste käivitumise põhjustavad andmete muudatused. Ridade lisamine tabelisse (INSERT lause). Ridade värskendamine tabelis (UPDATE lause).
Ühetaktiline: puuduseks, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada. Kahetaktiline: master-slave, kokku ühendatud kaks trigerit, et sünkroonimisel nulli haaramist elimineerida, siseviivitusega, slave lülitub esimesel taktil, maste järgneval. Trigereid kasutatakse skeemides, kus on vaja saada tagasisidet, nt mälu vaatamine. (Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlatel sünkroimpulssidega määratud ajahetkedel. Lisaks infosisenditele S ja R on ka sünkroniseerimissisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimub hetkel, mil saabub sünkroniseerimissignaal). 2. KONVEIER PROTSESSORIS JA MÄLUS Käsu täitmine protsessoris jagatud neljaks sõltumatuks etapiks: 1) IF Instruction Fetch (Käsu laadimine) + Instruction Decode 2) OF Operand Fetch (Operandi laadimine)
10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. 2. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku.
Joonis 1.: 64-nd pärijadaloendur Järeldus: Trigerid valisin oma arvu järgi. 63 kahendkoodis on 1 1 1 1 1 12 , see tähendab, et 64 loendamise jaoks on tarvis kuute trigerit (nii palju kohti on arvul kahendkoodis). 7-segmendilistel indikaatoritel kuvatakse kuueteistkümnendkoodi väärtused 0-st 3F- ni. 3F-le vastab 6310. Ehk et loendamine toimub 010-6310, mis teebki 64 loendamist. Loenduri lähtestamine toimub, kui kõigi kuue trigeri väljundites on signaal 0, ehk loenduris on arv 6410 = 1 0 0 0 0 0 02 Muud kommentaarid: kuna mul oli probleeme loenduri töölesaamisega, tuhlasin väga palju Internetti läbi, et abi leida. (Loendur nullis pärast 1F-i end ära.) Abi kui sellist ei leidnud üldse, materjali on väga vähe. Probleemi lahendamisest: küsisin Teie käest tunnis, ütlesite, et üks juhe puudu. Mõtlesin taas pikalt, mis võiks olla, grupikaaslastelt polnud ka eriti mõtet abi otsida,
Idee on realiseerida triviaalselt kombinatsioon-loogika lülitus tabeliga esitatud funktsiooni järgi. 28.Mis on jadaloogika? Olekud? Uus olek = funktsioon vanast olekust. y = f {x 1,x2,x3,...,olek}. xn = sisend; olek on minevikuga määratud seisund. 29.Mis esitab jadaloogika lülituse olekuid? 30.Asünkroonne triger. Triger millel puudub C(lock)-sisend. Sellele trigerile mõjuvad sisend signaalid alates saabumishetkest. 31.Takteeritav triger. Triger, millel on C(lock) sisend. Clock juhib trigeri tööd ajaliselt. 32.Taktimpulsi frondiga lülitatav triger. Triger, mille väärtus muutub ainult sisendsignaali muutumisel 1-st 0-ks (tagafrondiga sünkroniseeritav) või 0-st 1-ks (Esifrondiga sünkroniseeritav). 33.RS-triger. Reset-Set ühetaktiline triger. Asünk. 2 sisendit (R ja S) ja 2 väljundit (Q ja -Q). Sünk on lisaks C(lock). Keelatud kombinatsioon on R=1 ja S=1 34.JK-triger. Kahetaktiline. Sama, mis RS-triger, aint selle vahega et ei ole keelatud kombinatsiooni. J=1 ja K=1
Quine - Mc Cluskey meetodi kohaselt määratakse kõigepealt esmased ehk lihtimplikandid ning seejärel eraldatakse neist olulised lihtimplikandid. Minimeerimise tulemusena saadakse funktsiooni minimaalne disjunktiivne või konjunktiivne normaalkuju. 29 1.3. Funktsionaalsed loogikalülitused 1.3.1. Trigerid Triger (flip-flop) on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus. Ühte olekutest tähistatakse numbriga 1, teist numbriga 0. Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Loogikalülituste koostamise lihtsustamiseks on trigeril tavaliselt kaks väljundit: otsene, mida tähistatakse tähega Q, ja inversne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigereid seadesisenditega ehk RS-trigeriteks, loendussisenditega ehk T-trigeriteks, andmesisenditega ehk D-trigeriteks ning universaalsisenditega ehk JK-trigeriteks
Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. Esitades trigerit tõeväärtustabeli või funktsiooni kaudu, tuleb sisse tuua aja parameeter. Triger on kahe stabiilse olekuga element. Tavaliselt trigeril on kaks väljunidit: Joonis: SR-TRIGER (set-resest) ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00–>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- Asünkroonse trigeri puhul muutub väljundi väärtus sisendite väärtuste muutuste järgi. Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR : Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1, sest otseväljund ja inversiooniväljund ei saa olla võrdsed. MS-TRIGER (Master Slave) MS-Triger on kahetaktiline triger, mis lahendab tagasisidega tekkinud probleeme. Kahetaktiline triger koosneb kahest identsest trigerist Master ja Slave.
mis vähendab siirde avamise lävipinget (0,7 voldilt 0,2...0,3 voldini) hoider ära transistori küllastumise. Seetõttu tõuseb loogikaelemendi töösagedus ja suureneb pingelang emittersiirdel, mille tõttu väheneb kollektorivool püsitalitluses. 5. RS-triger Igal trigeril on 2 olekut. Triger on primitiivsem jadaloogika lülitus. Ehituse aluseks on 2 eitusega (Ning/Või) elementi. RS-trigeril on seadesisendid S (set) ja R (reset). 1)Asünkroonne RS-triger: trigeri seadmiseks olekusse „1“ on vaja anda tema „S“ (Set) sisendile loogiline „1“. Trigeri seadmiseks olekusse „0“ antakse sisendisse „R“ loogiline „1“. Kui mõlemi sisendi „S“ ja „R“ signaalid on „0“, siis säilitab triger endise oleku ja väljundsignaal „Q“ väljundil on endine. Kui mõlemil sisendil on signaal „1“, muutuvad mõlemad trigeri väljundid määramatuks. Aga selline signaalide kombinatsioon ei ole lubatud!
sisendite väärtused võivad oleneda ta eelmisest olekust läbi välise kombinatsioonskeemi. Toimub pidev ümberlülitamine (vajalik ühekordne). Probleem lahendatakse kahetaktiliste trigeritega. Koosneb kahest identsest trigerist (master ja slave), mida juhitakse erinevate sünkrosignaalidega läbi ei-elemendi. Väljundi muutus ei saa enam muuta esimese trigeri olekut. - D-triger – võtab sisendis oleva väärtuse, kui sünkrosisend seda lubab. Kui C = 0, siis säilitab triger eelmise väärtuse. Kui C = 1, võtab triger sisendi väärtuse. Võib olla ka madalaktiivne. Potentsiaaliga sünkroniseeritava D-trigeri saab realiseerida potentsiaaliga sünkroniseeritava SR-trigeri baasil. Sisend D jaguneb kaheks, otseväärtus läheb S- sisendisse ja inversioon R-sisendisse
järjenumbrit. INSERT INTO Arve(arve_nr, kuupaev) VALUES (arve_nr.nextval, SYSDATE); CACHE 30 - Oracle hoiab 30 uut järjenumbrit mälus, et neid kiiremini kasutada. Järgmine viide NEXTVAL-ile annab juba järgmise numbri Generaatoreid võib kasutada SELECT-lauses, INSERT-lauses VALUES- listis, UPDATE -lauses SET -klauslis. Triger SQL99 standard kirjeldas esmakordselt CREATE TRIGGER lause. Koosneb: Päis - Trigeri käivitava sündmuse kirjeldus - Trigerile rakendatud piirang Kehand - Trigeri poolt käivitava tegevuse kohta Päises määratakse, mis liiki trigeriga (nt. INSERT, UPDATE, DELETE) on tegemist ja millise tabeliga on see triger seotud. Triger võib olla seotud ainult ühe tabeliga. Oracle puhul on nii, et UPDATE- triger võib olla kirjutatud ka ainult mingi kindla veeru muutmise kohta kirjes (mitte terve kirje kohta).
kiiretoimeline. Väga kiire. * MOS (Metal Oxyde Silicon)- unipolaarne tehnoloogia * NMOS (n- channel MOS)- n juhtivusega MOS- loogika. * PMOS- P juhtivusega MOS loogika * CMOS (Complementary MOS) Kasut. arvutiskeemides. Aeglasemad, kui bipolaarsed, kuid võimaldavad suurema pakkimistiheduse, energitarve väiksem. 3.TRIGERID Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Trigeril tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja invertne Õ. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T-trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK-trigeriteks. Kui trigeri oleku muutmine toimub kasvõi ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimis signaali abil, nim
1. Trigerid. Trigerid kuuluvad järestikskeemide hulka, sest neil on mälu omadus. Väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuste ka väljundi väärtusest eelnevatel hetkedel. Triger on mäluelement, mis säilitab ühe bitist informatsiooni. Trigeril on kaks stabiilset olekut. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajahetkel. Tavaliselt on trigeril kaks väljundit: otseväljund ja tema eitus. Trigeri tüübid: 1) SR-triger (Set Reset) Asünkroonse trigeri puhul pole sünkrosisendit millega ümberlülitumise aega juhtida, seega väljundi väärtus muutub sisendi väärtuste muutuste järgi. S R Qt 0 0 Qt-1 01 0 10 1 11 - Kui S = R = 1, siis on otseväljud ja inversioonväljund ühesuguse väärtusega Q = ^Q, kuna kahendväärtuse otseväärtuse ja eitus ei saa olla võrdsed, siis loetakse seda keelatud väärtuseks. Loogikafunktsioon Qt = S + ^R Qt-1
Jadaloogika lülitusel iga väljundsignaalYi on sisendsignaalide X1...Xn ja oleku S ühene funktsioon. Väljundbitt (0 või 1) Yi = f(X1, X2...Xn; state) lülituse olek, State esitakse oleku bittide kombinatsiooniga. Oleku muutudes muutuvad oleku bitid. Reaalne lülitus on kombinatsioonloogika skeem + trigerite kogum. Iga triger on elementaarne mäluelement 1biti hoidmiseks. 6.6.1. Trigerid. Triger on 2 olekuga jadaloogika lihtelement. Olekut tähistatakse 0,1. Trigeri olek on väljaloetav tema väljundilt. Praktikas on igal pool vaja signaale koos eitustega. Seepärast tootjad toodavad trigereid, millel igaühel on 2 väljundit. Q; Q . Trigerit on vaja ühest olekust teise ümber lülida. Selleks peavad sisendid olema. Palju? Võib olla 1,2, 3 sisendit. 165 Asünkroonne RS-triger. Ajalooliselt oli esimene.
Järelikult saab püsimälu (EPROM- erasable informatsiooni. Triger on kahe 0-seade (reset). Signaalidega kahe juhtsisendiga ehk kahebitise programmale read only memory) stabiilse olekuga loogikalülitus (1 write kirjut. sisendite Aº...An koodiga kommuteerida 4 sisendit, elektriliselt kustutatav või 0). Trigeri olek vastab tema informatsioon registrisse, kolme juhtsisendiga 8 sisendit ümberrogrammeeritav väljundsignaalile. Sõltuvalt signaaliga reset aga kustutatakse jne. püsimälu (EEPROM-electrically sisendsignaalist säilitab triger sealt. Nihkega ehk jadaregister - 9.Koodimuundur: Teisendab erasable programmable read only
erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid – kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos. kui ka neg. suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. 2. Pinumälu(stack)realiseerimine ja kasutamine protsessoris. Pinumälu – LIFO ehk Last in, first out. On mälu poole pöördumise viis, registrisse viimasena kantud andmed saab esiemsenas välja võtta. Tegemist on protseduuriga, mis tegeleb andmestruktuuride
42 Digitaalarvuti komponendid Trigerid Trigerid tähistatakse nende põhisisendite tähistega: SR, JK, D, T, Asünkroonsel RS trigeril on kaks sisendit S ja R ja kaks väljundit Q ja Q Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 85 instituut. Digitaalarvuti komponendid RS Trigerid RS trigeri väljundis on 2 püsiolekut: Q=1 Q=0 Q=0 Q=1 Trigeri talitlus (VÕI-EI elemendi baasil) R Q S Q Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 86 instituut.
4)siis see tavaline tõeväärtustabel Info pannakse "tag"-ide vahele Erinevus: HTML: "tag"-del visuaalne semantika 5)trigeri skeem Siin on paks tekst Siin on kaldkirjas tekst XML: "tag"-del semantika puudub
1. Trigerid Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt (seega sültub trigeri väljund ka selle eelmisest väljundist). Trigeril on tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T-
...........................................................................................................24 3. Puudutustundlik ekraan............................................................................................................25 1. PILET 1. Trigerid Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Trigeril tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T-trigeriteks, andmesisenditega ehk D-trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK-trigeriteks. Kui trigeri oleku muutmine toimub kasvõi ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimis signaali abil, nim
Moodustatakse dekaadidest. *Gray koodi loendurid gray koodid on sellised kahendvektorid, kus iga järgnev kahendvektor on eelmise kahendvektori lähisvektor. Kasulikkus seisnebki selles, et alati muutub vaid üks kahendjärk ning tänu sellele ei teki ealeski vahepealseid parasiitolekuid. *Reversiivne loendur - Loendur, mis võimaldab loendada nii pos. kui ka neg. suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. *Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. *Reaalses elus on võimalik projekteerida mistahes vajamineva mooduliga loendur, luues iga loenduris sisalduva trigeri kõikide sisendite jaoks tarvilik loogikfunktsioon. 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] Pinumälu pinumälu baseerub loogikal LIFO e. "last in, first out". See on mälu poole
PILET 1 TRIGERID Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Trigeril on 2 stabiilset olekut, mis vastavad loogikalülitustele 0 ja 1. Trigeri olek vastab tema väljundsignaali väärtusele mingil ajahetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist olek kas säilib või muutub vastupidiseks. Väljundeid on üldjuhul 2 QjaQ. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad kaheks: asünkroonsed infot salvestatakse vahetult sisendisse antud signaalidega sünkroonsed võimalik vaid sünkroimpulsi(clock) olemasolul
tuleb algsest signaalist võimsam signaal, ehk on toimunud sisendsignaali võimendus, mille tulemusena on saadud sisendsignaalist võimsam väljundsignaal. Kui pinget peale ei lastaks, oleks sisend- ja väljundsignaalid võrdsed. 32. Miks triger mäletab oma eelmist olukorda, aga loogikaelement ei mäleta? Loogikaelemendi mõte on teha tehe, seejuures teda pidevalt vooluga ei toideta. Trigeril aga on vool koguaeg peal, seetõttu mäletabki triger oma eelmist olukorda. (see on seotud trigeri ehitusega: trigeri väärtus sõltub trigeri eelmisest väärtusest, aga loogikaelemendi väärtus sõltub talle peale antavast pingest) 33. Miks operatsioonivõimendi võimendustegur sõltub tagasisideahela takistusest? Sest K = -R2 / R1, kus R2 on tagasiside ahelas olev takisti. 34. Millised eelised ja puudused on kahendkoodil võrreldes kümmendkoodiga? Kahendkood kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka. Tema aluseks on arv 2, seega arvu
1 0 0 1 1 0 x1 x2 y 0 0 0 VÄLISTAV 0 1 1 VÕI 1 0 1 1 1 0 24. Trigerid. Asünkroonne ja sünkroonne RS-triger, skeemid NOR ja NAND-lülitustel, seisunditabelid, sisend- ja väljundsignaalide ajadiagramm kasutamine lukkregistrina: rööpse lukkregistri skeem ja signaalide ajadiagramm. JK-triger: skeem, seisunditabel. Kahetaktiline trige kahetaktilise D-trigeri signaalide ajadiagramm. JK-triger T-trigerina (loendustrigerina, selle juhttrigeri ja abitrigeri signaalide seisun Asünkroonne RS-trigeril on kaks sisendit, S ja R ning kaks väljundit Q ja Q. Kui Q- väljundis on 1-signaal, si Tüüp Olekutabel Tingmärgid Skeeminäited Aegdiagram S R Q0 Q1 0 0 1 1 0 0 0 0 0 1 1 0 Asünkroonne
20 19 18 26 25 24 23 Trigerite ühendamine Trigeri väljundid tuleb ühendada väljundfunktsioonidega. Selleks on vaja tuletada väljundfunktsioonid. Väljundfunktsioonide tuletamine Väljundfunktsioone on kolm: vasakule (Yv), paremale (Yp) ja pidurdus(Ypd). Jällegi tuleb appi võtta graaf ja otsida sealt vastavad "pallid", millest funktsioone tuletama hakata. Yv Yv= 321 Yp Yp= 310 + 31 Ypd Ypd= 320 + 30 + 3 Nendest funktsioonidest tuleb Logic Converteriga teha väljundfunktsioonide skeemid.
20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. http://www.pld.ttu.ee/~teet/digiloogika_w.pdf Järjestikskeemidel (inglise keeles Sequential Circuits) on mälu omadus. See tähendab seda, et väljud ei sõltu alati sisenditest, mis on antud ajahetkel vaid ka sisenditest, mis olid enne seda. 1. Triger ( Kasutusel ka mõisted Latch ja Flip-flop) - Elementaarne mäluelemnet, mis võimaldab salvestada koguse üks bit. SR triger SR tuleb sõnadest “SET” ja “RESET”. SR trigeri tabelis tähendab indeks t-1, et väljunids säilib eelmisel ajahetkel seal olnud väärtus. Kui S ja R on mõlemad 1, on otseväljund ja inversioonväljund ühesuguse väärtusega.Kuivõrd muutuja ja tema eitus ei saa ollavõrdsed loetakse seda kombinatsioonikeelatuks. Seepärast on ka tõeväärtus tabelis rist selle koha peal. Trigerite sünkroniseerimine Asünkroonne SR triger
Töötab: RS; Q(t), 00>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . t R S Q t-1 0 0 Q ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne | * sünkroonne NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1. Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlail sünkroimpulssidega määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroseerimis sisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimib hetkel, mil saabub sünkroniseerimis- signaal. Kahetaktiline sobib sinna (skeemidesse), kus on vaja saada tagasisidet. Näiteks mälu vaatamine jne. T (toggle), 1infosisendiga, iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks, nn. loendustriger. Töötab: T; Q(t), 1= -Q(t-1), 0= Q(t-1).
8 koodimuundur (Code Converter) Muundab ühte tüüpi koodi teist tüüpi koodiks. Näiteks muundab kahendkoodi kümnendkoodiks. Enamkasutatavaid järjestikskeeme trigerid (Flip/flop, latch) 9 Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Trigeril tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T-trigeriteks, andmesisenditega ehk D-trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK-trigeriteks. Kui trigeri oleku muutmine toimub kasvõi ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimis signaali abil, nim
elementidest. Sõltuvalt sisendkoodist on ainult ühel väljunditest signaal 1, ülejäänutel signaal 0. · koodimuundur (Code Converter) Teisendab näiteks 2nd koodi 10nd koodiks. B3B2B1B0 > D1D0 1101 > 0001 0011 Enamkasutatavaid järjestikskeeme · trigerid (Flip/flop, latch) triger on elementaarne salvestuselement, millel on kaks stabiilset olekut. Ühele olekule omistatakse leppeliselt kahendväärtus 1, teisele olekule 0. Erinevalt loogikaelementidest ei sõltu trigeri olek mingil hetkel mitte ainult sisendite väärtustest sellel hetkel, vaid olulisemad on hoopis trigeri endine olek ja eelmised sisendiväärtused. Latch triger koosneb VÕI-EI- elementidest (NOR). Kui triger on ühes oma stabiilsetest olekutest, nii et Q(katusega)=1 ja Q=0, mis vastab trigeri 0-olekule. Sisendites signaal puudub, s.o. S=R=0. Et Q=0, hoiab vastav inverteeritud signaal alumise VÕI-elemendi sisendi kaudu viimase väljundis Q(katusega) pidevalt signaali.
8 · koodimuundur (Code Converter) Muundab ühte tüüpi koodi teist tüüpi koodiks. Näiteks muundab kahendkoodi kümnendkoodiks. 9 Enamkasutatavaid järjestikskeeme · trigerid (Flip/flop, latch) Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Trigeril tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T-trigeriteks, andmesisenditega ehk D-trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK-trigeriteks.
väärtustega. Järjestikskeem: digitaalskeem, milles väljundi väärtus sõltub eelmistest, eelnevatel diskreetse aja hetkedel I/O-s olnud väärtustest skeemil on mäluolek. Positiivne vs negatiivne loogika. Täielikult vs mittetäielikult määratud Boole'i funktsioonid {LAB1} Enamkasutatavaid järjestikskeeme 4. Trigerid: Triger on mäluelement mis säilitab 1bit informatsiooni. Qt = S + -R * Qt-1 Trigeril on 2 stabiilset olekut 1 ja 0. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajakhetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks või säilitab endise oleku. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku. Vastasel juhul võiksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited väjundit mõjutada. Esifront vs tagafront.
*talitluskiirus dU/dt- Loendab 0-1-0-1. Lülitub väljundpinge suurim vastasolekusse kui tuleb muutumise kiirus ümberlülitussignaal. Iga impulss T lülitab trigeri ümber. differentspinge hüppelisel 4. JOONIS7(vasakul) 1 sisend 2n väljundit n aadressi muutusel (90...V/us) 5. JOONIS8(paremal) Rööp TS pinge järgi. Oletame, et Rsis D==>Isis=Its, Usis-u0/R1=-Uvalj- 3. JOONIS1 Mida madalam on genereeritav sagedus, seda suurem peab olema Lcgeneraatori u0/Rts
annaabi.ee 
