..5 A o Output voltage: 0...30 VDC o Display: LED-display 5 Haapsalu Kutsehariduskeskus Taavi Metsvahi Arvutid ja arvutivõrgud 09 2. Tunni sisu 1. Sissejuhatus Eelmine tund sai võetud siis ette pool ja täisperiood aladid ning see tund me vaatasime sealt edasi, nimelt pooljuht sildalaldi diskreet elementidel ja integraalse silla kasutamist ahelis. 2. Pooljuht sildaladi dikreet elementidel Õpetaja tegi tahvlile all näidatud skeemi ja andis meile kätte vajalikud detailid. Nendeks osutusid siis: · Trafo Hahn UI396 0102 o Standards EN 61558 o Secondary 14...30 VA, 2 x 6...15 VAC/4 x 6...9 VAC o Height 36.0 mm o Primary 2 x 115 VAC, 50...60 Hz ±10% o Weight 550 g o Test voltage 6000 VAC
(Komponendid1) 1. Elektroonikakomponendid Komponent/element elektroonikaseadme üksikosa. Liigitus: Ehituse järgi: diskreet- ja integraalkomponendid. Ülekande omaduste järgi: lineaar- ja mittelineaarkomponendid. Võimenduse järgi: passiivsed ja aktiivsed komponendid Rakenduse järgi: nõrkvoolu ja jõuelektroonika komponendid Keskkonna järgi: vaakum (elektronlambid, kineskoobid), plasma e.gaaslahendus (indikaatorid, valgustid, kuvarid), tahkis (pooljuhtseadised) Pooljuhtmaterjali järgi: Si, GaAs, SiC jt. ühendid 1.1. Passiivkomponendid a) Takistid (resistors)
Proovitüki info. Yld12.xls prt aasta kood kv er mkaasta kkt pe a r1 r2 815 2002RO RO198 15 2001KR MA 35 20 0 prt kuupaev reljeef mreljeef raieliik esimene dü samm viimane dü a Weib b Weib c Weib 81502-Jul-02 LAINJAS MATLIK 7,5 2 21,5 1,6084 6,4782 6,4 2. Tunnuste liigid Tabel 2. Tunnuste liigid Pidev Diskreet Arvuline Mittearvulin Järjestustun Nominaaltu ne e nus nnus Puuliik X Rinne X D1 X D2 X H X HV X HKO X
omadustele ja seostele. Nii saame süsteemi väljundis diskreetse hüppekaja g[kT], kui anname süsteemi sisendisse diskreetse hüppesignaali 1[kT] z z/(z-1) Ühikhüppesignaal avaldub avaldises ühikuliste diskreetide jadana kõigil taktihetkedel alates k=0. Samas on diskreetse hüppekaja diskreedid võrdsed sama süsteemi pideva hüppekaja taktihetkedele vastavate hetkväärtuste jadaga. Diskreetse impulsskaja h[kT] saamiseks tuleb süsteemi sisendisse hetkel k=0 anda üksik ühikuline diskreet 5[k], mille väärtus vastab 5-impulsi pindalale. Latitudes konvolutsioonisumma valemist saab diskreetset hüppekaja väljendada ka kujul g(mT)= (h[(m-k)T], mis ühtlasi väljendab diskreetaja süsteemi hüppekaja ja impulsskaja vahelist seost. 1.10 Hilistumine diskreetaja süsteemides Signaalide lõplikust levimiskiirusest põhjustatuna, aga ka muude põhjuste tõttu tekkivat nähtust, mille korral signaali hetkväärtused võivad
Võrreldes pingeväljundiga anduritega, sagedusväljundiga andurid ei vaja signaali mõõtmiseks täiendavaid osi, nagu analoog-digitaal-muundureid. Nende viga sagedussignaali muundamisel digitaalkoodiks on tühiselt väike (0,001% suurusjärgus). Sedasama mõõdetud suuruse muundamist sagedussignaaliks võib vaadelda kui ajalise integreerimise protsessi, mille jooksul võimalikud mürad filtreeritakse välja. Faasimanipulatsioon ehk digitaalne faasimodulatsioon ehk diskreet-faasimodulatsioon (ing. k phase-shift keying, lühend PSK) on numbrilise modulatsiooni liik, mille puhul andmete edastamisel jääb kandevsignaali sagedus ja amplituud muutumatuks, kuid tema faas muutub vastavalt edastavale informatsioonile. Analoogsignaali puhul on hetksageduse ja baassageduse vahe proportsionaalne sisendsignaali väärtusega. Digitaalse info edastamiseks saab kasutada meetodit, kus kandevõnkumise sagedust muudetakse teatud sageduste vahel, vastavalt signaali väärtusele
Nii saame süsteemi väljundis diskreetse hüppekaja g[kT], kui anname süsteemi sisendisse diskreetse hüppesignaali 1[kT] →z→ z/(z-1) Ühikhüppesignaal avaldub avaldises ühikuliste diskreetide jadana kõigil taktihetkedel alates k=0. Samas on diskreetse hüppekaja diskreedid võrdsed sama süsteemi pideva hüppekaja taktihetkedele vastavate hetkväärtuste jadaga. Diskreetse impulsskaja h[kT] saamiseks tuleb süsteemi sisendisse hetkel k=0 anda üksik ühikuline diskreet 5[k], mille väärtus vastab 5-impulsi pindalale. Latitudes konvolutsioonisumma valemist saab diskreetset hüppekaja väljendada ka kujul g(mT)=Σ (h[(m-k)T], mis ühtlasi väljendab diskreetaja süsteemi hüppekaja ja impulsskaja vahelist seost. Hilistumine diskreetaja süsteemides- Signaalide lõplikust levimiskiirusest põhjustatuna, aga ka muude põhjuste tõttu tekkivat nähtust, mille korral signaali hetkväärtused võivad
Passiivne variant (joon. 3.2.7) on lihtsam, kuid seal on vaja tagada laiaribaline (signaali spektri ulatuses) 90 kraadi pöörav faasinihkeahel. Siin saadakse järgmised kompleksspektri koostisosad: Ucos =U(t)cos(signt+(t)) ja Usin=U(t)sin( signt+(t)) 3.3. Infotrakti optimaalsete struktuuride tüüplahendused- 3.3.1.Diskreet-info vastuvõtt signaali avastamine ja signaalide eristamine- Siia alla kuuluvad näiteks: Binaarse avastamise ülesanne (passiivse pausiga kahendsignaali vastuvõtt telegraafisides, diskreetse informatsiooni ülekandel, signaali avastamine raadiolokatsioonis; Kahe signaali äratundmine (aktiivse pausiga kahendsignaali vastuvõtt); Mitme signaali avastamine ja äratundmine
Before the computer can kättesaadavus;ausus: ausam on kasutada 1998 - Mozilla, pentium2 XEON prose,iMac(jobs),Red use any type of information, it must be stored in vabavara kui piraatkopeerida;teadmiste vabadus: Hat(linux5.2). the computer's memory. Analoog vs diskreet - teadmised, tarkvara tahab olla vaba, on loomu 1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. Pidevad ehk analoog-asjad: Komaga arvud, poolest vaba - teadmiste ja tarkvara kopeerimine 1990-2002: aktsiamull, 90-lõpu dot-com hype, crash
PC riistvara mainstream-tehnoloogiaks.GNU/Linux on olulisem, stored in the computer’s memory. Analoog vs emuleerimine(Vmware,Olemas nii Linux, kui poolautomaatne arvutite võrk usas ja canadas. diskreet - Pidevad ehk analoog-asjad: Komaga Windows version,Eri versioonid töökoha ja kui muud UNIX-id. Samas ei ole muutunud desktopil arvud, murrud jms; Trigonomeetria; Matemaatiline serverirakendusteks,Virtual PC (Microsoft), 1960 – COBOL(Pentagonis arendas Hopper)- Windowsile tõsiseks konkurendiks
saame süsteemi väljundis diskreetse hüppekaja g(kT), kui anname süsteemi sisendisse diskreetse hüppesignaali 1(kT) -> z -> z/(z-1). Ühikhüppesignaal avaldub avaldises ühikuliste diskreetide jadana kõigil taktihetkedel alates k=0. Samas on diskreetse hüppekaja diskreedid võrdsed sama süsteemi pideva hüppekaja taktihetkedele vastavate hetkväärtuste jadaga. Diskreetse impulsskaja h(kT) saamiseks tuleb süsteemi sisendisse hetkel k=0 anda üksik ühikuline diskreet, mille väärtus vastab impulssi pindalale. Hilistumine diskreetaja süsteemides: Signaalide lõplikust levimiskiirusest põhjustatuna, aga ka muude põhjuste tõttu tekkivat nähtust, mille korral signaali hetkväärtused võivad reaalse süsteemi eri ruumipunktides omada kindlat ajanihet, nimetatakse hilistumiseks. Süsteemi mudelis kajastatakse seda ajaargumendi nihutamisega konstantse hilistumisaja (Τ) võrra. Reaalses süsteemis saab esineda vaid väljundsignaali hilistumine.
(t ) = f (t ) -faasmodulats indeks Sagedusmodulatsioon- Modulatsioonimeetod, kus edastatava signaaliga moduleeritakse kandevlaine sagedust. Kui on tegemist analoogsignaaliga, nimetatakse seda lihtsalt sagedusmodulatsiooniks, digitaalsigaali puhul aga digitaalseks sagedusmodulatsiooniks või diskreet- sagedusmodulatsiooniks. Kuna ultralühilainealas töötavad ringhäälingusaatjad kasutavad sagedusmodulatsiooni, siis nimetatakse neid üldiselt FM-saatjateks. Praegu on meil kasutusel sagedusala 87,5-108 MHz ja vastuvõtjatele on kirjutatud FM.
.................................................... 51 14 Loogilised maatriksid........................................................................................................ 53 14.1 Maatriksid.................................................................................................................. 53 14.2 Ümberprogrameeritavad maatriksid........................................................................... 57 1 Sissejuhatus Digitaaltehnika tegeleb digitaal ehk diskreet ehk katkeliste signaalidega, millele omistatakse väärtus ainult kindlail ajahetkedel. Digitaaltehnikas on laialt kasutusel kahendsignaalid, mis saavad olla kas teatava kõrge või madala väärtusega (1 või 0). Kahendarvu igat kohta (1 või 0) nimetatakse bitiks. Digitaaltehnikas kasutatakse kõige enam 8, 10, 12 või 16 bitilisi kahendarve, mille infosisaldus on vastavalt 2 8, 210, 212 või 216 bitti. Seadmeid, mis kasutavad töötamiseks kahendsignaale nimetatakse digitaalseteks
digitaalsetes sidesusteemides kasutatakse enamasti Upstream ehk uleslaadimine ja downstream ehk diferentsiaalset allalaadimine. faasimodulatsiooni, mille puhul vajadus Uhendus on kahesuunaline ning uleslaadimiseks tugisignaali jarele puudub on eraldatud FSK vahem kanaleid (60) kui allalaadimiseks (775) digitaal-sagedusmodulatsioon, diskreet- lahtudes sagedusmodulatsioon tavalise kasutaja vajadustest. Kuna naiteks Sagedusmodulatsiooni variant, kus kandevlaine arvutikasutaja sagedust (ADSL) surfab pohiliselt internetis ja tombab moduleeritakse digitaalsignaaliga. Digitaalsignaali muusikat ja nullidele vastab filme siis on suurem osakaal allalaadimisel uks sagedus ja uhtedele teine sagedus
käigus, tulemustega. Lähtudes analüüsi teostamisest, eristame n.ö. tehni- lisest seisukohast siiski järgmisi tunnuste tüüpe. 4.1.1. Kvantitatiivsed tunnused - sellised arvtunnused, mille väärtust võime mõõta või loendada (saba pikkus, kroonlehtede arv, munade koorumise aeg päevades pärast viljastamist, jne.). Eristatakse meetrilisi (mõõdeta- vaid) tunnuseid (näit. pikkus sentimeetrites) ja meristilisi ehk diskreet- seid (neid väljendatakse enamasti ikka täisarvuliselt või kindla interval- liga). Diskreetsed tunnused on omakorda loendatavad (näit. tedremarana kroonlehtede või karu jalgade arv) või astakulised ehk intervall-tunnused (näit. taime õitseaeg juuni 1.; 2.; 3. dekaadil). 4.1.2. Kvalitatiivsed tunnused - sellised, mida me (muundamata) ei saa arvudes väljendada. Need võivad olla ordineeritud ehk järjestatavad (näit.
seejärel kindlustab toote töötlemise ilma inimese vahetu osavõtuta. Kui tekib vajadus töödelda mingit muud toodet, piisab programmi vahetamisest. Seega lüheneb oluliselt tööaeg tänu abioperatsioonide (instrumendi viimine töötsooni ja sealt eemaleviimine, detaili mõõtmine, ettenihke suuruse ja lõikekiiruse seadistamine jne) ärajäämisele. Arvprogrammjuhtimissüsteemid jagatakse analoog- ehk pidevatoimelisteks ning diskreet- ehk impulsstoimelisteks. Analoogsüsteemides muundatakse toote töötlemise programmi moodustav arvude kogum mingi füüsikalise suuruse (alalispinge, sinusoidaalse vahelduvpinge faas või amplituud jne) analoogkujuks, mis ongi elektriajami juhttoimeks. Diskreetsüsteemides esitatakse programm lõpptulemusena juhtimisimpulsside jadana, milles igale impulsile vastab instrumendi või toote kindlaksmääratud liikumine.
signaalideks. Mikroprotsessortehnikas käsitletakse peamiselt elektrisignaale, kuid erijuhtudel ka optilisi ehk valgussignaale. Suur osa looduslikest ja tehisprotsessidest on pidevatoimelised, s. t neid iseloomustavad pidevad olekusignaalid, mida saab mõõta või hinnata suvalisel ajahetkel. Pidevatoimelisi signaale nimetatakse neid töötlevate (analoog)seadmete järgi analoogsignaalideks. Mikroprotsessortehnika põhineb diskreet- ehk katkelistel signaalidel, millele omistatakse väärtus ainult kindlail ajahetkeil. Diskreetsignaalid jagunevad impulss- ja arvsignaalideks. Impulss-signaalides kodeeritakse informatsiooni impulsi parameetritega. Impulsi olulisemad parameetrid on amplituud (Ai ) ehk kõrgus, kestus (t i ) ehk laius, sagedus (fi ) või periood (τi ) ja faasinurk (ϕi ) ehk nihe taktiimpulsi suhtes. Nende nelja parameetri alusel
annaabi.ee 
