Tallinn Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA Laboratoorne töö nr. 3 Summaator Juhendaja: Taavi Möller Üliõpilane: AAVB-32 Tallinn 2009 Ülesanne. Koostada kolmejärguline jadaülekandega summaator kasutades nii täis- kui poolsummaatoreid. Summaatorite tööpõhimõte. Summaatoriks nimetatakse arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavate järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril 3 sisendit ning 2 väljundit
docstxt/128939974733392.txt
1.Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne Summaatorid - , . : , . - () , . , , , : , -- ( ); . . , - 1, . 0, , . «» «» , , . : 1 + 0 = 1. , , , . : 1+1=0 . . . . - , . ...
g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. 2. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ei arvesta ülekandega vanemasse järku. Lahutaja: lahutamine = täiendkoodi liitmine. Täiendkood ... pöördkood, mille viimasesse järku liidetakse 1.
4001B või ei 4011B ning ei 4071B – 4073B Multiplexer Demultiplexer Dekooder Dekooder muundab sisendkoodi soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutav mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Dekoodril on nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt NING loogika elementidest. Tegemist on loogika elemendiga, mis muudab rööpkoodi unitaarkoodiks, millel on ainult 1 bitt "1"...
25. Negatiivne tagasiside võimendites 26. Positiivse tagasiside mõju võimendi parameetritele 27. RC - sidestus (eelised ja puudused) 28. Trafosidestus (eelised ja puudused) 29. Võimendi põhiparameetrid 30. Kui suur võib olla ühetaktilise võimsusvõimendi kasutegur? 31. Diferentsvõimendi (võimendusaste). Omadused, kasutamisala 32. Probleemid, mis tekivad alalisvooluvõimendite (AAV) ehitamise puhul? 33. Diferentsiaalne võimendi OV baasil 34. Integraator OV baasil 35. Integreeriv summaator OV baasil 36. Inverteeriv võimendi OV baasil 37. Logaritmeeriv võimendi OV baasil 38. Mis asi on nullnihkepinge OV puhul? 39. Mitteinverteeriv võimendi OV baasil (skeem, pingeülekandetegur) 40. Monovibraator OV baasil 41. Multivibraator OV baasil 42. Muundur vool - pinge OV baasil 43. Pingekomparaator OV baasil 44. Schmitt’i triger OV baasil 45. Kahekordne ”T”-kujuline sild (ASK, FSK) 46. Lihtne lineaarse pinge generaator 47. Selektiivne võimendi 48
Varasem käskude analüüs. Dünaamiline pidev programmi töö jälgimine. 2 bitt vasakpoolne ennustab, parempoolne näitab eelmist bitti. 0 kui ei läinud läbi ja 1 kui läks läbi. Toimib 90% juhtudest. Kombinatsioon ja järjestikskeemid Loogikaelementidest koostatud skeemid. Kombinatsioonskeemi puhul ei ole oluline eelmine väärtus (puudub mälu omadus). Puudub aja parameeter. Loeb ainult hetkeline sisendite väärtus, saab arvutada sama hetke väljundite väärtuse. Nt: summaator, lahutaja, summaator-lahutaja, välistav või jne. Järjestikskeemide puhul on aga eelmine väärtus oluline (on mälu omadus), samuti on olemas aja parameeter. Jaguneb sünkroonseteks (taktsagedusega) ja asünkroonseteks (muutub siis, kui sisend muutub). Nt: triger, register, loendur Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid Välistav või summa mooduliga 2, y = !x1x2 v x1!x2. Kui mõlemad väärtused on samasugused siis vastus 0, kui erinevad siis vastus 1.
. (, , ) . . / . , . . . . . . . A DC 0 B 1 2 3 E Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid. . , , , . . : . (bus arbiter). . Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne Summaatorid - , . : , . - () , . , , , : , -- ( ); Optilised mäluseadmed " " CD-ROM . 1,2 . , , . . . " , " CD-R. , . CD-. . - , . . CD-R, " , " CD-RW . DVD , . DVD , . . . - - , . MOD . . 1 , . "". .
3pdf 3. Selekt RC-ahel-kahekorden T kujuline sild->kõrge selektiivsus. Ülekandetegur |punktiga| =0. kvasiresonantssageduse fo puhul fo=1/2*1/RC. Madalatel ülekanne 1, kõrgetel 1. Sild on lülitatud tagasisidesse takkide pealt paralleelselt Rts-ga. Sagedustel, mis ple fo, TS=100%, muidu 0. Sild peab töötama tühijooksul e koormamata->elemendid Ko=1+Rts/R’-NTS-st maasse. 9,10pdf 4. liitmine ilma ülekannet arvestamata. Poolik summaator, 2x and+or+2x ei risti 5. vanim ROM(info valmistamise käigus:vasakult aadress läbi dekoodri, alt välj, ülevalt läbi takistus maha, sõlmedes „1” dioodid) 13pdf Pilet 12. 1.Passiivelemendid 2.Trafosidestuse eelised ja puudused 3.Lihtne "voolupeegel" 4.Loogikaelementide süsteemid 5.Kahekordse integreerimisega ADM 1. R, C, L, trafo 2. vanim, tee kasvõi katuseplekist südamik ja keri telefonitraat ümber. Kallis, paartuhat keerdu paar sotti
(väljundpinge on 200 korda suurem (peaks olema amplituudiga 4 V), inverteeritud (kui sisend on positiivne, siis väljund negatiivne) ning piiratud alates 2 V (seega kui peaks olema üle 2 V, siis on tegelikult 2 V). 10. Mitteinverteeriva sisendiga võimendi (sama, mis eelmine). Skitseerida väljundpinge, kui toitepinge on 10 V ja siinuselist signaali amplituudiga 10 mV võimendatakse 1000 korda. (väljundpinge on 1000 korda suurem ja seega kuni 10 V ning ei ole moonutatud). 11. Summaator (jälle sama, mis eelmised). Kui nelja sisendiga summaatori sisendtakistused on 22 kΩ, milline peaks siis olema tagasiside ahela takistus, et summaatori väljundpinge oleks sisendpingete summa (keskmine)? Milline peab neil juhtudel olema mitteinverteeriva sisendi takisti sisendvoolude tasakaalustamiseks? (Summa korral peab tagasiseda ahela takistus olema 22 kΩ, keskmise korral 5,5 kΩ. Mitteinverteeriva sisendi takisti peab olema esimesel juhul 5 rööbiti ühendatud 22 kΩ takisti väärtus
(CPU) > grant data transfer (DMA controller) > transfer data (peripeheral) DMA tsükli ajal on CPU olekus HALT. Cycle stealing DMA controller & CPU teevad siinitsüklid vaheldumisi. PILET 4 SUMMAATOR: JÄRJESTIK, PARALLEEL JA KIIRE ÜLEKANNE Summaatoriks nim. arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavatele järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril kolm sisendit ning 2 väljundit. (kaks sisendit ja kolm väljundit?) Poolsummaator ei arvesta liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet. Kasutades kahte poolsummaatorit, on alati saadav üks täissummaator.
................................................................................................................8 2. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. ................................................................9 3. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid. ......9 4. PILET.............................................................................................................................................9 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. .....................................................................9 2. Optilised mäluseadmed............................................................................................................ 10 3. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC) ............................................................10 5. PILET......................................................................................................................
Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule . Iga takti keskel nihutab sünkrosignaal info trigerite esimesest astmest teise. Reversiivne register- selle puhul toimub kahesuunaline nihe. 6. SUMMAATORID. Summaatoriks nim.arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavatele järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril kolm sisendit ning 2 väljundit. · Poolsummaator- ei arvesta liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet. Kasutades kahte poolsummaatorit, on alati saadav üks täissummaator. · Täissummaator- arvestab liitmisel eelmisest järgust tulenevat
seisukohalt võib vaadelda hilistumisena. Kuna ülekanne toimub järjestikku, siis aeglustab see summaatori tööd. Suure kohtade arvu korral on koguhilistumine võrdne hilistumise summaga üksikutes kohtades. · Rööpülekandega e. paralleelülekandega summaatorid töötavad palju kiiremini kui jadaülekandega summaatorid. Mitmekohalise kahendarvu summeerimisel moodustatakse ülekanne korraga kõigi kohtade jaoks. Seetõttu ei kulu ülekandeks lisaaega ning summaator töötab kiiremini kui jadaülekande korral. · Kiire ülekandega summaatorid- nende puhul on rakendatud rööpülekannde põhimõtet kombineeritult koos jadaülekandega. Ülekanded on moodustatud kõigi kohtade jaoks korraga. Optilised mäluseadmed Valgust läbilaskval alusmaterjalil peegelduv kiht, mille sisse kõrvetatakse laseriga "bitt". Tavaliselt peegeldub 75 % valgusest tagasi, üleminulk 10 %.
• magnetväli ei mõjuta välkmälu; • soojust eraldub vähem; • väiksem kaal, mis on oluline kantavates arvutites. Kõvaketta eelised SSD mäluga võrreldes: • hind on väiksem (gigabaidi hind on üle 10 korra väiksem); • maksimaalne mälu maht on suurem (SSD mahud jäävad kantavates arvutites 256 GB sisse aga kõvaketastel ulatuvat mitme TB-ni). Viimased kaks kõvaketta eelist on need, mis piiravad SSD mälude kasutamist. Pilet 4 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. 2. Optilised mäluseadmed. 3. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC). Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summator on loogikaskeem kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavatele järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne.
· magnetväli ei mõjuta välkmälu; · soojust eraldub vähem; · väiksem kaal, mis on oluline kantavates arvutites. Kõvaketta eelised SSD mäluga võrreldes: · hind on väiksem (gigabaidi hind on üle 10 korra väiksem); · maksimaalne mälu maht on suurem (SSD mahud jäävad kantavates arvutites 256 GB sisse aga kõvaketastel ulatuvat mitme TB-ni). Viimased kaks kõvaketta eelist on need, mis piiravad SSD mälude kasutamist. Pilet 4 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. 2. Optilised mäluseadmed. 3. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC). Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summator on loogikaskeem kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe
1 operand asub mälus, teine operand ning resultaat samal akumulaatorregistri aadressil Käsusüsteem: andmeedastuskäsud – MOV, LOAD, STORE aritmeetika-loogika käsud – AND, OR, SUB, MUL siirete käsud –JMP, CALL, RET pinumälu, I/O-seadmete, CPU juhtimise käsud – PUSH, POP, IN, OUT, NOP 8.Summaator: Järjestik, parallel, kiire ülekanne. Summaatoriks nim. arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavatele järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril kolm sisendit ning 2 väljundit. (kaks sisendit ja kolm väljundit?) Poolsummaator - ei arvesta liitmisel eelmisest järgust tulenevat ülekannet. Kasutades kahte poolsummaatorit, on alati saadav üks täissummaator.
Praktikum 5: Model Reference control Kahjuks ei saanud ma selles praktikumis osaleda. Sellest tulenevalt on ka aruanne kehvavõitu. identification_NN_SANARX.m abil genereeritakse andmed NN_SANARX_model.mat-i Esimeses osas: andmete genereerimine N - taktide arv T - aeg 1 kuni N u - sisendid y - väljundid Teises osas: närvivõrkude genereerimine Lihtsustatud: esimene närvivõrk lineaarne Kolm kihti (esimene osa võrgust, teine osa võrgust, summaator kolmas) Sisendite maatriks: 1 sisend esimese osaga (sisend koosneb kahest signaalist) 2 sisend teise osaga. Summaatoriga sisend pole seotud layerConnect: kuidas kihid on ühendatud outputConnect: väljundiks on kolmas kiht närvivõrk initsialiseeritakse, treenitakse etalonsisenditega RM_SANARX_control.mdliga saab testida. S-function dünaamiliste funktsioonide realiseerimiseks MATLABis (realiseeritud RM_SANARX_controller.m). Saab valida juhuslikud poolused etalonmudelile
................................................................................................... 10 2.Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid........................................................10 3. RAID ja SSD (pooljuht) kettad.......................................................................................... 11 IV............................................................................................................................................ 11 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne.............................................................12 2.Optilised mäluseadmed.................................................................................................... 13 3. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC)..........................................................13 V............................................................................................................................................. 14
Puutepind kinnitatakse piesoanduritele, mis muudavad füüsilise jõu elektrisignaaliks. Mida suurem surve, seda suurem laeng. Survete erinevuse järgi koordinaadid. X. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid Kombinatsioonskeemid on sellised loogikaskeemid, millel ei ole mälu omadusi. Välistav VÕI - y = x1x2 +x1x2 Funktsioni väärtus on 1, kui seisendite väärtused on erinevad ja 0, kui sisendite väärtused on võrdsed. Summaator - Ettenähtud kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. S = A + B. Täissummaator arvestab summeeritavate väärtusi ja sellesse i-ndasse järku tulevat ülekannet ning arvutab summa ja ülekande, mis läheb i+1-sse järku. Poolsummaator arvutab samuti summa ja i+i-sse järku mineva ülekande, kuid ei arvesta nooremast järgust (i-1) tulevate ülekannet. Kahe poolsummaatori põhjal saab realiseerida täissummaatori.
Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL Shotky TTL ... ...
Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL Shotky TTL ... ...
1. Miks on heal programmeerijal vaja teada riistvara funktsioneerimise põhialuseid? - Riistvaras täidetakse programmi. - Kõrgtaseme keeles programmeerimine eeldab mõnikord bittide, Boole algebra ja loogika teadmist. Seda eriti FPGA puhul. - Riistvara määrab ära milliseid ressursse on võimalik kasutada. Seda vähem FPGA puhul! 2. Millised on 5 mikroskeemide põlvkonda, nimeta iga juurde vähemalt üks esindaja või uuendus? - 0s põlvkond (1642-1945) – mehaanilised arvutid, vändaga kalkulaatorid, kahendalgebra algus. - I põlvkond (1945-1955) – elektronlambid, suured, palju energiat, programmeeriti käsitsi juhtmete ja lülitite abil. - II põlvkond (1955-1965) – transistorid (AT&Bell laboratooriumis 1948.a.). Vähenes oluliselt suurus ja energia tarve. - III põlvkond (1965-1980) – mikroskeemid – ühele kristallile paigutati mitu transistori – idee Jack Kilbylt, kes töötas selle välja Texas Instrumentsis 1958.a. Analoogse mikroskeemi töö...
võrdne M sõnumibitiga ja vaja läheb K = M + 1 nihet selleks, et sõnumibitt nihkeregistrisse siseneks ja sealt ka väljuks Seega koodri seotud pikkus on K Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 6 Konvolutsioonkood Järgneval joonisel on konvolutsioonkoodi koodri skeem, mille korral n = 2 ja K = 3 Koodri kooditegur r = 1/2 Kooder väljastab koodi iga sisendbiti järel Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 7 Konvolutsioonkoodi kooder Summaator mod2 Trakt 1 Sisend Väljund T T Trakt 2 Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 8 Konvolutsioonkood Toodud koodri poolt genereeritav konvolutsioonkood ei ole süstemaatiline kood Erinevalt plokkkoodidest on konvolutsioon kodeerimise korral mittesüstemaatiliste koodide kasutamine eelistatav võrrelduna
suurem Vibratsiooni pole, sest puuduvad liikuvad osad Töökindlam, tõrketa tööaeg on pikem kõvaketast Soojust eraldub vähem Väiksem kaal Vastupidavus löökidele on palju parem Puudub müra, kuna pole liikuvaid osi Energiatarve on kõvakettaga võrreldes väiksem SSD puudused võrreldes tavalise kõvakettaga: Hind on suurem Maksimaalne mälu maht on üldiselt väiksem, kulukam on toota suuremamahulist 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaator on kombinatsiooniskeem, mis on ette nähtud kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. Iga järk summeeritakse eraldi. Arvestatakse nooremast järgust tulevaid väärtusi. Järjestikülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega alates parempoolsest ehk nooremast kuni vasakpoolseima ehk vanemani välja. Järjestikülekandega summatori suure
2. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid (41-79) Mälu omadused puuduvad, st ajaparameetrit pole vaja. Väljundid muutuvad kohe, kui muutuvad sisendite väärtused. 2.1. Välistav või XOR Välistava VÕI juures kasutatakse nimetust summa mooduliga kaks. Funkt väärtus on 1, kui sisendite väärtused on erinevad, ja 0, kui sisendite väärtused on võrdsed. Võimaldab teha skeemi kompaktsemaks, oleme seda elementi kasutanud näiteks lahutaja skeemi tegemisel. 2.2. Summaator Teostab arvkoodi aritmeetilist summeerimist ehk y=a+b. (kahe arvu liitmiseks, summaatori osavõtul toimub ka lahutamine, korrut, jagam s.t taanduvad liitmisele ja nihutamisele). Täissummaator – võimaldab liita arvestades ülekandeid. Argumentideks 3 sisendit (operandid: Ai, Bi ja ülekanne Ci nooremast i-1-järgust antud järku i) ning funkt, mida soovime saada, on summa Si ja ülekanne Ci+1, mis läheb vanemasse järku.
Asünkroonsel järjestikskeemil toimub üleminek ühest olekust teise mõne sisendi väärtuse muutudes. Oluliselt rohkem kasutatakse sünkroonseid skeeme, sest väärtuste muutmist on lihtsam juhtida ja jälgida. Järjestikskeemi sisemist struktuuri võib vaadelda kahe osana. Funktsioonid, mis määravad väljundute väärtused olenevalt selle hetke sisendite väärtustest ja olekust ning funktsiionid, mis määravad uue oleku olenevalt varasemast olekust. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaator on kombinatsioonskeem, mis on ette nähtud kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. Kahendarvud on jagatud järkudeks ning kahendarvude liitmisel saadakse tulemus, mis koosneb sammuti järkudest. Summatori loogikaskeemi saamiseks tuleb vaatada vaid ühte järku. Kui teha loogikaskeem ühe järgu jaoks, siis saab ühejärgulisi skeeme kokku ühendades teha n-järgulise summaatori. Summaatori sisenditeks on liidetavad a i ja bi ning
...................................................................... 7 Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme ....................................................................................... 7 välistav või (eXclusive-OR)........................................................................................................ 7 multiplexor (Multiplexers)...........................................................................................................7 summaator (Adder)......................................................................................................................7 ALU ( Arithmetic-Logic Unit).................................................................................................... 8 dekooder (Decoder)..................................................................................................................... 8 koodimuundur (Code Converter)..................................................................
............................................................... 7 Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme ................................................................................................. 7 välistav või (eXclusive-OR) .......................................................................................................... 7 multiplexor (Multiplexers) ............................................................................................................ 7 summaator (Adder) ........................................................................................................................ 7 ALU ( Arithmetic-Logic Unit) ...................................................................................................... 8 dekooder (Decoder)....................................................................................................................... 8 koodimuundur (Code Converter) ............................................
L L L L L Koostada sellistest SRROVXPPDDWRULWHVW ja lihtloogikaelementidest kolme 2ndjärku liitev summaator ("täissummaator"). 0 1 0 1 0 0 a bq L L 00 01 11 10
L L L L L Koostada sellistest SRROVXPPDDWRULWHVW ja lihtloogikaelementidest kolme 2ndjärku liitev summaator ("täissummaator"). 0 1 0 1 0 0 a bq L L 00 01 11 10
g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. 4. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaatoriks nim.arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavatele järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril kolm sisendit ning 2 väljundit. Eristatakse 2 summaatorit:
Edasi-tagasiloendur loendab impulsse nii päri- kui ka vastupidi. Loendussuuna muutumine toimub sõltuvalt sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Trigerite väljundsignaalide kommuteerimiseks rakendatakse kõigi astmete vahel täiendavat Välistava VÕI loogikalülitust. 9 Summaatorid Summaatoriks nimetatakse arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavatele järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril kolm sisendit ning kaks väljundit. Summaatori loogikatabeli ning loogikafunktsiooni saab tuletada tavapärasest arvude tulba liitmise skeemist: Vastavalt liitmise skeemile ning loogikale leitakse kõigile sisendite
$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 240 112 240 88 0 1 false 5.0 0.0 L 256 112 256 88 0 0 false 5.0 0.0 L 272 112 272 88 0 1 false 5.0 0.0 L 288 112 288 88 0 0 false 5.0 0.0 L 312 112 312 88 0 0 false 5.0 0.0 L 328 112 328 88 0 0 false 5.0 0.0 L 344 112 344 88 0 0 false 5.0 0.0 x 226 75 239 78 0 10 A3 x 244 75 257 78 0 10 A2 x 281 75 294 78 0 10 A0 x 303 75 316 78 0 10 B3 x 320 75 333 78 0 10 B2 x 336 75 349 78 0 10 B1 x 263 75 276 78 0 10 A1 x 352 75 365 78 0 10 B0 L 360 112 360 88 0 0 false 5.0 0.0 x 226 75 239 78 0 10 A3 x 244 75 257 78 0 10 A2 x 281 75 294 78 0 10 A0 x 303 75 316 78 0 10 B3 x 320 75 333 78 0 10 B2 x 336 75 349 78 0 10 B1 x 263 75 276 78 0 10 A1 x 352 75 365 78 0 10 B0 w 240 120 240 112 0 w 312 160 312 112 0 w 288 120 400 120 0 w 360 136 392 136 0 x 371 347 384 350 0 10 A3 x 372 375 385 378 0 10 B3 x 372 274 385 277 0 10 A2 w 256 192 256 112 0 w 272 192 392 192 0 w 328 232 328 112 0 w 344 232 392 232 0 x 372 304...
Arvutid I eksamiküsmused ja vastused Eksamikonspekt 2011 IABB22 1. Loendurid[4] 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] 3. Trigerid[3] 4. Dekooder[3] 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] 6. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne[3] 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne[3] 8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid[2] 15. Multipleksor, demultipleksor[2] 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] 17
Reset-ga algseis. Pilet 6. Pilet 9. 1. Transformaator 1. multivibraator OV baasil 2. MOP-transistor indutseerkanaliga 2. ühetaktilise võimsusvõimendi efektiivsus 3. Inverteeriv summaator 3. registrid 4. ESL 4. sünkroonne summeeriv loendur 5. Loendurid 5. alalisvooluvõimendi kokkupanekul tekkida võivad 1. Passiivelement. Terasplekist või ferriidist süda. Mida väiksem, seda väiksem kasutegur
Seega n tüüpi MOP transistoris rakendatakse paisu ja lätte vahele positiivne pinge, mis tõmbab elektrone paisu poole. Teatud pingest U T alates muutub elektronide kogus paisu lähedal nii suureks, et ületab aukude kontsentratsiooni. Sellest pingest alates muutub kanal juhtivaks. Pinge edasise suurendamise järel laengukandjate arv kasvab ja kanal laieneb, mistõttu kanali juhtivus muutub veel suuremaks. 3. Inverteeriv summaator 4. ESL-emittersidestuses loogika Voolu ümberjaotamise printsiip. Kasutatakse laialt analoogelektroonikas võimendite ehitamisel. Digitaalelektroonikas kasutatakse selle piirvormi-voolu ümberlülitamist. On ESL-loogikaelementide ja klassikalise Schmitti trigeri ehituse aluseks. Voolu ümberlülimise printsiip: kui Usis > U0, siis i1 = I, i2 = 0 (voolu juhib T1, ja T2 on vooluta), kui Usis < U0, siis i1 = 0, i2 = I (voolu juhib T2, ja T1 on vooluta). selline
Seadur Automaatregulaator Reguleerimisobjekt (t) AR Tagasiside 1 RO RO tööd iseloomustatakse reguleeritava suuruse hetkväärtusega (t) aeg Xob reguleeritav suurus Automaatreguleerimiseks on vaja ette anda soovitatava suuruse väärtus seaduriga Summaator ehk võrdluselement võrdleb reguleeritava parameetri hetkväärtust ja etteantud väärtust. Xob(t) reguleeritava parameetri hetkväärtus g(t) etteantud väärtus (seadeväärtus) (t) kõrvalekalle e. hälve (t) = g(t)- Xob(t) XR(t) reguleeritav toime (regulaatori toime objektile) Xh(t) häiriv toime (häiriv mõju, häiring) ARS koostisosi nimetatakse lülideks. Tagasiside all mõistetakse mõju või toimet, mis on suunatud lüli või süsteemi väljundist tema sisendisse.
väljund signaal. 2. Rööptoimega kus kõik bitid sisestatakse korraga ja saadakse ka rööpväljunditest korraga. 3. Segatoimega kus rööpinfo muudetakse jadainfoks või vastupidi. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse loogika seadmed: 1. Kombinatsioon seadmed (mäluta) kus väljund signaal on määratud ainult antud hetkel sisendis toimivate signaalidega ja ei sõltu seadme eelmistest olekutest. Näiteks summaator 2. Järjestik seadmed (mäluga) kus väljund signaal sõltub nii momendi sisendites toimivatest signaalidest kui ka seadme eelmistest olekutest. Näiteks loendur. 2.2. Ühe argumendi loogikafunktsioonid n argumendi korral on argumentide kombinatsioonide arv 2n ja funktsioonide arv 22 , kui n n=1 siis kombinatsioone on 2 ja funktsioone 4
väljund signaal. 2. Rööptoimega – kus kõik bitid sisestatakse korraga ja saadakse ka rööpväljunditest korraga. 3. Segatoimega – kus rööpinfo muudetakse jadainfoks või vastupidi. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse loogika seadmed: 1. Kombinatsioon seadmed (mäluta) – kus väljund signaal on määratud ainult antud hetkel sisendis toimivate signaalidega ja ei sõltu seadme eelmistest olekutest. Näiteks summaator 2. Järjestik seadmed (mäluga) – kus väljund signaal sõltub nii momendi sisendites toimivatest signaalidest kui ka seadme eelmistest olekutest. Näiteks loendur. 2.2. Ühe argumendi loogikafunktsioonid n argumendi korral on argumentide kombinatsioonide arv 2 n ja funktsioonide arv 22 , kui n n=1 siis kombinatsioone on 2 ja funktsioone 4
korrigeerides väärtusi ja nivoosid, võimaldades rohkem elemente toita. Funktsionaalselt on nagu lüliti. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures juhtsisendite arv määratleb ära infosisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv võrdub 2^n, kus n on juhtsisendite arv. summaator (Adder) Summaator on kombinatsioonskeem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ALU ( Arithmetic-Logic Unit) ALU – on digital circuit, mis on osa arvuti protsessorist (CPU), mille ülesandeks on teostada nii aritmeetilisi kui ka loogilisi operatsioone. Alu kujutab endas elementi millel on operandid nt A ja B ning resultaadid (väljundid)
Kasutatakse komparaatoris võrdlemaks kahte sisendsõna. 2 · multiplexor (Multiplexers) siinide e. magistraalide kommuteerimiseks kasutatakse multipleksorit. Multipleksor võimaldab valida ühe mitmest siinist ja ühendada selle oma väljund siiniga. Sõltuvalt dekoodri sisendkoodist suunatakse JA-elemendi kaudu üks sisendsignaalidest läbi VÕI-elemendi väljundisse. Dekoodri sisendkood on multpleksori juhtkoodiks. · summaator (Adder) Kahe biti liitmisel on sisenditeks a ja b ning ülekanne madalamast bitist kõrgemasse (carry out). Väljundiks on summa ning ülekanne omakorda kõrgemasse bitti (carry in). Summaator on moodustatav JA, VÕI ning EI-elementidest. pool- ja täissummaatorid, paraleel- ja järjestikülekandega, kiireülekanne, lahutajad. Arvuti loogikalülitus, mis on ette nähtud arvkoodi aritmeetiliseks summeerimiseks. (kahe arvu liitmiseks, summaatori osavõtul toimub ka lahutamine, korrut, jagam s.t
Rosenblatt´i neuroni mudel. Ta koosneb kahest osast: kaalutud summaatorist ja mittelineaarsest elemendist. Üldine tehisneuroni struktuur on toodud joonisel 1.3. kaalutud summaator mittelineaarne element Joonis 1.3 Tehisneuron Igal neuronil on n sisendit x1 K x n . x1 X = M on tehisneuroni sisendite vektor. x n Iga sisend korrutatakse läbi kaalukoefitsiendiga, mida mõni kord nimetatakse sünaptiliseks kaaluks (synaptic weight, ). Need
PPM Signaali impulsi hilistumisaeg on otseselt seotud sisendsignaali amplituudiga. Kvandi numbrile vastab impulsi hilistumisaeg. PWM Signaali impulsi pikkus on otseselt seotud sisendsignaali amplituudiga. Kvandi numbrile vastab impulsi kestus. 23. Loogikalülitused ja nende kasutamine. Inverter, NING, NING-EI, VÕI, VÕI-EI, Välistav VÕI. Lülituste skeemisümbolid, seisunditabelid, sisend- ja väljundsignaalide ajadiagrammid. Lülituste kasutamisnäited: poolsummaator ja summaator, dekooder, multiplekser, Viterbi modulaator. Nende skeem signaalid ja tööpõhimõte. Funktsiooni Loogikaelemendi tingmärk Signaal Olekutabel nimetus IEC* USA xy EI 01 10 x1 x2 y 0 0 0 NING 0 1 0 1 0 0 1 1 1 x1 x2 y
Rosenblatt´i neuroni mudel. Ta koosneb kahest osast: kaalutud summaatorist ja mittelineaarsest elemendist. Üldine tehisneuroni struktuur on toodud joonisel 1.3. kaalutud summaator mittelineaarne element Joonis 1.3 Tehisneuron Igal neuronil on n sisendit x1 K x n . x1 X = M on tehisneuroni sisendite vektor. x n Iga sisend korrutatakse läbi kaalukoefitsiendiga, mida mõni kord nimetatakse sünaptiliseks kaaluks (synaptic weight, ). Need
Erinevaid arhitektuure eristatakse numbritega (RAID 0, RAID 1). Hõlmavad kahte peamist eesmärki: suurendada andmete turvalisust ja suurendada lugemis- ja kirjutamiskiirust. SSD (Solid State Drive) pooljuhtketas. Välismälu-andmekandja, kasutab info hoiustamiseks püsimälu. Eristuvad tavalistest kõvaketastest. Kasutavad mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu ning ei sisalda liikuvaid osi. Vastupidavam füüsilistele löökidele, vaiksem ja energiasäästlikum. 1. SUMMAATOR: JÄRJESTIK-, PARALLEEL- JA KIIRE ÜLEKANNE Kombinatsiooniskeem, mis liidab arvukoode. Iga järk summeeritakse eraldi, lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ülekandega vanemasse järku ei arvesta. Lahutaja realiseeritakse täiendkoodi liitmise abil. Täiendkood on pöördkood, mille viimasesse järku liidetakse 1.
Juhul, kui u0 =0, siis R1 U sis = U välj R1 + Rts või KUmi = 1 + Rts/R1 100 100% tagasiside. Rts = 0; R1 = Järgur! Muundur ,,vool pinge" (I U) R1 = 0 Isis = Its = - Uvälj/Rts Uvälj = - IsisRts Inverteeriv summaator Kui võtta: Rts = R1 = R2 =.= Rn << Rsis d Oletame: Isis d = 0, siis Its = I1 + I2 +..+ In ; või: Uvälj = - (U1 + U2 +.+ Un) Vastavalt kaalu teguritele: Rts Rts Rts U välj = -( U 1 + U2 + + Un ) R1 R2 Rn 101 102 Integraator.
Q3 t Q4 t Joonis 1.13, b. Reversiivloenduri signaalidiagramm 1.3.4. Summaatorid Summaatoriks nimetatakse arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavatele järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril kolm sisendit ning kaks väljundit. Summaatori loogikatabeli ning loogikafunktsiooni saab tuletada tavapärasest arvude tulba liitmise skeemist: 37 C4 C3 C2 C1
T ) , B2 = 1 , D = T0T4 + T3 . D D Digitaalse madalpääsfiltri võib esitada kujul T T U out [k ] = 1 - 0 U out [k - 1] + k f 0 U in [k - 1] . Tf Tf Summaator ja lahutaja. Joonisel 4.4 on toodud lihtsad operatsiooniplokid. Joonisel 4.4 on operatsioonivõimendiga summeeriv võimendi, mida sageli nimetatakse summaatoriks. Selle lülituse väljundpinge on võrdne sisendpingete summaga R R Uout = - U1 + U2 . R1 R 2 146
anduriks on Gray koodikettaga fotoelektriline asendiandur. Joonis 5.4 Järgivajami numbriline osa töötab järgmiselt. Töömasina täiturorgani vajalik liikumine antakse ette sisendkoordinaadi anduri AEA poolt kahendkoodis arvuna N e,p. See numbriline signaal antakse summeerimisseadme AS sisendisse. Samasse antakse ka tööorgani tegelikule asendile vastav, samuti kahendkoodis, numbriline tagasisidesignaal Nts,p. Summaator summeerib need kaks numbrilist signaali ja väljastab kahendkoodis kõrvalekaldesignaali N. See signaal muundatakse kood- analoogmuunduri KAM abil analoogpingeks U, mis antakse asendiregulaatori AR sisendisse. Selle signaali edasisel töötlemisel rakendub töösse ajami juhtimissüsteemi analoogosa, kindlustamaks tööorgani liikumise vajalikku asendisse. Sellisel arvanaloogsel järgivajamil on, tänu numbrilisele osale, kõrge järgimise täpsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
