N11 1. Trigerid (RS,JK,MS,D,T) - - . . : "0" "1" . . . . ., S R. RS RS- 1 R - 0, S - 1. . S R Qt-1 0 0 Qt 0 1 0 1 0 1 1 1 _ RS- . 0. RS-. , S R, . 1 . 1. - - -. - . 1 , . R Qt+1 0 Qt 1 Qt - C T Qt+1 0 x Qt 1 0 Qt 1 1 Qt - D- ( ) - , . C D Qt+1 0 x Qt 1 0 0 1 1 1 JK- , RS-, 1,2,3,4. RS- J K. RS- . , RS- . RS-. JK- D, T RS-. 2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. . , , , . , , , . , , , . , - . - . - , , . - - . - . ...
TRIGERID (elementaarsed mäluelemendid) -- kahe juhtsisendiga trigerid: "trigger" "flip-flop" "latch" Trigerid on mäluelemendid, mis salvestavad ühe 2ndjärgu (1 bitt infot). 3. RS-triger ("Reset-Set") (kahe stabiilse olekuga digitaallülitus) RS-trigeri töötabel:
T Q Q TT + T J T D T C C Q Q K C C 15/12/13 T. Evartson 10 Trigerid asünkroonse asetusega S TT Q S R J K C Qt J 0 0 - - - - C 0 1 - - - 1 Q 1 0 - - - 0 K 1 1 0 0 Qt-1 R 1 1 0 1 0 1 1 1 0 1
1. Trigerid (RS,JK,MS,D,T) - - . . : "0" "1" . . . . ., S R. RS RS- 1 R - 0, S - 1. . S R Qt-1 0 0 Qt 0 1 0 1 0 1 1 1 _ RS- . 0. RS-. , S R, . 1 . 1. - - -. - . 1 , . R Qt+1 0 Qt 1 Qt - C T Qt+1 0 x Qt 1 0 Qt 1 1 Qt - D- ( ) - , . C D Qt+1 0 x Qt 1 0 0 1 1 1 JK- , RS-, 1,2,3,4. RS- J K. RS- . , RS- . RS-. JK- D, T RS-. 2. Konveier protsessoris ja mälus PROTSESSOR: : 1) (. Instruction Fetch); 2) (. Instruction Decode) (. Register fetch); 3)(. Execute); 4) (. Memory access); 5) (. Register write back); 1 , 4 . : IF ...
Triger võtab eelmise olekuga vastupidine olek. Frondiga sünkroniseeritav JK-triger Realiseerub D-trigeri baasil. T-TRIGER (Toggle) 1infosisendiga, iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks, nn. loendustriger. T-trigeriks nim ka loenustrigeriks. T-trigerit kasutatakse tihti sageduse jagamisel ja oendurites. Väljendub XOR kaudu. T- trigeril sõltub väljundi uus väärtus alati eelmisest väljundi väärtusest. Asünkroonsete asendussisenditega trigerid Viib trigeri algolekusse. Konveier protsessoris ja mälus Käsu täitmise protsessoris võib jagada teatud sõltumatuteks etappideks. Näiteks on siin käsk jagatud neljaks etapiks: 1) IF Instruction Fetch (Käsu laadimine) + Instruction Decode (ja dekodeerimine) 2) OF Operand Fetch (Operandi laadimine) 3) OE Operand Execute ( Operatsioni täitmine ALU-s) 4) OS Operand Store ( Resutaadi salvestamine) Programmi täitmine ilma konveierita:
Arvutid I – Eksamipiletid Sisukord I................................................................................................................................................ 3 1. Trigerid.............................................................................................................................. 3 2. Konveier protsessoris ja mälus.......................................................................................... 5 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)....................................................6 II...............................................................................................................................
docstxt/1305827639138462.txt
1. LOENDURID Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikaskeem. Kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutustehnikas. Sisenditesse püütakse impulsid, väljundiks 0 1 kombinatsioonid. Erinevate väljund kombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E-sisend ehk ,,enable" sisend lubab loendamise. Sõltuvalt signaali ülekandeviisist jaotatakse loendurid: Sünkroonsed trigerite ümberlülitumine toimub samaaegselt, ümberlülitusaeg kogu aeg sama. Kõik loenduris olevad trigerid on reguleeritud kellatakti järgi. Kasutatakse seal, kus vajalik täpne süstematiseeritus. Asünkroonsed trigerite ümberlülitusaeg pole samasugune. Puudusek signaalide ülekandmisel tekkiv hilinemine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse ja see on tõsiseks probleemiks. Kasutatakse indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Näited loenduritest:
Maris Jänes Juhendaja: Viktor Dremljuga Väimela 2012 Sissejuhatus Antud töö näeb ette tööle saada sihtmärgi positsioneerimise seade. Selleks on vaja tuletada sisend- ja väljundfunktsioonid, nende vastavad skeemid ning kõik ühendada. Et skeem töötaks peab vahele ühendama ka trigerid. Seade peab hakkama tööle etteantud parameetritega. Seadme kirjeldus Automaadil on mitu olekut (diskreetsus). Juhtseadmel peaksid olema sisendid, väljundid. Sisendite ja väljundite kombinatsioonidest hakkab olema automaadi olek. Moore'i automaadil määrab mälu elementide kombinatsioonide olekut sisendite ja mäluelementide oleku kombinatsioon. Mealy automaadi olekut määrab ainult sisendite olek. Moore'i automaat. 1
asünkroonsed infot salvestatakse vahetult sisendisse antud signaalidega sünkroonsed võimalik vaid sünkroimpulsi(clock) olemasolul. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel(1) loetakse sisse uued sisendid ja toimuvad üleminekud, madalal olekul(0) on triger passiivne ja säilitab oma endise oleku. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest jagunevad trigerid: ühetaktiline puuduseks see, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada kahetak line masterslave, kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimsel nulli haaramist elmineerida, siseviivitusega, slave lülitub esimesel taktil, master järgneval. Kasutatakse nt. skeemides, kus on vaja saada tagasisidet, nt. mälu vaatamine.
Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt (seega sültub trigeri väljund ka selle eelmisest väljundist). Trigeril on tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T- trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK-trigeriteks. · · SR
sisendimpulsse. Kasutades signaaligeneraatorit tuleb meeles pidada, et iga järgmise trigeri töötlemise taktsagedus on kaks korda aeglasem, kui eelmine. Loendamise nullimine. Jadamisi loendamist on võimalik nullida varem, kui väärtusel 15, kasutades NING lülitust. Skeemil oleme blokeerinud trigeri U4 ( 23 -rohelises kastis), ehk triger loendab kuni arvuni 22 21 20 4 2 1 7 . Võime blokeerida vabalt valitud trigeri või trigerid ühendades väljundi Q ,lüliti NING sisendiga. Sellisel korral eiratakse blokeeritud trigerit ja binaarväärtus 1 kantakse edasi blokeerimata trigerile. Järeldused. Koostatud skeem on jadaloendur, mis loeb maksimaalselt 16 arvu ja minimaalselt 0 arvu, (olenevalt kuidas trigerid on blokeeritud). Valisin neli trigerit, et indikaatorelemendi kõik sisendid oleksid trigeri väljunditega vastavuses. Blokeerimata trigerid, kuvavad indikaatoril kümnendarvud 0..15 ja
............................................................19 4. Kombinatsioonseadmete süntees...................................................................................21 4.1. Loogikafunktsiooni täielik disjunktiivne normaalkuju ehk TDNK........................21 4.2. Täielik konjunktiivne normaalkuju TKNK.........................................................21 4.3. Loogikafunktsioonide lihtsustamine Karnaugh' kaartide meetodil....................22 5. Integraalsed trigerid.......................................................................................................23 5.1. NING-EI ja VÕI-EI................................................................................................ 23 Digitaaltehnika konspekt 2 5.1.1. Elementide aktiivsed ja passiivsed nivood...................................................... 23 5.1.2
..........................................................19 4. Kombinatsioonseadmete süntees...................................................................................21 4.1. Loogikafunktsiooni täielik disjunktiivne normaalkuju ehk TDNK........................21 4.2. Täielik konjunktiivne normaalkuju TKNK.........................................................21 4.3. Loogikafunktsioonide lihtsustamine Karnaugh’ kaartide meetodil....................22 5. Integraalsed trigerid.......................................................................................................23 5.1. NING-EI ja VÕI-EI................................................................................................23 Digitaaltehnika konspekt 2 5.1.1. Elementide aktiivsed ja passiivsed nivood......................................................23 5.1.2
Iga kahe sisendiimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, see tähendab tema väljundiimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Reset rakendub siis, kui ning elemendi sisendid on kõik ühed. Sisendid on valitud vastavalt koodi järgi (10010). Tabel 1. Arv 19 leidmine 2nd süsteemis. T5 T4 T3 T2 T1 Trigerid 16 8 4 2 1 2 astmes 0-3 1 0 0 1 0 Arv 2nd süsteemis Kuna minu skeemil on tegemist 19nd loenduriga (st loendur loendab 0st 12ni) siis teisendame kümnendsüsteemist arvu 19 kahendsüsteemi. Vastavalt tabeli järgi saame 10010 (19=18+1). Joonis 3. Analüsaatori sisu.
SIGNAALIPROTSESSORID Loengumaterjal 1 Toomas Ruuben Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 1 instituut. Teemad Ülevaade DSP-dest, signaalitöötlusest, FPGA-dest Digitaalarvuti töö üldpõhimõtted Tehted kahendsüsteemis (+,-,*,/ jne) Erinevaid arvsüsteemid Peamisi loogikafunktsioonid (AND, OR jne) Loogikavõrrandid Trigerid, registrid, dekoodrid, multipleksorid, demultipleksorid, aritmeetika loogika seadmed jne) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 2 instituut. 1 Teemad Programmeeritavad loogikaseadmed CPLD, PLD FPGA FPGA (Field programmable gate array)arhidektuurid, tööpõhimõtted Arenduskeskkonnad (Verilog, VHDL) DSP versus FPGA
Kasutatavad tähised R reset, tagastama sisendtrigeri viimiseks olekusse 0 S set K kill, SISEND univerasaal trigeri viimiseks olekusse 0 J jump, hüppama sisend universaaltrigeri viimiseks olekusse 1 T trigger, käivitama loendussisend D delay data, viide info andmed info sisend triggeri viimiseks olekusse mis on antud sissendisse C clock, takt sünkroniseerimis ehk juhtsisend. Tööpõhimõtte järgi liigitatakse trigerid: 1. RS seadesisenditega 2. D - andmesisendiga 3. JK universaalsisenditega 4. T loendussisendiga Sisendsignaalile reageerimise järgi liigitatakse trigerid: 1. Asünkroonsed 2. Sünkroonselt Asünkroonsele trigerile mõjuvad sisendsignaalid alates saabumishetkest, sünkroonsele trigerile mõjuvad sisendsignaalid ainult sünkrosignaali saabudes juhtsisendile C.
(tagafrondiga sünkroniseeritav) või 0-st 1-ks (Esifrondiga sünkroniseeritav). 33.RS-triger. Reset-Set ühetaktiline triger. Asünk. 2 sisendit (R ja S) ja 2 väljundit (Q ja -Q). Sünk on lisaks C(lock). Keelatud kombinatsioon on R=1 ja S=1 34.JK-triger. Kahetaktiline. Sama, mis RS-triger, aint selle vahega et ei ole keelatud kombinatsiooni. J=1 ja K=1 kombinatsiooni puhul muudab ta oma väljundoleku vastupidiseks. 35.D ja T trigerid. D-triger ehk nihketriger. D(elay) on ühetaktiline. T-triger ehk loendustriger. Kahetaktiline. Lülitub ümber iga kord, kui sisendisse saabub järjekordne impulss. 36.MS-printsiip trigerite ehitamisel. Ühetaktilise mäluga triger. Kaks kokkuühendatud trigerit, millest teine (Slave) muudab väärtust alles siis, kui esimese (Master) väärtus on muutunud. 37.Mida formeeritakse formeerikute abil? 1) Pingenivoosid (näit. 5V -> 60 V) 2) Lühikesi impulsse pikkadest 3) Pikki
Trigerid Trigerid (RS,JK,MS,D,T) - - . . : "0" "1" . . . . - ., S R. RS RS- 1 R - 0, S - 1. . S R Qt-1 0 0 Qt 0 1 0 1 0 1 1 1 _ RS- . 0. . RS- , S R, . 1 . 1. - -. - . 1 , . R Qt+1 0 Qt 1 Qt - C T Qt+1 0 x Qt 1 0 Qt 1 1 Qt - D- ( ) - , . C D Qt+1 0 x Qt 1 0 0 1 1 1 JK- , RS-, 1,2,3,4. RS- J K. RS- . , RS- . RS-. JK- D, T RS-. Konveier protsessoris ja mälus PROTSESSOR: : 1. (. Instruction Fetch); 2. (. Instruction Decode) (. Register fetch); 3. (. Execute); 4. (. Memory access); 5. (...
lugema arvuni 11 (10112 , b16) ja reseti tegema väärtusel 12 (11002). Reseti tingimuste täitumist kontrollib AND element U7, millele on trigerite vastavad väljundid ühendatud. Kahendkoodis olevat arvu peab lugema vasakult paremale , seega: trigerite U1 ja U2 puhul peab kasutama inverteeritud väljundit ja trigerite U3 ja U4 puhul peab kasutama inverteerimata väljundit. AND elemendi väljund on viidud trigerite RESET sisendile, mis viib trigerid algolekusse. Trigerite arvu valisin reset väärtuse järgi. Reset tuleb teha väärtusel 12 (11002), see on nelja bitine arv, seega on vaja nelja trigerit ( üks triger = üks bitt). 2 AAR0110 Sissejuhatus digitaaltehnikasse 4. Järeldus Trigerite baasil saab koostada loendurit, mille maksimaalne loendamisväärtus on piiratud lonedurite arvuga.
Ülesanne: Koostada ette antud jadaloenduri loogikaskeem koos 7-segmendilis(t)e indikaatori(te)ga ning testida selle tööd Multisim tarkvaraga. Minu variandiks oli 64-nd pärijadaloendur. Töö käik: Tunnitöö põhjal oli loenduri koostamine suhteliselt lihtne. Loogikaskeem MultiSim tarkvaras näeb välja järgmine: Joonis 1.: 64-nd pärijadaloendur Järeldus: Trigerid valisin oma arvu järgi. 63 kahendkoodis on 1 1 1 1 1 12 , see tähendab, et 64 loendamise jaoks on tarvis kuute trigerit (nii palju kohti on arvul kahendkoodis). 7-segmendilistel indikaatoritel kuvatakse kuueteistkümnendkoodi väärtused 0-st 3F- ni. 3F-le vastab 6310. Ehk et loendamine toimub 010-6310, mis teebki 64 loendamist. Loenduri lähtestamine toimub, kui kõigi kuue trigeri väljundites on signaal 0, ehk loenduris on arv 6410 = 1 0 0 0 0 0 02
............................................................................................................... 20 4.5 n-MOP loogika............................................................................................................. 20 4.6 Komplementaarne MOP loogika.................................................................................. 20 5 Kombinatsioonseadmete süntees...................................................................................... 22 6 Trigerid............................................................................................................................... 26 6.1 Trigeri mõiste............................................................................................................... 26 6.2 Kasutatavad tähised.................................................................................................... 26 6.3 Trigerite liigid............................................................................
andmebaasisüsteem. 80-ndatel asuti SQL keelt standardiseerima. Olulisemad verstapostid SQL standardi arengus: 1987 - ISO (International Organisation for Standardization) kinnitas SQL standardi esimese versiooni. 1992 - SQL standardi esimene suurem täiendus. Seda nimetatakse SQL2 või SQL-92 1999 - SQL standardi teine suurem täiendus. SQL-99, SQL:1999 või SQL3. Mõned olulised lisandused - kasutaja defineeritud tüübid, rea tüübid, viite tüübid, kollektsiooni tüübid, trigerid, salvestatud protseduurid ja salvestatud protseduuride keel. 2003 Avaldati hetkel kehtiv standardi versioon SQL:2003. Mõned olulised lisandused numbrijadade genereerimine, XML andmetüüp, funktsioonid SQL andmebaasist loetud andmete põhjal XML dokumentide koostamiseks. Mõnikord kohtab kirjanduses termineid "ISO SQL" ja "ANSI SQL". SQL standardi on kiitnud heaks nii American National Standard Institute (ANSI) kui ka International Organization for Standardization (ISO)
Väljund on kõrgel nivool siis, kui vähemalt ühe sisendi nivoo on madalal ja vastavalt väljund on madalal nivool, kui kõik sisendid on kõrgel nivool. Valmistatakse kuni kaheksa sisendiga loogikaelemente. VÕI-EI – realiseerib disjunktsiooni eitust. Väljund on madalal nivool siis, kui vähemalt ühe sisendi nivoo on kõrge ja vastavalt on ta väljund kõrge nivool, kui kõik sisendid on madalal nivool. Kahe sisendiga skeem koosneb neljast transistorist. 10. Asünkroonsed trigerid (olekutabelid, skeemi tingmärgid). Triger- elementaarne mäluelement 1 biti hoidmiseks. On kahe püsitasakaaluseisundiga lülitus. Sisaldab kaht transistorit või muud aktiivelmenti, mis on vastastikku seotud tagasisidega. Olekut muudavad sisenditesse saabuvad välissignaalid. Tasutatakse mäluelementidena registrites, loendurtes jms. Kaks väljundit otseväljund Q ja inversiooniväljund Q (kriipsuga). Q=0 ja Q(kriips)=1 tähendab, et triger on olekus null. Vastupidi on olekus 1.
Kasut. arvutiskeemides. Aeglasemad, kui bipolaarsed, kuid võimaldavad suurema pakkimistiheduse, energitarve väiksem. 3.TRIGERID Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Trigeril tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja invertne Õ. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T-trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK-trigeriteks. Kui trigeri oleku muutmine toimub kasvõi ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimis signaali abil, nim. trigerit sünkroonseks, vastupidisel juhul aga asünkroonseks. Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigerid ühe- või kahetaktiliseks . · SR- seadesisendiga triger
Arvutid I eksamipiletid ja vastused 1. PILET.............................................................................................................................................4 1. Trigerid.......................................................................................................................................4 2. Konveier protsessoris ja mälus...................................................................................................5 3. Suvapöördusmälud.....................................................................................................................5 2. PILET..........................................................................
väljundsignaalile. Sõltuvalt signaaliga reset aga kustutatakse jne. püsimälu (EEPROM-electrically sisendsignaalist säilitab triger sealt. Nihkega ehk jadaregister - 9.Koodimuundur: Teisendab erasable programmable read only endise oleku või muudab seda trigerid ühendatud omavahel näiteks 2nd koodi 10nd koodiks. memory). hüppeliselt. Trigeril tavaliselt 2 nihkeahelaga. Nihe paremale on B3B2B1B0 > D1D0 1101 > 0001 12.Käsu täitmine protsessoris väljundit: otsene ja invertne. madalamate bittide suunas ja 0011 Käsu täitmiseks peab protsessor Kasutatakse mäluelementidena vasupidi
Summeeriv loedur loendab päripidi ehk suurenemise suunas. Asünkroonse loenduri puhul tekib ülekandmisel hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. Asünkroonse jadaloenduri kõik astmed ei lülitu ümber samal ajahetkel ja selle tõttu võib ümberlülitumise protsessi ajal loenduri väljundis olla vale kood. Asünkroonne loendur annab väljundil vale infot niikaua, kuni kõik trigerid pole ümber lülitunud. Lähteseis: 0111 0110 0100 0000 1000 lõppseis. Pilet 6 1. Transformaator Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. Trafo põhiosad on mähised ja südamik. Südamik moodustab magnetahela ja mähised elektriahelad. Südamiku
5. võimendus peab algama nullsagedusest. Aeglaselt muutuva sign jaoks(1V/s). Probleemiks Loendurid võivad olla: *summeerivad *lahutavad *reversiivsed. Loendurid võivad olla: *Asünkroonsed, muudavad olekut kohe info muutusel, potentsiaalide sobitamine ja triivide vähendamine. Usis kutsub välja Uk=Uk-Ukp(alaliskomp). trigerid lülitavad järjestikku. *Sünkroonsed, trigerid lülituvad kõik korraga. Selleks, et saada Uk on vaja kompens Ukp. Siis kui Usis=0->Uvalj=0. Komp-riv pinge tekib E ja jagaja R1,R2 abil. Pingelang R1 peal ongi Ukom=Ukp. Jagaja vähendab ka kas sign Pilet 7. Uvalj=Uk, =R2||Rh/R1+R2||Rh, R1=>stabilitron saab komp pinge
......... 161 6.5.4. Koodimuundur.............................................................................................................. 161 6.5.5. Kooder.......................................................................................................................... 163 6.6. Jadaloogika tüüplülitused....................................................................................................... 164 6.6.1. Trigerid......................................................................................................................... 164 6.6.2. Registrid........................................................................................................................ 174 6.6.3. Loendurid...................................................................................................................... 178 6.7. Mälud................................................
järgust.) Ilma nihketa register Hulk ühise juhtimisega trigereid. Nihkeregister Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut. nii RS-, D- kui ka JK- trigereid. Nihkeregistris ühendatakse otsene ja inverteeritud väljund järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule . Iga takti keskel nihutab sünkrosignaal info trigerite esimesest astmest teise. Reversiivne register- selle puhul toimub kahesuunaline nihe.
Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisenditesse püütakse impulsid, väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. *E sisend- ,,enable" sisend, mis lubab loendamise. *Sõltuvalt signaali ülekandeviisist jaotatakse loendureid veel: *Sünkroonne loendur trigerite ümberlülitumine toimub samaaegselt , ümberlülitumisaeg on kogu aeg ühesugune. Kõik loenduris sisalduvad trigerid on reguleeritud kellatakti järgi. Kasutatakse alati seal, kus on vajalik täpne süstematiseeritus. *Asünkroonne trigerite ümberlülitusaeg pole siin samasugune. Se llie loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilinemine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse ja see on tõsiseks probleemiks. Kasut.
Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops)kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtusest. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. + 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul.
Analooglülitused kasutavad pidevaid signaale ja muudavad nende parameetreid. Näiteks: operatsioonivõimendi, alaldid, stabilisaatorid, jne. Iseloomulik on see, et integraallülituses on elemendid lahutamatult seotud ja elektriliselt ühendatud nii, et moodustavad ühtse terviku. Töödeldava signaali järgi jagunevad integraallülitused analoog- ja digitaallülitusteks. Digataalülitused kasutavad diskreetseid signaale ja töölevad nende abil informatsiooni. Näiteks: loogikalülitused, trigerid, mikroprotsessorid, jne. Reaalne filter kõrgpääsfilter ribafilter tõkkefilter Filter muudab amplituuti (seega ka efektiivväärtust) ja algfaasi. Sagedus ei muutu. Mürahäiring on mittekasulik signaalikomponent, mis võib kaasa tuua seadme talitluse soovimatu muutuse. Mürad on sageli põhjustatud välistest häiringutest, mis jõuavad signaali koostisse sidestuse kaudu teiselt signaalilt. Lõikesagedus on piirsagedus, mille juures signaali sumbumus on
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadvustanud – E. F. Codd (relatsioonilise mudeli "...
Veerud tekitatakse välisvõtmetest, millised vastavad suhte teises otsas olevate tabelite primaarvõtmetele. Vastavad välisvõtmed ei pea kuuluma samasse andmegruppi (sama andmetüübiga, sama pikkusega, samade omadustega veerud). Kaare loogika (korraga tohib olla määratud vaid 1 veergude komplekt) tuleb projekteerijal eraldi kirjutada (kontrollkitsendused, andmebaasi trigerid võimaldavad seda teha) - Ühise / üldise kaare lahendus: Sel juhul tekitatakse kõigi kaarega hõlmatavate suhete kohta 1 ühine veergude komplekt. Eeldatakse, et hõlmatavate välisvõtmete veerud kuuluvad ühte ja samasse andmegruppi. Tuleb lisada suhte kaarepoolsest otsast tekitatud tabelisse 2 uut kohustuslikku tüüpi (peavad alati omama väärtust) veergu:
võetakse. Andmete lugemiseks või kirjutamiseks läheb vaja vaid ühte binaarkujul olevat viitava arvuti mälupiirkonnale, kust register algab. Piltlikult võib kujutada seda kui protseduuri, kus pabereid lisatakse ühekaupa üksteise otsa ja vastavalt vajadusele võetakse neid sealt ühekaupa. Kui läheb vaja võtta välja 5 elementi epalt, tuleb esmalt ära tõsta tema peal olnud 4 elementi ning alles siis pääseb soovitud elemendile ligi. 3. Trigerid. Triger – Mälu element, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Trigeril tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T-
KT3 Digielektroonika ..on/ei ole; õige/vale; kõrge nivoo/madal nivoo (digitaalsignaali pinge väärtused elektroonikas); 1/0 x=0 - lüliti kontaktid lahti (väljas) X=1 - lüliti kontaktid kinni (sees) L(x)=x - loogiline funktsioon ja selle argument OR siis liidad (loogiline liitmine); AND siis korrutad; N siis (inversioon või prim); XOR (välistav VÕI); NOT (puhver) N skeem: Tõesustabel nim tabelit, mis esitab funktsiooni väärtused kõgi võimalike argumendi väärtuste korral loogikaelemendiks nim elektroonikakomponente, mis on ette nähtud loogikafunktsioonide rakendamiseks binaarsetele signaalidele. Binaarne signaal on selline lektriline signaal, milles informatsiooni kannavad vaid kaks (pinge)-nivood Madal nivoo on digitaalelektroonika komponentides signaali pingete vahemik 0V-st kuni mingi pinge väärtuseni U0 < Ut (kus Ut on toitepinge). Ehk 0 Kõrge nivoo on -""- ...
Ridade lisamine tabelisse (INSERT lause). Ridade värskendamine tabelis (UPDATE lause). Saab ka määrata, et triger käivitub andmete muutmisel mingites kindlates veergudes. Ridade kustutamine tabelist (DELETE lause). Saab määrata, kas trigeri kehandis kirjeldatud tegevused peab täitma enne (BEFORE) või pärast (AFTER) muudatust. Andmemuudatuse täitmine SQL standardi järgi on täitmise järjekord. BEFORE trigerid SQL andmemuudatuse lause Andmemuudatuse kitsendustele vastavuse kontroll AFTER trigerid Kui mitu BEFORE /AFTER trigerit, siis trigerid täidetakse vanuse järjekorras (leitakse loomise aja järgi) alates vanimast Trigeri tegevuste ebaõnnestumine põhjustab ka trigeri käivitunud lause täitmise ebaõnnestumise. Kui see lause sisaldub suuremas transaktsioonis, siis tühistab andmebaasisüsteem terve transaktsiooni käigus tehtud muudatused.
SQL KEELE ALUSED SQL alamkeeled SQL keel koosneb alamkeeltest: Data Definition Language (DDL) Keel, mis võimaldab kirjeldada andmebaasi struktuuri ja kontrollida juurdepääsu andmetele. See keel sisaldab järgmiseid lausete tüüpe: Andmete defineerimise laused e. andmekirjelduse laused (data definition statements) - defineerivad andmebaasistruktuuri. Nendega luuakse kõik andmebaasi objektid - tabelid, vaated, indeksid, kasutajad, trigerid jne. "CREATE", "ALTER", "DROP" laused. Andmetele juurdepääsu kontrolli laused (data-control statements) - kasutajatele privileegide ja andmete kasutamise õiguste jagamine ja õiguste äravõtmine. "GRANT" ja "REVOKE" laused. Data Manipulation language (DML) Keel andmete otsimiseks ja muutmiseks. See keel sisaldab järgmiseid lausete tüüpe: Päringud (queries) andmete küsimiseks andmebaasist. "SELECT" lause. Päringulauses
Seega ümberlülitumise aja määrav C sisendi pitentsiaal. D triger võib olla nii ühe kui ka kahetaktiline. Frondiga sünkroniseeritav D-triger(inglise keeles Edge trigered d flip-flop) Fondiga sünkroniseeritav triger, lülitub ümber, kui C sisendi väärtus muutub 0-st 1-ks ja või 1-st 0-i. Lülitumine toimub ainult frondi ajal, muidu triger säilitab oma oleku sõltumata sisenid väärtusest. MS-trigerid ehk kahe takitga trigerid Koosneb kahest osast Master(tõlkes siis pea või esimne) ja Slave(teine). Suhteliselt sarname sünkroonnse SR- iga. Kui juhtiv sisend(antud juhul C) on 1 siis on esimene avatud, aga lõppväljundisse ei jõua uut väärtust, sest teine pool on ikka 0. Kui nüüd juhtiv sisend muutub 0-iks siis esimese trigeri väärtus ei muutu, aga väljundisse tuleb see mis oli enne, sest teine on nüüd avatud. MS-trigeri joonis JK-trigerid Sarnane SR trigeriga
1 biti väärtuse (nihe paremale) jne. Nihkeregistrit, millega saab nihutada mõlemas suunas nimetatakse reversiivseks. Isegi kõrgkeeles programmeerimisel kasutatakse nihet, sest see on masinalähedane ehk kiire ja sellel on praktiline väljund ehk nihe paremale tähendab arvu jagamist arvusüsteemi alusega ja nihutamist vasakule korrutamist arvusüsteemi alusega. Ringnihke puhul liigub kadumaminev järk teisele poole. Struktuurilt on nihkreregister järjestikku ühendatud trigerid, kus ühe väljund on ühendatud teise sisendiga. 2. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving). Mälu on mõistlik koostada mitmest mäluplokist. See annab võimaluse kasutada väiksemat mälu, millele võib soovi korral hankida lisa. Füüsiliselt on tegemist kahe mäluplokiga, aga tarkvara jaoks on tegemist tervikliku mäluga. Üleminek mäluplokkide vahel toimub riistvaras ja tarkvarale ei ole nähtav,
ekraanid hämarates ruumides saavutada kõrgema kontrastsuse kui tavapärased LCD ekraanid. Pooljuhtmälud. Pooljuhtmälud on kiired mälud, mis on realiseeritud transistoride baasil. Pooljuhtmälusid on kahte sorti: staatilised ja dünaamilised. Pooljuhtmälu on see, mida kasutatakse arvuti operatiivmäluna (RAM, protsessori registrid, cache...). Pooljuhtmälud on palju kiiremad kui magnetilised/optilised mälud, aga nad on ka tunduvalt kallimad. Staatilised pooljuhtmälud on põhimõtteliselt trigerid ja need on kõige kiiremad mälud ja ka kõige kallimad (kasutatakse protsessori registrites ja puhvrites). Dünaamilised pooljuhtmälud kaotavad info, kui seda ei uuendata piisavalt tihti. Need on tehtud mahtuvuse baasil. Dünaamiline mälu on odavam ja tihedam, kui staatiline, aga aeglasem. Pooljuhtmälud on ka FLASH ja (E)EPROM mälud. Need mälud töötavad ,,ujuva värava" põhimõttel. Kui kirjutusväravas on piisavalt suur potentsiaal, siis ta muudab ujuva värava
väljundid välja arvutada üheselt, väljundid on määratud üks-üheselt sisendite väärtustega. Järjestikskeem: digitaalskeem, milles väljundi väärtus sõltub eelmistest, eelnevatel diskreetse aja hetkedel I/O-s olnud väärtustest skeemil on mäluolek. Positiivne vs negatiivne loogika. Täielikult vs mittetäielikult määratud Boole'i funktsioonid {LAB1} Enamkasutatavaid järjestikskeeme 4. Trigerid: Triger on mäluelement mis säilitab 1bit informatsiooni. Qt = S + -R * Qt-1 Trigeril on 2 stabiilset olekut 1 ja 0. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajakhetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks või säilitab endise oleku. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku
väljundid välja arvutada üheselt, väljundid on määratud üks-üheselt sisendite väärtustega. Järjestikskeem: digitaalskeem, milles väljundi väärtus sõltub eelmistest, eelnevatel diskreetse aja hetkedel I/O-s olnud väärtustest skeemil on mäluolek. Positiivne vs negatiivne loogika. Täielikult vs mittetäielikult määratud Boole'i funktsioonid {LAB1} Enamkasutatavaid järjestikskeeme 4. Trigerid: Triger on mäluelement mis säilitab 1bit informatsiooni. Qt = S + -R * Qt-1 Trigeril on 2 stabiilset olekut 1 ja 0. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajakhetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks või säilitab endise oleku. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku
......................................................................................... 8 dekooder (Decoder)..................................................................................................................... 8 koodimuundur (Code Converter).................................................................................................9 Enamkasutatavaid järjestikskeeme ................................................................................................ 10 trigerid (Flip/flop, latch)............................................................................................................ 10 registrid (Registers) nihkega ja ilma..........................................................................................11 loendurid (Counter)................................................................................................................... 13 Protsessor .....................................................................................
............................................................. 8 dekooder (Decoder)....................................................................................................................... 8 koodimuundur (Code Converter) .................................................................................................. 9 Enamkasutatavaid järjestikskeeme ............................................................................................................ 9 trigerid (Flip/flop, latch) ................................................................................................................ 9 registrid (Registers) nihkega ja ilma ........................................................................................... 11 loendurid (Counter) ..................................................................................................................... 13 Protsessor ...................................................................
1. Miks on heal programmeerijal vaja teada riistvara funktsioneerimise põhialuseid? - Riistvaras täidetakse programmi. - Kõrgtaseme keeles programmeerimine eeldab mõnikord bittide, Boole algebra ja loogika teadmist. Seda eriti FPGA puhul. - Riistvara määrab ära milliseid ressursse on võimalik kasutada. Seda vähem FPGA puhul! 2. Millised on 5 mikroskeemide põlvkonda, nimeta iga juurde vähemalt üks esindaja või uuendus? - 0s põlvkond (1642-1945) – mehaanilised arvutid, vändaga kalkulaatorid, kahendalgebra algus. - I põlvkond (1945-1955) – elektronlambid, suured, palju energiat, programmeeriti käsitsi juhtmete ja lülitite abil. - II põlvkond (1955-1965) – transistorid (AT&Bell laboratooriumis 1948.a.). Vähenes oluliselt suurus ja energia tarve. - III põlvkond (1965-1980) – mikroskeemid – ühele kristallile paigutati mitu transistori – idee Jack Kilbylt, kes töötas selle välja Texas Instrumentsis 1958.a. Analoogse mikroskeemi töö...
kood Erinevalt plokkkoodidest on konvolutsioon kodeerimise korral mittesüstemaatiliste koodide kasutamine eelistatav võrrelduna süstemaatiliste koodidega Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 9 Konvolutsioonkood Iga trakt, mis seostab konvolutsioonkoodri väljundi koodri sisendiga on kirjeldatav väljundi impulssreaktsioonina Impulssreaktsioon kirjeldab vaadeldava trakti väljundi reaktsiooni kui trakti sisendile antakse ühesed (1) impulsid ja kõik koodri trigerid olid algselt seisus 0 Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 10 Konvolutsioonkood Iga konvolutsioonkoodri väljundi ja sisendi vaheline trakt on analoogselt plokk koodidega iseloomustatav ka moodustaja polünoomiga, mis on formeeritav impulssreaktsiooni ühikviite teisendusena g(D) = g0 + g1D + g2D2 + ... + gMDM, milles D tähistab ühikviite muutujat Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 11 Näide Vaatleme eeltoodud skeemiga konvolut
........................................................... 67 6.6 VAATED..................................................................................................................................... 69 6.7 SÜNONÜÜMID............................................................................................................................ 70 6.8 PAKETID, SALVESTATUD PROTSEDUURID JA FUNKTSIOONID................................................ 70 6.9 TRIGERID.................................................................................................................................. 73 6.10 TÄIENDAVATE TESTANDMETE LISAMINE.............................................................................. 76 6.11 INDEKSID................................................................................................................................ 79 5 6.11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
