N11 1. Trigerid (RS,JK,MS,D,T) - - . . : "0" "1" . . . . ., S R. RS RS- 1 R - 0, S - 1. . S R Qt-1 0 0 Qt 0 1 0 1 0 1 1 1 _ RS- . 0. RS-. , S R, . 1 . 1. - - -. - . 1 , . R Qt+1 0 Qt 1 Qt - C T Qt+1 0 x Qt 1 0 Qt 1 1 Qt - D- ( ) - , . C D Qt+1 0 x Qt 1 0 0 1 1 1 JK- , RS-, 1,2,3,4. RS- J K. RS- . , RS- . RS-. JK- D, T RS-. 2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. . , , , . , , , . , , , . , - . - . - , , . - - . - . ...
TRIGERID (elementaarsed mäluelemendid) -- kahe juhtsisendiga trigerid: "trigger" "flip-flop" "latch" Trigerid on mäluelemendid, mis salvestavad ühe 2ndjärgu (1 bitt infot). 3. RS-triger ("Reset-Set") (kahe stabiilse olekuga digitaallülitus) RS-trigeri töötabel:
T Q Q TT + T J T D T C C Q Q K C C 15/12/13 T. Evartson 10 Trigerid asünkroonse asetusega S TT Q S R J K C Qt J 0 0 - - - - C 0 1 - - - 1 Q 1 0 - - - 0 K 1 1 0 0 Qt-1 R 1 1 0 1 0 1 1 1 0 1
1. Trigerid (RS,JK,MS,D,T) - - . . : "0" "1" . . . . ., S R. RS RS- 1 R - 0, S - 1. . S R Qt-1 0 0 Qt 0 1 0 1 0 1 1 1 _ RS- . 0. RS-. , S R, . 1 . 1. - - -. - . 1 , . R Qt+1 0 Qt 1 Qt - C T Qt+1 0 x Qt 1 0 Qt 1 1 Qt - D- ( ) - , . C D Qt+1 0 x Qt 1 0 0 1 1 1 JK- , RS-, 1,2,3,4. RS- J K. RS- . , RS- . RS-. JK- D, T RS-. 2. Konveier protsessoris ja mälus PROTSESSOR: : 1) (. Instruction Fetch); 2) (. Instruction Decode) (. Register fetch); 3)(. Execute); 4) (. Memory access); 5) (. Register write back); 1 , 4 . : IF ...
Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops) kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtus-test. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. Esitades trigerit tõeväärtustabeli või funktsiooni kaudu, tuleb sisse tuua aja parameeter. Triger on kahe stabiilse olekuga element. Tavaliselt trigeril on kaks väljunidit: Joonis: SR-TRIGER (set-resest)
Arvutid I – Eksamipiletid Sisukord I................................................................................................................................................ 3 1. Trigerid.............................................................................................................................. 3 2. Konveier protsessoris ja mälus.......................................................................................... 5 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)....................................................6 II..............................................................................................................................
docstxt/1305827639138462.txt
1. TRIGERID Mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Olek vastab väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja invertne Õ. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse: Seadesisenditega ehk SR-trigerid Loendussisenditega ehk T-trigerid Andmesisenditega ehk D-trigerid Universaalsisenditega ehk JK-trigerid SÜNKROONNE TRIGER (flip-flop) oleku reguleerimine sisendite baasil toimub vaid taktiimpulsi mõjul. ASÜNKROONNE TRIGER (latch) info salvestatakse vahetult sisenditesse antud signaalide põhjal. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest liigitatakse ühe- või kahe-taktilisteks. Ühetaktiline: puuduseks, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada. Kahetaktiline: master-slave, kokku ühendatud kaks trigerit, et
Maris Jänes Juhendaja: Viktor Dremljuga Väimela 2012 Sissejuhatus Antud töö näeb ette tööle saada sihtmärgi positsioneerimise seade. Selleks on vaja tuletada sisend- ja väljundfunktsioonid, nende vastavad skeemid ning kõik ühendada. Et skeem töötaks peab vahele ühendama ka trigerid. Seade peab hakkama tööle etteantud parameetritega. Seadme kirjeldus Automaadil on mitu olekut (diskreetsus). Juhtseadmel peaksid olema sisendid, väljundid. Sisendite ja väljundite kombinatsioonidest hakkab olema automaadi olek. Moore'i automaadil määrab mälu elementide kombinatsioonide olekut sisendite ja mäluelementide oleku kombinatsioon. Mealy automaadi olekut määrab ainult sisendite olek. Moore'i automaat. 1
PILET 1 TRIGERID Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Trigeril on 2 stabiilset olekut, mis vastavad loogikalülitustele 0 ja 1. Trigeri olek vastab tema väljundsignaali väärtusele mingil ajahetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist olek kas säilib või muutub vastupidiseks. Väljundeid on üldjuhul 2 QjaQ. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad kaheks:
Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt (seega sültub trigeri väljund ka selle eelmisest väljundist). Trigeril on tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T- trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK-trigeriteks. · · SR
sisendimpulsse. Kasutades signaaligeneraatorit tuleb meeles pidada, et iga järgmise trigeri töötlemise taktsagedus on kaks korda aeglasem, kui eelmine. Loendamise nullimine. Jadamisi loendamist on võimalik nullida varem, kui väärtusel 15, kasutades NING lülitust. Skeemil oleme blokeerinud trigeri U4 ( 23 -rohelises kastis), ehk triger loendab kuni arvuni 22 21 20 4 2 1 7 . Võime blokeerida vabalt valitud trigeri või trigerid ühendades väljundi Q ,lüliti NING sisendiga. Sellisel korral eiratakse blokeeritud trigerit ja binaarväärtus 1 kantakse edasi blokeerimata trigerile. Järeldused. Koostatud skeem on jadaloendur, mis loeb maksimaalselt 16 arvu ja minimaalselt 0 arvu, (olenevalt kuidas trigerid on blokeeritud). Valisin neli trigerit, et indikaatorelemendi kõik sisendid oleksid trigeri väljunditega vastavuses. Blokeerimata trigerid, kuvavad indikaatoril kümnendarvud 0..15 ja
...........................................................19 4. Kombinatsioonseadmete süntees...................................................................................21 4.1. Loogikafunktsiooni täielik disjunktiivne normaalkuju ehk TDNK........................21 4.2. Täielik konjunktiivne normaalkuju TKNK.........................................................21 4.3. Loogikafunktsioonide lihtsustamine Karnaugh' kaartide meetodil....................22 5. Integraalsed trigerid.......................................................................................................23 5.1. NING-EI ja VÕI-EI................................................................................................ 23 Digitaaltehnika konspekt 2 5.1.1. Elementide aktiivsed ja passiivsed nivood...................................................... 23 5.1.2
.........................................................19 4. Kombinatsioonseadmete süntees...................................................................................21 4.1. Loogikafunktsiooni täielik disjunktiivne normaalkuju ehk TDNK........................21 4.2. Täielik konjunktiivne normaalkuju TKNK.........................................................21 4.3. Loogikafunktsioonide lihtsustamine Karnaugh’ kaartide meetodil....................22 5. Integraalsed trigerid.......................................................................................................23 5.1. NING-EI ja VÕI-EI................................................................................................23 Digitaaltehnika konspekt 2 5.1.1. Elementide aktiivsed ja passiivsed nivood......................................................23 5.1.2
Iga kahe sisendiimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, see tähendab tema väljundiimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Reset rakendub siis, kui ning elemendi sisendid on kõik ühed. Sisendid on valitud vastavalt koodi järgi (10010). Tabel 1. Arv 19 leidmine 2nd süsteemis. T5 T4 T3 T2 T1 Trigerid 16 8 4 2 1 2 astmes 0-3 1 0 0 1 0 Arv 2nd süsteemis Kuna minu skeemil on tegemist 19nd loenduriga (st loendur loendab 0st 12ni) siis teisendame kümnendsüsteemist arvu 19 kahendsüsteemi. Vastavalt tabeli järgi saame 10010 (19=18+1). Joonis 3. Analüsaatori sisu.
SIGNAALIPROTSESSORID Loengumaterjal 1 Toomas Ruuben Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 1 instituut. Teemad Ülevaade DSP-dest, signaalitöötlusest, FPGA-dest Digitaalarvuti töö üldpõhimõtted Tehted kahendsüsteemis (+,-,*,/ jne) Erinevaid arvsüsteemid Peamisi loogikafunktsioonid (AND, OR jne) Loogikavõrrandid Trigerid, registrid, dekoodrid, multipleksorid, demultipleksorid, aritmeetika loogika seadmed jne) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 2 instituut. 1 Teemad Programmeeritavad loogikaseadmed CPLD, PLD FPGA FPGA (Field programmable gate array)arhidektuurid, tööpõhimõtted Arenduskeskkonnad (Verilog, VHDL) DSP versus FPGA
R esineb suur pingelang ning väljundis on madal potentsiaal ehk loogiline 0, kui kõikkides sisendites on loogiline 1 siis on kõik dioodid suletud ning voolu ei ole takistil R pingelang praktiliselt puudub. Väljundis on kõrge potentsiaal ehk loogiline 1 Kuyi sisendis on loogiline 0 siis on transistor suletud väljundpinge on kõrge Uce=e väljundis on loogiline 1. Kui sisendis on loogiline 1 siis on transistor küllastunud ning väljundis on loogiline 0 ehk madalpotenstsiaal Trigerid Triger on seade mis on ette nähtud loogilise muutuja ühe järgu (kahendarvujärgu) säilitamiseks. Trigeril on kaks stabiilset olekut loogline 1 ja loogiline 0 vajalikku olekusse seatakse triger sisendsignaalide abil. Trigeril on kaks väljundit otse väljund Q ja inversioonväljund Qinversioon. Trigeri oleku määrab nivoo otse väljundis. Kui Q = 0 (Qinversioon=1) siis on triger olekus 0. Kui Q=1 (Qinv=0) siis on triger olekus 1 Kasutatavad tähised
(tagafrondiga sünkroniseeritav) või 0-st 1-ks (Esifrondiga sünkroniseeritav). 33.RS-triger. Reset-Set ühetaktiline triger. Asünk. 2 sisendit (R ja S) ja 2 väljundit (Q ja -Q). Sünk on lisaks C(lock). Keelatud kombinatsioon on R=1 ja S=1 34.JK-triger. Kahetaktiline. Sama, mis RS-triger, aint selle vahega et ei ole keelatud kombinatsiooni. J=1 ja K=1 kombinatsiooni puhul muudab ta oma väljundoleku vastupidiseks. 35.D ja T trigerid. D-triger ehk nihketriger. D(elay) on ühetaktiline. T-triger ehk loendustriger. Kahetaktiline. Lülitub ümber iga kord, kui sisendisse saabub järjekordne impulss. 36.MS-printsiip trigerite ehitamisel. Ühetaktilise mäluga triger. Kaks kokkuühendatud trigerit, millest teine (Slave) muudab väärtust alles siis, kui esimese (Master) väärtus on muutunud. 37.Mida formeeritakse formeerikute abil? 1) Pingenivoosid (näit. 5V -> 60 V) 2) Lühikesi impulsse pikkadest 3) Pikki
Trigerid Trigerid (RS,JK,MS,D,T) - - . . : "0" "1" . . . . - ., S R. RS RS- 1 R - 0, S - 1. . S R Qt-1 0 0 Qt 0 1 0 1 0 1 1 1 _ RS- . 0. . RS- , S R, . 1 . 1. - -. - . 1 , . R Qt+1 0 Qt 1 Qt - C T Qt+1 0 x Qt 1 0 Qt 1 1 Qt - D- ( ) - , . C D Qt+1 0 x Qt 1 0 0 1 1 1 JK- , RS-, 1,2,3,4. RS- J K. RS- . , RS- . RS-. JK- D, T RS-. Konveier protsessoris ja mälus PROTSESSOR: : 1. (. Instruction Fetch); 2. (. Instruction Decode) (. Register fetch); 3. (. Execute); 4. (. Memory access); 5. (...
lugema arvuni 11 (10112 , b16) ja reseti tegema väärtusel 12 (11002). Reseti tingimuste täitumist kontrollib AND element U7, millele on trigerite vastavad väljundid ühendatud. Kahendkoodis olevat arvu peab lugema vasakult paremale , seega: trigerite U1 ja U2 puhul peab kasutama inverteeritud väljundit ja trigerite U3 ja U4 puhul peab kasutama inverteerimata väljundit. AND elemendi väljund on viidud trigerite RESET sisendile, mis viib trigerid algolekusse. Trigerite arvu valisin reset väärtuse järgi. Reset tuleb teha väärtusel 12 (11002), see on nelja bitine arv, seega on vaja nelja trigerit ( üks triger = üks bitt). 2 AAR0110 Sissejuhatus digitaaltehnikasse 4. Järeldus Trigerite baasil saab koostada loendurit, mille maksimaalne loendamisväärtus on piiratud lonedurite arvuga.
Ülesanne: Koostada ette antud jadaloenduri loogikaskeem koos 7-segmendilis(t)e indikaatori(te)ga ning testida selle tööd Multisim tarkvaraga. Minu variandiks oli 64-nd pärijadaloendur. Töö käik: Tunnitöö põhjal oli loenduri koostamine suhteliselt lihtne. Loogikaskeem MultiSim tarkvaras näeb välja järgmine: Joonis 1.: 64-nd pärijadaloendur Järeldus: Trigerid valisin oma arvu järgi. 63 kahendkoodis on 1 1 1 1 1 12 , see tähendab, et 64 loendamise jaoks on tarvis kuute trigerit (nii palju kohti on arvul kahendkoodis). 7-segmendilistel indikaatoritel kuvatakse kuueteistkümnendkoodi väärtused 0-st 3F- ni. 3F-le vastab 6310. Ehk et loendamine toimub 010-6310, mis teebki 64 loendamist. Loenduri lähtestamine toimub, kui kõigi kuue trigeri väljundites on signaal 0, ehk loenduris on arv 6410 = 1 0 0 0 0 0 02
............................................................................................................... 20 4.5 n-MOP loogika............................................................................................................. 20 4.6 Komplementaarne MOP loogika.................................................................................. 20 5 Kombinatsioonseadmete süntees...................................................................................... 22 6 Trigerid............................................................................................................................... 26 6.1 Trigeri mõiste............................................................................................................... 26 6.2 Kasutatavad tähised.................................................................................................... 26 6.3 Trigerite liigid...........................................................................
andmebaasisüsteem. 80-ndatel asuti SQL keelt standardiseerima. Olulisemad verstapostid SQL standardi arengus: 1987 - ISO (International Organisation for Standardization) kinnitas SQL standardi esimese versiooni. 1992 - SQL standardi esimene suurem täiendus. Seda nimetatakse SQL2 või SQL-92 1999 - SQL standardi teine suurem täiendus. SQL-99, SQL:1999 või SQL3. Mõned olulised lisandused - kasutaja defineeritud tüübid, rea tüübid, viite tüübid, kollektsiooni tüübid, trigerid, salvestatud protseduurid ja salvestatud protseduuride keel. 2003 Avaldati hetkel kehtiv standardi versioon SQL:2003. Mõned olulised lisandused numbrijadade genereerimine, XML andmetüüp, funktsioonid SQL andmebaasist loetud andmete põhjal XML dokumentide koostamiseks. Mõnikord kohtab kirjanduses termineid "ISO SQL" ja "ANSI SQL". SQL standardi on kiitnud heaks nii American National Standard Institute (ANSI) kui ka International Organization for Standardization (ISO)
Väljund on kõrgel nivool siis, kui vähemalt ühe sisendi nivoo on madalal ja vastavalt väljund on madalal nivool, kui kõik sisendid on kõrgel nivool. Valmistatakse kuni kaheksa sisendiga loogikaelemente. VÕI-EI – realiseerib disjunktsiooni eitust. Väljund on madalal nivool siis, kui vähemalt ühe sisendi nivoo on kõrge ja vastavalt on ta väljund kõrge nivool, kui kõik sisendid on madalal nivool. Kahe sisendiga skeem koosneb neljast transistorist. 10. Asünkroonsed trigerid (olekutabelid, skeemi tingmärgid). Triger- elementaarne mäluelement 1 biti hoidmiseks. On kahe püsitasakaaluseisundiga lülitus. Sisaldab kaht transistorit või muud aktiivelmenti, mis on vastastikku seotud tagasisidega. Olekut muudavad sisenditesse saabuvad välissignaalid. Tasutatakse mäluelementidena registrites, loendurtes jms. Kaks väljundit otseväljund Q ja inversiooniväljund Q (kriipsuga). Q=0 ja Q(kriips)=1 tähendab, et triger on olekus null. Vastupidi on olekus 1.
transistori sulgemine võtab kauem aega. Järelikult on TTL- st kiirem. * ECL- (Emitter Coupled Logic)- bipolaartransistoridel põhinev, kiiretoimeline. Väga kiire. * MOS (Metal Oxyde Silicon)- unipolaarne tehnoloogia * NMOS (n- channel MOS)- n juhtivusega MOS- loogika. * PMOS- P juhtivusega MOS loogika * CMOS (Complementary MOS) Kasut. arvutiskeemides. Aeglasemad, kui bipolaarsed, kuid võimaldavad suurema pakkimistiheduse, energitarve väiksem. 3.TRIGERID Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Trigeril tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja invertne Õ. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T-trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks ning universaalsisenditega e
Arvutid I eksamipiletid ja vastused 1. PILET.............................................................................................................................................4 1. Trigerid.......................................................................................................................................4 2. Konveier protsessoris ja mälus...................................................................................................5 3. Suvapöördusmälud.....................................................................................................................5 2. PILET.........................................................................
Enam on levinud 8-, multipleksori väljundisse signaal .Püsimälude tähtsamad alaliigid: loogika CMOS (Complementary 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, ühest infosisendist. programmeeritav püsimälu MOS)) mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, Kommuteeritavate infosisendite (PROM- programmable read 3.Trigerid: Triger on 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse arv võrdub 2n, kus n on only memory) ümberprog. mäluelement, mis säilitab 1 biti signaalidega: vastuvõtt (write) ja juhtsisendite arv. Järelikult saab püsimälu (EPROM- erasable informatsiooni. Triger on kahe 0-seade (reset). Signaalidega kahe juhtsisendiga ehk kahebitise programmale read only memory)
Summeeriv loedur loendab päripidi ehk suurenemise suunas. Asünkroonse loenduri puhul tekib ülekandmisel hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. Asünkroonse jadaloenduri kõik astmed ei lülitu ümber samal ajahetkel ja selle tõttu võib ümberlülitumise protsessi ajal loenduri väljundis olla vale kood. Asünkroonne loendur annab väljundil vale infot niikaua, kuni kõik trigerid pole ümber lülitunud. Lähteseis: 0111 0110 0100 0000 1000 lõppseis. Pilet 6 1. Transformaator Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. Trafo põhiosad on mähised ja südamik. Südamik moodustab magnetahela ja mähised elektriahelad. Südamiku
kohta. 10ndloend on modif 2nd 5. võimendus peab algama nullsagedusest. Aeglaselt muutuva sign jaoks(1V/s). Probleemiks Loendurid võivad olla: *summeerivad *lahutavad *reversiivsed. Loendurid võivad olla: *Asünkroonsed, muudavad olekut kohe info muutusel, potentsiaalide sobitamine ja triivide vähendamine. Usis kutsub välja Uk=Uk-Ukp(alaliskomp). trigerid lülitavad järjestikku. *Sünkroonsed, trigerid lülituvad kõik korraga. Selleks, et saada Uk on vaja kompens Ukp. Siis kui Usis=0->Uvalj=0. Komp-riv pinge tekib E ja jagaja R1,R2 abil. Pingelang R1 peal ongi Ukom=Ukp. Jagaja vähendab ka kas sign Pilet 7
........ 161 6.5.4. Koodimuundur.............................................................................................................. 161 6.5.5. Kooder.......................................................................................................................... 163 6.6. Jadaloogika tüüplülitused....................................................................................................... 164 6.6.1. Trigerid......................................................................................................................... 164 6.6.2. Registrid........................................................................................................................ 174 6.6.3. Loendurid...................................................................................................................... 178 6.7. Mälud...............................................
järgust.) Ilma nihketa register Hulk ühise juhtimisega trigereid. Nihkeregister Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut. nii RS-, D- kui ka JK- trigereid. Nihkeregistris ühendatakse otsene ja inverteeritud väljund järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule . Iga takti keskel nihutab sünkrosignaal info trigerite esimesest astmest teise. Reversiivne register- selle puhul toimub kahesuunaline nihe.
Arvutid I eksamiküsmused ja vastused Eksamikonspekt 2011 IABB22 1. Loendurid[4] 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] 3. Trigerid[3] 4. Dekooder[3] 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] 6. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne[3] 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne[3] 8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid[2] 15
Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops)kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtusest. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. + 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul.
Analooglülitused kasutavad pidevaid signaale ja muudavad nende parameetreid. Näiteks: operatsioonivõimendi, alaldid, stabilisaatorid, jne. Iseloomulik on see, et integraallülituses on elemendid lahutamatult seotud ja elektriliselt ühendatud nii, et moodustavad ühtse terviku. Töödeldava signaali järgi jagunevad integraallülitused analoog- ja digitaallülitusteks. Digataalülitused kasutavad diskreetseid signaale ja töölevad nende abil informatsiooni. Näiteks: loogikalülitused, trigerid, mikroprotsessorid, jne. Reaalne filter kõrgpääsfilter ribafilter tõkkefilter Filter muudab amplituuti (seega ka efektiivväärtust) ja algfaasi. Sagedus ei muutu. Mürahäiring on mittekasulik signaalikomponent, mis võib kaasa tuua seadme talitluse soovimatu muutuse. Mürad on sageli põhjustatud välistest häiringutest, mis jõuavad signaali koostisse sidestuse kaudu teiselt signaalilt. Lõikesagedus on piirsagedus, mille juures signaali sumbumus on
indekseid (jah), trigereid (ei), salvestatud protseduure (ei, ainult 1 sql lausega)? Kas seal saab voi ei saa luua ekraanivorme (jah), trukiseid (jah), makroid(jah)? Naiteks ei saa MS Accessis (2013) kasutada CREATE TRIGGER lauset SQL trigerite loomiseks. Samas on alates MS Access (2013) voimalik siduda tabelitega andmete makrosid, mis voimaldavad lahendada samu probleeme nagu SQL trigerid. Samuti ei saa seal luua eraldi ̃ arvujada generaatori objekti (sequence generator) nagu nt Oracles voi PostgreSQLs. Tuleb kasutada autonumber andmetuu ̈ pi. MS Accessis pole voimalik luua uusi tuupe ja ̃ domeene (susteem ei toeta CREATE TYPE ja CREATE DOMAIN lauseid). MS Accessis saab luua baastabeleid, vaateid, indekseid. MS Accessis saab ka luua CREATE
Veerud tekitatakse välisvõtmetest, millised vastavad suhte teises otsas olevate tabelite primaarvõtmetele. Vastavad välisvõtmed ei pea kuuluma samasse andmegruppi (sama andmetüübiga, sama pikkusega, samade omadustega veerud). Kaare loogika (korraga tohib olla määratud vaid 1 veergude komplekt) tuleb projekteerijal eraldi kirjutada (kontrollkitsendused, andmebaasi trigerid võimaldavad seda teha) - Ühise / üldise kaare lahendus: Sel juhul tekitatakse kõigi kaarega hõlmatavate suhete kohta 1 ühine veergude komplekt. Eeldatakse, et hõlmatavate välisvõtmete veerud kuuluvad ühte ja samasse andmegruppi. Tuleb lisada suhte kaarepoolsest otsast tekitatud tabelisse 2 uut kohustuslikku tüüpi (peavad alati omama väärtust) veergu:
võetakse. Andmete lugemiseks või kirjutamiseks läheb vaja vaid ühte binaarkujul olevat viitava arvuti mälupiirkonnale, kust register algab. Piltlikult võib kujutada seda kui protseduuri, kus pabereid lisatakse ühekaupa üksteise otsa ja vastavalt vajadusele võetakse neid sealt ühekaupa. Kui läheb vaja võtta välja 5 elementi epalt, tuleb esmalt ära tõsta tema peal olnud 4 elementi ning alles siis pääseb soovitud elemendile ligi. 3. Trigerid. Triger – Mälu element, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Trigeril tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T-
kahest ühesugusest, kuid erineva kanaliga transistoreid nimetatakse komplementaarseks paariks Kui CMOS paari sisendile anda kõrge pingenivoo (loogiline 1), siis N-MOS on eelpingestatud nii, et ta on täielikult avatud. P-MOS aga on eelpinge alla lävipinge ja P-MOS on seetõttu suletud ehk siis tema takistus on väga suur. CMOSi tüüritavus sõltub ühest küljest väljundivoolust ja teisest küljest järgnevate elemntide sisendite summaarsest mahtuvusest. Trigerid 1. RS-TRIGER (ingl flip-flop) Puudus peitub asjaolus, et aktiivne nivoo saab olla korraga kas R või S sisendil, mitte neil mõlemal. Trigeril on kaks väljundit: 1. Otsene (Q) - otseseks loetakse kahest sisuliselt samaväärsest väljundist seda, mis läheb loogilise 1 seisu kui seadesisendile S (set) antakse kõrge nivoo (loogiline 1) 2. Reversiivne (Q') - Reversiivne väljund läheb seisu 1 kui kõrge nivoo antakse nullimissisendile R (reset) (PS
Ridade lisamine tabelisse (INSERT lause). Ridade värskendamine tabelis (UPDATE lause). Saab ka määrata, et triger käivitub andmete muutmisel mingites kindlates veergudes. Ridade kustutamine tabelist (DELETE lause). Saab määrata, kas trigeri kehandis kirjeldatud tegevused peab täitma enne (BEFORE) või pärast (AFTER) muudatust. Andmemuudatuse täitmine SQL standardi järgi on täitmise järjekord. BEFORE trigerid SQL andmemuudatuse lause Andmemuudatuse kitsendustele vastavuse kontroll AFTER trigerid Kui mitu BEFORE /AFTER trigerit, siis trigerid täidetakse vanuse järjekorras (leitakse loomise aja järgi) alates vanimast Trigeri tegevuste ebaõnnestumine põhjustab ka trigeri käivitunud lause täitmise ebaõnnestumise. Kui see lause sisaldub suuremas transaktsioonis, siis tühistab andmebaasisüsteem terve transaktsiooni käigus tehtud muudatused.
SQL KEELE ALUSED SQL alamkeeled SQL keel koosneb alamkeeltest: Data Definition Language (DDL) Keel, mis võimaldab kirjeldada andmebaasi struktuuri ja kontrollida juurdepääsu andmetele. See keel sisaldab järgmiseid lausete tüüpe: Andmete defineerimise laused e. andmekirjelduse laused (data definition statements) - defineerivad andmebaasistruktuuri. Nendega luuakse kõik andmebaasi objektid - tabelid, vaated, indeksid, kasutajad, trigerid jne. "CREATE", "ALTER", "DROP" laused. Andmetele juurdepääsu kontrolli laused (data-control statements) - kasutajatele privileegide ja andmete kasutamise õiguste jagamine ja õiguste äravõtmine. "GRANT" ja "REVOKE" laused. Data Manipulation language (DML) Keel andmete otsimiseks ja muutmiseks. See keel sisaldab järgmiseid lausete tüüpe: Päringud (queries) andmete küsimiseks andmebaasist. "SELECT" lause. Päringulauses
aktiivne siis ümberlülitust ei toimu ja triger säilitab enda vana väärtuse. Probleem tagasisidega. Loogika skeemides võb esineda olukordi, kus trigeri uus olek sõltub tema eelmisest olekust. Seda nimetatakse tagasisideks. Nüüd tekib probleem sünkroniseerimisega. Kui sünkro sisend on aktiivne ja triger avatud, siis võib ta lülituda ümber mitu korda, sest väljundi uus väärtus jõuab tagasiside kaudu sisendisse ja põhjustab uue ümber- lülitumise. D-trigerid ehk ptentsiaaliga sünkroniseeritav triger See triger on avatud seni kuni juhivsisend C on 1 ja suletud siis kui see on 0. Seega ümberlülitumise aja määrav C sisendi pitentsiaal. D triger võib olla nii ühe kui ka kahetaktiline. Frondiga sünkroniseeritav D-triger(inglise keeles Edge trigered d flip-flop) Fondiga sünkroniseeritav triger, lülitub ümber, kui C sisendi väärtus muutub 0-st 1-ks ja või 1-st 0-i. Lülitumine
1 biti väärtuse (nihe paremale) jne. Nihkeregistrit, millega saab nihutada mõlemas suunas nimetatakse reversiivseks. Isegi kõrgkeeles programmeerimisel kasutatakse nihet, sest see on masinalähedane ehk kiire ja sellel on praktiline väljund ehk nihe paremale tähendab arvu jagamist arvusüsteemi alusega ja nihutamist vasakule korrutamist arvusüsteemi alusega. Ringnihke puhul liigub kadumaminev järk teisele poole. Struktuurilt on nihkreregister järjestikku ühendatud trigerid, kus ühe väljund on ühendatud teise sisendiga. 2. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving). Mälu on mõistlik koostada mitmest mäluplokist. See annab võimaluse kasutada väiksemat mälu, millele võib soovi korral hankida lisa. Füüsiliselt on tegemist kahe mäluplokiga, aga tarkvara jaoks on tegemist tervikliku mäluga. Üleminek mäluplokkide vahel toimub riistvaras ja tarkvarale ei ole nähtav,
ekraanid. Pooljuhtmälud. Pooljuhtmälud on kiired mälud, mis on realiseeritud transistoride baasil. Pooljuhtmälusid on kahte sorti: staatilised ja dünaamilised. Pooljuhtmälu on see, mida kasutatakse arvuti operatiivmäluna (RAM, protsessori registrid, cache...). Pooljuhtmälud on palju kiiremad kui magnetilised/optilised mälud, aga nad on ka tunduvalt kallimad. Staatilised pooljuhtmälud on põhimõtteliselt trigerid ja need on kõige kiiremad mälud ja ka kõige kallimad (kasutatakse protsessori registrites ja puhvrites). Dünaamilised pooljuhtmälud kaotavad info, kui seda ei uuendata piisavalt tihti. Need on tehtud mahtuvuse baasil. Dünaamiline mälu on odavam ja tihedam, kui staatiline, aga aeglasem. Pooljuhtmälud on ka FLASH ja (E)EPROM mälud. Need mälud töötavad ,,ujuva värava" põhimõttel. Kui kirjutusväravas on piisavalt suur potentsiaal, siis ta muudab ujuva värava
väljundid välja arvutada üheselt, väljundid on määratud üks-üheselt sisendite väärtustega. Järjestikskeem: digitaalskeem, milles väljundi väärtus sõltub eelmistest, eelnevatel diskreetse aja hetkedel I/O-s olnud väärtustest skeemil on mäluolek. Positiivne vs negatiivne loogika. Täielikult vs mittetäielikult määratud Boole'i funktsioonid {LAB1} Enamkasutatavaid järjestikskeeme 4. Trigerid: Triger on mäluelement mis säilitab 1bit informatsiooni. Qt = S + -R * Qt-1 Trigeril on 2 stabiilset olekut 1 ja 0. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajakhetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks või säilitab endise oleku. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku
väljundid välja arvutada üheselt, väljundid on määratud üks-üheselt sisendite väärtustega. Järjestikskeem: digitaalskeem, milles väljundi väärtus sõltub eelmistest, eelnevatel diskreetse aja hetkedel I/O-s olnud väärtustest skeemil on mäluolek. Positiivne vs negatiivne loogika. Täielikult vs mittetäielikult määratud Boole'i funktsioonid {LAB1} Enamkasutatavaid järjestikskeeme 4. Trigerid: Triger on mäluelement mis säilitab 1bit informatsiooni. Qt = S + -R * Qt-1 Trigeril on 2 stabiilset olekut 1 ja 0. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajakhetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks või säilitab endise oleku. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku
........................................................................................ 8 dekooder (Decoder)..................................................................................................................... 8 koodimuundur (Code Converter).................................................................................................9 Enamkasutatavaid järjestikskeeme ................................................................................................ 10 trigerid (Flip/flop, latch)............................................................................................................ 10 registrid (Registers) nihkega ja ilma..........................................................................................11 loendurid (Counter)................................................................................................................... 13 Protsessor ....................................................................................
............................................................ 8 dekooder (Decoder)....................................................................................................................... 8 koodimuundur (Code Converter) .................................................................................................. 9 Enamkasutatavaid järjestikskeeme ............................................................................................................ 9 trigerid (Flip/flop, latch) ................................................................................................................ 9 registrid (Registers) nihkega ja ilma ........................................................................................... 11 loendurid (Counter) ..................................................................................................................... 13 Protsessor ..................................................................
KQ. • Seega on tegu kombinatsioonist SR ja T-trigerist. Käitub kui SR- triger (J = S ja K = R), kui J != K != 1. Kui J = K = 1, siis töötab kui T triger. 44. Toodud on argumentide aegdiagramm asünk. SR-/ sünkroonse SR-/ MS-/ T-/ JKtrigeri/ registri või loenduri kohta. Joonista väljundite aegdiagrammid. 45. Milliste trigerite ja kas järjestikku või paralleelselt ühendamisel saame ühe bitise sisendi ja - väljundiga, sünkroonse, paremale nihutava registri? D-trigerid, järjestikku ühendatud 46. Lõplik olekumasin. Mis on olek, üleminek ja toiming? • Lõplik olekumasin ehk lõplik automaat kujutab endast käitumismudelit, mis koosneb olekutest, üleminekutest e. siiretest ja toimingutest. • Olek on salvestatud informatsioon mineviku kohta, st sisendite muutuste kohta süsteemi käivitamisest kuni käesoleva hetkeni. • Üleminek näitab oleku muutust ja seda kirjeldatakse tingimusega,
kood Erinevalt plokkkoodidest on konvolutsioon kodeerimise korral mittesüstemaatiliste koodide kasutamine eelistatav võrrelduna süstemaatiliste koodidega Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 9 Konvolutsioonkood Iga trakt, mis seostab konvolutsioonkoodri väljundi koodri sisendiga on kirjeldatav väljundi impulssreaktsioonina Impulssreaktsioon kirjeldab vaadeldava trakti väljundi reaktsiooni kui trakti sisendile antakse ühesed (1) impulsid ja kõik koodri trigerid olid algselt seisus 0 Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 10 Konvolutsioonkood Iga konvolutsioonkoodri väljundi ja sisendi vaheline trakt on analoogselt plokk koodidega iseloomustatav ka moodustaja polünoomiga, mis on formeeritav impulssreaktsiooni ühikviite teisendusena g(D) = g0 + g1D + g2D2 + ... + gMDM, milles D tähistab ühikviite muutujat Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 11 Näide Vaatleme eeltoodud skeemiga konvolut
........................................................... 67 6.6 VAATED..................................................................................................................................... 69 6.7 SÜNONÜÜMID............................................................................................................................ 70 6.8 PAKETID, SALVESTATUD PROTSEDUURID JA FUNKTSIOONID................................................ 70 6.9 TRIGERID.................................................................................................................................. 73 6.10 TÄIENDAVATE TESTANDMETE LISAMINE.............................................................................. 76 6.11 INDEKSID................................................................................................................................ 79 5 6.11
annaabi.ee 
