Digitaaltehnika (0)

Digitaaltehnika
Loengukonspekt

Sisukord

Sisukord 2
1. Arvusüsteemid 4
1.1. Kümnendsüsteem 4
1.2. Kahendsüsteem 4
1.3. Kaheksandsüsteem 4
1.4. Kuueteistkümnend süsteem 4
1.5. Kahendkodeeritud kümnendsüsteem 8421 5
1.6. Kahendkodeeritud kümnendsüsteemid 2421 ja liiaga 3 5
1.7. Arvu teisendamine kaheksandsüsteemist kahendsüsteemi 6
1.8. Arvu teisendamine kahendsüsteemist kaheksandsüsteemi 6
1.9. Arvu teisendamine kuueteistkümnendsüsteemist 6
1.10. Arvu teisendamine kahendsüsteemist kuueteistkümnendsüsteemi 6
1.11. Arvu teisendamine kümnendsüsteemist kahend-, kaheksand - ja kuueteistkümnendsüsteemi 7
1.12. Aritmeetilised operatsioonid kahendsüsteemis 8
1.12.1. Positiivsete arvude liitmine 8
1.12.2 Algebraline liitmine pöörkoondis 8
1.12.3. Algebraline liitmine täiend koodis 8
2.1. Loogikafunktsioon ja loogika seade 10
2.2. Ühe argumendi loogikafunktsioonid 10
2.3. Kahe argumendi loogikafunktsioonid 11
2.4. Loogikaseadused 12
Loogikaelemendid 14
3.1. Loogikalülituste liigid 14
3.2. Loogikaelemendid diskreetelenemdid. 14
3.2.1. Dioodelement VÕI 14
3.2.2. Dioodelement NING 14
3.2.3. Transistorelement EI ehk inverter 15
3.3. Integraalsete loogika elementide skeemitehniline liigitus 15
3.4. Loogikaelementide parameetrid 15
3.5. Diood - transistor loogika DTL 17
3.6. Transistor transistor loogika TTL 17
3.6.1. TTL tööpõhimõte 17
3.6.2. Keerulise inverteriga TTL 18
3.7. MOP loogika 18
3.7.1. n-MOP loogika 19
3.7.2. Komplementaarne MOP- CMOS 19
4. Kombinatsioonseadmete süntees 21
4.1. Loogikafunktsiooni täielik disjunktiivne normaalkuju ehk TDNK 21
4.2. Täielik konjunktiivne normaalkuju TKNK 21
4.3. Loogikafunktsioonide lihtsustamine Karnaugh ’ kaartide meetodil 22
5. Integraalsed trigerid 23
5.1. NING-EI ja VÕI-EI 23
5.1.1. Elementide aktiivsed ja passiivsed nivood . 23
5.1.2. Trigeri mõiste 23
5.1.3. Kasutatud tähised 23
5.1.4. Trigerite liigid 23
5.2. Asünkroonsed trigerid 25
5.2.1. Otsesisenditega RS- triger 25
5.2.2 Inverseeritud sisenditega RS-triger 26
5.3. Sünkroonsed trigerid 27
5.3.1 RS-triger 27
5.3.2. D-Triger 27
5.4. Sünkroonsed kahetaktilised trigerid 28
5.4.1. JK-Triger 28
5.4.2. T-triger ehk loendustriger 29
6. Koodrid, dekoodrid ja koondimuundurid 29
6.1. Koodrid ehk šifraatorid 29
6.2. Dekoodrid ehk dešifraatorid 30
6.3. Dekooderi kasutamine 7 segmendilise indikaatori juhtimiseks 31
6.4. Koodimuundurid 31
7. Kommutaatorid 32
7.1. Multiplekser 32
7.2. Demultiplekser 33
8. Registrid 33
8.1. Üldist 33
8.2. Nihkeregister 33

1. Arvusüsteemid

1.1. Kümnendsüsteem

Sümbolite arv ehk süsteemi alus p=10, sümbolid on:0,1,2,3,4,5,6,7,8,9
Iga number paikneb arvus kindlal positsioonil ehk järgus . Järkude kaalud vasakul pool koma on 100, 101, 102, jne, ning paremal pool koma 10-1, 10-2, jne.
Näide:
543,71210=3100+4101+5102+710-1+110-2+210-3
10n – järkude kaal
x – kaalude arvuline kordaja

1.2. Kahendsüsteem

Süsteemi alus ehk sümbolite arv p=2, sümbolid on 0 ja 1. Järkude kaalud vasakul pool koma on 20 ,21 ,22, jne ja paremal pool koma 2-1, 2-2, 2-3, jne.
Näide:
10011, 0012 =120+121+022+023+124+02-1+02-2+12-3=
=1+2+0+0+16+0+0+0,125=19,12510