Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Digitaaltehnika (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Digitaaltehnika #1 Digitaaltehnika #2 Digitaaltehnika #3 Digitaaltehnika #4 Digitaaltehnika #5 Digitaaltehnika #6 Digitaaltehnika #7 Digitaaltehnika #8 Digitaaltehnika #9 Digitaaltehnika #10 Digitaaltehnika #11 Digitaaltehnika #12 Digitaaltehnika #13 Digitaaltehnika #14 Digitaaltehnika #15 Digitaaltehnika #16 Digitaaltehnika #17 Digitaaltehnika #18 Digitaaltehnika #19 Digitaaltehnika #20 Digitaaltehnika #21 Digitaaltehnika #22 Digitaaltehnika #23 Digitaaltehnika #24 Digitaaltehnika #25 Digitaaltehnika #26 Digitaaltehnika #27 Digitaaltehnika #28 Digitaaltehnika #29 Digitaaltehnika #30 Digitaaltehnika #31 Digitaaltehnika #32 Digitaaltehnika #33 Digitaaltehnika #34
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor baariki Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
34
doc

Digitaaltehnika konspekt

...................................................21 4.3. Loogikafunktsioonide lihtsustamine Karnaugh' kaartide meetodil....................22 5. Integraalsed trigerid.......................................................................................................23 5.1. NING-EI ja VÕI-EI................................................................................................ 23 Digitaaltehnika konspekt 2 5.1.1. Elementide aktiivsed ja passiivsed nivood...................................................... 23 5.1.2. Trigeri mõiste...................................................................................................23 5.1.3. Kasutatud tähised.............................................................................................23 5.1.4. Trigerite liigid.........................................................................

Digitaaltehnika
thumbnail
57
doc

Digitaaltehnika

Digitaaltehnika konspekt 1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 2 Arvusüsteemid..................................................................................................................... 4 2.1 Kahend-, kaheksand-, kuueteistkümnendarvude teisendamine kümnendarvudeks.......4 2.2 Teiste arvsüsteemide arvude murdosa teisendamine kümnendarvu murdosaks...........5 2.3 Ülesanne 1.................................................................................................................... 5 2.4 Ülesanne 1a.................................................................................................................. 6 2.5 Ülesanne 1b.................................................................................................................. 6 Kümnendarvu teisendamine kahend-, kaheksand-, kuueteistkümnendarvudeks............6 2.6 K

Digitaaltehnika
thumbnail
8
pdf

Digitaaltehnika

1. Kahendsüsteem ja selle teisendamine kümnendsüsteemi. Sümbolite arv ehk süsteemi alus p=2, sümbolid on 0 ja 1. Järkude kaalud vasakul pool koma on 2 0; 21; 22; 23 jne. Ning paremalpool koma 2-1; 2-2; 2-3; jne. Näide. Hakkame , pihta ja liigume vasakule (0 ei pea kirjutama) 100101,1012 = 1*20+0*21+1*22+0*23+0*24+1*25+1*2-1+0*2-2+1*2-3 =1+4+32+1/2+1/8=37+0,5+0,125=37,625 10 2. Kümnendsüsteem ja selle teisendamine kahendsüsteemi Sümbolite arv ehk üsteemi alus p=10 sümbolid on 0;1;2;3;....;9, järkude kaalud vasakul pool koma on 100; 101; 102; jne ning paremal pool koma 10-1; 10-2; 10-2 jne. Näide. 598,7410 = 8*100+9*101+5*102+7*10-1+4*10-2 Teisendamine 2'hend süsteemi. Täisarvu teisendamiseks kahendsüsteemi jagatakse seda süsteemi alusega ja jääk kirjutatakse kõrvale. Näide. 55 10->2 55:2 1 27:2 1 13:2 1 6:2 0 3:2 1 1 1 Vanemad järgud on allpool ja arv kirjutatakse vastusesse vasakult paremale alates vanimast jä

Digitaaltehnika
thumbnail
282
pdf

Mikroprotsessortehnika

sageli spetsiifilised ning üldlahendid puuduvad. Programmeerijalt eeldatakse riistvara ehituse tundmist. Tööstuslikku juhtimissüsteemi projekteeriv insener peab aga tundma mikrokontrollerite spetsiifilisi detaile, sisend-väljundliideste omadusi ja mälu ning protsessori töö iseärasusi. See on põhjus, miks automaatikasüsteemide insener vajab algteadmisi mikroprotsessortehnikast. Digitaal- ja mikroprotsessortehnika on kahtlemata üheks tänapäeva insenerihariduse nurgakiviks. Digitaaltehnika aluste omandamine annab üliõpilasele võimaluse paremini mõista seda, kuidas funktsioneerib nüüdistehnika ja tehnoloogia; aitab mõista tehnika arengut ning inimese ja tehnika vahelist suhet nüüd ja tulevikus; arendab süsteemset mõtlemist ning kahandab aukartust üle mõistuse keerukana tunduvate aparaatide ja seadmete ees. Käesolev raamat on mõeldud õppevahendiks energiatehnika õppevaldkonna üliõpilastele,

Tehnikalugu
thumbnail
3
docx

Digitaaltehnika konspekt

1. Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. K asut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Kahendloendur - on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur - järjestikuskoodid on 0-9 ja mood

Digitaaltehnika
thumbnail
1
pdf

Digitaaltehnika trigerid

TRIGERID (elementaarsed mäluelemendid) -- kahe juhtsisendiga trigerid: "trigger" "flip-flop" "latch" Trigerid on mäluelemendid, mis salvestavad ühe 2ndjärgu (1 bitt infot). 3. RS-triger ("Reset-Set") (kahe stabiilse olekuga digitaallülitus) RS-trigeri töötabel: Trigereid on 4 tüüpi: R S Q n+1 Qn Q n+1 R S ühe juhtsisendiga trigerid: R Q 0 0 Qn ehk 0 0

Digitaaltehnika
thumbnail
2
pdf

Digitaal tehnika loogikaelemendid

MDNK koosneb alati osadest või kõikidest Taandatud DNK Loogikaskeemide elemendid (loogikaelemendid) elementaarkonjunktsioonidest. Funktsiooni MDNK ja Taandatud DNK võivad olla võrdsed. Kahendkoode (ehk nende koosseisu kuuluvaid loogikaväärtusi 0 1 ) töötlevat elektriskeemi nimetatakse digitaalskeemiks. Iga digitaalseadme elementaarseteks koostisosadeks on loogikaelemendid, mis teevad loogikaväärtustega 0 ja 1 lihtsaimaid loogikatehteid. Loogikaelementide omavahelisel kokkuühendamisel saadakse loogikaskeem. Iga

Digitaaltehnika
thumbnail
26
docx

Digitaalne loogika

1. Miks on heal programmeerijal vaja teada riistvara funktsioneerimise põhialuseid? - Riistvaras täidetakse programmi. - Kõrgtaseme keeles programmeerimine eeldab mõnikord bittide, Boole algebra ja loogika teadmist. Seda eriti FPGA puhul. - Riistvara määrab ära milliseid ressursse on võimalik kasutada. Seda vähem FPGA puhul! 2. Millised on 5 mikroskeemide põlvkonda, nimeta iga juurde vähemalt üks esindaja või uuendus? - 0s põlvkond (1642-1945) – mehaanilised arvutid, vändaga kalkulaatorid, kahendalgebra algus. - I põlvkond (1945-1955) – elektronlambid, suured, palju energiat, programmeeriti käsitsi juhtmete ja lülitite abil. - II põlvkond (1955-1965) – transistorid (AT&Bell laboratooriumis 1948.a.). Vähenes oluliselt suurus ja energia tarve. - III põlvkond (1965-1980) – mikroskeemid – ühele kristallile paigutati mitu transistori – idee Jack Kilbylt, kes töötas selle välja Texas Instrumentsis 1958.a. Analoogse mikroskeemi töötas 1959.a.

Mikroprotsessortehnika



Lisainfo

Loengukonspekt

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun