Elektroonika piletid (0)

Pilet 1.
1. Valgusdioodid
Valgusdiood on pn- siirdega diood , mis muudab elektrienergiat optiliseks kiirguseks tavaliselt spektri nähtavas või infrapunases osas. Teatud ainete kristallis moodustatud pn-siirde päripingestamisel (pluss p-kihil) injekteeruvad augud n-kihti ning elektronid vastassuunas. Need injekteerunud augud ja elektronid rekombineeruvad pn-siirdes ja selle läheduses vastasmärgiliste laengukandjatega ning osa vabanevast energiast eraldub kiirgusena. Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis. Toodetakse ka kahevärvilise kiirgusega valgusdioode. Nendel on tavaliselt kaks eri materjalist siiret ja kolm viiku. Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist. Valguse lainepikkuse ala on küllaltki piiratud ning sõltub materjalist. Suurima valgusliku kasuteguriga on infrapuna -valgusdiood. Valguse paremaks suunamiseks on dioodil enamasti sfääriline või paraboolne polümeermaterjalist lääts ning vahel ka nõgus valgust peegeldav pind. Valgustugevus kasvab alates voolust 1...2mA enam-vähem võrdeliselt pärivooluga.
2. Võimendi põhiparameetid
Võimendi on elektroonikalülitus või seadis, mis teostab võimendamist.
-Diferentssignaali võimendustegur: väljundpinge ja selle esile kutsunud diferentsiaalpinge suhe. Antakse 0-sagedusel ja nimitingimustel. Diferentssignaali võimendus kD vastab OV võimendusele ilma tagasisideta. OV väljundpinge on praktiliselt kogu alas lineaarselt sõltuv diferenspingest.
-Ühissignaali nõrgendustegur- võimendusteguri ja ühispinge ülekandeteguri suhe. Ühispinge ülekandetegur on väljundpinge ja selle esile kutsunud ühispinge suhe. Ühissignaali nõrgendustegur väljendatakse reeglina detsibellides.
- Nihkepinge UN – diferentsiaalpinge, mis tuleb rakendada OV sisendite vahele, et väljundpinge oleks 0. Nihkepinge muutumist, mida põhjustab temperatuuri muutumine, toitepinge muutus ja komponentide omaduste ajaline ebastabiilsus, nimetatakse nihkepinge triiviks.
-Sisendvool Isis – sisendite voolude aritmeetiline keskmine sisendpinge puudumisel.
- Sisendtakistus diferentssignaalile Rd sis - ekvivalentne sisendite vaheline takistus nõrga signaali korral. Bipolaar-sisendtransistoridega OV-de Rd sis on mõni MΩ. Sisendvool läbi sisendtakistuse on ainult mõni nA.
-Sisendtakistus ühissignaalile Rü sis on ekvivalentne takistus sisendi ja 0-klemmi vahel.
-Suurimad väljundpinged U+v , U-v – suurim võimalik positiivne ja negatiivne väljundpinge etteantud koormustaktistuse korral.
-Ühikvõimenduste sagedus f1 on sagedus, mille korral võimendusteguri moodul on võrdne ühega.
-Talitluskiirus vu on väljundpinge suurim muutumise kiirus diferentspinge hüppelisel muutumisel.
3. RC- generaator ( Wien i sild + OV)
Harmooniliste võnkumiste generaator, kus harmooniline võnkumine säilitatakse võimendi tagasisideahelasse ühendatud farseeriva RC-ahela abil. RC-generaatoreid kasutatakse juhtgeneraatoritena vaheldites ning samuti mõõteaparatuuris. Madalsagedustel (alla 15 ... 20kHz) kasutatakse enamasti RC-generaatoreid. Põhimõtteliselt võib võnkeringi asendada RC-ribafiltriga või nn Wieni -Robinsoni sillaga.
faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga . Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur . Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku3->Rts/Ro2.
4. TTL- Schottky loogika elemendid
TTL – nii lülituse sisendis kui väljundis on transistorid .
TTL-Schottky barjääriga transistorides on baasi ja kollektori vahel Schottky barjäär, mis vähendab siirde avamise lävipinget (0,7 voldilt 0,2...0,3 voldini) hoider ära transistori küllastumise. Seetõttu tõuseb loogikaelemendi töösagedus ja suureneb pingelang emittersiirdel, mille tõttu väheneb kollektorivool püsitalitluses.
5. RS- triger
Igal trigeril on 2 olekut. Triger on primitiivsem jadaloogika lülitus . Ehituse aluseks on 2 eitusega (Ning/Või) elementi.
RS-trigeril on seadesisendid S (set) ja R ( reset ).
1)Asünkroonne RS-triger: trigeri seadmiseks olekusse „1“ on vaja anda tema „S“ (Set) sisendile loogiline „1“. Trigeri seadmiseks olekusse „0“ antakse sisendisse „R“ loogiline „1“. Kui mõlemi sisendi „S“ ja „R“ signaalid on „0“, siis säilitab triger endise oleku ja väljundsignaal „Q“ väljundil on endine. Kui mõlemil sisendil on signaal „1“, muutuvad mõlemad trigeri väljundid määramatuks. Aga selline signaalide kombinatsioon ei ole lubatud!
2)Sünkroonne RS-triger: sarnane asünkroonse ühetaktilise RS-trigeriga. Aga tema olek muutub ainult siis, kui sünkroniseerimissisendile C ( Clock ) on antud vastav sünkroniseerimissignaal.
Pilet 2
1. Bipolaarne transistor
Bipolaartransistor on vooluga juhitav transistor, mis koosneb kolmest erineva juhitavusega (auk – ja elektronjuhitavusega) kihist ja kahest nendevahelisest pn-siirdest.
Transistori seda siiret, millele antakse päripinge, nimetatakse emittersiirdeks, ja sellega külgnevat ala emitteriks. Vastupingestavat siiret nimetatakse kollektorsiirdeks ja sellega külgnevat ala kollektoriks. Keskmine ala – baas – võib olla p- või n-juhtivusega, millele vastavalt on npn- ja pnp- struktuuriga transistore. Npn tüüpi transistoris on enamuslaengukandjateks elektronid ja pnp tüüpi transistorides augud.
Sisendvoolu muutmisel muutub ka transistori väljundtakistuse väärtus ja seetõttu on konstantse toitepinge ja transistori väljundi ning toite vahelise takisti väärtuse korral võimalik varieerida väljundpinget. Bipolaarse transistori tüürimiseks on vaja voolu.
2. Millal on vaja kasutada positiivset tagasisidet?
PTS tõstab võimendustegurit, aga kaotab stabiilsuses. Vaja näiteks generaatoris, PTS vähendab Rsists=Rsis*K/Kts, suurendab Rvaljts=Rvalj*Kts/K. PTS-ga komparaator (Schmitti trigger ). Sagedusriba kitseneb. Kui tagasiside pinge ja võimendi sisendpinge liituvad samas faasis, siis on tegemist positiivse tagasisidega .
3. Schmitt i trigger OV baasil
Schmitti trigeri korral kasutatakse tagasisidet ja võrdluspinge hakkab sõltuma sellest kas väljund on + või – polaarsusega. Sisendsignaal antakse antud juhul inverteerivasse sisendisse (-). Võrdluspingeks on mingisugune osa toitepingest, mis seadistatakse pingejaguriga. Olgu väljund algul positiivse väärtusega. Kui nüüd sisendsignaal kasvab ja saavutab võrdluspingest suurema väärtuse, siis toimub väljundi ümberlülitamine. Seetõttu muutub ka võrdlussignaali märk ja isegi kui sisendsignaal muutub esialgsest võrdlussignaalist väiksemaks, on uus võrdlussignaal piisavalt erinev, nii et ümberlülitamist ei toiu.
4. K-MOP loogika
Komplementaarsete MOP transistoridega loogikalülitused. KMOP loogika kasutab kõrgendatud režiimis MOSFET -e transistoridena ja põhineb täiendavate MOP transistoride kasutamisel , et realiseerida loogikafunktsioone ilma, et elektrivoolu üldse tarvis oleks.
5. Multiplekser
Multiplekser on kommutaator, millel on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteerivate infosisendite arv on 2n, kus n on juhtsignaalide arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga komuteerida 4 sisendit, kolma juhtsisendiga 8 sisendit jne.
Pilet 3
1. Türistori volt- amper karakteristik
Türistorid on neljakihilised pooljuhtseadised. Olemuselt on need tüüritavad dioodid , millest tuleb ka nende peamine rakendusala tüüritavate elektronlülititena, mis sulgevad ja avavad nende poolt kontrollitavaid vooluahelaid.
Neljakihiline struktuur, kolm siiret, (nagu 2 transsi pnp ja npn, kus pnp kollektor =npn baas ja npn kol=pnp baas), sisemine pos tagasiside, neg pinge puhul blokeerub. K-|p|n|p|n|-A. Vahend voolu sisse-välja lülitamiseks, kasut jõuelektroonikas. Karak: (i-u) neg pool natu alla nulli, pos pool aeglane kasv kuni näiteks 1000V ja siis hüppab 0,7..0,8V-ni ja püsti üles vool. Triood- türistor =trinistor:väljaviik teise trans baasist. tähis: diood, mille kriipsul krõnks otsas. saab juhtida sisselülitamise pinget.
2. mis asi on nullinihepinge OV baasil?
Nihkepinge UN, U0 on diferentsiaalpinge, mis tuleb rakendad OV sisendite vahele, et väljundpinge oleks 0. Nihkepinge muutumist, mida põhjustab temperatuuri muutumine, toitepinge muutus ja komponentide omaduste ajaline ebastabiilsus, nimetatakse nihkepinge triiviks. U0 = 3-30 mV
3. T-triger
T-triger on loengustriger. T-trigeril on ainult üks infosisend T (trigger, toggle). Sellele sisendile antav iga järgnev signaal loogiline „1“ muudab trigeri oleku vastupidiseks, kusjuures signaali „0“ korral sellel sisendil, trigeri olek ei muutu.
4. Demutlipleksor
Demultipleksor on kommutaator ehk vahelülitus, millel on üks infosisend ja mitu väljundit. Juhtsisendite arv sõltub väljundite arvust ja vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse infosisendi signaal ühte väljundisse. Väljundite arv on 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 väljundit, kolme juhtsisendiga 8 väljundit jne.
5. Inverteeriv võimendaja (skeem, pingevõimendustegur)
Operatsioonvõimendil on kaks erinevat sisendit, „+“ ehk mitteinverteeriv sisend ja „-„ ehk inverteeriv sisend. Võimendusteguri K väärtus ei ole otseses sõltuvuses operatsioonivõimendi enda võimendustegurist, vaid on leitav tagasiside ahela takistuste kaudu. Oluline on tähelepanu pöörata miinus märgile võimendusteguri avaldises, mis viitab signaali vastasfaasilisusele. Inverteeriva võimendi väljundtakistus on suhteliselt suur. Sisendtakistus on aga antud lülituse puhul määratud takisti R1 takistusega. See on tingitud sellest, et operatsioonivõimendi inverteeriva sisendi ja ühise klemmi vahel pinge on 0 ja takisti R1 on ühendatud justkui ühise klemmiga, määrates sisendtakistuse.
Pilet 4
1. Filtriga võimu ehitamine
Filter OV väljundisse või sisendisse. Nt RC,CR,LC filter väljundisse. Inv võim, mitteinv.
2. Mahtuvuslik filter alaldis
Mahutuvuslik filter on nõrkade voolude jaoks. Tarbijaga paralleelselt konde -väikeste voolude jaoks. q1=1/(2fvCRt). Kui C-> lõpmatus pulsatsioone pole. Tühijooksul Rt=lõpmatus->Ud=Uc=U2m= ruutjuur (2U2)
3. Väljatransistor
Väljatransistor on pooljuhtseadis, mille pooljuhist voolu juhtiva kanali juhitavust mõjutab elektriväli ja sellest tulenevalt on ta pingega tüüritav element. Väljatransistori nimetatakse ka unipolaartransistoriks, sest tema väljundvool kujuneb ainult ühenimeliste laengukandjate liikumisena. Voolu tüürimise iseloomult jagunevad väljatransistorid :
1)Elektriväljaga muudetava voolukanali ristlõike muutmise teel nagu see toimub pn-siirdega väljatransistoris
2)Laengukandjate kontsentratsiooni kanalis nagu see toimub MOP-transistorides.
Väljatransistoril on tavaliselt kolm või neli elektroodi. Üht, voolu juhtiva kanali otsas asuvat elektroodi, kust laengukandjad sisenevad kanalisse nimetatakse lätteks (source), teist, kust laengukandjad väljuvad nimetatakse neeluks (drain) ja kanali küljel asuvat tüürelektroodi nimetatakse paisuks ( gate ).
4. PROM
PROM on programmeeritav ROM. Iga bitt PROM püsimälus on lukustatud kas ahela katkestamisega sulari lahtisulatamise abil või ahela lühistamise ehk kokkusulatamisega. Sellist mäluliiki kasutatakse programmide salvestamiseks jäädavalt. PROM on valmistatud tühja kestana ja sõltuvalt tehnoloogiast , saab programmeerida seda kas süsteemis või viimasel testimisel. Tüüpiline PROM loeb kõik bitid sõnastuses „1“. Burning Fuse programmeerimise käigus loeb „0“. Mälu saab programmeerida ainult üks kord.
5. High-Z
Hiz ehk kolmas olek. Loogialülituses sisendite ja väljundite omavaheline ühendamine. Hiz = High Impedance = Kõrge takistus (impedantsus). Hiz tähendab, et antud element ei anna välja täpselt ei 0 ega 1 nim ka (FLOAT = ujuv potentsiaal) kasutatakse seal, kus on siinisüsteem. Kui saatjad korraga „räägivad“ võib tekkida siinikonflikt (üks ütleb „1“ ja teine „0“), see on lubamatu. Kõik saatjad peale ühe peavad olema Hiz olekus (s.t üks saab korraga rääkida), seda määrab kontroller CE- chip enable, CS-chip select (mõlemad võrdselt kasutusel). Aadressi dekooder „lubab“ rääkida/infot edastada vaid sellel saatjal, mille aadress on dekooderi sisendil, kõik teised saatjad pannakse Hiz olekusse.
Pilet 5
1. Pingejagur
Pingejagur on lihtne lineaarne eletkriahel, mille väljundpinge on murdosa sisendpingest.
U2 = x U1
2. Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused
Vedelkristallid on piklike molekulidega orgaanilised ained, mis temperatuuri tõstmisel ei muutu tahkest olekust kohe vedelaks, vaid on laias temperatuurivahemikus (ca -10C kuni +70C ) vedelkristallilises olekus. Sel puhul on ainel samaaegselt vedeliku omadused, nagu voolavus , ja kristalli omadused: molekulide korrastatud paigutus ja anisotroopia. Elektriväljaga on võimalik muuta vedelkristalli molekulide orientatsiooni.
Külma käes aeglane reaktsioon . RGB süsteem-värviline. Kui valgustada LEDidega, siis on igavene, sest enne ütleb üles luminofoorvalgustus.
3. U->I muundur
Sisendsignaali pinge muutus muundatakse väljundsignaali voolu muutuseks.

4. TTL loogika
Transistor-transistor loogika. Koostatud bipolaartransistoride baasil ja ei karda selle tõttu staatilist elektrit. Standartne TTL 2NING-EI element (10mW, 10ns). Mitme emitteriline transistor asendab dioodid DTL skeemis . Töötab nagu voolu Ib lüliti. Kui kasvõi üks sisenditest on maandatud, siis vool Ib voolab transistorist mööda. Kui kõik sisendid on maandamata, siis vool Ib läheb transistorisse. Võimendi transistorid võivad küllastuda, ja selle tõttu hakata aeglaselt ümber lülituma. Standartne TTL on suhteliselt aeglane – ümberlülitamise aeg 10ns.
5. Asünkroonne summeeriv loendur
Loendur on impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitus. Loendur on register , millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul muutub ühe võrra.
Summeeriv loedur loendab päripidi ehk suurenemise suunas.
Asünkroonse loenduri puhul tekib ülekandmisel hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. Asünkroonse jadaloenduri kõik astmed ei lülitu ümber samal ajahetkel ja selle tõttu võib ümberlülitumise protsessi ajal loenduri väljundis olla vale kood. Asünkroonne loendur annab väljundil vale infot niikaua, kuni kõik trigerid pole ümber lülitunud. Lähteseis: 0111  0110  0100  0000  1000 lõppseis.
Pilet 6
1. Transformaator
Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. Trafo põhiosad on mähised ja südamik . Südamik moodustab magnetahela ja mähised elektriahelad. Südamiku põhiülesanne on tagada mähiste vahel hea induktiivne sidestus. Mähis on traadikeerdude kogum, mis moodustab elektriahela. Selles ahelas msummeeritakse iga keeru elektrimotoorjõudu.
2. MOP-transistor indutseerkanaliga
Indutseeritud kanaliga MOP transistori korral on kanal formeerimata ehk paisupinge puudumisel puudub. Seetõttu on läte ja neel üksteisest isoleeritud. Paisupinge rakendatakse antud juhul nii, et pinge mõjul tõmmataks alusmaterjali vähemuslaengukandjaid paisu suunas ja enamuslaengukandjaid paisust eemale. Seega n tüüpi MOP transistoris rakendatakse paisu ja lätte vahele positiivne pinge, mis tõmbab elektrone paisu poole. Teatud pingest UT alates muutub elektronide kogus paisu lähedal nii suureks, et ületab aukude kontsentratsiooni. Sellest pingest alates muutub kanal juhtivaks. Pinge edasise suurendamise järel laengukandjate arv kasvab ja kanal laieneb , mistõttu kanali juhtivus muutub veel suuremaks .
3. Inverteeriv summaator

4. ESL-emittersidestuses loogika
Voolu ümberjaotamise printsiip. Kasutatakse laialt analoogelektroonikas võimendite ehitamisel. Digitaalelektroonikas kasutatakse selle piirvormi-voolu ümberlülitamist. On ESL-loogikaelementide ja klassikalise Schmitti trigeri ehituse aluseks.
Voolu ümberlülimise printsiip: kui Usis > U0, siis i1 = I, i2 = 0 (voolu juhib T1, ja T2 on vooluta), kui Usis
5. Loendurid
Loendur on impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul muutub ühe võrra.
Loendurid jagunevad kaheks vastaval loendamise suunale:
1.summeerivad – loendavad päripidi ehk suurenemise suunas
2.lahutavad – loendavad tagurpidi ehk vähenemise suunas
Loendurid jagunevad sõltuvalt ülekandmise viisist kaheks:
1)Asünkroonne jadaülekandega loendur: Selle puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Asünkroonse jadaloenduri kõik astmed ei lülitu ümber samal ajahetkel ja selle tõttu võib ümberlülitumise protsessi ajal olla loenduri väljundis vale kood.
2)Rööpülekandega (sünkroonne) loendur: Toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, ei teki hilistumist.
Pilet 7
1. Pooljuhtdiood
Pooljuhtdiood on ühe p-n siirdega elektronseadis, millel on kaks väljaviiku. Pooljuhtdiood valmistatakse p-n siirde kuju ja mõõtmete järgi kas punktdioodidena või pinddioodidena. Punktdioodidel on kontakti mõõtmed samas suurusjärgus p-n siirde paksusega. Pinddioodidel aga on p-n siirde pindala tõkkekihi paksusest palju suurem. Pooljuhtdioodi tunnusjooneks loetakse dioodi läbiva voolu sõltuvust temale rakendatud pingest. Tihti nimetatakse seda tunnusjoont ka dioodi volt-amper karakteristikuks.
2. Formeeritud kanaliga MOSFET
Antud juhul on p tüüpi alusele tekitatud tugevalt n tüüpi läte ja neel ning nende vahele n tüüpi kanal. Kui paisupinge puudub, siis on kanal juhtiv ja lätte ning neelu vahele pinge rakendamisel tekib vool. Kui paisule rakendada lätte ja ka kanali suhtes negatiivne pinge, siis tekkiv väli surub laengukandjad (antud juhul elektronid) kanalist välja ja kanali takistus kasvab. Teatud lävepingel surutakse kõik laengukandjad kanalist välja ja kanal sulgub.
3. Diferentsiaalvõimendi OV baasil
Diferentsiaalvõimendi on kahe sisendi ja kahe väljundiga alalispingevõimendi. Diferentsiaalvõimendile on iseloomulik vooluallikas ühises emitterjuhis, mis hoiab emittervoolude summa IK = IE1 + IE2 alati konstantse.
4. 2NING-EI element
Väljundis on signaal 0, kui kõigis sisendites on signaal 1.
5. Lihtne DAM
Digitaal -analoogmuundur on seade, mis muundab digitaalsignaali analoogsignaaliks. Tavaliselt on muundatav digitaalsignaal binaarne . Digitaal-analoogmuunduri tähtsaimad näitajad on diskreetimissagedus ja latentsus ning signaali ja müra suhe, millest lähtuvalt valitakse vajaliku operatsiooni täitmiseks sobiv muundur.
DAM muundab abstraktse lõpliku täpsusega arvu füüsikaliseks suuruseks (pingeks).
DAM-i keerukus on määratud sisendile tuleva bittide arvuga (n). Väljundsignaal saab olla vaid astmeline pinge. Selleks, et saada analoogsignaali, tuleb DAM-i väljundpinge lasta läbi siluva toimega filtri.
Lihtsas DAM-is toimub voolude summeerimine „kaalude“ järgi. Voolude kaalud määratakse kahendkoodis.
Pilet 8
1. KMOP loogika
Komplementaarsete MOP transistoridega loogikalülitused. KMOP loogika kasutab kõrgendatud režiimis MOSFET-e transistoridena ja põhineb täiendavate MOP transistoride kasutamisel, et realiseerida loogikafunktsioone ilma, et elektrivoolu üldse tarvis oleks.
2. Elektrolüütkondensaator
Elektrolüütkondensaatoris toimib dielektrikuna oksiidikiht , mis on elektrokeemiliselt formeeritud alumiiniumist või tantaalist elektroodile. Kondensaatori teise elektroodi moodustab oksiidikihiga kokkupuutuv elektrolüüt .Elektrolüütkondensaator on polaarne seadis: anoodiks on metallelektrood ja katoodiks elektrolüüt.
3. Kuidas ühendatakse loogika elementide väljundid
Loogikaelementide väljundite ühendamiseks on 3 võimalust:
1)Hiz kasutamine st loogika elementidel on 3 olekut (0, 1, Hiz), võib ühendada vahetult kokku, aga Hiz juhtimine peab garanteerima , et vaid üks loogikaelement töötab.
2)Loogikaelementide väljund(transistor)id on lahtise kollektori või lahtise suudmega (MOP). Väljund pannakse vahetult kokku ja ühise takisti R kaudu ühendatakse toiteallikaga. Takisti R valida käsiraamatu abil, kus on valemid Rmin ja Rmax arvutamiseks, nende vahelt ise valida sobiv.
3)On ainuvõimalik siis, kui pole Hiz ega lahtist kollektorit või suuet. Tuleb kasutada VÕI-elementi nagu MUX-i skeemis.
4. Negatiivne tagasiside võimendil
Kui tagasiside pinge ja võimendi sisendpinge liituvad vastasfaasis, siis on tegemist negatiivse tagasisidega. Negatiivse tagasiside tulemusena laieneb sagedusriba, suureneb võimendi sisendtakistus ning vähenevad mittelineaarmoonutused.
Negatiivse tagasiside korral juhitakse osa väljundsignaalist tagasi inverteerivasse sisendisse. Võimendusastme võimendus sel juhul väheneb, sest signaal, mis rakendub kahe sisendi vahele muutub väiksemaks.
5. Komparaator OV põhjal
Võrdleb omavahel kahte pinget. Komparaator ei vaja tagasiside ahelat. Kuna operatsioonivõimendi võimendus on väga suur, on juba tühise kahe sisendi vahelise signaali erinevuse korral väljundsignaal võrdne toitesignaaliga.
5. võrdleb omavahel kahte pinget(üks neist tugipinge) Väljund U+max ja U-max vahel, kui Usis+. Usis>Utg, uo>0=>Uvalj->- Põhiosa tööstusautom seadm(kontrollida rõhk, nivoo, temp).
Pilet 9
1. Multivibraator OV baasil
Multivibraator on generaator, mis genereerib ehk siis tekitab nelinurksignaali olles positiivses tagasisidestuses. Mittestabiilne multivibraator operatsioonivõimendi baasil genereerib mittesiinuselisi võnkumisi. Positiivne tagasiside on realiseeritud operatsioonivõimendi väljundist läbi takisti R, mille kaudu laetakse kondensaatorit C. Sellisel juhul on multivibraatori võnkumise perioodiks: T=2RC ln 3 ehk umbes 2,2RC.
2. Ühetaktilise võimsusvõimendi efektiivsus
Ühetaktilise võimsusvõimendi tööpunkt on valitud nii, et väljundvool (kollektori- või neeluvool) on kogu aeg olemas ja signaal asub kogu aeg transistori ülekandekarakteristiku lineaarses regioonis. Juhul kui oletada et IKm = IKp, UKm = UKEp ,siis ühetaktilise võimsusvõimendi efektiivsus on ηmax = 0,5. Reaalselt: η = 0,35 – 0,45.
3. Registrid
Registriks nimetatakse seadet , mis võimaldab salvestada, säilitada ja taasesitada infot ühe infosõna kaupa. Register koosneb paljudest ühtse juhtimisega trigeritest. Iga biti jaoks on 1 triger. Ehituselt jagunevad jadaregistriteks ja rööpregistriteks. Info säilib registris kuni elektritoide on sisselülitatud.
4 tüüpi: SISO, PISO , SIPO, PIPO
SISO: serial in, serial out. Ühine CLK. Ajalise viite loomiseks. Viide on nt, kui on n trigerid.
SIPO: Serial in, Serial out. Ühine CLK. Sipo ühendatakse COMPORT sisendile.
PISO: kasutatakse järjestiku infoedastuse korral.
PIPO: n-täiesti eraldi töötavad trigerid, ühine on vaid takteerimine CLOCK. Info sissekirjutus Xi, Xi (eitusega) sisenditelt CLOCK’i impulsi aktiivse frondiga. Muul ajal register LATCH (hoidmise) olekus.
4. Sünkroonne summeeriv loendur
Rööpülekandega vähenemise suunas loendav loendur, kus toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. Ümberlülitumine toimub samaaegselt või paralleelselt.
5. Alalisvooluvõimendi kokkupanekul tekkida võivad probleemid
1)Sidede loomine, mis kompenseeriksid UKEp, UBEp, jne
2)Triivide vähendamine
Vasturohi: 1) Termostateerimine, 2) Termokompensatsioon, 3) Skeemiline termostabilisatsioon, 4)M-DM süsteemid, 5)Tasakaalustusskeemid.
Pilet 10
1. Wien'i sild
Lülitus koosneb ahelast, kus takisti ja kondensaator on paralleelselt lülitatud ja veel sama suurest takistist ning kondensaatorist järjestikühenduses. See ahel on ühendatud OV positiivse tagasiside ahelasse. Sellise ühenduse (pos. Tagasiside) puhul hakkab OV signaali võimendamise asemel genereerima . Võnkumised saavad toimuda vaid ühel kindlal sagedusel, mis on määratud elementidega R ja C (mõlemad takistid on võrdse väärtusega, samuti kondensaatorid). Wien’i sillaga on vajalik hoida võnkumiste amplituudi konstantsena, vastasel juhul generaator sureb välja. Võnkumiste sagedus on määratud järgneva valemiga: f = .
2. TTL loogika ja 2NING-EI
Transistor-transistor loogika. Koostatud bipolaartransistoride baasil ja ei karda selle tõttu staatilist elektrit. Standartne TTL 2NING-EI element (10mW, 10ns). Mitme emitteriline transistor asendab dioodid DTL skeemis. Töötab nagu voolu Ib lüliti. Kui kasvõi üks sisenditest on maandatud, siis vool Ib voolab transistorist mööda. Kui kõik sisendid on maandamata, siis vool Ib läheb transistorisse. Võimendi transistorid võivad küllastuda, ja selle tõttu hakata aeglaselt ümber lülituma. Standartne TTL on suhteliselt aeglane – ümberlülitamise aeg 10ns.
3. Flash ADM
Analoog -digitaalmuundur on seade, mis muudab analoogsignaali ehk pideva signaali digitaalsignaaliks. Kõige kiiretoimelisem meetod. Läheb tarvis mitut komparaatorit. Kui tahame tulemuseks saada n-bitilist väljundkoodi, siis on vaja 2n – 1 komparaatorit.
Väljund digitaalne „0“ kui Ux U0. Kui on vaja tõsta muundamise täpsust, siis kasutame nn mitmekordset FLASH muundamist: 1) “Jäme” ehk esialgne FLASH muundamine . 2) jämeda FLASH tulemuse töötlemineDAM-ga. 3) Varem fikseeritud sisendsignaali ja DAM-i väljundsignaali vahe allutame järjekordsele FLASH muundamisele.
See on täpne, aga kulub umbes 2,5 korda rohkem aega.
4. 1 f. "0" alaldi
5. Emitterijärgija
Emitterjärgija ehk ühise kollektoriga transistoril baseeruva võimendusastme korral võetakse signaal välja emitterist. Antud juhul on nii sisendi, kui ka väljundi jaoks ühine kollektor (vahelduvsignaali jaoks on maa ja toide samad). Kollektortakisti puudub.
Pilet 11
1. Alaldava siirde tekkimise tingimus
Alaldava siirde tekkimise tingimus Ge korral pp>>nn Räni korral vastupidi.
2. Väljatransistoride liigitus
Väljatransistoriks nimetatakse pooljuhtseadist, mille pooljuhist voolu juhtiva kanali juhtivust mõjutab elektriväli ja sellest tulenevalt on ta pingega tüüritav element. Konstruktsioonilt jagunevad väljatransistorid p-n siirdega väljatransistorideks ( JFET ) ja isoleeritud paisuga ehk isoleerkihiga väljatransistorideks (MOSFET).
MOSFET: paisu ja kanali vahel on õhuke isoleerkiht, milleks on SiO2 kiht. MOSFET transistorid jagunevad formeeritud kanaliga ja indutseeritud kanaliga MOSFET transistorideks. Need omakorda võivad olla kas n- või p-kanaliga.
3. 2xT sild (ASK ja FSK)
ASK-amplituudi sag. Karak. – süsteemi väljund sisendpinge amplituudide suhte sõltuvus sagedusest f (nurksagedusest ω).
FSK- faasi sag.karak – süsteemi väljund ja sisendpinge faasinihke sõltuvus sagedusest (f või ω).
Kõige sagedamini kasutatud tagasisidestusahelana  kaksik-T-sild. Kvaasiresonantssagedusel f0 ülekandetegur |γ| = 0, faasinihe sisend- ja väljundpinge vahel puudub. F0 = X .
4. Välistav või ( tähistus ja tõeväärtustabel )
A ja B välistav või loetakse vääraks parajasti siis, kui A ja B on mõlemad väärad või mõlemad tõesed. Tähistus: XOR. Tõeväärtustabel:
A
B
A XOR B
0
0
0
0
1
1
1
0
1
1
1
0
5. ROM
ROM on arvutimälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine. ROM ei ole haihtuv mälu, mis tähendab, et info säilib ka siis, kui puudub elektritoide. Kasutusel on kahendsüsteem ja mälupesade väärtus saab olla 1 või 0, iga mälupesa vastab ühele bitile.
Pilet 12
1.Passiivelemendid
Passiivelemendid on niisugused komponendid, mille parameetrid jäävad sõltumata ahela pingest või voolust püsivaks ja millel puudub võimsusvõimendus.
1)Takisti-elektritakistuse tekitamiseks vooluringis.
2)Kondensaator-võimaldab salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat.
3)Induktiivsus L-võrdeline mähiste keerdude arvu ruuduga ning sõltub ka mähise kujust ning südamiku materjalist.
4)Trafo ehk transformaator-võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata.
2.Trafosidestuse eelised ja puudused
Kallis, võib ühendada eraldi kokkupandud võimendusastmed.
Hea galvaaniline lahtisidestus, saab edukalt sobitada erinevad potentsiaalid , sagedusriba piiratud mõlemal pool, võib üle kanda praktiliselt piiramatut võimsust.
3.Lihtne "voolupeegel"
Voolupeegliga seadistatakse sisendiks oleva diferentsastme erinevate õlgade voolud . Voolud sõltuvad transistoride vooludest , mis omakorda sõltuvad transistori ja negatiivse toitepinge vahel olevate takistite väärtusest.
4.Loogikaelementide süsteemid
Loogikaelementide süsteem peab olema funktsionaalselt täielik. Inimese jaoks meeldivaim: NING, VÕI, EI. Tehnoloogia jaoks parimad: NING-EI, VÕI-EI.
Süsteemi nimetus sõltub sellest, milliste elementide abil teostatakse loogikaoperatsioon. On olemas süsteemid: DTL, TTLS , nMOP, pMOP, KMOP, ESL, I2L.
DTL: element 3NING-EI. Juhul, kui kas või üks sisenditest X1-X3 on null, baasi vool Ib läheb transistorist mööda.
TTL: element 2NING-EI. Kui kasvõi üks sisenditest on maandatud, siis vool Ib voolab transistorist mööda. Kui kõik sisendid on maandamata, siis vool Ib läheb transistorisse.
ESL:emittersidestuses loogika.
I2L: integreeritud injektsiooniloogika. Põhielement on bipolaarne transistor lisaelektroodiga, mille nimi on injektor. Injektoris voolab kogu aeg vool. Transistor juhib või ei juhi, sõltuvalt sellest, kas injektori vool tuleb transistori baasi või lastakse sellest mööda.
5.Kahekordse integreerimisega ADM
Aeglane, aga võib olla väga täpne näit. 16 bitti. 1Usis 2V, 2Usis 3V – esimene integreerimine . II integreerimine toimub püsiva du/dt –ga. See tähendab siis integreeritakse ajas vahet (I integreerimise tulemus – U0), kestab kuni Uvälj = 0V integraatori väljundile tekib nullpinge. Muundamise tulemuseks on t = t2 – t1, ajaline tulemus t muudetakse arvuks selle teel, et kogu teise integreerimise ajal täidetakse väljundloendurit konstantse sagedusega loendusimplussidega. Loenduri väljund on arvuline lõpptulemus. Lülitiga saavutame , et U0  0 esimese integraali alguses. Integreerimise tulemus (kondensaatori pinge) T = RC.
Pilet 13
1. Stabilitron
Stabilitron on pooljuhtdiood, mis hoiab pinge temaga rööbitisel koormusel peaaegu püsivana, kuigi toitepinge või koormustakistus muutub suures ulatuses. Stabilitroni töö põhineb pn-siirde läbilöögil teatud kindlat väärtust ületava vastupinge UZ toimel. Siis väheneb järsult dioodi takistus ja vastavalt tugevneb teda läbiv vool. Kui seejuures siirdel hajuv võimsus ei ületa lubavat maksimaalset väärtust, siis voolu katkemisel dioodi vastutakistus taastub, nii et sel juhul läbilöök stabilitroni ei riku. Stabiliseerimispinge UZ on stabilitronil tekkiv pinge, kui teda läbib nimistrabiliseerimisvool IZn.
2. ÜE väljundkarakteristik
3. Integraator OV baasil
4. DTL
Element 2NING-EI (3NAND). Juhul kui kasvõi üks sisenditest X1 – X3 on null, baasi vool Ib läheb transistorist mööda;  transistor on kinni ja Y  H.
2VÕI-EI (2NOR). Juba ühest signaalist on piisav, et avada transistor.
5. Registrid
Registriks nimetatakse seadet, mis võimaldab salvestada, säilitada ja taasesitada infot ühe infosõna kaupa. Register koosneb paljudest ühtse juhtimisega trigeritest. Iga biti jaoks on 1 triger. Ehituselt jagunevad jadaregistriteks ja rööpregistriteks. Info säilib registris kuni elektritoide on sisselülitatud.
4 tüüpi: SISO, PISO, SIPO, PIPO
SISO: serial in, serial out. Ühine CLK. Ajalise viite loomiseks. Viide on nt, kui on n trigerid.
SIPO: Serial in, Serial out. Ühine CLK. Sipo ühendatakse COMPORT sisendile.
PISO: kasutatakse järjestiku infoedastuse korral.
PIPO: n-täiesti eraldi töötavad trigerid, ühine on vaid takteerimine CLOCK. Info sissekirjutus Xi, Xi (eitusega) sisenditelt CLOCK’i impulsi aktiivse frondiga. Muul ajal register LATCH (hoidmise) olekus.
Pilet 14
2. Latour`i skeem
3. U->I muundur

4. Loendurid
Loendur on impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul muutub ühe võrra.
Loendurid jagunevad kaheks vastaval loendamise suunale:
1.summeerivad – loendavad päripidi ehk suurenemise suunas
2.lahutavad – loendavad tagurpidi ehk vähenemise suunas
Loendurid jagunevad sõltuvalt ülekandmise viisist kaheks:
1)Asünkroonne jadaülekandega loendur: Selle puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Asünkroonse jadaloenduri kõik astmed ei lülitu ümber samal ajahetkel ja selle tõttu võib ümberlülitumise protsessi ajal olla loenduri väljundis vale kood.
2)Rööpülekandega (sünkroonne) loendur: Toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, ei teki hilistumist.
5. Digitaalloogika lihtsamad elemendid
JA-element (AND), VÕI-element (OR), EI-element (NOT), VÕI-EI element (NOR), JA-EI element (NAND).
Pilet 15
1. Elektronkiiretoru
Elektronkiiretoru on üks elektronseadmete liike, mis on ette nähtud elektriliste signaalide muundamiseks optiliseks kujutiseks. Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille luminofooriga kaetud kiht jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. Elektronkiiretoru koosneb elektronkahurist, hälvitussüsteemist, ekraanist ja kestast (kolvist).
2. Optron ja kõige kiirem optron
Optron on pooljuhtseadis, mis koosneb ühisesse kesta paigutatud kiirguselemendist, mida nimetatakse kiirguriks ja kiirgustundlikust elemendist, mida nimetatakse vastuvõtjaks. Need elemendid on sidestatud ainult valguskiire abil ja seda nimetatakse optiliseks sidestuseks.
3. XOR
Välistav või. A ja B XOR loetakse vääraks parajasti siis, kui A ja B on mõlemad väärad või mõlemad tõesed.
A
B
A XOR B
0
0
0
0
1
1
1
0
1
1
1
0
4. Transistor lülitirežiimis
Kui transistor töötab perioodiliselt kas küllastus- või sulgerežiimis, siis öeldakse, et transistor töötab lülitirežiimis. See režiim on väga laialt levinud, sest paljudes kohtades vajatakse kontaktivabu lüliteid. Seejuures läbitakse suurima hajuvõimsusega aktiivrežiim küllalt kiiresti, mille tulemusena transistori keskmine hajuvõimsus on lüliti režiimis väike.
Transistori sulgerežiimi viimiseks piisab enamasti sellest kui viia baasi ja emitteri vaheline pinge nulliks. Seejuures jääb umbes 0,5V varu, sest teatavasti avaneb ränitransistor kui baasi ja emitteri vaheline pinge ületab 0,5V. Kui mingil põhjusel vajatakse suuremat varu (häirekindluse tõstmiseks), siis antakse baasile kuni 1V negatiivset pinget (n-p-n transistoridel kuni +1V).
Transistori viimiseks küllastusrežiimi tuleb anda baasile transistori küllastamiseks piisav vool, mille väärtus sõltub toitepingest, koormustakistusest ja kasutatava transistori vooluvõimendustegurist
Pilet 16
1. Optron
Optron on pooljuhtseadis, mis koosneb ühisesse kesta paigutatud kiirguselemendist, mida nimetatakse kiirguriks ja kiirgustundlikust elemendist, mida nimetatakse vastuvõtjaks. Need elemendid on sidestatud ainult valguskiire abil ja seda nimetatakse optiliseks sidestuseks.
2. Diferentsvõimendusaste
3. mitteinverteeriv võimendi OV põhjal
Mitteinverteeriva võimendi puhul on tegemist võimendiga, mille sisendtakistus on väga suur, just tingituna tagasisidest. Sisendtakistus võib ulatuda kuni 100 MΩ.Väljundtakistus aga on jällegi tingituna tagsisidest väike. Kus juures isegi palju väiksem OV enda väljundtakistusest,olles mõne oomi piires ehk ca` 100 korda väiksem OV enda väljundtakistusest.
Mitteinverteeriva võimendi puhul antakse sisendsignaal USIS otse OV mitteinverteerivasse sisendisse, selle tulemusena on võimendi väljundpinge UV samas faasis sisendpingega.
Tagasiside on antud skeemi puhul tekitatud takistite RN ja R1 abil skeemi väljundist OV inverteerivasse sisendisse. Tagasiside pinge antakse inverteerivasse sisendisse, mille toime on mitteinverteeriva sisendiga võrreldes vastandfaasiline. Seega on tagasiside pinge sisendpinge suhtes vastandfaasis ja meil on tegemist negatiivse tagasisidega.
4. MS-struktuur
„Master- Slave “ – topelttriger – suurepärane konstruktiivne lahendus. Tavaliselt on universaalne JK-triger.
5. Dekooder
Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunnebära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse.
6. Asünkroonne lahutav loendur
Asünkroonne lahutav loendur on loendur, mis loendab vähenemise suunas ja mille signaalide ülekandmisel tekib hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Asünkroonse loenduri kõik astmed ei lülitu ümber samal ajahetkel.
7. Ühefaasiline poolperioodalaldi
Kasutatakse ainult üht dioodi, mis on lülitatud tarbijaga järjestikku. Kui alaldatavas pinges on positiivne poolperiood, siis on diood pingestatud pärisuunas, tema takistus on väike ja kogu alaldatud pinge toimib tarbijale. Selle tulemusena on nii tarbijat läbiv vool, kui ka pinge siinuse poolperioodi kujulised. Alaldatava pinge negatiivsel poolperioodil saab diood vastusuuna pinge, mil tema takistus on väga suur ( Mohm ), dioodi vastusuuna takistus ületab tunduvalt tarbija takistuse ja seetõttu on pinge tarbijal praktiliselt null. Alaldustegur on Ka = 0,45. pulsatsiooni tegur p = 1,57. UR = U2max = 1,41 * U2.