Tallinna Tööstushariduskeskus Õpilane: Töö tehtud: Grupp: Aruanne esitatud: Töö nr. Allkiri: TOITEALLIKA SISETAKISTUS Töö eesmärk: Materjalid: Töövahendid: E E Rs Ik V E Rs A Joonis 1. Joonis 2. I
2.Lorenzi jõud- magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud. FL= q*v*B*sina 3.vasaku käe reegel- kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad positiivseltlaetud osakeste liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. 4.Elektromagnetinduktsioon- magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Induktsioonivool- tekitab juhtme liikumine magnetväljas. Suund on vastupidine mootori korral toiteallika poolt tekitatud voolule. 5.Faraday katse kirjeldus- 6.elektromotoorjõud-on võrdne kõrvaljõudude tööga Ak ühikulise suurusega laengu ühekordel läbi viimisel kogu vooluringist. 7.magnetvoog-näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. = BScosB 8.Faraday induktsiooniseadus-kasutades magnetvoo mõistet, võib kõigi Faraday katsete
toota ja ökonoomne üle kanda. Kolmefaasiline süsteem koosneb kolmest võrdse sagedusega vahelduvvoolu ahelast ehk faasist, mille elektromotoorjõud on teineteisest ajas kolmandik perioodi ehk 120 kraadi võrra nihutatud. ÜLESANNE: R=87,5 d=0,4mm=0,0004m l=? S=r2=3,14*(2*10aste-4)2=3,14 *4*10aste-8(m2) R=*l/S = l=R*S / l= 87,5*12,6*10aste-8 /1,1*10aste-6=10m 7.1 ohmi seadus kogu vooluringi kohta Vooluring koosneb välisosast: kõik juhtmed ja seadmed, mis on ühendatud toiteallika klemmide külge väljastpoolt, ja siseosast, mille moodustab toiteallikas ehk vooluallikas. Välisosas võib olla mitu takistit, kuid nende takistusi võib taandada üheks välistakistuseks R. Toiteallika sisetakistuse tähis on R0. Toiteallika kogupinget nim. elektromotoorjõuks ja tähistatakse tähega E. I=E /R0+R Vool vooluringis on võrdeline toiteallika elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakstusega. See ongi Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. 2. Eneseinduktsioon
......................................................7 2 1. Väikepingesüsteemid SELV, PELV ja FELV Lühend SELV tähistab maandamata ehk maast eraldatud kaitseväikepinge süsteemi. Lühend tuleb inglise keelsetest sõnadest safety extra-low voltage ehk ohutu väikepinge. Lühend PELV tähistab maandatud kaitseväikepinge süsteemi, kus üks toiteallika poolustest või kolmefaasilise trafo neutraalpunkt on maandatud. Lühend tuleb inglise keelsetest sõnadest protective extra-low voltage. Lühend FELV tähistab talitlusväikepinge süsteemi, mis on vajalik teatavate nõrkvoolupaigaldiste normaalseks talitlemiseks. Lühend tuleb inglise keelsetest sõnadest functional extra-low voltage. 2. Kaitseväikepinge süsteemid Kaitseväikepinge on väikepinge, mis on sedavõrd madal, et tema toimel inimkeha läbiv
Tähis TT. 2. Kaitsena kasutatakse TT-juhistikus elektriseadmete korpuste kohapealset maandamist. 3. TT- süsteemi juhistiku tunnused: Võrku toitva trafo neutraalpunkt on jäigalt maandatud, elektriseadmete pingealtid osad on maandatud kohapealse omaette kaitsejuhiga. 4. TT-süsteemi juhistikud on kasutusel peamiselt tööstuses. 5. TT-süsteemi kaitseviisideks on nii liigvoolu kui rikkevoolukaitse. 6. TT-juhistikus on neutraaljuht toiteallika juures maandatud, kuid seda ei kasutata kaitsejuhina. 7. TT-juhistikus on tegemist talitlusmaandusega, mis peab tagama, et faasijuhtide pinge maa suhtes nii normaaltalitlusel kui rikete korral ei oleks üle faasipinge. 8. Elektritarvitite kered ja muud paigaldise pingealtid osad maandatakse kaitsejuhi abil, mis on ühendatud kohaliku kaitsemaandusega. 9. Elektriohutuse tagamiseks ei tohi pinge alla sattunud pingealtide osade
F(l)=q*v*B*sin a ;q laeng ; v kiirus ; B - magnetväljas mõjuv induktsioon ; sin a -nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel 5. Milline nähtus on elektromagnetilise induktsiooni? Kelle poolt ja millal nähtus avastati? - Elektrivälja tekkimine magnetvälja muutumisel. 1831.a Faraday. 6. Millistel juhtudel tekib induktsioonivool? - Juhtme liikumise korral magnetväljas, (mille suund on vastupidine mootori korral toiteallika poolt tekitatud voolule.) 7. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni seadus, valem, tähised valemis. - Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Ei - elektromootorijõud = DeltaF - magnetvoo muut / DeltaT - ajavahemik 8. Sõnasta Lenzi reegel. - Suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuri pinna püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumist. 9
10 0 3,652 10,5 22,977 36,4 Võim s us Column A Toite pin 30 20 10 0 3,652 10,5 22,977 36,4 Võim s us Mõõtmised Faasid Isolatsiooni Staatori mähise Mootori f. Mootori f. Toiteallika Toiteallika Rikkesilmus takistus, takistus, takistused, voolud, A lühisvool, A Rs, RL, 1f 18100 11,7 13,6 1,8 884 0,26 0,26 2f 18100 11,18 14,1 1 3f 17900 11,8 10,8 10,8 Arvutused Isolatsiooni Staatori mähise takistuse keskmine takistuse keskmine 18033 11,56
5. Kuidas mõjutab neutraaljuhtme katkemine tarbijat sümmeetrilisel ning ebasümmeetrilisel koormusel? Liinipinge enamkoormatud faasis väheneb, vähemkoormatud faasis aga suureneb võrreldes nimipingega. Ühe faasi tarbija lühistamisel võrdsustub pinge selles faasis nulliga, ülejäänud faasides aga liinipingega. 6. Mis on nihkepinge ja milliste punktide vahele see tekib? Neutraaljuhtme katkemisel nihkub võrgu neutraaljuhtmest eraldunud tarbijate neutraalpunkt ning pingestub toiteallika neutraalpunkti suhtes pingega UN, mida nimetatakse tarbija neutraalpunkti nihkepingeks. Pinge UN tekkimine on äärmiselt ohtlik, sest toiteallika neutraalpunkt on ühendatud maaga.
Traadita võrgud sõltuvad rohkem keskkonnast ja on avatumad pealtkuulamisele. 2 Infotehnilised nõrkused Piiratud ressursid Ohustavad ammendumisel eeskätt käideldavust, aga ka andmeterviklust. Ketta täitumise tõttu võivad kaotsi minna näiteks sisenev meil või revisjoniandmed. Infokadu tekib ka automaatvastaja salvestuskandja täitumisel. Sisemise toiteallika tühjenemisega tuleb arvestada peamiselt sülearvutite jm mobiilseadmete, aga ka näiteks automaatvastaja puhul. Aparatuuri või sideliinide väär paigaldus Võimaldab realiseeruda mitmetel keskkonnaohtudel, füüsilistel rünnetel ning andmeluurel. Vead, defektid või dokumenteerimata omadused programmides Võivad tekitada mitte ainult stiihilisi tõrkeid, vaid ka turvaauke rünnete suhtes. Läbi
Väikepingesüsteemid Kaitseväikepinge on pinge väikepinge, mis on sedavõrd madal, et tema toimel inimkeha läbiv elektrivool ei kutsu esile elektrilööki. Kaitseväikepinge süsteemid: •maandamata (maast eraldatud) kaitseväikepinge süsteem, tähis SELV (ingl. safety extra-low voltage); •maandatud kaitseväikepinge süsteem, tähis PELV (ingl. protective extra-low voltage); selles süsteemis on üks toiteallika poolustest või kolmefaasilise trafo neutraalpunkt maandatud. Elektriohutus ja töökindlus on kõige paremini tagatud maandamata süsteemis, sest selles on kaitseväikepinge ahelate pingealtid osad (s.o rikke korral voolu alla sattuda võivad osad) maast eraldatud, s.t pole ühendatud kaitsejuhtidega. Maandatud väikepingesüsteemi tuleb kasutada juhul, kui vooluahelas on seadmeid, mis vajavad talitlusmaandust, s.t maandust oma normaalseks tööks.
2 Eesmärk: Ohmi seaduse katseline kontrollimine (ahela osa kohta). 1.Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid. Jrk. Nimetused Tüüp Vahejaotus Süsteem Mõõtepiirkond 1. Voltmeeter ~ 0 60 V 2. Ampermeeter ~ 05 A 3. Lambid 12 V 25 W (või 40 W) 3 tk. (L1, L2, L3). 4. Juhtmed 7 tk. (1.5 mm2). Toiteallika klemmid L ja N emj. mõõtmiseks NB! Pinge ei tohi ületada lampidele lubatud väärtust. 2. Vooluringi skeem. ~ 0-5 L1 L2 L3 A ~ 0-60 V L ~ U=30 V N 3. Töökäik
Voolutugevus ahela lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega R ja pv-ne lõigu takistusega. E Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: I= E = U +U 0 = IR + IR0 = I ( R + R0 ) R + R0 Voolutugevus vooluringis on võrdeline toiteallika emj ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega. 13. Töö ja võimsus + ül 14. Kirchoffi esimene seadus Vooluahelasse ühendatakse tavaliselt palju tarviteid. Üks lihtsam näide on auto või mootorratas, mille rööbiti ühendatud generaatori ja aku klemmidele ühendatakse kõik elektritarvitid: lambid, klaasipuhasti mootor(id), küttekehad, helisignaal jne. Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks.
1.1). Sisendklemmidega ühendatakse signaaliallikas mille signaal vajab võimendamist. Väljundklemmidega aga ühendatakse see tarbija, millele antakse võimendatud signaal, milleks võib olla kas valjuhääldi, mingi relee mähis, mingi täiturmehhanismi juhtmähis jne. Nimetatud objektid on elektriliselt vaadeldavad takistustena ja seepärast me räägime üldistatult võimendi koormustakistusest. Võimendusprotsess toimub alati toiteallika energia arvel ja sellest seisukohast võiks võimendit vaadelda kui regulaatorit, mis reguleerib toiteallika energia andmist tarbijale kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendite analüüsi seisukohalt vaadeldakse aga võimendusprotsessi aseskeemide abil, kus alalispingelist toiteallikat isegi ei näidata, küll kajastuvad seal aga kõik muud elemendid, kaasaarvatud ka parasiitelemendid, mis mõjutavad signaali võimendust. Võimendeid liigitatakse mitme tunnuse alusel
1. ELEKTRITARVITITE ELEKTRIVARUSTUSE KATEKOORIAD I katekooria nende paigaldiste või tarbijate hulka kuuluvad metallurgia-, keemia- ja mäetööstuse ettevõtted, teatrid, kinod, klubid, haiglate operatsiooniruumid, raadiosidesõlmed, telefonijaamad, veevarustuse- ja kanalisatsiooniseadmed jne. Tarbijaid tuleb toita kahest sõltumatust toiteallikast (ühe toiteallika pinge kadumisel säilib teise toiteallika pinge), toitekatkestust võib lubada ainult automaatse reservtoite sisselülitamise ajaks. I katekooria erirühma sinna kuuluvad eriti tähtsad riigiasutused ning sõjalised ja tsiviilkaitse objektid. Nende toiteks tuleb ette näha lisatoidet kolmandast sõltumatust toiteallikast. II katekooria Sellesse katekooriasse kuuluvad masinaehituse ja kergtööstuse ettevõtted, õppe- ning lasteasutused jne. II katekooria tarbijaid ja paigaldisi on soovitav varustada kahest sõltumatust toiteallikast
EKSAMI KÜSIMUSED 1.n- tüüpi pooljuhis on enamuslaengukandjad-Elektronid 2. Tuntumad pooljuhtained on-Räni(Si),Germaanium(Ge) 3.Pooljuhtideks nim.aineid ,mille mahueritakistus on...-Väiksem kui metallidel ja suurem kui isolaatoritel. 4. Dioodi läbib vool kui tema anood on katoodi suhtes-Järjestikult Anood Katood 6. Dioodi pärisuunaline U/I tunnusjoon on 7.Toiteseadme väljundparameetrid on-Väljundpinge stabiilsus,suurim lubatud vool 8. Silufiltri põhiline ülesanne on-vähendada alaldist saadava pinge pulsatsiooni ehk lainelisust tarbija iseloomuga määratud tasemeni. 9. Trafo ülesanne toiteseadmes on-muuta vahelduvvooluvõrgust saadavat pinget sel määral,et väljundis saada nõutava suurusega alalispinget 10. Transistori 3 tööreziimi on-avatud,suletud ja küllastusreziim 11.Mitu siiret on transistoril-2 12.Suurima võimsusvõimenduse annab-ühise emitteriga lülitus 13.NPN tüüpi transistori kollektor ühendata...
...................................................lk.7 Sissejuhatus Madalpinge võrkude juhistiku süsteemide liigitus ja tähised on määratud rahvusvahelises standardis, mis kehtib ka Eestis. Süsteemid ise erinevad teineteisest kaitsejuhtide või maa omavahelisest kombinatsioonist ja kas juhistiku juurde kuuluvad pingealdid osad on maandatud kohapeal või ühendatud maandusega. Juhistikusüsteeme eristatakse kahe täheliste tähistega, millest esimene on toiteallika ja maa vahekorra tähis I, kui aga selle neutraal on maandatud, tähistatakse seda tähega T ning teisel kohal pingealtide osade kaitsejuhi ühendamisviisi tähistatakse T või N. Nendest kombinatsioonidest ongi kasutusel kolm standartset juhistikusüsteemi, mille tähised on nende tunnuste järgi IT, TT ja TN. Juhistikusüsteemi tähis TN jaguneb veel kolmeks alajuhtumiks: · TN-C, milles neutraal- ja kaitsejuht on ühendatud
Side labor 1 telefoni analoogliides aruanne (September 2015) Töö tegijate nimed: Mirell Krain - 143051 rühm IABB31 Töö tegemise kuupäev: Tue Sep 22 13:07:52 2015 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks. Telefoniliini on ühendatud eeltakistis väärtusega 50 oomi. Punktides 1, 2 ja 3 on mõõdetud voltmeetriga alalispinget terminalseadme rahuseisundis ja hõiveseisundid. Punktis V1 on mõõdetud telefonijaama toiteallika pinge U1. Pinge telefonil on mõõdetud punktis V2. Terminalseadme U1[V] U2[V] U3[V] seisund Rahuseisund 54.9 V 54.9 V 00.0 V Hõiveseisund 10.80 V 8.22 V 2.58 V Kontrollin vastavust: U1 = U2 + U3 54.9 V = 54.9 V + 00.0 V 10.80 V = 8.22 V + 2.58 V Valimistooni kestus: 7 sekundit. Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi.
voolu suurenedes on endainduktsiooni elektromotoorjõud suunatud teda tekitavale voolule vastu, mida näitab ka miinusmärk valemis. Joonisel on näidatud voolu muutus ajas sisselülitamise hetkest t1. Voolu vähendamisel või väljalülitamisel püüab endainduktsiooni elektromotoorjõud voolu säilitada. Lüliti avamisel ajahetkel t2 vähenevad vool ja magnetvoog nullini. Voolu muutumine indutseerib poolis endainduktsiooni elektro- motoorjõu eL , mis on toiteallika vooluga samasuunaline ning püüab takistada voolu vähenemist. Seepärast vool ei vähene hetkeliselt vaid eksponentsiaalselt, nagu näha järgneval joonisel. Ahela katkestamise hetkel on lüliti kontaktide vahel pinge U + eL , mis võib mitmekordselt ületada toiteallika pinge. Seetõttu võib lüliti kontaktide vahel tekkida kaarleek, mis ioniseerib õhu ja võimaldab pärast kontaktide avanemist voolu kestmist veel mõne hetke. Sädelemine või kaarleek kahjustab lüliti kontakte.
voolu suurenedes on endainduktsiooni elektromotoorjõud suunatud teda tekitavale voolule vastu, mida näitab ka miinusmärk valemis. Joonisel on näidatud voolu muutus ajas sisselülitamise hetkest t1. Voolu vähendamisel või väljalülitamisel püüab endainduktsiooni elektromotoorjõud voolu säilitada. Lüliti avamisel ajahetkel t2 vähenevad vool ja magnetvoog nullini. Voolu muutumine indutseerib poolis endainduktsiooni elektro- motoorjõu eL , mis on toiteallika vooluga samasuunaline ning püüab takistada voolu vähenemist. Seepärast vool ei vähene hetkeliselt vaid eksponentsiaalselt, nagu näha järgneval joonisel. Ahela katkestamise hetkel on lüliti kontaktide vahel pinge U + eL , mis võib mitmekordselt ületada toiteallika pinge. Seetõttu võib lüliti kontaktide vahel tekkida kaarleek, mis ioniseerib õhu ja võimaldab pärast kontaktide avanemist voolu kestmist veel mõne hetke. Sädelemine või kaarleek kahjustab lüliti kontakte.
Kõik see võib toimuda ilma inimesepoolse vahelesekkumiseta. Info edastamine toimub reaalajas ilma füüsilise ja optilise kontaktita. Tagid ehk raadiomärgid kujutavad endast liivatera suurust mikrokiipi koos antenniga. Kui kiip ise on imetilluke, siis antenn peab olema piisavalt suur, et tagil olevat informatsiooni oleks võimalik lugeda 3-4 m kauguselt. Tagid võivad olla tasapinnalised, kapseldatud plastikusse, kummisse ja olla lamineeritud. Aktiivsed tagid levitavad raadiolained oma toiteallika energia arvel. Toiteallika ressurss ulatub mõnest kuust kahe aastani. Aktiivsed tagid on võimelised kiirgama ja vastu võtma signaale jalgpalliväljaku suuruselt maa-alalt. Peamiseks kasutusvaldkonnaks on suuregabariidiliste ja väärtuslike objektide positsioneerimine reaalajas. Nii kasutatakse aktiivseid tagisid veoühikute (raudteevagunid, konteinerid, terilerid jne) asukoha kindlaksmääramiseks ja liikumise jälgimiseks.
Transistorid- pinge/vooluga tüüritav voolugeneraator. Bipolaarne transistor- vooluga tüüritav ja tarvitab ka seetõttu voolu. Väljatransistor- pingega tüüritav, ei tarvita põhimõtteliselt voolu. Liittransistorid: bipolaarne+bipolaarne=Darlington Väljatransistor+bipolaarne=IGBT Väljatransistor+väljatransistor=CMOS Väljundis on alati vool, mis sageli on vaja muuta pingeks. Transistorid toimivad aktiivse skeemielemendina ja võivad signaali toiteallika arvel mõjutada. Ühendamise võimalusi on kolm: 1.Ühise baasiga/paisuga(Uv>Us, faas ei muutu) 2.Ühise emitteriga/lättega (uv>us, iv>is, faasipööre) 3.Ühise kollektoriga/neeluga lüliti Peamised transistorit iseloomustavad parameetrid on: a.) Sisendtakistus (Rs) b.) Vooluvõimendus(iv/is ehk hfe või β (BPT) c.) Pingevõimendus(uv/us ehk Au) d.) Väljundtakistus (Rv) Bipolaarse transistori ehitus: Väli E ainult siirdealas
44. Schmitt’i triger OV baasil 45. Kahekordne ”T”-kujuline sild (ASK, FSK) 46. Lihtne lineaarse pinge generaator 47. Selektiivne võimendi 48. Siinusvõnkumiste RC-generaator (Wien'i sild + OV) 1 49. Siinusvõnkumiste tekitamise tingimused 50. Wien´i sild (ASK, FSK) 51. Alaldi induktiivne filter, tema kasutamisala 52. Alaldi mahtuvuslik filter, tema kasutamisala 53. Elektronaparatuuri toiteallika struktuurskeem 54. Kompensatsioon-pingestabilisaator (struktuurskeem, realisatsioon) 55. Lihtne pingekordisti (Latour'i skeem) 56. Ühefaasiline "0" - väljavõttega alaldi 57. Ühefaasiline poolperioodalaldi 58. Ühefaasiline sildlülituses alaldi 59. 2NING-EI loogikaelement (tähistus, tõeväärtuse tabel) 60. 2VÕI-EI loogikaelement (tähistus, tõeväärtuse tabel) 61. DTL-tüüpi loogikaelement (näit. 2NING-EI) 62. ESL-loogika 63
3 Võimendi muid parameetreid: sisendtakistus, väljundtakistus, amplituudi ja faasi sagedustunnusjooned e. karakteristikud, mittelineaarmoonutustegur, siirdetunnusjoon (impulssvõimenditel), signaali ja müra suhe, dünaamikaulatus, kasutegur. Pikkov lk 61 Võimendis toimub toiteallika energia muundamine väljundsignaali energiaks võimenduselemendi VE takistuse
hargnemispunkti kokku voolab, peab sealt samal ajahetkel ka ära voolama. Vastasel korral tekiks laengute kuhjumine või puudujääk, mis pole võimalik. 1.11 Kirchhoffi teine seadus Vooluringis toimivate elektromotoorjõudude summa on võrdne kõigi selle kontuuri takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga. E =I R 17 Seda võib vaadelda kui laiendatud Ohmi seadust. Ühe toiteallika puhul E I= , millest E = I R0 + I R , ehk R0 + R E = I R , mida eelmine valem väidabki. Toiteallikaid võib olla mitu, nagu on mootorrattal rööbiti ühendatud generaator ja aku. Seejuures tuleb arvestada märke: elektromotoorjõud suundub toiteallika negatiivselt klemmilt positiivsele, s.t. ühtib voolu suunaga vooluringis. Enamasti on vooluahelate elektromotoorjõud E ja takistused R teada, otsitavad on voolud ja pinged.
hargnemispunkti kokku voolab, peab sealt samal ajahetkel ka ära voolama. Vastasel korral tekiks laengute kuhjumine või puudujääk, mis pole võimalik. 1.11 Kirchhoffi teine seadus Vooluringis toimivate elektromotoorjõudude summa on võrdne kõigi selle kontuuri takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga. E =I R 17 Seda võib vaadelda kui laiendatud Ohmi seadust. Ühe toiteallika puhul E I= , millest E = I R0 + I R , ehk R0 + R E = I R , mida eelmine valem väidabki. Toiteallikaid võib olla mitu, nagu on mootorrattal rööbiti ühendatud generaator ja aku. Seejuures tuleb arvestada märke: elektromotoorjõud suundub toiteallika negatiivselt klemmilt positiivsele, s.t. ühtib voolu suunaga vooluringis. Enamasti on vooluahelate elektromotoorjõud E ja takistused R teada, otsitavad on voolud ja pinged.
hargnemispunkti kokku voolab, peab sealt samal ajahetkel ka ära voolama. Vastasel korral tekiks laengute kuhjumine või puudujääk, mis pole võimalik. 1.11 Kirchhoffi teine seadus Vooluringis toimivate elektromotoorjõudude summa on võrdne kõigi selle kontuuri takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga. E =I R 17 Seda võib vaadelda kui laiendatud Ohmi seadust. Ühe toiteallika puhul E I= , millest E = I R0 + I R , ehk R0 + R E = I R , mida eelmine valem väidabki. Toiteallikaid võib olla mitu, nagu on mootorrattal rööbiti ühendatud generaator ja aku. Seejuures tuleb arvestada märke: elektromotoorjõud suundub toiteallika negatiivselt klemmilt positiivsele, s.t. ühtib voolu suunaga vooluringis. Enamasti on vooluahelate elektromotoorjõud E ja takistused R teada, otsitavad on voolud ja pinged.
I = E / R + Ro Kus mõõtühikuteks on: voolutugevus – amper (A); elektromotoorjõud – volt (V); takistus ja elektromotoorjõu allika sisetakistus – oom (Ω). Veel selgituseks lisaks: Suletud vooluringi korral on vooluringis vool I ning see vool tekitab reaalse elektromotoorjõu allika sisetakistusel Ro, pingelangu ΔU. ΔU = I Ro Siit aga saab teha järelduse selle kohta,millega võiks võrduda klemmipinge toiteallika klemmidel. Kuna reaalse skeemi puhul kogu vooluringi moodustumisel langeb allika pinge U just selle pingelangu ΔU võrra, mis tekib kogu voolu I toimel allika sisetakistusel. U = E – ΔU Teisy Slavin MJ213 KASUTATUD KIRJANDUS: 1. http://helia.ee/andres2/?page_id=116 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Ohmi_seadus 3. http://www.pkpk
Valige üks: a. P = UI; b. W = I2RT c. I = U/R; d. R = UI; Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: I = U/R; Küsimus 21 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mis on elektripinge? Valige üks: a. elektrivoolu töö ühes sekundis. b. potentsiaalide vahe vooluahela osal. c. laengute hulk mis läbib juhet ühes sekundis. d. jõud, mis tekitab toiteallika klemmide vahele potentsiaalid vahe. Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: potentsiaalide vahe vooluahela osal. Küsimus 22 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mis on takisti? Valige üks: a. detail omades takistust. b. materjali keemiline omadus. c. materjali füüsikaline omadus. Tagasiside Teie vastus on õige.
kõikidele tasemetele ning peaks isoleerima taseme sellisel viisil, et tahtmatud tagasiside tsüklid nende vahel ei tekiks. Et elimineerida toite kõikumised, on võimalik komplementaarsuse tõttu transistorite tasemed tasakaalustada. Lampe on vaid ühte sugu, seega tasakaalustamisoperatsioon on palju keerulisem (viib diferentsiaalsete skeemide kasutamisele ning millel on omakorda lisaraskusi) kui transistoritel. Heli võimenduseks on raske välja tuua üldiseid väiteid toiteallika valimise kohta. Isegi ideaalse tasakaalu puhul võib tekkida intermodulatsioon - siis kui kasvu parameeter on tundlik pingele. Siit järeldub, et ka toiteallika valik ja konfiguratsioon on sama tähtsad kui võimendi disain. Filtrid ja eelvõimendid Ajalooliselt on suurem osa kommertshelivõimenditest sisaldanud keerukaid filtri- ja toonikohandamisskeeme, kuid neid oli vaja, sest tihti oli sisendsignaal ja kõlarid kehva kvaliteediga. Viimase kahekümne aasta jooksul on need hakanud kaduma
50. ebasümmeetrilisel koormusel? Liinipinge enamkoormatud faasis väheneb, vähemkoormatud faasis aga suureneb võrreldes nimipingega. Ühe faasi tarbija lühistamisel võrdsustub pinge selles faasis nulliga, ülejäänud faasides aga liinipingega. 51. 6.3.6 Mis on nihkepinge ja milliste punktide vahele see tekib? Neutraaljuhtme katkemisel nihkub võrgu neutraaljuhtmest eraldunud tarbijate neutraalpunkt ning pingestub toiteallika neutraalpunkti suhtes pingega UN, mida nimetatakse tarbija neutraalpunkti nihkepingeks. Pinge UN tekkimine on äärmiselt ohtlik, sest toiteallika neutraalpunkt on ühendatud maaga. 52. Millist tarbijate ühendust nimetatakse kolmnurkühenduseks? 53. Millist koormust nimetatakse sümmeetriliseks? 54. Milline on sümmeetrilise kolmnurkühenduse liini- ja faasivoolude vaheline seos? 55. Milline on ebasümmeetrilise kolmnurkühenduse liini- ja faasivoolude vaheline seos? 56. 8.3
Umax = 10V U1 := 10 -3 U2 := 45 10 D := 20 log U1 D = 46.936 U2 7. Jälgisime täisnurksignaali moonutusi ülekandel. Selleks seadsime generaatori väljundsignaali kujuks nelinurksignaali sagedusega 100 Hz, hiljem 1 kHz. Pidime võrdlema saadud signaali teoreetilisega. Nagu näha, pole täisnurksetest signaalidest eriti midagi alles. 100Hz puhul võib seda seletada sellega, et saatja ja vastuvõtja toiteallika enda sagedus moonutavad juba saadetavat sagedust. 100mV juures ei jõua isegi põhisignaal kohale, vb. 3. harmooniline. 1000Hz puhul näeme peaaegu puhast siinust. Jah. Kokkuvõte Antud töö käigus õppisime tundma raadiosaatjate ehitust, nendega töötamist ja signaalide edastamist. Kontrollisime saadud tulemusi ostsillograafil ja muutsime välja saadetud signaale.
mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest Tagasiside- nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavat esimest suurust Elektromagnetilise induktsiooni nähtus-magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja Induktsioonivool- juhtme liikumine magnetväljas tekitab juhtmesinduktsioonivoolu, mille suund on vastupidine mootori korral toiteallika poolt tekitatud voolule Pööriselektriväli- tekkiv elektriväli ei ole potentsiaalne, tema jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised Elektromotoorjõud- võrdne kõrvaljõudude tööga Ak ühikulise suurusega laengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist ϐ=Ak/q Induktsiooni elektromotoorjõud- kui induktsioonivool viib positiivse ühikulise laengu üks
Lüliti eeliseks võrreldes pidevatoimelise regulaatoriga, nt. reguleeritava takisti või võimenditalitluses transistoriga, on väiksem energiakadu (joonis 4.12). Ud i1 RL R ir i2 Ud i1 RL i2 a) b) Joonis 4.12. Koormuse pinge ja voolu reguleerimine: a) reostaadiga, b) lülitiga Koormuse RL pinge ja voolu reguleerimisel reostaadiga R jaguneb toiteallikast tarbitav vool regulaatori ja koormusvooluks i1 = ir + i2. Kui reguleerida koormuse pinget pooleni (q = 0,5) toiteallika pingest, on regulaatori poolt tarbitav võimsus võrdne koormusele langeva võimsusega, s.t. pool tarbitavast energiast läheb kaduma regulaatoris. () ( ) ( ) 2 2 2 2 2 2 2 1 reg 1 r r 1 =−++=−+= Lr iRiRqiiRqiRqiRqP . (4.1) Sama võimsusbilanss kehtib ka siis, kui regulaatorina kasutatakse pidevtalitluses transistori. Järelikult, võimsuse (s.t. pinge ja voolu) pidevatoimeline reguleerimine sobib vaid juhul kui tarbitav võimsus on väike ning sellest
RE=Rg(U/Ug-1). Tähistame U/Ug=n, saame RE=Rg(n-1). Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutava eeltakisti takistus oleks n-1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. Selleks peame mõõtma galvanomeetri sisetakistust. Galvanomeetriga lülitame järjestikku kaks takistusmagasini R1 ja R2. Esialgu olgu R1 ja R2 takistus 0 oomi s.o. kõik takistusmagasini dekaadid on nullis. Reguleerime toiteallika pinge selliseks, et galvanomeetri osuti oleks viimasel jaotisel s.o. galvanomeetrit läbib läbib vool Ig. Märgime üles voltmeetri näidu. Seejärel suurendame dekaadide kaupa, suurimast dekaadist alates R1 ja R2 takistust seni, kuni galvanomeetrit läbiv vool väheneb kaks korda, s.o. galvanomeetri osuti asub skaala keskel. Seejuures ei tohiks voltmeetrinäit muutuda. Kui see aga veidi muutus, siis tuleb pinge reguleerida endiseks ja täpsustada R2 väärtust.
muutumatu pingega. Väljundpinge püsib paigas, kuna baasivool oli paigas. Järelikult ei muuda sisendpinge suurem kõikumine skeemi väljundpinget. Loomulikult töötab asi teatud piirideni: sisendpinge peab olema kõrgem stabilitroni tööpingest (ntx. 12V) vähemalt 3V võrra, sest niipalju kaob ära transi enese sisemisel takistusel. Kui paralleelselt stabilitroniga ühendada potekas ja transi baas ühendada pote liugkontaktiga, saame reguleeritava väljundpingega toiteallika. 2. näide. 2 transiga annab teha helisignaali generaatori. Joonisel näidatud lülitust kutsutakse multivibraatoriks. Väljundsignaal on 4-nurkne impulss, seega töötavad transid antus skeemis LÜLITIREZIIMIS (kinni ja lahti). Genereeritava heli sagedus sõltub takistitest R2 ja R3 ning kondedest C1 ja C2. Kui R2&R3 plussjuhtme poolsed otsad ühendada kokku ja siis läbi pote toitesse, saab vingumise kõla (sagedust) sujuvalt reguleerida.
signaaliga. ULN2003 APG on 7st NPN avatud kollektori ja ühise emitteriga darlingtonpaarist koosnev integraal- lülitus, mille väljundvoolutugevus on maksimaalselt 500 mA, väljundpinge kuni 50 V ning väljunditel on integreeritud dioodid, mis võimaldavad lülitust kasutada näiteks induktiivahelates. Antud ülesande jaoks ühendame mootori toiteallikaga ning kasutame NI ELVISmx Instrument Launcheri VPS-i ja ostsilloskoopi Kasutades manuaalreziimi, muudame toiteallika pinget. Pinge tõustes mootori pöörlemissagedus kasvab, pinge langedes kahaneb. Mootori ühe täispöörde puhul suutsime ostsilloskoobilt tagasisideahela signaalist lugeda 15 täisvõnget. Kasutades ostsilloskoopi mõõtsime mootori tagasisideahela signaali sagedust ja amplituudi toitepingel 1 - 12 V, ühe voldise sammuga. Pinge (V) Sagedus (Hz) Amplituud (V) 1 ? 0,003 600
Stabiliseerimata alaldi silufiltri kondensaatori mahtuvus tuleb valida madalamast helisagedusest ja lubatavast võrgusagedusliku müra tasemest lähtudes, see on tavaliselt piirides 5000...10 000 mikrofaradit või veelgi rohkem. Stabiliseeritud alaldi ei vaja suure mahtuvusega filterkondensaatoreid väljundis. Stabilisaator halvendab kogu toiteploki kasutegurit võrreldes stabiliseerimata toitega. Võimsusvõimendi kahepolaarse toiteallika ühepoole pinge E sõltuvalt nimiväljundvõimsusest Pn ja kõlari nimitakistusest Rk peab olema stabiliseeritud alaldi korral E = 2 x (ruutjuur Pn x Rk) ja stabiliseerimata puhul Est = 2,5 x (ruutjuur Pn x Rk). Ühest allikast toidetava võimendi toitepinge peab olema eeltoodud valemitega arvutatust 2 korda kõrgem. Väljundaste mille kummaski õlas on vaid üks transistor võib anda koormusele arvutatud väljundvõimsuse
3. potentsiaaliühtlustusega; 4. tugevdatud kaitseisolatsiooniga; 5. kaitseeraldusega (põhineb eraldustrafode kasutamisel pistikupesade toiteks väikese võimsusega käsitarvitite korral); 6. kasutuspaiga isoleerimisega (peab takistama selliste osade puudutamist, mis põhiisolatsiooni riknemisel võivad omandada erisuguse potentsiaali). Kaitsemaandamine Esmaseks kaitseviisiks puutepinge eest on elektriseadme pingealdiste osade ühendamine eraldi kaitsejuhi (PE) abil toiteallika (trafo) maandusega lähimas jaotuskilbis. Eeldab maanduri ja kaitseseadme (kaitselüliti või kaitsekorgi) olemasolu. Enimkasutatavateks kaitseseadmeteks madalpingepaigaldistes on: sulavkaitsmed (kaitsekorgid), liigvoolukaitselülitid (automaatlülitid), rikkevoolukaitselülitid. Ruumide liigitus juhistiku ümbrusolude arvestamiseks: 1.kuivad, kui õhu suhteline niiskus G 60% , 2. niisked, kui = 60...70% (kelder, vannituba ,WC jms), 3.rõsked, kui > 75% , 4
Pooljuhtlüliti oleku muutumine toimub hetkeliselt. Nii toite- kui ka koormusahel koosnevad aktiiv-induktiivtakistustest ja elektromotoorjõu allikatest. Lüliti ahelasse, toite ja koormuse vahele lülitatakse tavaliselt ka LC-filter, mis vähendab lüliti poolt tekitatud kõrgsagedusliku pulsatsiooni mõju toiteahelale (toitevõrgule). Pooljuhtlülitit juhitakse pulsilaiusmodulatsiooni põhimõttel (vt. p. 4.1). Kui PL on sisse lülitatud ja toiteallika emj on suurem kui koormuse vastu emj. (mis oli ühekvadrandilise muunduri talitluse puhul eelduseks), siis tekib koormuses positiivne vool (kontuur 1) id2 = id1, sest dioodil VD on vastupinge ja diood voolu ei juhi. Voolu kasvamise kiirus on määratud pinge ja ahela aktiiv-induktiivtakistustega. Ahela väljalülitamisel vool läbi PL katkeb. Samas ei saa induktiivsust sisaldava koormusahela vool muutuda hetkeliselt nulliks, sest induktiivsuses salvestatud energia ei kao ja see tuleb muundada
Võib sisaldada tööjuhte, kaitsejuhte, lülitus-ja muid elemente. Peavooluahel vooluahel, mis sisaldab elektrienergia tootmist-, muundamist-, jaotamis- või tarbimiseadmeid Abivooluahel- juhtimis-, blokeerimis-, signalisatsiooni, mõõte- vms lisaotstarbeline ahel Jaotusvooluahelad ehk jaotusliin vooluahel mis toidab jaotuskeskust või rühmakeskust Lõppvooluahel ehk tarvitiliin toidab vahetult tarvitit või pistikupesa Rikkesilmus toiteallika faasimähisest, töö- ja kaitsejuhist, maanduspaigaldisest ning vooluahela osa kuni kere- või maaühenduse kohani Arvutuslik ehk normaaltalitusvool- vool, millele vooluahel on normaaltalitusel ette nähtud, tähis: IB Kestvalt lubatud vool suurim vool, millega võib juhti etteantud oludes koormata, ilma et juhti temt ületaks kestvalt lubatut, tähis IZ Liigvool- kestvalt lubatudst oluliselt suurem vool millel võivad sõltuvalt tema kestvuselt olla või mitte olla ohtlikud tagajärjed
kommutaatormootoriteks. Kõige enam on levinud jadaergutusega kommutaatormootorid. Vahelduvvoolu toite korral tekib mootori magnetahela massiivsetes osades suur soojuskadu ning avaldub ergutusmähiste suur induktiivtakistus. Masina omaduste parandamiseks koostatakse ta kere ja poolused ning ankur elektrotehnilisest lehtterasest stantsitud lehtedest. Eelised asünkroonmootori ees: kiirema käiguga, mis pole seotud kiire toiteallika sagedusega. Kompaktsus kasutatakse pealmiselt reduktori korral. Tänu sellele on suur käivitusmoment. Koormuse kasvu korral puhul, siis kui toitepinge on sellel puhul muutumatu, vähenevad hiljem automaatselt ja võrdeliselt seal olevad pöörded praktiliselt nullini ja hiljem suureneb automaatselt selle moment. Mootoril on peamiselt pehme mehaaniline tunnusjoon. Moment on tavaliselt võrdeline ja pöörded on põhiliselt pöördvõrdelised võlli koormusega ehk tarbitava võimsusega.
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 4 OT KOMPENSATSIOONIMEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Galvaanielemendi elektromotoorjõu Mõõteskaalaga potentsiomeeter, nullgalvanomeeter, määramine. pingeallikas (alaldi), uuritav galvaanielement, normaalelement, lülitid. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Kompensatsioonimeetodit kasutatakse potentsiaalide vahe ja elektromotoorjõu (emj, ε) määramiseks. Pinge UAB vooluahela lõigul AB on võrdne selle lõigu otste potentsiaalide vahe ( ) ϕ A−ϕ B ja lõigul mõjuva emj algebralise summaga: UAB = ϕ A−ϕ B+ ε. (1) Kui ahelalõik ei sisalda emj allikat, siis UAB =ϕ A−ϕ B ....
korstnad, kuid mille kõrgus on kuni 4 rida tankid. Salvestatud ehitustööplatsidel balloonid tuleb hoida ajutise laohoone transmissioonikoefitsiendiga materjali. Silindrite gaasid-asendajad on värvitud punased ja töötab vastavalt suru-või vedelgaas balloonides ravi. Ladustamise ja hoolduse ajal ärge jätke balloonid, mille gaasiküte, sest see viib rõhu tõus neid ja võib põhjustada plahvatuse. Tööohutus kaare keevituses: Elektrilöögi. Kasutatud Kaarkeevitusseadmete toiteallika pinge jõude kestab 45-80 alusel alalisvoolu 55 75, voltides 180 200 plasma lõikamine ja keevitus. Seetõttu on toiteplokid on varustatud automaatsüsteemidele AC 0,5... 0,9 kaar purunemine. Inimese keha on oma vastupidavust ja seetõttu ohutu pinge pinge on üle 12 millessegi. Töötades otsekontaktis metallpindadele, järgida järgmisi ohutusnõudeid: Usaldusväärse isolatsiooni kõik tokopodvodâŝih juhtmed toide ja keevitus kaar
1. Elektrivälja potentsiaal, pinge, elektromotoorjõud. Elektrivälja punkti potentsiaal on mingisse punkti paigutatud positiivse ühiklaengu q potentsiaalne energia, mis tekib, sest ta võib hakata väljajõu mõjul liikuma, mille puhul see jõud teeb tööd. Pinge – elektrivälja kehe punkti vaheline pinge on suurus, mida mõõdetakse tööga, mis kulub positiivse ühiklaenug ühest punktist teise üleviimiskeks. U=A/q Elektromoroorjõud on mitteelektrivälja mööduks; toiteallika kogupinge. Elektromotoorjõud on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud on võrdne potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel välise ahela puudumisel. 2. Elektrivool: ühik, suund, valem Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine. Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud aineosakeste suunda, ehk elektroonide liikumise vastassuunda. Ühik= 1A; valem: I=Q/t (Q-elektrihulk; t-aeg) 3
Tõstemasinad. Kordamisküsimused. 1. Tungraua kasutusala ja liigitus ning käepidemele rakendatava jõu ja lasti tõstmise vaheline seos. Tungraud võimaldab lasti ümber paigutada horisontaal-, kald- või vertikaalsuunas mööda sirgjoonelist trajektoori. Lastide ruumiline ümberpaigutamine on sellele kättesaamatu. Liigitatakse tööpõhimõtte järgi: 1. Mehhaanilised, tõstemehhanismi alusel a) kruvitungrauad b) hammaslatt tungraud 2. Hüdraulilised, toiteallika järgi a) käsipumbaga b) elektriajamiga pumbajaamaga c) sisepõlemismootoriga pumbajaamaga ja kontr. lahenduse järgi a) ühesilindrilised b) teleskoopilised c) membraan-tüüpi d) hüdromehhaanilised 3. Pneumaatilised 4. Käsiajamiga 5. Mehhaanilise jõuallikaga. Kruvitungraual lähtudes eeldusest, et käepidemele rakendatud jõu P poolt sooritatud jõud peab olema võrdne jõukruvi poolt lasti Q tõstmisel sooritatud tööga, väljendub nende vaheline seos P2pR=Qs1/h
Parasiitne tagasiside võib tekkida võimendites mitmesugustes parasiitahelate kaudu teda ei ole tavailiselt seadme kavandamisel võimalik täpselt ette ennustada ja tema toime ilmneb seadme esimeste eksemplaride valmimiselt ja katsetamisel. Parasiitne tagasiside võib tekida ahelate vaheliste (juhtmeliste vaheliste) mahtuvuste kaudu, trafode puistemagnetvoogude toimel, kui näiteks väljundtrafo kiirgab ümbritsevasse ruumi signaali sagedusega magnevoogu või ühise toiteallika sisetakistuse kaudu, kui sellest toiteallikast toidetakse mitmeastmelist võimendit. On ilmne, et paljudel juhtudel parasiitse tagasiside tekimine sõltub lülitus elementide vastastikusest asendist. Üldreeglina on parasiitse tagasiside tekimise oht seda suurem mida kõrgem on signaali sagedus. Joonis 2.7.1 Kui meil on kaks juhet mis paiknevad lähestiku ja nende vahel on parasiit mahtuvus C0 siis vahelduvoolulise signaali korral läheb osa esimese juhtme voolust
või 0,5 sekundiga. Sama kaua kestab ka tühjakslaadimine. 68 5.7 Elektrivälja energia Kondensaatori laadimisel muundub toiteallikast saadavast energiast osa takistis R soojuseks, osa salvestub kondensaatori elektriväljas. Laadimise käigus kondensaatori laeng kasvab võrdeliselt pingega, sest Q =CU. Elektriväljas tehtud töö võrdub laengu ja pinge korrutisega: A= Q U . Laadimisprotsessi vältel kondensaatori pinge muutub nullist kuni toiteallika pingeni. Keskmine pinge võrdub siis poole lõpp-pingega. Järelikult on laetud kondensaatori energia U We = A = Q . 2 Et Q =CU , siis elektrivälja energia CU 2 We = 2 We elektrivälja energia dzaulides (J) ehk vattsekundites (Ws) C mahtuvus faradites (F) U pinge voltides (V). Niisama suur energia muundub takistis R soojuseks: QU QU Wsoojus = W We = Q U = .
või 0,5 sekundiga. Sama kaua kestab ka tühjakslaadimine. 68 5.7 Elektrivälja energia Kondensaatori laadimisel muundub toiteallikast saadavast energiast osa takistis R soojuseks, osa salvestub kondensaatori elektriväljas. Laadimise käigus kondensaatori laeng kasvab võrdeliselt pingega, sest Q =CU. Elektriväljas tehtud töö võrdub laengu ja pinge korrutisega: A= Q U . Laadimisprotsessi vältel kondensaatori pinge muutub nullist kuni toiteallika pingeni. Keskmine pinge võrdub siis poole lõpp-pingega. Järelikult on laetud kondensaatori energia U We = A = Q . 2 Et Q =CU , siis elektrivälja energia CU 2 We = 2 We elektrivälja energia džaulides (J) ehk vattsekundites (Ws) C mahtuvus faradites (F) U pinge voltides (V). Niisama suur energia muundub takistis R soojuseks: QU QU Wsoojus = W – We = Q U – = .
Voolutrafoga ühendamiseks ettenähtud ampermeetri skaala on gradueeritud teatava standardse voolu mõõtepiirkonna järgi ning skaalale on märgitud vajaliku voolutrafo nimivoolude suhe (näit. 50/5). Joonis 1.3. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine voolutrafoga Voolu mõõtmiseks kasutatakse laialdaselt ka voolutange (ampertange), mille abil saab mõõta voolutugevust juhtmeid katkestamata, Voolutangidega mõõtmisel tuleb jälgida, et mõõteriista toiteallika pinge oleks normikohane (seda näitab vastav indikaator mõõteriista displeil), et mõõteriist oleks nullitud (eriti alalisvoolutangide puhul, millel puudub automaatne nullimine) ja et mõõtepiirkond oleks õige. Pinge mõõtmiseks kasutatakse voltmeetrit, mis alati lülitatakse mõõdetava vooluringiga rööbiti (joon. 1.4). Voltmeeter on suhteliselt suure sisetakistusega mõõteriist, mistõttu sobiva
4.11.). . K K K E E 49 E B B B IC IC IC IB IB E/RC R C +E IC IB U CE IC UCEsat E UCE IB4 IB3 IB2 IB1 IB0 Küllastusreziim Aktiivreziim Sulgereziim B A IB JOONIS 4.11. : Toodust näeme, et kui baasi vool on null, on transistor praktiliselt suletud, sest teda läbib ainult väga väike kollektorsiirde algvool I , ning kollektori ja emitteri vaheline pinge co võrdub praktiliselt toiteallika (pingega. Selline reziim on koormussirge punktis A. ja seda nimetatakse sulgereziimiks (cutoff region) Suurendades sisendvoolu, hakkab suurenema (algul mittelineaarselt, hiljem lineaarselt) ka kollektorvool, nüüd oleme lineaar- ehk võimendusreziimis (active region) ,mis ulatub kuni pumtini B, millest alates 50 sisendvoolu suurendamine enam kollektorvoolu suurenemist ei põhjusta. Nüüd oleme saavutanud küllastusreziimi . Nimetatud reziimid on näha ka joonisel.4.12. Lineaar
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
