Väärtuse "17" saabumisest loenduri väljundisse teatav indikaator omandab kuju: "17" Q0 & Q4 Et loendurit pärast sisendisse kahendvektori "10001" saabumist nullida, pean järgmise tagafrondi saabumisel genereerima väärtused "0" sisendeisse Q 4 ja Q1, kuna kümnendarvu "18" kujutab vektor 10010. Loenduri kombinatsioonskeem, realiseerituna JK trigeritel.. kokku 5 trigerist koosnev ahel: "17" & . Q4 . Q3 . Q2 . Q1 . Q0 TT TT TT TT TT
0,1,2,3,4,5,6,7,8,9,a,b,c,d,e,f. Binaarkoodile vastavad olekud on järgmised: Binaarkoodi summeerimisel alustame reeglina kõige vähem tähtsamast bitist ai , mis on kõige parempoolne bitt ning lõpetame kõige suurema tähtsusega bitiga, kõige vasakpoolne bitt. Nt binaarkoodile 1100 vastab kümnendarv 12, mis on digitaalsel ekraan-indikaatoril tähisega ,,c". 1 23 1 22 0 21 0 20 8 4 0 0 12 Skeem. Töö põhimõte. Antud elektroonika skeem koosneb neljast JK trigerist (JK flip-flop), neljast valgusdioodist (LED probe), lülitist (switch), takistusest (resistor), maandus (ground), 4 sisendilisest NING lülitusest ja vooluallikast (VCC). Jadamisi ühendatud JK triger koosneb 5'st sisendist (set, reset, J, K ja clock) ja 2'st väljundist Q ja inverteeritud Q ( Q ). Triger töötab valemi põhjal: Q järgmine J Q K Q Meie sisendid J ja K on alati väärtusega 1, andes signaaligeneraatoriga sisendimpulsse hakkavad väljundid Q ja Q vaheldumisi töötama
oma endise oleku. Kui mõlemasse sisendisse antakse korraga signaal 1, muutuvad nii otsene kui ka inverteeritud väljundsignaal määramatuks, mistõttu niisugune signaalikombinatsioon pole lubatud. RS-trigereid nimetatakse ka seadesisenditega trigeriteks. Kui kasutada JA-EI elementidel baseeruvat RS-trigerit, siis on vahe selles, et aktiivseks nivooks on 0 ja pasiivseks nivooks on 1. 6.5 Sünkroonne RS-triger Sünkroonne ühetaktiline RS-triger erineb asünkroonsest trigerist selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlail sünkroimpulssidega määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroniseerimissisend C (clock). Trigeril võivad olla korraga nii sünkroonsed kui ka mittesünkroonsed sisendid. Sünkroniseeritud infosisend toimib hetkel, mil saabub sünkroniseerimissignaal. 6.6 Sünkroonne kahetaktiline RS-triger Kahetaktiline RS-triger koosneb kahest järjestikku lülitatud ühetaktilisest trigerist.
käskudega. Selleks on pordid ühendatud ka protsessori aadressi- ja juhtsiiniga. Lugemis- ja kirjutamiskäsu ajal määrab aadressisiinil olev kood (aadress) pordi (täpsemalt pordi registri), millega operatsioon toimub. Kuna protsessoriga ühendatavad sisend-väljundseadmed on väga erinevad, kasutatakse ka väga erinevaid porte. Üldiselt on lihtsamal seadmel ka lihtsam port. Näiteks üksikul valgusdioodil piisab pordiks ühest trigerist. Trigeri sisendiks on andmesiini üks järk. Trigeril on oma aadress, st aadressidekooder, mille väljund lubab sellesse trigerisse salvestada ainult vastava aadressiga kirjutamiskäsu ajal. Trigeri väljundis on kas otse või läbi transistori 8 valgusdiood. Kui trigeri aadressil väljastada niisugune bait, kus trigeri sisendiga ühendatud järgu väärtus on 1, siis käsu täitmise tulemusel läheb triger olekusse 1 ja trigeri väljund
ilma spetsiaalse sünkrosisendita. Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR-triger: Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. Kui C sisend ei ole aktiivne, säilitab vana oleku, on avatud kuni C sisendil on kõrge nivoo. JK-triger(Jump Key) Käitumiselt sarnane SR-trigeriga, mõlema aktiivse nivoo puhul eelmise oleku inv. MS-triger(Master Slave) Kahetaktiline triger koosneb kahest identsest trigerist, mida juhitakse erinevate sünkrosignaalidega läbi EI-elemendi. Korraga saab avatud olla vaid üks pool trigerist, lahendab mitmekordsete ümberlülitumiste probleemi. D-triger(Delay) Potentsiaaliga : saab realiseerida potentsiaaliga SR-trigeri baasil. S- ja R- ühendatakse kokku EI-elemendi kaudu. ,,Väljund võtab sisendis oleva väärtuse, kui sünkrosisend lubab."
42. Kirjelda T-trigeri tööpõhimõtet? Seega kui T = 0, siis ta säilitab oma hetke oleku ning kui T = 1, siis ta pöörab oma hetke oleku ümber. See toimub rising_edge korral. Kasutatav D-triger on positive_edge! 43. Kirjelda JK-trigeri tööpõhimõtet? • Kasutab samuti D-trigerit, kuid omab kahte sisendit J ja K. • D-trigeri sisend D = JQb + !KQa ehk D = J!Q + !KQ. • Seega on tegu kombinatsioonist SR ja T-trigerist. Käitub kui SR- triger (J = S ja K = R), kui J != K != 1. Kui J = K = 1, siis töötab kui T triger. 44. Toodud on argumentide aegdiagramm asünk. SR-/ sünkroonse SR-/ MS-/ T-/ JKtrigeri/ registri või loenduri kohta. Joonista väljundite aegdiagrammid. 45. Milliste trigerite ja kas järjestikku või paralleelselt ühendamisel saame ühe bitise sisendi ja - väljundiga, sünkroonse, paremale nihutava registri? D-trigerid, järjestikku ühendatud 46. Lõplik olekumasin
väärtustest. 2) MS-triger (Master Slave) Master ja slave pool. Aitab lahendada probleeme tagasidega tekkivaid probleeme, nt sünkrosisend on aktiivne ja triger avatud, siis võib ümberlülitumist toimuda mitu korda, sest väljundi uus väärtus jõuab tagasiside kaudu sisendisse ja põhjustab uue ümberlülitumise. Kahetaktiline MS-triger aitab tagada trigeri ühekordse ümberlülituse. Kahetaktiline triger koosneb kahest identsest trigerist Master ja Slave, mida juhitakse erinevate sünkrosignaalidega läbi EI- elemendi. Korraga saab avatud olla ainult üks pool trigerist. Kahetaktilisel trigeril on C = 1 puhul avatud ainult Master pool ja C = 0 puhul lülitub Slave peale. See väldib Master trigeris muutust ehk ei toimu mitmekordset ümberlülitumist. 3) D-Triger (Delay) Potensiaaliga sünkroniseeritav D-Triger (D Latch) D-
1(0) D kus abitriger on infosäilitajaks ja peatriger C C infovastuvõtjaks, siis arvestab nii 1(0) K sisendsignaalidega kui ka abitrigeri 1 väljundsignaalidega. JK-trigerist on võimalik 1(0) saada D-trigerit. D-triger on JK-trigeri baasil. 5.4.2. T-triger ehk loendustriger Digitaaltehnika konspekt 28 T-trigeri saab kahest RS-trigerist. Kui impulss tuleb sisendisse T, siis saab T1 sisend 0(1) 0(1) S 0(1) 1 S TT J
kus abitriger on infosäilitajaks ja peatriger C C infovastuvõtjaks, siis arvestab nii 1(0) K sisendsignaalidega kui ka abitrigeri 1 väljundsignaalidega. JK-trigerist on võimalik 1(0) saada D-trigerit. D-triger on JK-trigeri baasil. 5.4.2. T-triger ehk loendustriger T-trigeri saab kahest RS-trigerist. Kui impulss tuleb sisendisse T, siis saab T1 sisend 0(1) 0(1) S 0(1) 1 S TT J
Digitaalarvuti komponendid RS Trigerid RS triger võib olla koostatud ka NING-EI elementide baasil kuid siis on olekutabel vastupidine ja sisendsignaalide keelatud kombinatsiooniks on R=0 , S=0. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 88 instituut. 44 Digitaalarvuti komponendid RS Trigerid Sünkroontriger koosneb juhtlülitusest ja RS trigerist. DD1 DD3 S Q C DD2 Q R DD4 Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 89 instituut.
0 1 1 0 Asünkroonne 0 1 0 0 RS-triger 1 0 1 1 1 0 0 1 1 1 1 x 1 1 0 x S R Qn Qn+1 0 0 1 1 0 0 0 0 0 1 1 0 Sünkroonne 0 1 0 0 RS-triger 1 0 1 1 1 0 0 1 1 1 1 x 1 1 0 x D-triger e. nihketrigeri võib saada sünkroonsest RS-trigerist, kui selle ühte sisendisse anda D-signaal ja teise s inverteeritult. D-trigerit kasutatakse ainult sünkroonsena. Seepärast on tal taktimpulsside sisend C ja juhtimise väljundsignaal on taktil n+1 sama, mis oli trigeri sisendis eelmisel taktil: Qn+1 = Dn . Seega viitab D-triger tema sünkroniseerimistakti võrra. Tüüp Olekutabel Tingmärk Skeeminäide Dn Qn Qn+1 0 0 0 D-triger 0 1 0 1 0 1 1 1 1
Otsene väljund seatakse olekusse 0, kui sisendisse R (reset) antakse signaal 1. Juhul kui sisendite S ja R signaalid on 0-d, säilitab triger väljundis oma endise oleku. Kui mõlemasse sisendisse antakse korraga signaal 1, muutuvad nii otsene kui ka inverteeritud väljundsignaal määramatuks, mistõttu niisugune signaalikombinatsioon pole lubatud. RS-trigereid nimetatakse ka seadesisenditega trigeriteks. Sünkroonne ühetaktiline RS-triger erineb asünkroonsest trigerist selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlail sünkroimpulssidega määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroniseerimissisend C (clock). Trigeril võivad olla korraga nii sünkroonsed kui ka mittesünkroonsed sisendid. Sünkroniseeritud infosisend toimib hetkel, mil saabub sünkroniseerimissignaal. Kahetaktiline RS-triger koosneb kahest järjestikku lülitatud ühetaktilisest trigerist.
Asünkroonse trigeri puhul muutub väljundi väärtus sisendite väärtuste muutuste järgi. Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR : Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1, sest otseväljund ja inversiooniväljund ei saa olla võrdsed. MS-TRIGER (Master Slave) MS-Triger on kahetaktiline triger, mis lahendab tagasisidega tekkinud probleeme. Kahetaktiline triger koosneb kahest identsest trigerist Master ja Slave. D-TRIGER (Delay) data 1 infosisend, väljundis kordab sisendi signaali, aga sünkroimpulsi võrra hiljem, saab säilitada lühiajaliselt infot. D trigeril on kaks sisendit – D andmesisend ja C clock sisend. Niikaua kui C=0, säilitab triger oma väärtust. Kui C=1, siis antakse trigerile D väärtus, kas 0 või 1, oleneb D väärtusest. Seega säilitab D triger oma väärtust seni kuni tuleb uuesti clock sisendisse1
001 110 loendur loendab ükskõik 010 101 kumba pidi. 111 000 Loendurid võivad olla: Asünkroonsed muudavad olekut kohe info muutusel, trigerid lülitavad järjestikku. Sünkroonsed trigerid lülituvad kõik korraga. Asünkroonne summeeriv kahendloendur. (RIPPLE COUNTER, ) Kõige lihtsam "T" -trigerite alusel. Teeme ,,T"-trigerit ,,JK"- trigerist. Selleks sisenditele ,,J" ja ,,K" anname pidevalt ,,1". 180 NB! Asünkroonne loendur annab väljundil vale infot niikaua, kuni kõik trigerid pole ümber lülitunud. Lähteseis: 0111 0110 0100 0000 1000 lõppseis. Asünkroonne lahutav loendur. 181 Sünkroonloendur (paralleelne ülekanne) 1) Sisendimpulss saabub korraga kõigi trigerite ,,T"- sisendile. 2) Noorim triger peab alati ümber lülituma.
Avatud, kuni C-sisendil on kõrge nivoo (H). - MS-triger – loogikaskeemides võib tekkida probleeme tagasisidega e trigerite sisendite väärtused võivad oleneda ta eelmisest olekust läbi välise kombinatsioonskeemi. Toimub pidev ümberlülitamine (vajalik ühekordne). Probleem lahendatakse kahetaktiliste trigeritega. Koosneb kahest identsest trigerist (master ja slave), mida juhitakse erinevate sünkrosignaalidega läbi ei-elemendi. Väljundi muutus ei saa enam muuta esimese trigeri olekut. - D-triger – võtab sisendis oleva väärtuse, kui sünkrosisend seda lubab. Kui C = 0, siis säilitab triger eelmise väärtuse. Kui C = 1, võtab triger sisendi väärtuse. Võib olla ka madalaktiivne.
ühesugused, kuid see ei ole lubatud.SR trigereid on võimalik konstrueerida kasutades nii VÕI (or)või JA (and) elemente viimase puhul on tegemist S ja R sisendite näol tegemist nende inversiooniga ja ka tõeväärtustabel on vastupidine. · JK-triger suurim erinevus SR trigerist seisneb selles, et lubatud on ka mõlema sisendi väärtustamine 1-ks sellisel jul on väljundiks eelneva oleku vastasolek. · T-riger omab vaid ühte infosisendit. Iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks. · D (delay) triger - 1 infosisend, väljundis kordab sisendi signaali, aga sünkroimpulsi võrra hiljem, saab säilitada lühiajaliselt infot. Kui trigeri oleku muutmine toimub kasvõi ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimis
Lihtsaimaks näiteks on mittereversseritava asünkroonmootori juhtimisskeem, kusjuures mootor on kaitstud lühise eest sulavkaitsmetega F1...F3 ja ülekoormuse eest bimetalltermoreleega F4. Asünkroonmootori kontaktjuhtimisskeemi on kujutatud joonisel 2.5.a ja teda asendavat kontaktivaba juhtimisskeemi joonisel 2.5.b. Joonis 2.5 Kontaktivaba juhtimisskeem on äärmiselt lihtne ja koosneb ainult ühest NING-EI loogikaelemendist, trigerist ja võimendist rakendamaks töösse kontaktori mähise. Lähteseisundis puuduvad signaalid nii trigeri sisendil S kui R (nii stoppnupu kui termorelee kontakt on suletud, st NING-EI elemendi väljundil puudub signaal). Järelikult puudub signaal ka trigeri väljundil ja seega on võimendi sisendpinge võrdne nulliga ning puudub ka pinge kontaktori KM mähisel. Kui vajutada käivitusnuppu, tekib signaal trigeri sisendil S, ta lülitub ümber, annab signaali võimendi sisendisse ja
annaabi.ee 
