Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Spikker elektroonika eksamiks (4)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi ?
  • Mis on kombinatsioonloogika ?
  • Mis on jadaloogika ?
  • Mis esitab jadaloogika lülituse olekuid ?
  • Mida formeeritakse formeerikute abil ?
  • Mis asi on mitte-kahendloendur ?
  • Milleks on vajalikud operatsioonivõimendi balansseerimine ja korrigeerimine ?
  • Miks peab OV tagasisidestus olema negatiivne ?
  • Mis juhtub positiivse tagasisidestuse puhul ?
  • Kuidas genereerida saehammaspinget ?
  • Kuidas genereerida kolmnurkpinget ?
  • Kuidas ehitada digitaalset generaatorit ?
 
Säutsu twitteris
Digitaalelektroonika
1.Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust – 0 ja 1 ( FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit).
2.Negatiivne ja positiivne loogika . Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi.
3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses.
4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut – 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce’i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI).
5.Baaselemendid NING-EI, VÕI-EI.
6.HiZ otstarve, kasutusnäide, HiZ realiseerimise põhimõte. HiZ on sisuliselt kõrge takistus (miski kolmas olek).
7. Bipolaartransistor kui lüliti.
Bipolaartransistoride germaaniumist või ränist pooljuhtstruktuur koosneb kolmest p- ja n-juhtivustüübiga kihist (pnp- või npn-struktuur) ning kahest nendevahelisest pn-siirdest. Ühe pn-siirde (näit emittersiirde) voolu muutumine põhjustab teise siirde (kollektorsiirde) takistuse muutumise. Bipolaartransistori tööks on vajalik erimärgiliste laengukandjate (neg elektronide ja pos aukude) olemasolu pooljuhis.
8.MOP- transistor . Metall- Oksiid -Pooljuht transistor. n ja p-kanaliga.
9. Pooljuhtdiood . Harilikult ühe pn-siirde või metall-pooljuhtkontaktiga ja kahe väljaviiguga pooljuhtseadis elektriliste suuruste muundamiseks. On töökindlad, kiiretoimelised, väikesed ja kerged ning tarbivad vähe võimsust. Kasut. Vahelduvvoolu alandamiseks, sageduse muundamiseks jne.
10.Dioodloogika. Võimendust teha ei saa, suuri pingeid sisse lasta pole ka mõtet. Dioodloogika realiseerib fakti, et elektrooniline seadeldis nimega diood juhib voolu ühes suunas ja sellele ühele suunale vastupidises suunas ta voolu ei juhi. Selles suhtes käitub diood nagu elektrooniline lüliti. Dioodloogika kasutab dioode, et teostada loogilisi AND ja OR funktsioone. Dioodloogikalülitused on väga lihtsad ja nad pole üldse kallid ning spetsiifilistes siutatsioonides saab neid väga efektiivselt kasutada. Sellegipoolest ei saa neid eriti laialt kasutada, kuna nad kipuvad digitaalset signaali kiiresti ära rikkuma. Lisaks sellele, dioodloogika abil ei saa realiseerida NOT funktsiooni, nii et nende kasutusala on küllaltki piiratud.
11.TTL-loogika. Integraallülituste kiire arendamisega tekkis uusi probleeme ja neile proleemidele leiti ka pidevalt uusi lahendusi. Üks probleem DTL-I lülitustega oli, et integraallülituste kiibil võtab dioodi konstruktsioon sama palju ruumi kui transistori oma. Seetõttu oli eesmärgiks leida moodus, kuidas vältida vajadust suure hulga sisenddioodide järgi, leida midagi, mis asendaks korraga palju dioode. Kui kõik sisenddioodid asendati transistoridega, siis muutus integraallülituste füüsikaline konstruktsioon märksa efektiivsemaks. Erinevuseks DTL-ist on see, et sisendis kasutatakse mitme emitterilist transistori.
12.n-MOP-loogika.
13.CMOS (KMOP)-loogika. Paljud rakendused, eriti transporditavad, patareitoitega, vajavad, et energiavajadus oleks võimalikult minimeeritud. Et seda saavutada, selleks arendati välja KMOP (komplementaarne metalloksiid pooljuht) tehnoloogia . KMOP loogika kasutab kõrgendatud režiimis MOSFET -e transistoridena ja on niimoodi disainitud , et ei vaja peaaegu üldse elektrivoolu. Samas on nad limiteeritud oma opereerimiskiirusega. Sellegipoolest on nad väga kasulikud ja efektiivsed suure osa patareitoitega rakenduste juures. KMOP põhineb täiendavate MOP transistoride kasutamisel , et realiseerida loogikafunktsioone ilma, et elektrivoolu peaaegu üldse tarvis oleks. See teeb selle perekonna väga kasulikuks patareisid tarvitavates rakendustes. Üks põhiline probleem KMOP lülitustega on nende kiirus. Nad ei suuda opereerida väga kiiresti neile omase sisendi mahtuvuse tõttu. B- seeria vahendid aitavad teatud määral sellest probleemist üle saada andes väljundisse ühlast voolu ning lülitades väljundi seisundit kiiremini ümber isegi siis, kui sisendsignaalid on aeglasemad.
14.ESL-loogika põhirakk. ESL lülitused on spetsiaalselt disainitud opereerima eriti suurtel kiirustel, et vältida transistoridele omast hilistumist küllastuspingel. Selle tõttu vajavad need ahelad suures koguses elektrivoolu, et nad saaksid töötada korralikult. Emitter-sidestus loogika baseerub diferentsiaalvõimendite kasutamisel, et võimendada digitaalset signaali. Seal juures ESL loogikalülitustes mitte ükski transistor ei jõua küllastusrežiimi, samuti ei ole ükski transistor ka täielikult välja lülitatud. Transistorid jäävad
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Spikker elektroonika eksamiks #1 Spikker elektroonika eksamiks #2 Spikker elektroonika eksamiks #3 Spikker elektroonika eksamiks #4 Spikker elektroonika eksamiks #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 442 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (4)

sulev8 profiilipilt
sulev8: korralik materjal lähen teen sellega eksamil proovi
23:19 13-01-2011
Bixter profiilipilt
Bixter: veidike ikka abiks
13:29 07-01-2013
beatitudo111 profiilipilt
10:14 06-01-2014


Sarnased materjalid

3
doc
Elektroonika eksamiks
114
doc
Elektroonika alused
46
doc
Elektroonika Alused
2
doc
Rakendus elektroonika 3 spikk
2
doc
Rakendus elektroonika 2 spikk
1
doc
Rakendus elektroonika 1 spikk
197
pdf
Elektroonika
1
doc
Side- spikker eksamiks





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun