Spikker elektroonika eksamiks (4)

Digitaalelektroonika
1.Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust – 0 ja 1 ( FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit).
2.Negatiivne ja positiivne loogika . Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi.
3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses.
4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut – 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce’i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI).
5.Baaselemendid NING-EI, VÕI-EI.
6.HiZ otstarve, kasutusnäide, HiZ realiseerimise põhimõte. HiZ on sisuliselt kõrge takistus (miski kolmas olek).
7. Bipolaartransistor kui lüliti.
Bipolaartransistoride germaaniumist või ränist pooljuhtstruktuur koosneb kolmest p- ja n-juhtivustüübiga kihist (pnp- või npn-struktuur) ning kahest nendevahelisest pn-siirdest. Ühe pn-siirde (näit emittersiirde) voolu muutumine põhjustab teise siirde (kollektorsiirde) takistuse muutumise. Bipolaartransistori tööks on vajalik erimärgiliste laengukandjate (neg elektronide ja pos aukude) olemasolu pooljuhis.
8.MOP- transistor . Metall- Oksiid -Pooljuht transistor. n ja p-kanaliga.
9. Pooljuhtdiood . Harilikult ühe pn-siirde või metall-pooljuhtkontaktiga ja kahe väljaviiguga pooljuhtseadis elektriliste suuruste muundamiseks. On töökindlad, kiiretoimelised, väikesed ja kerged ning tarbivad vähe võimsust. Kasut. Vahelduvvoolu alandamiseks, sageduse muundamiseks jne.
10.Dioodloogika. Võimendust teha ei saa, suuri pingeid sisse lasta pole ka mõtet. Dioodloogika realiseerib fakti, et elektrooniline seadeldis nimega diood juhib voolu ühes suunas ja sellele ühele suunale vastupidises suunas ta voolu ei juhi. Selles suhtes käitub diood nagu elektrooniline lüliti. Dioodloogika kasutab dioode, et teostada loogilisi AND ja OR funktsioone. Dioodloogikalülitused on väga lihtsad ja nad pole üldse kallid ning spetsiifilistes siutatsioonides saab neid väga efektiivselt kasutada. Sellegipoolest ei saa neid eriti laialt kasutada, kuna nad kipuvad digitaalset signaali kiiresti ära rikkuma. Lisaks sellele, dioodloogika abil ei saa realiseerida NOT funktsiooni, nii et nende kasutusala on küllaltki piiratud.
11.TTL-loogika. Integraallülituste kiire arendamisega tekkis uusi probleeme ja neile proleemidele leiti ka pidevalt uusi lahendusi. Üks probleem DTL-I lülitustega oli, et integraallülituste kiibil võtab dioodi konstruktsioon sama palju ruumi kui transistori oma. Seetõttu oli eesmärgiks leida moodus, kuidas vältida vajadust suure hulga sisenddioodide järgi, leida midagi, mis asendaks korraga palju dioode. Kui kõik sisenddioodid asendati transistoridega, siis muutus integraallülituste füüsikaline konstruktsioon märksa efektiivsemaks. Erinevuseks DTL-ist on see, et sisendis kasutatakse mitme emitterilist transistori.
12.n-MOP-loogika.
13.CMOS (KMOP)-loogika. Paljud rakendused, eriti transporditavad, patareitoitega, vajavad, et energiavajadus oleks võimalikult minimeeritud. Et seda saavutada, selleks arendati välja KMOP (komplementaarne metalloksiid pooljuht) tehnoloogia . KMOP loogika kasutab kõrgendatud režiimis MOSFET -e transistoridena ja on niimoodi disainitud , et ei vaja peaaegu üldse elektrivoolu. Samas on nad limiteeritud oma opereerimiskiirusega. Sellegipoolest on nad väga kasulikud ja efektiivsed suure osa patareitoitega rakenduste juures. KMOP põhineb täiendavate MOP transistoride kasutamisel , et realiseerida loogikafunktsioone ilma, et elektrivoolu peaaegu üldse tarvis oleks. See teeb selle perekonna väga kasulikuks patareisid tarvitavates rakendustes. Üks põhiline probleem KMOP lülitustega on nende kiirus. Nad ei suuda opereerida väga kiiresti neile omase sisendi mahtuvuse tõttu. B- seeria vahendid aitavad teatud määral sellest probleemist üle saada andes väljundisse ühlast voolu ning lülitades väljundi seisundit kiiremini ümber isegi siis, kui sisendsignaalid on aeglasemad.
14.ESL-loogika põhirakk. ESL lülitused on spetsiaalselt disainitud opereerima eriti suurtel kiirustel, et vältida transistoridele omast hilistumist küllastuspingel. Selle tõttu vajavad need ahelad suures koguses elektrivoolu, et nad saaksid töötada korralikult. Emitter-sidestus loogika baseerub diferentsiaalvõimendite kasutamisel, et võimendada digitaalset signaali. Seal juures ESL loogikalülitustes mitte ükski transistor ei jõua küllastusrežiimi, samuti ei ole ükski transistor ka täielikult välja lülitatud. Transistorid jäävad täielikult oma aktiivsesse tegutsemisolekusse kogu aeg. Selle tulemusena ei ole transistoridel tarvis lisa aega, et end sisse ja välja lülitada ning suudavad loogilisi olekuid kiiremini ümber lülitada. Seetõttu on selle tehnoloogia põhieeliseks erakordselt suur kiirus.
15.Lahtise kollektori, lahtise suudme mõiste. Väljundite ühendamine. Ajalooliselt käis VÕI elemendiga.
16.Kahesuunaline MOP-võti.
17.Loogikalülituste väljundite ühendamine sõltuvalt väljundite iseloomust.
18.Mis on kombinatsioonloogika?
Kombinatsioonloogika on loogikaskeemi koostamise meetod, mille puhul väljund sõltub sisendite kombinatsioonist. y=f {x1,x2,…,xn}
19.Kombinatsioonloogika lülituste triviaalne realiseerimine tabelina esitatud loogikafunktsiooni alusel.
20.Multiplekser. Element millel on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks. Ülesandeks on vastavalt juhtnoodile ühendada üks mitmest sisendist ainsa väljundiga.
21.Demultiplekser. Multiplekseri vastand.
22. Dekooder . Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud antud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära 2nd arvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maks väljundite arv 2n
23. Kooder . Seade informatsiooni esitusvormi muutmiseks. Levinumad koodrid on seadmed , mis viivad arvu kümnendsüsteemist kahendsüsteemi. Ühele kümnest koodri sisendist antakse signaal ja väljundis saadakse sisendi numbrile vastava arvu kahendkood .
24.Koodimuundur. Muundab ühte tüüpi kood teist tüüpi koodiks. Näiteks muundab kahendkoodi kümnendkoodiks.
25.ROM. Read Only Memory – püsimälu, ainult lugemiseks. Realiseeritav aadressi dekoodrit ja dioodidest moodustatud maatriksit kasutades. Iga diood on esitab 1 bitti .
26.PROM, EPROM , EEPROM . PROM – ühekordselt programmeeritav püsimälu. EPROM – ümber programmeeritav püsimälu (kustutatakse ultraviolettkiirega). Minuteid peale kustutust toimub taas sissekirjutamine, sõlmedes on MOP. EEPROM – ümber programmeeritav püsimälu ( kustutus toimub elektriliselt millisekundiga). Sõlmedes on MOP, kirjutamine ja kustutamine käib püsielektronidega MOP kaudu.
27.PLM. Programmeeritav Loogikamaatriks. Idee on realiseerida triviaalselt kombinatsioon-loogika lülitus tabeliga esitatud funktsiooni järgi.
28.Mis on jadaloogika? Olekud? Uus olek = funktsioon vanast olekust. y = f {x1,x2,x3,…,olek}. xn = sisend ; olek on minevikuga määratud seisund.
29.Mis esitab jadaloogika lülituse olekuid?
30.Asünkroonne triger . Triger millel puudub C(lock)-sisend. Sellele trigerile mõjuvad sisend signaalid alates saabumishetkest.
31.Takteeritav triger. Triger, millel on C(lock) sisend. Clock juhib trigeri tööd ajaliselt.
32.Taktimpulsi frondiga lülitatav triger. Triger, mille väärtus muutub ainult sisendsignaali muutumisel 1-st 0-ks (tagafrondiga sünkroniseeritav) või 0-st 1-ks (Esifrondiga sünkroniseeritav).
33.RS-triger. Reset -Set ühetaktiline triger. Asünk. 2 sisendit (R ja S) ja 2 väljundit (Q ja -Q). Sünk on lisaks C(lock). Keelatud kombinatsioon on R=1 ja S=1
34.JK-triger. Kahetaktiline. Sama, mis RS-triger, aint selle vahega et ei ole keelatud kombinatsiooni . J=1 ja K=1 kombinatsiooni puhul muudab ta oma väljundoleku vastupidiseks.
35.D ja T trigerid . D-triger ehk nihketriger. D(elay) on ühetaktiline. T-triger ehk loendustriger. Kahetaktiline. Lülitub ümber iga kord, kui sisendisse saabub järjekordne impulss.
36.MS-printsiip trigerite ehitamisel . Ühetaktilise mäluga triger. Kaks kokkuühendatud trigerit, millest teine ( Slave ) muudab väärtust alles siis, kui esimese (Master) väärtus on muutunud.
37.Mida formeeritakse formeerikute abil? 1) Pingenivoosid (näit. 5V -> 60 V) 2) Lühikesi impulsse pikkadest 3) Pikki impulsse lühikestest 4) Fronte (kaldus frondid järsuks)
38.Lühikese impulsi formeerija.
39.Lühikese impulsi pikendamine .
40.Schmitti triger, selle hüsterees, otstarve.
41.Trigerite PRESET/ CLEAR , STOP/RUN, LATCH /LOAD. PRESET ja CLEAR on algoleku andmiseks: PRESET – 1, CLEAR – 0. STOP ja RUN on töötamise keelamiseks/lubamiseks.
42. Registrite tüübid. Register on hulk ühtse juhtimisega trigereid . Ta on trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks. Registriks nim seadet , mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe infosõna kaupa. Info säilib nii kaua kuni on toide sees. Bitte on võimalik sisestada ja väljastada rööbiti ja järjestikku. Rööbiti – mäluregister, järjestikku – nihkeregister. Registri põhiülesandeks on mitmejärgulise arvu säilitamine. Register koosneb trigeritest, kus iga triger säilitab ühte kahendarvu järku; n-järgulise arvu jaoks peab olema n trigerit. Registrit võib kasutada ka arvude nihutamiseks paremale või vasakule (arvu järgud liiguvad korraga üks järk paremale v. vasakule), arvujada esituse viimiseks röökujule ja vastupidi. Sõltuvalt arvu esitusviisist jaotatakse registrid jada- ja rööpregistriteks. Rööpregistrisse antakse säilitavana arvu kõik järgud korraga. Jadaregistrisse antakse arvu järgud ühekaupa tavaliselt alates nooremast järgust.
43.Nihkeregistrid. Nihkeregistri abil nihutatakse bitte vasakule või paremale. Sõna pikkus sõltub trigerite arvust (8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid). Registrit juhitakse signaalidega write ja reset. Nihkeregistri koostamisel kasut nii RS-, D- kui ka JK-trigereid. Sõltuvalt sellest, kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihutab register iga taktimpulsi toimel sisestatava 2nd arvu kohti ühe võrra paremale või vasakule. Nihketehte puhul nihutatakse registis oleva arvu kõiki järke korraga. Nihutamisel paremale võtab vasakpoolne triger vastu arvu sisendist aga trigeris olnud arv antakse edasi paremal pool asuvale trigerile jne. Äärmise parempoolse trigeri kaudu saadakse väljund signaal. Enam kasutatavad on dünaamilise sünkroonsisendiga D v. JK trigerid. Trigeriümberlülitumine toimub sünkroonsignaali tagarindest. Iga väljundi trigerid on ühendatud järgmise noorema järgu trigeri sisendiga. Sünkroonsignaali tagamine lülitab kõik trigerid sisendites olnud signaalidele vastavatesse seisunditesse. Nii on arv ühe järgu võrra paremale nihutatud. Kõige vanema järgu trigerisse loetakseinfo väljaspoolt.
44.RAM. Random Access Memory – muutmälu, suvapöördusega mälu st võib pöörduda ükskõik millise aadressi osa poole sama ajaga . Saab kirjutada, kustutada, lugeda. (sram, dram )
45.Asünkroonne loendur . Ümberlülitusaeg ei ole samasugune . Kasut indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates.
46.Sünkroonloendur. Ümberlülitumine toimub samaaegselt või paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on koguaeg samasugune. Kasutatakse arvutites, andmetöötluses.
47.Ringloendur. Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga.
48.DAM. Seadis, mis muudab digitaalsignaali analoogsignaaliks.
49.ADM ehitamise idee loenduri ja DAM baasil.
50.Reversiivne loendur. Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali.
51.Mis asi on mitte-kahendloendur?
52.ADM- FLASH .
53.Järjestikuse aproksimeerimise printsiip ADM ehitamiseks.
54.TTL- Schottky olemus. Küllastus reziimi vältimisega on võimalik vähendada hilistust. See saavutatakse Schottky dioodide abil. Transistori kollektori siirdega ühendatakse rööbiti Schottky diood. Schottky dioodi päripingelang on väiksem, kui transistori kollektori siirdel. Seetõttu juhitakse üleliigne baasivool läbi Schottky dioodi. See takistab transistori minekut sügavasse küllastusse ja vähendab sulgumisaega.
Analoogelektroonika
1.Transistori kasutamine võimenduselemendina.
2. Analoog - ja digitaalelektroonika erinevus.
3.RC-sidestus transistori režiimvoolude isoleerimiseks sisendsignaali allikast ja tarbija ahelast.
4.Trafosidestus samaks otstarbeks.
5.Balansslülitus (galvaaniline sidestus) samaks otstarbeks.
6.Bipolaartransistori ja MOP-transistori põhierinevused.
7.Operatsioonvõimendi ja selle parameetrid. Automaatikaseadmetes pidevsignaalidega sooritatavateks arvutusteheteks kasutatav suure võimendusteguriga alalispingevõimendi. Parameetrid: võimendustegur
8.Milleks on vajalikud operatsioonivõimendi balansseerimine ja korrigeerimine?
9.Võimendi sageduskarakteristik. Alumiste, keskmiste ja ülemiste sageduste mõisted.
10.OV mitteinverteeriv lülitus.
11.OV järgurina.
12.OV inverteeriv lülitus.
13.OV summaatorina.
14.OV diferentsiaalvõimendina.
15.Bipolaarvõimendi OV-l.
16.Integraator OV-l.
17.Diferentseeriv võimendi OV-l.
18.Miks peab OV tagasisidestus olema negatiivne? Mis juhtub positiivse tagasisidestuse puhul?
19. Muundamine I -> U OV abil.
20.Logaritmiv võimendi OV-l.
21.Schmitti triger OV-l.
22. Komparaator . Seade mõõdetava suuruse võrdlemiseks etalonsuurusega. On olemas optilisi, elektrilisi, pneumaatilisi jne komparaatoreid.
23.Multivibraator. Kaheastmeline takistusmahtuvussidestuses relaktsioongeneraator, mis tekitab peaaegu ristkülikulisi impulsse. Võimenduselementideks võivad olla elektronlambid või transistorid. Võib töötada isevõnke- või ooterežiimis. Kasut raadiolokatsioonis, automaatikas jne.
24.Pingeväljundiga ja vooluväljundiga OV kasutamise eripärad.
25.LIHTNE ÜLESANNE IGAS PILETIS (“näppude peal” analüüsides arvutada OV-ga skeemi võimendustegur). Ku = R1/R2, kus Ku on võimendustegur, R1 on takisti OV ühel sisendil ja R2 on OV-ga paralleelselt ühendatud takisti.
26.Ideaalfiltri mõiste. Reaalse filtri erinevus ideaalfiltrist. Reaalsel filtril pole täpset piirsagedust. S.t. mahasurumistegur suureneb/väheneb mingis sagedusvahemikus.
27.Mõisted: Butterworthi filter , Tšebõševi filter.
28.MPF. Madalpääsfilter. Laseb läbi signaale allpool mingit kindlat (määratud) sagedust.
29.KPF. Kõrgpääsfilter. Laseb läbi signaale ülalpool mingit kindlat (määratud) sagedust.
30.Ribafilter. Laseb läbi soovitud sagedusriba (ülejäänu surub maha)
31.Riba-tõkkefilter. Surub maha soovimatu sagedusriba.
32.Esimest järku filter. Kirjeldavas seoses  on 1. astmes.
33.Aktiivfilter. Sisaldab võimendit (OV).
34. Silufilter . Elektrilülitus, mis vähendab alaldist saadava elektrivoolu pulsatsiooni. S-te põhiosad on suure induktiivsusega induktiivpoolid ja suure mahtuvusega kondensaatorid, mis koormuse suhtes lülitatakse vastavalt jadamisi ja rööbiti. S-i töö põhineb nende elektriahelaelementide energiasalvestusvõimel. Olemuselt madalpääsfilter.
35.LC- kontuur .
36.Wieni sild .
37.LC-generaatori ehitamise idee.
38.RC-generaatori ehitamise idee Wieni silla ja OV abil.
39.Kuidas genereerida saehammaspinget? Vaja on operatsioonvõimendit, toiteallikat, takistit , kondekat. Kondekas on ühendatud paralleelselt OV-ga ja omakorda kondekaga on paralleelselt ühendatud mingi lüliti. OV-ga paralleelselt ühendatud kondekas tekitab OV võimenduse (ja seega väljundpinge) lineaarse kasvu. Kui väljundpinge on jõudnud soovitud amplituudväärtuseni, pannakse lüliti korraks kinni, misläbi kondekas laeb ennast tühjaks ja OV võimendustegur (ja jälle ka väljundpinge) läheb nulli. Seejärel protsess kordub…
40.Kuidas genereerida kolmnurkpinget? Vaja on operatsioonvõimendit, takistit, kondekat, kahte vooluallikat ja mingit kaadervärki, mis väljundi amplituudpingel + sisendi – vastu vahetaks (ja vastupidi). OV-ga paralleelselt ühendatud kondekas garanteerib lineaarselt muutuva võimenduse ja kui väljundpinge on jõudnud amplituudväärtuseni lülitab eelpoolmainitud kaadervärk sisendi väärtuse vastupidiseks. Nii saamegi oma kolmnurkpinge.
41.Kuidas ehitada digitaalset generaatorit?
42.Kvartsgeneraator. Suure sageduse ja väikese võimsusega endaergutusega elektrongeneraator, milles sageduse stabiilsuse tagab piesokristall. Kasut ergutusgeneraatorina raadiosaatjates ja –vastuvõtjates, kvartskellades jne.
43. Stabilitron . Gaaslahendus- või pooljuhtdiood, mille tunnusjoonel on vooluteljega peaaegu paralleelne lõik, kus pinge sõltub voolust vähe.
44.Tugipingeallikas. Tugipinge on elektripinge, millega võrreldakse mingit teist elektripinget. See on vajalik pingete otseseks võrdlemiseks, pinge muutumise mõõtmiseks ning pingestabilisaatorites ja –regulaatorites veasignaali saamiseks. T-e allikatena kasut normaalelemente, stabilitrone ja stabiilseid elavhõbetsinkelemente.
45.Akud. Seade energia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektriakudesse salvestatakse elektrienergiat, mis muundub neis keem. Energiaks ja vastavalt vajadusele taas elektrienergiaks. Selline aku on kasutatav korduvalt: tühjenenud akut on võimalik laadida , st juhtida temast läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Tähtsamad tunnused on: pinge, mahutavus ja kasutamisiga.
46.Kuivelemendid. Elektrivooluallikas, mis muundab keem energiat vahetult elektrienergiaks. Koosneb neg (tsingist) ja pos (vask, süsi või metallioksiid) elektroodist. Elektrivool tekib pos elektroodil toimuva redutseerimis- ja neg elektroodil toimuva oksüdeerumisreaktsiooni tulemusena. Emj on 1,25-1,6 V.
47.Ühefaasiline alaldi , sildlülitus. Vahelduvvoolu alalisvooluks muundav seade. Alaldatud voolu pulsatsiooni vähendamiseks ühendatakse a-i väljundahelasse silufilter. Ühefaasilisi kasut peamiselt automaatika - ja telemehaanika- ning raadioseadmete toitmiseks. – Kahest rööpharust ja nendevahelisest sildühendusest koosnev lülitus. Kasut elektrimõõtmistel ja alaldites, vähem filtrites .
48.Ühefaasiline alaldi, trafo sekundaarmähise keskväljaviiguga skeem.
49.Silufiltrid, C, LC, RC.
50. Parameetriline stabilisaator.
51.Kompensatsioonstabilisaator.
52.AM. Amplituudmodulatsioon, mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete amplituudi. Am on levinuim moduleerimisviis ringhäälingus dekameeter ja pikemail laineil.
53.FM, SM. Faasmodulatsioon – ???
Sagedusmodulatsioon – modulatsioon , mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete sagedust. Sm võimaldab vastuvõtul alandada elektriliste häirete taset.
54.AM-signaali demoduleerimine.
55. Varikap ja selle kasutamine SM-ks. Varikap = Mahtuvusdiood
56.Temperatuuriandurid.
Temperatuurianduriteks kasut termoelemente. Termoelement on seadis, mis on valmistatud kahe eri metallist või pooljuhist detaili otsapidi kokkujootmise teel. Niisuguse seadise vabadel (kokkujootmata) otstel tekib alalis -emj, mille väärtus sõltub kokkujoodetud osa ja vabade otste vahelisest temp. erinevusest.
57.Fotodiood. Pooljuhtdiood, mille karakteristikud sõltuvad valgustatusest. F-I tundlikkus oleneb valguse lainepikkusest – spektraaltundlikkus on suurim infrapunases spektrialas. F-I vool sõltub valgustatusest suures osas lineaarselt, ajakonstant on alla 10 ns. Kasut kiirguste avastamisel, kujutise edastamisel jne.
58. Fotoelement . Fotoelektriline seadis, mille töö põhineb kaaliumist või baariumist fotokatoodi või pooljuhi valgustamisel tekkival fotoefektil. Vaakuum - ja ioonf-d rajanevad välisfotoefektil, mispuhul katoodile langev valgus põhjustab elektroniemissiooni, fototakistid sisefotoefektil, mis avaldub pooljuhi elektrijuhtivuse suurenemises valguse toimel ergastuvate elektronide ja aukude tõttu.
59.Fototakisti. Kahe elektroodiga pooljuhtfotoelement, mille elektrijuhtivus sõltub seadisele langeva kiirguse intensiivsusest ja spektrist. F-te omadused sõltuvad temperatuurist, neil on suur eritundlikkus ja ajakonstant, mittelineaarne valguskarakteristik ja kõrge müratase.
60.Optron. Seadis, mis koosneb ühisesse kesta paigutatud ning optiliselt sidestatud kiirgurist ja fotovastuvõtjast. Kasut signaalide edastamiseks galvaaniliselt sidestamata sõlmedega raadioelektroonikaseadmetes ja elektriahelate kontaktituks kommuteerimiseks.