Tallinna Tehnikaülikool Arvutid I KAUGÕPE 1.kodutöö Jelizaveta Vavilkina Mat.nr. 124226 Rühm: IASB Ülesanne: Koostada vasakule nihutava paralleel laadimidega nihkeregistri loogikaskeem JK trigerite baasil. Esmane skeem näeb välja: Funktsiooni sõltuvus: J(i)=f(PL, di, qi-1, Ki ) Tõeväärtustabel J(i) väärus sõltub q(i) nihest ja K(i) väärtusest Karnaugh kaart vastavalt tõeväärtustabelile: J(i) = PL q(i-1) K(i) + PL d(i) q(i-1) + PL d(i) q(i) q(i-1) + + PL d(i) q(i) + PL q(i) q(i-1) + PL q(i) q(i-1) K(i) = = PL q(i-1) ( K(i) + d(i) + q(i) ) + PL q(i) (d(i) + K(i) + q(i-1) ) Skeem vastavalt valemile: ...
Tallinna Tehnikaülikool INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Kontrolltöö aines ,,Arvutid I" Tallinn 2012 Reverssiivse nihkeregistri loogikaskeem paralleellaadimisega nihkeregistri loogikaskeem JK trigerite baasil. Kui M=1, on nihe paremale, kui M=0, on nihe vasakule. Kui PL=1, toimub parallleellaadimine välisest sisendist (Di) qi+1 qi qi-1 TT TT TT R C JK R C JK R C JK R C JKi+1 JKi JKi-1 1 & & PL 1...
Tallinna Tehnikaülikool Arvuti I kontrolltöö reversiivse nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil Tallinn 2009 Reversiivne nihkerigister T-trigeri(ehk loendustriger) baasil. Juht sisend M määrab nihke suuna. M=1 nihe paremale ja M=0 nihe vasakule. C on sünkroniseerimis sisend....
Tallinna Tehnikaülikool INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Kontrolltöö aines ,,Arvutid I" x Tallinn 2012 Ülesanne Koostage reverssiivse paralleel laadimisega vasakule nihutava nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil. Lahendus Reversiivne vasakule nihutav kui M=1 nihutab vasakule. Paralleel laadimisega kui PL=1 siis Di=>qi, kus Di on algväärtus...
Kui M=1, on nihe paremale, kui M=0, on nihe vasakule. Kui PL=1, toimub parallleellaadimine välisest sisendist (Di) qi+1 qi qi qi-1 qi+1 qi-1 TT TT TT R C T R C T R C T R C Ti+1 Ti T...
2 sisendit (R ja S) ja 2 väljundit (Q ja -Q). Sünk on lisaks C(lock). Keelatud kombinatsioon on R=1 ja S=1 34.JK-triger. Kahetaktiline. Sama, mis RS-triger, aint selle vahega et ei ole keelatud kombinatsiooni. J=1 ja K=1 kombinatsiooni puhul muudab ta oma väljundoleku vastupidiseks. 35.D ja T trigerid. D-triger ehk nihketriger. D(elay) on ühetaktiline. T-triger ehk loendustriger. Kahetaktiline. Lülitub ümber iga kord, kui sisendisse saabub järjekordne impulss. 36.MS-printsiip trigerite ehitamisel. Ühetaktilise mäluga triger. Kaks kokkuühendatud trigerit, millest teine (Slave) muudab väärtust alles siis, kui esimese (Master) väärtus on muutunud. 37.Mida formeeritakse formeerikute abil? 1) Pingenivoosid (näit. 5V -> 60 V) 2) Lühikesi impulsse pikkadest 3) Pikki impulsse lühikestest 4) Fronte (kaldus frondid järsuks) 38.Lühikese impulsi formeerija. 39.Lühikese impulsi pikendamine. 40.Schmitti triger, selle hüsterees, otstarve. 41...
slave lülitub esimesel taktil, master järgneval SR Set-Reset Triger ... seadesisendiga triger T-triger Toggle triger .. sisendisse impulsi andmisel muudab oleku vastupidiseks D delay triger ... säilitab niikaua eelmise väärtuse, kuni sisendisse antakse uus väärtus JK triger universaalsisenditega triger ... nagu SRt, ainult sisendi 11 korral, mis enne oli keelatud, muudab JK oleku vastupidiseks. 5. Registrid: ... hulk kokku ühendatud trigereid. Registrite tüübid = trigerite tüübid. Võimaldab säilitada infot ühe sõna kaupa. Enamasti 8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid (säilitamaks sõnu 1, 2, 3, 4 Bytes). Nihkeregister võimaldab infosõnu nihutada vasakule ja paremale, teisendades nii andmeid järjestik- ja paralleelkuju vahel. Registrit juhitakse vastavate trigerite Set Reset käskudega. Nihkeregister RS trigeritel Clock on kõigil ühtne. Sisend järjestikkujul = Set , selle inversioon = Reset, i trigeri otseväjund = i+1 Set,...
määrab ära juhtsisendite arvu valmistaja või kasutaja poolt. NMOS (n- channel MOS)- n Sõna pikkus sõltub registri ning vastupidi. Vastavalt Info salvestamist püsimällu nim. juhtivusega MOS- loogika. trigerite arvust ning võib olla juhtsignaalile kommuteeritakse püsimälu programmeerimiseks PMOS- P juhtivusega MOS väga erinev. Enam on levinud 8-, multipleksori väljundisse signaal .Püsimälude tähtsamad alaliigid: loogika CMOS (Complementary 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, ühest infosisendist. programmeeritav püsimälu...
Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. *Reversiivne loendur- loendab nii pos. kui ka neg. suunas. 5. REGISTRID Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0- seade (reset). Signaalidega write kirjut. sisendite Aº...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut. nii RS-, D- kui ka JK- trigereid...
1.1. Elementide aktiivsed ja passiivsed nivood...................................................... 23 5.1.2. Trigeri mõiste...................................................................................................23 5.1.3. Kasutatud tähised.............................................................................................23 5.1.4. Trigerite liigid.................................................................................................. 23 5.2. Asünkroonsed trigerid.............................................................................................24 5.2.1. Otsesisenditega RS-triger................................................................................24 5.2.2 Inverseeritud sisenditega RS-triger...................................................................25 5.3...
TTÜ Raadio ja sidetehnika 94 instituut. 47 Digitaalarvuti komponendid T Trigerid T triger võib olla realiseeritud ka sünkroonsena Eksisteerivad ka nn. liittrigerid RST, DRS, JKKS Trigerite sisendid ja väljundid mida ei kasutata jäetakse joonisel näitamata. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 95 instituut. Digitaalarvuti komponendid Register (põhitõed) Register on trigeritel põhinev lülitus N- bitilise kahendkoodi salvestamiseks on vaja N trigerit mis moodustavadki registri. Info säilib registris kuitahes kaua, kuni toide on sees....
· registrid (Registers) nihkega ja ilma Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0-seade (reset). Signaalidega write kirjut. sisendite Aº...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Register on hulk ühtse juhtimisega trigereid. Ta on trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks....
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste või...
PILET 1. Registrid Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0-seade (reset). Signaalidega write kirjut. sisendite Aº...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Register on hulk ühtse juhtimisega trigereid. Ta on trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks....
4. Registrid Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0-seade (reset). Signaalidega write kirjut. sisendite Aº...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Register on hulk ühtse juhtimisega trigereid. Ta on trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks....
Jadaloendurite tööpõhimõtete kirjeldus Loenduriks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Loendure liigitatakse summeerivateks, lahutavateks ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loenduriteks. Jadaülekande loendur koosneb järjestikku lülitatud T-trigeritest. Iga sisendiimpulss x lülitab oma tagafrondi ahela esimese trigeriringi. Iga kahe sisendiimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, see tähendab tema väljundiimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendiimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega...
22 6 Trigerid............................................................................................................................... 26 6.1 Trigeri mõiste............................................................................................................... 26 6.2 Kasutatavad tähised.................................................................................................... 26 6.3 Trigerite liigid............................................................................................................... 26 6.4 Asünkroonne RS - triger.............................................................................................. 27 6.5 Sünkroonne RS-triger.................................................................................................. 28 6.6 Sünkroonne kahetaktiline RS-triger...
trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8, 16, 24, ja 32 bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0seade (reset). Ta on trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks. Info säilib nii kaua kuni on toide sees. Bitte on võimalik sisestada ja väljastada rööbiti ja järjestikku. Rööbiti mäluregister, järjestikku nihkeregister. Registri põhiülesandeks on...
20 19 18 26 25 24 23 Trigerite ühendamine Trigeri väljundid tuleb ühendada väljundfunktsioonidega. Selleks on vaja tuletada väljundfunktsioonid. Väljundfunktsioonide tuletamine Väljundfunktsioone on kolm: vasakule (Yv), paremale (Yp) ja pidurdus(Ypd). Jällegi tuleb appi võtta graaf ja otsida sealt vastavad "pallid", millest funktsioone tuletama hakata. Yv Yv= 321 Yp Yp= 310 + 31 Ypd Ypd= 320 + 30 + 3...
81 6.14.2 ARVUJADA GENERAATORITE KUSTUTAMINE........................................................................ 82 6.14.3 VAADETE KUSTUTAMINE...................................................................................................... 82 6.14.4 INDEKSITE KUSTUTAMINE..................................................................................................... 82 6.14.6 TRIGERITE JA FUNKTSIOONIDE KUSTUTAMINE..................................................................... 83 6 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev töö on minu iseseisva töö tulemus ja selle alusel ei ole varem hinnet/arvestust taotletud. 7 Sissejuhatus...