Reverssiivne paraleellaadimisega nihkeregister T trigerite baasil. Kui M=1, on nihe paremale, kui M=0, on nihe vasakule. Kui PL=1, toimub parallleellaadimine välisest sisendist (Di) qi+1 qi qi qi-1 qi+1 qi-1 TT TT TT R C T R C T R C T R C Ti+1 Ti T...
Tallinna Tehnikaülikool Arvuti I kontrolltöö reversiivse nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil Tallinn 2009 Reversiivne nihkerigister T-trigeri(ehk loendustriger) baasil. Juht sisend M määrab nihke suuna. M=1 nihe paremale ja M=0 nihe vasakule. C on sünkroniseerimis sisend.
docstxt/1303826368135882.txt
Tallinna Tehnikaülikool Arvutid I KAUGÕPE 1.kodutöö Jelizaveta Vavilkina Mat.nr. 124226 Rühm: IASB Ülesanne: Koostada vasakule nihutava paralleel laadimidega nihkeregistri loogikaskeem JK trigerite baasil. Esmane skeem näeb välja: Funktsiooni sõltuvus: J(i)=f(PL, di, qi-1, Ki ) Tõeväärtustabel J(i) väärus sõltub q(i) nihest ja K(i) väärtusest Karnaugh kaart vastavalt tõeväärtustabelile: J(i) = PL q(i-1) K(i) + PL d(i) q(i-1) + PL d(i) q(i) q(i-1) + + PL d(i) q(i) + PL q(i) q(i-1) + PL q(i) q(i-1) K(i) = = PL q(i-1) ( K(i) + d(i) + q(i) ) + PL q(i) (d(i) + K(i) + q(i-1) ) Skeem vastavalt valemile:
Tallinna Tehnikaülikool INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Kontrolltöö aines ,,Arvutid I" x Tallinn 2012 Ülesanne Koostage reverssiivse paralleel laadimisega vasakule nihutava nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil. Lahendus Reversiivne vasakule nihutav kui M=1 nihutab vasakule. Paralleel laadimisega kui PL=1 siis Di=>qi, kus Di on algväärtus
docstxt/127065420414363.txt
Tallinna Tehnikaülikool INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Kontrolltöö aines ,,Arvutid I" Tallinn 2012 Reverssiivse nihkeregistri loogikaskeem paralleellaadimisega nihkeregistri loogikaskeem JK trigerite baasil. Kui M=1, on nihe paremale, kui M=0, on nihe vasakule. Kui PL=1, toimub parallleellaadimine välisest sisendist (Di) qi+1 qi qi-1 TT TT TT R C JK R C JK R C JK R C JKi+1 JKi JKi-1
Jadaloenduri skeem. Skeem on koostatud programmiga Multisim 11. 3. Tööpõhimõte Lüliti U5 annab impulsse skeemi vastavalt kasutaja poolsele sisendile. Impulsid lähevad trigeritesse. Lülitist lähevad impulsid U1 trigeri Clock sisendile, mis määrab ära trigeri lülitumiskiiruse/taktsageduse. Kuna meie kasutame sisendina kasutaja poolseid nupuvajutusi, siis on antud skeemis taktsagedus varieeruv. Lülitist tulevad pulsid jooksevad teiste trigerite JUMP ja KILL kontaktidele ka. Sellise ühenduse korral, iga pulsi korral muutub trigeri väljund vastupidiseks. Väljundid on ühendatud seitsmesegmendilise ledindikaatoriga. Reset olukorra tingimused saame trigerite väljundist. Antud ülesandes pidi loendur lugema arvuni 11 (10112 , b16) ja reseti tegema väärtusel 12 (11002). Reseti tingimuste täitumist kontrollib AND element U7, millele on trigerite vastavad väljundid ühendatud.
Reversiivse nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil. qi qi+1 qi-1 TT TT TT Reset R c T Rc T Rc T c di+1 di di-1 1 & & + + M 1
T triggerite baasil Kontroll töö nr.1 Juhendaja: dotsent Teet Evartson Tallinn 2014 · Ülesande püstitus · Elementide kirjeldus · Loogika skeem Ülesande püstitus Koostada reverssiivse paralleel ladimisega nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil. Tallinna Tehnikaülikool Elementide kirjeldus Põhielement T trigger ja baas loogika elementid. Tõenäolustabel on sama nagu D trigeril, põhimõtteliselt see on D trigger T triggeri baasil. D C Q - 0 Qt-1
järjestikku bitthaaval. Arvu kõik järgud liiguvad korraga ühe järgu võrra nooremale või vanemale kohale. Nihkeregister on tavaliselt universaalne register, ja ta on võimeline teostama kõik mikrooperatsioonid. Selleks on kõik tema järguskeemid omavahel seotud. Nihkeregistrites kasutakse ainult kaheastmelisi (M –S) trigereid või trigereid dünaamilise juhtimisega. Sel juhul garanteeritakse info nihkumine ühe järgu võrra ühe sünkroimpulsi puhul. Muu trigerite tüübi kasutamisel võib juhtuda mitmejärguline nihe. 13. Loendurid. Loenduriks impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitust. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul suureneb ühe võrra. Loendurid jagunevad kaheks vastavalt loendamis suunale 1. Summeerivad-loendavad päripidi, 2. Lahutavad-loendavad tagurpidi Loendurid jagunevad sõltuvalt info ülekandmise viisist kaheks vastavalt 1. jada(asünkroone) loendur
095161 1. õ/m viimane nr (1)+3=4. Peab lugema kuni 4-ni Skeem: Jadaloendurite tööpõhimõtete kirjeldus Loenduriks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Loendure liigitatakse summeerivateks, lahutavateks ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loenduriteks. Jadaülekande loendur koosneb järjestikku lülitatud T-trigeritest. Iga sisendiimpulss x lülitab oma tagafrondi ahela esimese trigeriringi. Iga kahe sisendiimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, see tähendab tema väljundiimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendiimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega
Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne. 4. Registrid Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0-seade (reset). Signaalidega write kirjut. sisendite Aº...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Register on hulk ühtse juhtimisega trigereid. Ta on trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks.
............................................................................ 22 6 Trigerid............................................................................................................................... 26 6.1 Trigeri mõiste............................................................................................................... 26 6.2 Kasutatavad tähised.................................................................................................... 26 6.3 Trigerite liigid............................................................................................................... 26 6.4 Asünkroonne RS - triger.............................................................................................. 27 6.5 Sünkroonne RS-triger.................................................................................................. 28 6.6 Sünkroonne kahetaktiline RS-triger..........................................................................
Tallinn 2009 Ülesanne Koostada 19nd jadaloendur Multisim´i abil ja testida seda. Jadaloendurite tööpõhimõtete kirjeldus Loenduriks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Loendure liigitatakse summeerivateks, lahutavateks ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loenduriteks. Jadaülekande loendur koosneb järjestikku lülitatud T-trigeritest. Iga sisendiimpulss x lülitab oma tagafrondi ahela esimese trigeriringi. Iga kahe sisendiimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, see tähendab tema väljundiimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendiimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega
Q 1 1 X S T Q R RS 1 0 SR RS RS SR RS 15/12/13 T. Evartson 1 Trigerite sünkroniseerimine Asünkroonne SR triger. S Q 1 S R Qt 0 0 Qt-1 0 1 0 1 0 1 1 Q R 1 1 X S Q S R Qt &
Asünk. 2 sisendit (R ja S) ja 2 väljundit (Q ja -Q). Sünk on lisaks C(lock). Keelatud kombinatsioon on R=1 ja S=1 34.JK-triger. Kahetaktiline. Sama, mis RS-triger, aint selle vahega et ei ole keelatud kombinatsiooni. J=1 ja K=1 kombinatsiooni puhul muudab ta oma väljundoleku vastupidiseks. 35.D ja T trigerid. D-triger ehk nihketriger. D(elay) on ühetaktiline. T-triger ehk loendustriger. Kahetaktiline. Lülitub ümber iga kord, kui sisendisse saabub järjekordne impulss. 36.MS-printsiip trigerite ehitamisel. Ühetaktilise mäluga triger. Kaks kokkuühendatud trigerit, millest teine (Slave) muudab väärtust alles siis, kui esimese (Master) väärtus on muutunud. 37.Mida formeeritakse formeerikute abil? 1) Pingenivoosid (näit. 5V -> 60 V) 2) Lühikesi impulsse pikkadest 3) Pikki impulsse lühikestest 4) Fronte (kaldus frondid järsuks) 38.Lühikese impulsi formeerija. 39.Lühikese impulsi pikendamine. 40.Schmitti triger, selle hüsterees, otstarve. 41
kaks korda vähem elemente. Aeglasem, kuid tarvitab vähem energiat. 1. LOENDURID Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikaskeem. Kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutustehnikas. Sisenditesse püütakse impulsid, väljundiks 0 1 kombinatsioonid. Erinevate väljund kombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E-sisend ehk ,,enable" sisend lubab loendamise. Sõltuvalt signaali ülekandeviisist jaotatakse loendurid: Sünkroonsed trigerite ümberlülitumine toimub samaaegselt, ümberlülitusaeg kogu aeg sama. Kõik loenduris olevad trigerid on reguleeritud kellatakti järgi. Kasutatakse seal, kus vajalik täpne süstematiseeritus. Asünkroonsed trigerite ümberlülitusaeg pole samasugune. Puudusek signaalide ülekandmisel tekkiv hilinemine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse ja see on tõsiseks probleemiks. Kasutatakse indikatsiooniseadmetes ja
20 19 18 26 25 24 23 Trigerite ühendamine Trigeri väljundid tuleb ühendada väljundfunktsioonidega. Selleks on vaja tuletada väljundfunktsioonid. Väljundfunktsioonide tuletamine Väljundfunktsioone on kolm: vasakule (Yv), paremale (Yp) ja pidurdus(Ypd). Jällegi tuleb appi võtta graaf ja otsida sealt vastavad "pallid", millest funktsioone tuletama hakata. Yv Yv= 321 Yp Yp= 310 + 31 Ypd Ypd= 320 + 30 + 3
ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. *Reversiivne loendur- loendab nii pos. kui ka neg. suunas. 5. REGISTRID Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0- seade (reset). Signaalidega write kirjut. sisendite Aº...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut. nii RS-, D- kui ka JK- trigereid
koguse üks bit. SR triger SR tuleb sõnadest “SET” ja “RESET”. SR trigeri tabelis tähendab indeks t-1, et väljunids säilib eelmisel ajahetkel seal olnud väärtus. Kui S ja R on mõlemad 1, on otseväljund ja inversioonväljund ühesuguse väärtusega.Kuivõrd muutuja ja tema eitus ei saa ollavõrdsed loetakse seda kombinatsioonikeelatuks. Seepärast on ka tõeväärtus tabelis rist selle koha peal. Trigerite sünkroniseerimine Asünkroonne SR triger Asünkroonsel trigeril puudub spetsiaalne sisend, millega saaks määrata millal toimub trigeril ümberlülitumine. Kui muutuvad sisendite väärtused, muutub ka olek. Sünkroonne SR triger Seal on eraldi sisend selleks, millal triger lülitub ümber(joonisel sisend C). Kui ümberlülitussisend ei ole aktiivne siis ümberlülitust ei toimu ja triger säilitab enda vana väärtuse. Probleem tagasisidega
...Xn, olek S) Väljundsignaal Yi on kõikide nähtavate signaalide X1...Xn ja mittenähtava sisemise oleku S ühene fuktsioon. S esitatakse kahendarvuna! Yi = f i X 1 , X 2 ,... X n ; T1 , T2 ,...Tn 142 4 43 4 1424 3 sisendsignaalid Solek 157 T sõnast ,,triger". S oleku hoidmiseks kasutame trigerite komplekti. Lülitusele lisandub nii palju väljundeid ja sisendeid, kui mitu järku on koodis. Mäluelemendid on READ/WRITE tüüpi. Töötab takteeritult! Muidu tekib olekute võidujooks. Loogikafunktsioonide esitamine Võimalusi palju, aga üks võimalustest: tabelesitlus. Olgu nõutav, näiteks selline loogikafunktsioon. X DON`T CARE; ükskõik, kas 0 või 1
Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Rööbiti - mäluregister, järjestikku - nihkeregister. Registri põhiülesandeks on mitmejärgulise arvu säilitamine. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0-seade (reset). Signaalidega write kirjut. sisendite Aº...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Registril võib olla asetuse (nullimise) sisend, millega saab kõgile järkudele anda korraga algväärtuse (näiteks kõik 0-d).
5.1.1. Elementide aktiivsed ja passiivsed nivood...................................................... 23 5.1.2. Trigeri mõiste...................................................................................................23 5.1.3. Kasutatud tähised.............................................................................................23 5.1.4. Trigerite liigid.................................................................................................. 23 5.2. Asünkroonsed trigerid.............................................................................................24 5.2.1. Otsesisenditega RS-triger................................................................................24 5.2.2 Inverseeritud sisenditega RS-triger...................................................................25 5.3
5.1.1. Elementide aktiivsed ja passiivsed nivood......................................................23 5.1.2. Trigeri mõiste...................................................................................................23 5.1.3. Kasutatud tähised.............................................................................................23 5.1.4. Trigerite liigid..................................................................................................23 5.2. Asünkroonsed trigerid.............................................................................................25 5.2.1. Otsesisenditega RS-triger.................................................................................25 5.2.2 Inverseeritud sisenditega RS-triger...................................................................26 5.3
.. slave lülitub esimesel taktil, master järgneval SR Set-Reset Triger ... seadesisendiga triger T-triger Toggle triger .. sisendisse impulsi andmisel muudab oleku vastupidiseks D delay triger ... säilitab niikaua eelmise väärtuse, kuni sisendisse antakse uus väärtus JK triger universaalsisenditega triger ... nagu SRt, ainult sisendi 11 korral, mis enne oli keelatud, muudab JK oleku vastupidiseks. 5. Registrid: ... hulk kokku ühendatud trigereid. Registrite tüübid = trigerite tüübid. Võimaldab säilitada infot ühe sõna kaupa. Enamasti 8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid (säilitamaks sõnu 1, 2, 3, 4 Bytes). Nihkeregister võimaldab infosõnu nihutada vasakule ja paremale, teisendades nii andmeid järjestik- ja paralleelkuju vahel. Registrit juhitakse vastavate trigerite Set Reset käskudega. Nihkeregister RS trigeritel Clock on kõigil ühtne. Sisend järjestikkujul = Set , selle inversioon = Reset, i trigeri otseväjund = i+1 Set,
̈ korral. Kui viidete terviklikkuse viga ei teki, pole vaja ka kompenseerivaid tegevusi labi viia ja andmemuudatus taidetakse ilma andmebaasisusteemi poolse vahelesegamiseta. • Deklaratiivne vs. protseduurne terviklikkuse reeglite tagamine (Deklaratiivsed kitsendused esitatakse CREATE TABLE voi ALTER TABLE lausetes, kuid protseduurne terviklikkuse reeglite tagamine tahendab trigerite ja andmebaasiserveris talletatud rutiinide ̈ loomist). • Mida tähendab RESTRICT voi CASCADE maarang andmebaasiobjekti kustutamise ̃ lauses? (RESTRICT – objekti ei kustutata, kui on sellest soltuvaid objekte; CASCADE – objekt kustutatakse koos soltuvate objektidega) • Vaated, nende omadused ja kasutusvoimalused. Labi milliste vaadete saab
DataAccepted. Viimase ilmumisel kustutatakse 2 esimest. Ootetsüklite lisamisega.. kui DataAccepted signaali pole tulnud, ei võeta mälu aadressi signaali address busilt ära. Grupi andmeedastus antakse count.. arv, mitu tsüklit tuleb teha & esimene aadress.. ülejäänud data võetakse järjestikustelt aadressidelt. Andmeedastus konveierina.. uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal. Registrid hulk kokku ühendatud trigereid. Registrite tüübid = trigerite tüübid. Võimaldab säilitada infot ühe sõna kaupa. Enamasti 8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid (säilitamaks sõnu 1, 2, 3, 4 Bytes). Nihkeregister võimaldab infosõnu nihutada vasakule ja paremale, teisendades nii andmeid järjestik- ja paralleelkuju vahel. Registrit juhitakse vastavate trigerite Set Reset käskudega. Nihkeregister RS trigeritel Clock on kõigil ühtne. Sisend järjestikkujul = Set , selle inversioon = Reset, i trigeri otseväjund = i+1 Set,
.. slave lülitub esimesel taktil, master järgneval SR Set-Reset Triger ... seadesisendiga triger T-triger Toggle triger .. sisendisse impulsi andmisel muudab oleku vastupidiseks D delay triger ... säilitab niikaua eelmise väärtuse, kuni sisendisse antakse uus väärtus JK triger universaalsisenditega triger ... nagu SRt, ainult sisendi 11 korral, mis enne oli keelatud, muudab JK oleku vastupidiseks. 5. Registrid: ... hulk kokku ühendatud trigereid. Registrite tüübid = trigerite tüübid. Võimaldab säilitada infot ühe sõna kaupa. Enamasti 8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid (säilitamaks sõnu 1, 2, 3, 4 Bytes). Nihkeregister võimaldab infosõnu nihutada vasakule ja paremale, teisendades nii andmeid järjestik- ja paralleelkuju vahel. Registrit juhitakse vastavate trigerite Set Reset käskudega. Nihkeregister RS trigeritel Clock on kõigil ühtne. Sisend järjestikkujul = Set , selle inversioon = Reset, i trigeri otseväjund = i+1 Set,
• D-trigeri sisend D = JQb + !KQa ehk D = J!Q + !KQ. • Seega on tegu kombinatsioonist SR ja T-trigerist. Käitub kui SR- triger (J = S ja K = R), kui J != K != 1. Kui J = K = 1, siis töötab kui T triger. 44. Toodud on argumentide aegdiagramm asünk. SR-/ sünkroonse SR-/ MS-/ T-/ JKtrigeri/ registri või loenduri kohta. Joonista väljundite aegdiagrammid. 45. Milliste trigerite ja kas järjestikku või paralleelselt ühendamisel saame ühe bitise sisendi ja - väljundiga, sünkroonse, paremale nihutava registri? D-trigerid, järjestikku ühendatud 46. Lõplik olekumasin. Mis on olek, üleminek ja toiming? • Lõplik olekumasin ehk lõplik automaat kujutab endast käitumismudelit, mis koosneb olekutest, üleminekutest e. siiretest ja toimingutest. • Olek on salvestatud informatsioon mineviku kohta, st sisendite
T triger lülitub ümber, kui sisendisse satub impulss Q n+1 = Q n Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 94 instituut. 47 Digitaalarvuti komponendid T Trigerid T triger võib olla realiseeritud ka sünkroonsena Eksisteerivad ka nn. liittrigerid RST, DRS, JKKS Trigerite sisendid ja väljundid mida ei kasutata jäetakse joonisel näitamata. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 95 instituut. Digitaalarvuti komponendid Register (põhitõed) Register on trigeritel põhinev lülitus N- bitilise kahendkoodi salvestamiseks on vaja N trigerit mis moodustavadki registri. Info säilib registris kuitahes kaua, kuni toide on sees.
RS-trigeriteks, loendussisenditega ehk T-trigeriteks, andmesisenditega ehk D-trigeriteks ning universaalsisenditega ehk JK-trigeriteks. Kui trigeri oleku muutmine toimub kas või ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimissignaali abil, nimetatakse trigerit sünkroonseks vastupidisel juhul aga asünkroonseks. Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigereid ühe- või kahetaktilisteks ning tähistatakse vastavalt T või TT-ga. Trigerite põhilised skeemid ning tähised on tabelis 1.7 Tabel 1.7 Trigerite skeemid ja tähised Tüüp Olekutabel Tingmärk Skeem Asünk- S R Qt Qt+1 Q R 1 Q S Q & S T
andmed on kohal Muxtud siin PILET 9 REGISTRID Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8, 16, 24, ja 32 bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0seade (reset). Ta on trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks. Info säilib nii kaua kuni on toide sees. Bitte on võimalik sisestada ja väljastada rööbiti ja järjestikku. Rööbiti mäluregister, järjestikku nihkeregister. Registri põhiülesandeks on
Silicon)- unipolaarne tehnoloogia info jadakoodiks ning vastupidi. määrab ära juhtsisendite arvu valmistaja või kasutaja poolt. NMOS (n- channel MOS)- n Sõna pikkus sõltub registri ning vastupidi. Vastavalt Info salvestamist püsimällu nim. juhtivusega MOS- loogika. trigerite arvust ning võib olla juhtsignaalile kommuteeritakse püsimälu programmeerimiseks PMOS- P juhtivusega MOS väga erinev. Enam on levinud 8-, multipleksori väljundisse signaal .Püsimälude tähtsamad alaliigid: loogika CMOS (Complementary 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, ühest infosisendist. programmeeritav püsimälu
- Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR-triger – sünkrosisendiga C määratakse, millal triger lülitub uude olekusse. Kui C = 0, siis säilitab triger oma vana oleku. Triger on avatud, kuni C = 1. (Võimalik ka madalaktiivne – tõeväärtustabel vastupidine). Avatud, kuni C-sisendil on kõrge nivoo (H). - MS-triger – loogikaskeemides võib tekkida probleeme tagasisidega e trigerite sisendite väärtused võivad oleneda ta eelmisest olekust läbi välise kombinatsioonskeemi. Toimub pidev ümberlülitamine (vajalik ühekordne). Probleem lahendatakse kahetaktiliste trigeritega. Koosneb kahest identsest trigerist (master ja slave), mida juhitakse erinevate sünkrosignaalidega läbi ei-elemendi. Väljundi muutus ei saa enam muuta esimese trigeri olekut.
läbilöögid. Ühe ja sama algmaatriksiga võib eri maskide abil luua erinevaid skeeme. Väikesemahuline tootmine. Ülesanded, mis vajavad kiiret, ka ebatavalistesse füüsikalistesse tingimustesse sobivat riistvara. FPGA: Kaustaja poolt programmeritav. Paindlik. Kasutab optimaalset hulka kristalli pinda. 15.Virtuaalmälu (Lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine) 16.Registrid. On hulk kokku ühendatud trigereid. Registrite tüübid = trigerite tüübid. Võimaldab säilitada infot ühe sõna kaupa. Enamasti 8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid (säilitamaks sõnu 1, 2, 3, 4 Bytes). Nihkeregister võimaldab infosõnu nihutada vasakule ja paremale, teisendades nii andmeid järjestik- ja paralleelkuju vahel. Registrit juhitakse vastavate trigerite Set Reset käskudega. Nihkeregister RS trigeritel Clock on kõigil ühtne. Sisend järjestikkujul = Set , selle inversioon = Reset, i trigeri otseväjund = i+1 Set,
40. Puudutustundlik ekraan[1] 1. Loendurid[4] *Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikaskeemi. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisenditesse püütakse impulsid, väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. *E sisend- ,,enable" sisend, mis lubab loendamise. *Sõltuvalt signaali ülekandeviisist jaotatakse loendureid veel: *Sünkroonne loendur trigerite ümberlülitumine toimub samaaegselt , ümberlülitumisaeg on kogu aeg ühesugune. Kõik loenduris sisalduvad trigerid on reguleeritud kellatakti järgi. Kasutatakse alati seal, kus on vajalik täpne süstematiseeritus. *Asünkroonne trigerite ümberlülitusaeg pole siin samasugune. Se llie loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilinemine, mis suureneb koos loenduri
1 1 0 1 1 1 1 0 MS (master-slave), kaksiktrigerid, siseviivitusega. · registrid (Registers) nihkega ja ilma Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0-seade (reset). Signaalidega write kirjut. sisendite Aº...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Register on hulk ühtse juhtimisega trigereid. Ta on trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks.
1 0 1 1 1 1 0 1 1 1 1 0 MS (master-slave), kaksiktrigerid, siseviivitusega. registrid (Registers) nihkega ja ilma Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0-seade (reset). Signaalidega write kirjut. sisendite Aº...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Register on hulk ühtse juhtimisega trigereid. Ta on trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks.
kohal Mux-tud siin 9. PILET 1. Registrid Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0-seade (reset). Signaalidega write kirjut. sisendite Aº...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Register on hulk ühtse juhtimisega trigereid. Ta on trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks.
..................................................................................................... 81 6.14.2 ARVUJADA GENERAATORITE KUSTUTAMINE........................................................................ 82 6.14.3 VAADETE KUSTUTAMINE...................................................................................................... 82 6.14.4 INDEKSITE KUSTUTAMINE..................................................................................................... 82 6.14.6 TRIGERITE JA FUNKTSIOONIDE KUSTUTAMINE..................................................................... 83 6 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev töö on minu iseseisva töö tulemus ja selle alusel ei ole varem hinnet/arvestust taotletud. 7 Sissejuhatus
ning kui avastatakse viga, siis tekitatakse kunstlikult erandolukord. Trigeri kasutamise võimalused Andmetega seotud reeglite kontroll Tuletatud väärtuste arvutamine Ridade väljade algväärtustamine, kui algväärtus sõltub mingi tingimuse täidetusest Turvalisuse tagamine Andmemuudatuste logimine Vaadete kaudu baastabelites olevate andmete muutmise võimaldamine (INSTEAD OF triger) Deklaratiivsete kitsenduste eelised trigerite ees Süsteem valib ise kuidas kontrollida. Ei pea looma trigereid kõikvõimalikele andmebaasi sündmustele, mis võivad põhjustada kitsendusele mittevastavate andmete andmebaasi sattumist. Kitsenduse täidetuse kontroll saab toimuda transaktsiooni lõpus. Kitsenduse loomisel kontrollitakse andmebaasis olevate andmete vastavust sellele. 29. Kuidas saada surrogaatvõtme veergu unikaalseid väärtuseid? (teema 13)
Mälu andmevahetuse skeem programmikoodi ja andmete salvestamiseks. (Allikas: Learning Materials for Information Muutmälu nimetatakse ka suvapöördusmäluks, mis Technology Professionals (EUCIP-Mat)) viitab sellele, et mälu on otseselt juurdepääsetav üle kogu aadresside vahemiku. Muutmälud jagunevad: Staatiline mälu (SRAM -Static Random Access Memory). See on väga kiire muutmälu, mis realiseeritud trigerite bassil ja mille tootmine on kallis. Seda mälu kasutatakse vahemäluna (Cache memory) või protsessorite registrite mäluna. Joonis 1-7. Mälumoodul Dünaamiline mälu (DRAM - Dynamic Random Access Memory). Selle mälutehnoloogia puhul kasutatakse info salvestamiseks väljatransistori paisusiirde elektrimahtuvust. Ühe biti info salvestamiseks piisab ühest transistorist aga laengu säilitamiseks vajab mälu regulaarset
terviklikkuse vea korral. Kui viidete terviklikkuse viga ei teki, pole vaja ka kompenseerivaid tegevusi läbi viia ja andmemuudatus täidetakse ilma andmebaasisüsteemi poolse vahelesegamiseta. 19 Deklaratiivne ja protseduurne terviklikkuse reeglite tagamine Deklaratiivsed kitsendused esitatakse CREATE TABLE või ALTER TABLE lausetes, kuid protseduurne terviklikkuse reeglite tagamine tähendab trigerite ja andmebaasiserveris talletatud rutiinide loomist. Andmebaasi deklaratiivne terviklikkus kujutab endast reeglite ja eeskirjade kogumit, millele andmebaasis sisalduvad andmed peavad vastama ja mida on võimalik defineerida (deklareerida) andmebaasi struktuuri kirjelduses (CREATE lausetes). Keerukamate seoste ja reeglite puhul ei saa kasutada deklaratiivset terviklikkust, vaid tuleb andmebaasi kirjutada eraldi andmete kontrolli ja
Nihkeregistrit, mis võimaldab nihet mõlemas suunas, nim reversiivseks. Nihet kasutatakse nt info teisendamisel paralleelkujult järjestikkujule ja vastupidi. Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasutatakse kõiki trigeritüüpe. Nihkeregistril võib samuti olla asetussisend. Nullimise sisend saadakse tavaliselt trigerite asünkroonsete R-sisendite kokkuühendamisega. Reversiivsed nihkeregistrid Nihkeregistrit, mis võimaldab nihet mõlemas suunas, nim reversiivseks. Paralleellaadimisega nihkeregistrid St, et nihkeregistrisse võib kanda algväärtuse paralleelkoodis. Ilma paralleellaadimise võimaluseta saab sinna kanda väärtuse vaid järjestikusisendi kaudu sisse nihutades. Paralleellaadimist saab raliseerida ka asünkroonsete asetussisendite kaudu.
Nihkeregister Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut. nii RS-, D- kui ka JK- trigereid. Nihkeregistris ühendatakse otsene ja inverteeritud väljund järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule . Iga takti keskel nihutab sünkrosignaal info trigerite esimesest astmest teise. Reversiivne register- selle puhul toimub kahesuunaline nihe. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving) Andmesiini järgulisus määrab ära tavaliselt sõna järgulususe mälus, kui sõna ei edastata osade kaupa. Sellist asja on tõesti mõnikord ka kasutatud. Teine probleem on seotud mälu sõnade arvuga mälus, nimelt ei ole kogu mälu mahtu mida on võimalik
registritesse teostada multipleksorite ja demultipleksorite abil. ALU väljundsignaale liitmisel või nihutamisel ülekandena kõrgeimast bitist tulevad CO (carry out) ja madalaimast bitist allapoole väljanihkuvad LSB-d (last significant bit) saab kasutada sisendsignaalidena CI (carry in) ja MSB (most significant bit) ALU töö samal sammul. Näiteks CO suunamisel CI-sse realiseerime ringülekande, LSB suunamisel MSB-sse toimub ringnihe jne. CO ja MSB väärtusi võib salvestada ka trigerite abil ja kasutada ALU töö järgmisetel sammudel. Peale selle on osutunud otstarbekaks registreerifa tehte tulemuse muidki tunnuseid, milledest tähtsamad on ületäitumine, mis paljudel juhtudel vastab CO-le, nulltulem, negatiivne tulem, väljanihkunud biti väärtus C jt. Tunnuste salvestamiseks rakendatakse trigereid, mille olekuid kasutab nii ALU ise kui ka tema juhtplokk. Kirjeldatud tunnusbitte nimetatakse sageli lippudeks (flag) ja nad kuuluvad funktsionaalselt ALU juurde.
annaabi.ee 
