Kui võrrelda kahte joonist omavahel, võib öelda, et S1-le vastab kontrolleri sisend aadressiga 0.0, S2- le vastavalt sisend aadressiga 0.1 ning H1-le väljund aadressiga 0.0. Joonis 1 NING- ja VÕI-lüli eri esitusviisides Sulguvad ja avanevad kontaktid Programmeerimisel on tähtis teada, kas kasutatavatel täituritel (nt. releedel) või anduritel on sulguvad või avanevad kontaktid. Kui kontrolleri sisendis on sulguv kontakt, siis selle kontakti rakendumisel on sisendis olek "1". Avaneva kontakti ühendamisel kontrolleri sisendiga, selle kontakti rakendumisel on sisendis olek "0". Kontroller ei võimalda mingil moel kindlaks määrata, kas sisendisse on ühendatud avanev või sulgev kontakt. Kontroller tunneb ära ainult oleku sisendis, st. kas "0" või "1". Seega küsitakse operandi olekut, kas operandi olek on "0" või "1".
2. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti. 3. Signaaligeneraator HP 33120 4. Toiteplokk EP-603 5. Ühendusjuhtmed Töö eesmärk on tutvuda raadiosaatetrakti ehitusega ning üldiste parameetritega, kasutades kõneedastuseks mõeldud käsiraadiojaamu. Joonis 1. Skeem raadiotrakti parameetrite mõõtmiseks 2 .Tabeli kui graafikuna punkthaaval üles võetud ASK. Tabel 1. Võimsuse sõltuvus sagedusest vastuvõtja sisendis Sagedus Saatja pinge Pinge vastuvõtjas (Hz) U (mV) U (mV) 300 5 7,55 ±0,06 700 5 47,24 ±0,09 1100 5 81,35 ±0,09 1500 5 93,07 ±0,05 1900 5 77,95 ±0,04 2300 5 50,65 ±0,02
korrutamine e. sidendites on 1 f1=x1^x2 X2-> NING f7 Düjunktsioon e. 0111 Väljundis on f7=x1+x2 X1 ->1 ->y loogiline liitmine e. signaal 1 kui VÕI kas või ühes f7=x1v x2 X2-> sisendis on 1 f10 X2 inversioon e. X2 1010 Väljundis on 1 f10=X2 X3 ->1 ->y eitus e. EI signaal, kui X2=0 ja signaal 0, kui X2=1 f14 Schefferi tehe e. 1110 Väljundis on f14=X1|X2 X1 ->& ->y
1. Jadatoimega kus üks takt sisaldab ainult ühe bitti ja ühe bitti kaupa saadakse ka väljund signaal. 2. Rööptoimega kus kõik bitid sisestatakse korraga ja saadakse ka rööpväljunditest korraga. 3. Segatoimega kus rööpinfo muudetakse jadainfoks või vastupidi. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse loogika seadmed: 1. Kombinatsioon seadmed (mäluta) kus väljund signaal on määratud ainult antud hetkel sisendis toimivate signaalidega ja ei sõltu seadme eelmistest olekutest. Näiteks summaator 2. Järjestik seadmed (mäluga) kus väljund signaal sõltub nii momendi sisendites toimivatest signaalidest kui ka seadme eelmistest olekutest. Näiteks loendur. 2.2. Ühe argumendi loogikafunktsioonid n argumendi korral on argumentide kombinatsioonide arv 2n ja funktsioonide arv 22 , kui
1. Jadatoimega – kus üks takt sisaldab ainult ühe bitti ja ühe bitti kaupa saadakse ka väljund signaal. 2. Rööptoimega – kus kõik bitid sisestatakse korraga ja saadakse ka rööpväljunditest korraga. 3. Segatoimega – kus rööpinfo muudetakse jadainfoks või vastupidi. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse loogika seadmed: 1. Kombinatsioon seadmed (mäluta) – kus väljund signaal on määratud ainult antud hetkel sisendis toimivate signaalidega ja ei sõltu seadme eelmistest olekutest. Näiteks summaator 2. Järjestik seadmed (mäluga) – kus väljund signaal sõltub nii momendi sisendites toimivatest signaalidest kui ka seadme eelmistest olekutest. Näiteks loendur. 2.2. Ühe argumendi loogikafunktsioonid n argumendi korral on argumentide kombinatsioonide arv 2 n ja funktsioonide arv 22 , kui
* GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890915MHz jagad 3ks + iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935960MHz. (915890) 4x0,2(iga operaatori vahele)=24,2MHz. 24.2/0,2/5=[24] kanalit igayhele ehk 4,8MHz alla ja sama palju yleslyli * GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+ 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, mis teeb ca 560 korda ehk v6imsus telefoni sisendis 10W/560=17,9mW (V6ib v6tta ka 25dB=300 korda ja 30mW) * GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+ 15%). distanst 11km, sumbuvus 55dB=316228korda V:6,32uW * GSM võrgus kasutatakse erinevaid kanali mõisteid
vastuvõtja müraparameetrite leidmine üksikastmete parameetrite järgi. 2. Kasutatavad seadmed Agilent Technologies'i simulatsioonitarkvaraga AppCAD varustatud personaalarvuti. 3. Töö käik Avasime AppCAD programmiakna, vasakus servast asuvast menüüribast omakorda valisime Signals Systems alammenüü, ning sealt omakorda NoiseCalc tööleht. Vaatlesime programmiga AppCAD 12,2 kuni 12,7 GHz sagedusvahemikus töötava digitaalse satelliidisüsteemi vastuvõtja sisendis asuva madala müratasemega vastuvõtja mudelit. See omakorda koosnes kaheastmelisest eelvõimendist (A-36), segustist ning vahesagedusvõimendist (I-54) (vt joon 1.). Joonis 1. Madala müraga eelvõimendi plokkskeem. Lähteandmed: Võimsus sisendis -60 dBm Teoreetiline temperatuur 25 oC Müra ribalaius 1 MHz
Milline on kõige vanem nimetatud operatsioonisüsteemidest? http://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_operating_systems Vali üks: HP-UX (1983) + Solaris (1992) AIX (1986) BSD (1993+) Millistel tingimustel on kujutatud elektriskeemi väljundis elektrivool? http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xLogicCircuitsLab1.html Vali üks: Alati, kui keskmises sisendis on vool Mitte kunagi + Alati Kui parempoolses ja keskmises sisendis on vool ning vasakpoolses ei ole voolu Kui kõikides sisendites on vool Mis on BIOS? Vali üks: Bootable Initial Operating System
............................................................................................ /juhendaja allkiri/ 1. Telefoniliini tühisvool ja vool rezhiimis 'toru võetud' toru hargil toru hargilt võetud I 0A (pingel 0V) 0.02A (pingel 5V) kasutasin R = 100 2. Pinged telefoniaparaadi sisendis rezhiimides 'toru hargil' ja 'toru võetud' toru hargil toru hargilt võetud U 60V 15V 3. Telefoniliini ja telefoniaparaadi arvutatud takistused Telefoniliini takistus Aparaadi takistus hargil: ? hargil: (lüliti lahti ühendatud) võetud: 2250 hargilt võetud: 500 (U=10V, I=0.02A) (U=45V, I=0.02A) 4. Ootetooni nivoo, sagedus ning skitseering
Viivituskäsud Juhtimisülesannete lahendamisel tuleb väga sageli ühe või teise seadme sisse-, väljaja ümberlülitamiseks kasutada viivitusi. Kontrollerites on ajafunktsioonid ehk taimerid integreeritud protsessoriplokki. Kasutamisel antakse programmiga ette ajaintervallid, taimerid ja käivitustingimused. Programmeerimisel saab kasutada viit erinevat ajafunktsiooni: impulss-, pikendatud impulss-, viivitusega sisselülitus-, salvestavat viivitusega sisselülitus-, viivitusega väljalülitusfunktsiooni. Kõik mainitud ajafunktsioonid ehk taimerid omavad kolme sisendit ja kolme väljundit, millede otstarve on järgmine: · S sisendimpulsi tõusva või langeva (sõltuvalt taimeri tüübist) frondiga algab ajaintervalli loendamine. · TW sisendisse antakse ajaintervalli väärtus kas konstandina S5T#aeg vahemikus S5T#0ms...S5T#2h46m30s, sisendsõnana EW, väljundsõnana AW, mälusõnana MW või andmesõnana DW. · R sisendimpulsi tõusva frondiga lõpetatakse ajai...
Vähem kasutatakse loogikafunktsiooni konjunktiivset normaalkuju (KNK), mil funktsioon esitatakse elementaardisjunktsioonide konjunktsioonina. Kui funktsiooni disjunktiivse normaalkuju iga elementaarkonjunktsioon sisaldab kõiki muutujaid, nimetatakse funktsiooni esitusviisi tema täielikuks disjunktiivseks normaalkujuks (TDNK). Täielikku disjunktiivset normaalkuju on hõlpus leida loogikafunktsiooni oleku- ehk tõeväärtustabelist. 4 Loogikaelemendid Dioodelement VÕI Kui ühes sisendis on loogiline üks, siis vastav diood avaneb ning vool läbib avanenud dioodi ja takistit R1. Takistil tekib kõrge pinge ehk loogiline üks. Pinge on selline, et ülejäänud dioodid on suletud. Kui loogiline üks on mitmes sisendid, siis kõik vastavad dioodid avanevad ja väljundis on üks. Kui kõigis sisendites on null, siis on kõik dioodid suletud ja väljundis on loogiline null. Lülituse puuduseks on see, et pole
V:0,02+0,25(3)=0,273s. 10. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890- 915MHz iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935- 960MHz. 25MHz /0.2MHz = 125 kanalov 125/5=25 kazdomy operatoru. Promezutok mezhdy operatorami 1 kanal > 25-1 = 24 kan . 24*0.2=4,8MHz 11. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 5,5*5= 27,5dB, 27,5=10log(Pv/Ps) P=10^2,75 = 563 v6imsus telefoni sisendis 10W/563=17,9mW (V6ib v6tta ka 25dB=300 korda ja 30mW) 12. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus 55dB=316228korda V:6,32uW
äratundmine. See on vajalik mitmepositsioonilise koodiga signaali vastuvõtul, siia alla kuulub ka tundmatu sagedusega või viitega signaali avastamine . 3.3.1.1. Binaarne avastamine täielikult teadaoleva signaali korral. Optimaalsuse kriteeriumid: Vastuvõtja sisendis võib tekkida sisendsigaal u1 additiivse valge müra taustal; On või ei ole teada aprioorsed (eelnevalt ette eeldatavad) tõenäosused signaali ilmumise või mitteilmumise kohta; On vaja sünteesida vastuvõtja skeem, mis vastaks- kas signaal on vastuvõtja sisendis või signaali ei ole. Seda tuleb siis teha optimaalselt, vastavalt püstitatud optimaalsuse kriteeriumile. Signaali avastamisel kasutatakse tavaliselt kahte, tõenäosuslikku optimaalsuse kriteeriumit: minimaalse vea
10MHz alla. 5. Milline on Euroopa standarditele vastava telefonijaamaga ühendatud abonenditerminaali tarbitav võimsus, kui abonendiliini takistus on 2000 oomi ja telefoni sisetakistus režiimis „toru hargilt võetud“ on 400 oomi. Jaama enda sisetakistus ~= 0. Standardpinge on 48 V. I = U/R =48/(2000+400)=0.02A P = U * I = 48*0.02 = 0.96 W (telefonijaama kohta) 6. Leida signaali võimsus GSM terminali sisendis, kui tugijaama väljundvõimsus on 10 W, tugijaama antenni võimendus 10 dB, telefoni antenni võimendus 6dB ja telefoni kauguse parandustegur (parameeter TA) on 6. Signaali sumbuvus on 30dB/km. P = 10(x/10)/1000, x dBm, P watt , TA=6 , (1TA=550m) kaugus ~= TA * 0.55 = 3km, 3 * (-30) = -90 P = 10w x = 40dBm P2=40 dBm + 10 dB – 90 db + 6dB = -34 dBm x-dBm, P-W 7. Leida mürapinge efektiivväärtus, kui sidekanalis, mille ribalaius on 100Hz,
GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus Ps=2/(105,5) V:6,32mikroW GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz
GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus Ps=2/(105,5) V:6,32mikroW GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz
Töö eesmärk Õppida tundma numbrilist multimeetrit. Kasutatavad seadmed 1) Multimeeter HP34401A 2) Alalispinge allikas 5-44 3) Signaaligeneraator 6-37 4) Ühendusjuhtmed Teoreetiline osa Multimeeter HP 34401A mõõdab alalispinget kahekordse integreerimise põhimõttel. Mõõdetavat alalispinget Ux integreeritakse teadaoleva aja Ti vältel, integraal annab sisendpingega võrdelise suuruse. Üldjuhul, kui integraatori sisendis on pinge u1(t), on väljundpinge 1 t u 2 (t ) = u1 (t )dt . (1) 0 Kui t = T ja u (t)= U , siis i 1 x u 2 (T i ) = . (2) Üks mõõtetsükkel koosneb seega kahest osast:
transistor avatud lülitina. V: ÕIGE 13) Milline tingmärk joonisel kujutab VÕI lülitust? V: D 14) Millised alljärgnevatest loogikaseadustest väljendavad domineerimisseadust? V: 1+A+B=1, 0*A*B=0 2.test Kominatsioonloogikaahelad(2) 1) Milline loogiline avaldis vastab sellele Karnaugh kaardile? V: x1x2x3+x2x4 2) Milline loogiline avaldis vastab sellele Karnaugh kaardile? V: x2x3x4+x1x4 3) Joonisel kujutatud multiplekseri sisendis S1 on väärtus 0 ja sisendis S2 on väärtus 0. Sisendisse x1 lastakse bitijada 11111111 Sisendisse x2 lastakse bitijada 10 001 000 Sisendisse x3 lastakse bitijada 11 011 101 Sisendisse x4 lastakse bitijada 10 111 011 Milline on bitijada multiplekseri väljundis? V: 11111111 4) Joonisel kujutatud multiplekseri sisendis S1 on väärtus 1 ja sisendis S2 on väärtus 1. Sisendisse x1 lastakse bitijada 10 101 010 Sisendisse x2 lastakse bitijada 10 001 000 Sisendisse x3 lastakse bitijada 11 011 101
Saadetavate pakettide arv = 600 000 (bit) / 896 (bit) 669,64 paketti 670 paketti 3 Kogu edastavate andmete maht = 670 (paketti) * 128 (päis bit) + 600 000 (bit) = 685 760 (bit) Vastus: Kogu andmetele edastav aeg = 685 760 (bit) / 9600 (bit/s) 71,43 (s) 4 Telefonis kuluv võimsus Lähteülesanne: IEEE 802.11 liidese (WiFi) ülekandekiirus on 54 Mbit/s, kanali ribalaius on 20 MHz. Signaali võimsus vastuvõtja sisendis on 0dBm, kui suur on müra võimsus? Lahenduskäik: R edastuskiirus = 54 Mbit/s W - sagedusriba laius = 20 MHz S signaali võimsus = 0dBm Teisendus R = W log2 (1+S/N) -> log2 (1+S/N) = R/W (järgnevalt teisendame normaalkujule) -> 2R/W = 1 + S / N -> 2R/W 1 = S / N (jagan S-ga) -> (2R/W 1) / S = 1 / N (astmes -1) -> N = S / (2R/W 1) Vastus: Kuna signaali võimsus vastuvõtja sisendis on 0 ehk sämple on 0, siis on ka müra koheselt 0, sest 0 jagatud mingi arvuga on alati 0.
f6 mittesama- O11O väljundis on f6=X1 X2 väärsus e. signaal 1. Ainult f6= X 1X2+ M2 VÕI (välistus) siis kui sisendite X1 X 2 olek on erinev f7 disjunktsioon O111 väljundis on f7=X1+X2 e. Loogikaline signaal 1 kui kas liitmine e. või ühes sisendis 1 VÕI on 1. f8 Pierce´i tehe e. 1OOO väljundis on f 8= X 1+ X 2 disjunktsiooni signaal 0 kui 1 inversioon e. kas või ühes VÕI-EI süsteemis on 1 f9 ekvivalentsuse 1OO1 väljundis on f9=X1X2+ e
Tallinna Tehnikaülikool, automaatikainstituut Töö nr. 3 nimetusega DIGITAALOSTSILLOGRAAF aines LAV3730 Mõõtmine aruanne üliõpilane: aruanne esitatud _________________ aruanne kaitstud _________________ Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ___________________ (allkiri) Töö iseloomustus Tutvumine digitaalostsillograafiga C98 ning selle võimalustega nagu näiteks tulemuste salvestamine mällu, suurem mõõtetäpsus ja info numbriline esitus ekraanil. Töös kasutatud seadmed Digitaalostsillograaf C98 Signaalide generaator Kõlar Arvuti RS232 liidesega ning programm Hyperterminal Seadmete ühendamiseks vajalikud juhtmed Töö käik Mõõteinfo ekraanil...
V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus Ps=2/(105,5) V:6,32mikroW GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz
65A, digitaalostsillograaf C9-8, takistusmagasin. 5.1. telefoniliini tühisvool ja vool reziimis "toru võetud" Voolu mõõtmiseks ühendasime telefoniliiniga järjestikku takisti (100 ), et tööreziimid oluliselt ei muutuks. 100 Rtel.a. telefoniliini tühisvool: I = 0 pinge takistil, siis kui "toru võetud": U = 4,2V voolutugevus reziimis "toru võetud": I = U/R = 4,2/100 =0,042A 5.2 pinged telefoniaparaadi sisendis reziimides "toru hargil" ja "toru võetud" Mõõtsime ostsillograafiga. pinge reziimis "toru hargil": U = 54V pinge reziimis "toru võetud": U= 20V 5.3 telefoniliini ja tel.aparaadi arvutatud takistused. Utel.a. = 54V Uliin = 20V Rliin 100 Rtel.a. Rliin = (56V 20V)/0,042A = 857,1 Rtel.a. = 20V/0,042A = 476,2 5.4 ootetooni nivoo, sagedus (f) ja skitseeritud kuju
loendurid ja viivitusahelad). Näidised praktikumist. 1. Plokkprogrammeerimine 2. Käskprogrammeerimine 3. Kontaktprogrammeerimine Kõikidel skeemidel on I124 operatsiooni sisendid ja Q124 on väljundid. Plokkprogrammeerimisel on oluline, et NING elemendis oleks mõlemal sisendil signal ja VÕI elemendil peab olema vähemalt üks signaaliga sisend, sel juhul on ka elemendi väljundil signaal. Käskprogrammeerimisel peab signaal olema mõlemas A sisendis või O-s, sel juhul on signaal ka väljundis Q. Kotnaktprogrammeerimisel peab signaal olema samuti mõlemas ülemises kontaktis või alumises kontaktis, sel juhul jõuab signaal ka väljundisse Q.
See on ka kõige häirekindlam faasmodulatsioon, kuna demodulaator annab vale otsuse vaid tõsiste moonutuste korral. Selle modulatsioonimeetodiga võimalik moduleerida vaid 1bitt/sümboli kohta ja seetõttu ei sobi see meetod suure andmekiirusega rakendustesse. Joonis 4. Binaarne faasmodulatsioon. Häirekindla koodi CC lühikirjeldus Ahendkoodid on tavaliselt määratletud kolme parameetriga: n, k ja m. n bittide arv väljundis k bittide arv sisendis m mäluregistrite arv Suurust k/n ehk koodihinnangut kasutatakse koodi efektiivsuse mõõtmiseks. Tavaliselt on n ja k väärtused vahemikus 1 kuni 8, m väärtused 2 kuni 10 ja koodihinnang vahemikus 1/8 kuni 7/8. Ahendkoodi dekodeerimiseks kasutatakse erinevaid algoritme. Suhteliselt väikeste k väärtuste puhul kasutatakse Viterbi algoritmi, kuna see on kõige parem teadaolev rakendus maksimaalse tõenäosuse dekodeerimises. Modelleerimise struktuurskeem Simulinkis
18. Reaalne kontrolleri digitaalsisend ja tema elektriskeemi näited (erinevad loogilised pingenivood, ülepingete [ESD] kaitse, jne). Ülepingete (ESD) kaitse peaks olema see diood enne maandust pildil. Võib kasutada ka kondensaatoreid, takisteid. Soovitan üle kontrollida. Sisedite kaudu saab controller väljaspoolt tööks vajaliku informatsiooni. Põhilised sisendid on digitaalsisendid (DI- digital input) olek 1 või 0 – pinge on sisendis/pinget poel sisendis. Tihtipeale on kontrolleril mõni digitaal ja analoogsisend universaalne. St digitaalsisendis võib kasutada madala pingega analogsisendina nt 0.1V. Arduinol ln high on üle 3V (5V skeemil) või üle 2V (3.3V skeemil). Sisendis kasutatatakse nt 10Kohm resistorit/takistit et vältida muutuvat/ujuvat (floating input) sisendit ning samal ajal võtab see vähe voolu, jui lüliti on kinni. ESD electrostatic discharge põhimõte on selles, et tuleb kasutada mingit jubinat, mis kas laeb
0,0112 + 0,25 2 k ml = = 0,29 0,86 6. Pidime välja selgitama ülekandetrakti dünaamiline diapasoon. Dünaamiline diapasoon on suurima lubatava väljundpinge Umax ja vähima võimaliku väljundpinge Umin suhe detsibellides: Suurimaks lubatavaks väljundpingeks võtsime amplituudkarakteristiku käänupunkti. Vähim väljundpinge on valitud nii, et see peab 2...3 kordselt ületama mürapinge amplituudi vastuvõtja väljundis juhul kui saatja sisendis signaali pole. Umin 16mV 3x suurem 45mV Umax = 10V U1 := 10 -3 U2 := 45 10 D := 20 log U1 D = 46.936 U2 7. Jälgisime täisnurksignaali moonutusi ülekandel. Selleks seadsime generaatori väljundsignaali kujuks nelinurksignaali sagedusega 100 Hz, hiljem 1 kHz. Pidime võrdlema saadud signaali teoreetilisega. Nagu näha, pole täisnurksetest signaalidest eriti midagi alles.
tulenevalt on dioodi alalispingeline pingelang 0,7 kuni 1V, vahelduvpingeline aga mitte rohkem kui 0,1V. Kasutades kahte dioodi (võib ka rohkem) vähendame nende abil eelmise astme kollektorilt tulevat pinget kuni 2V ja sellest võib piisata teise astme küllastuse vältimiseks. Samal ajal tekib küll mõningane signaali kadu, mis ei ületa 0,2V. Otsesidestus on ainsaks võimaluseks kui on vaja võimendada alalispinge signaale, sel juhul tuleb ära jätta ka sisendis ja väljundis olev sidestus kondensaator. 1.5. Lõppvõimendid Lõppvõimendi väljund ei ole ühendatud mitte järgmise astme sisendiga, vaid sinna ühendatakse koormustakisti, milleks on signaali tarbiv objekt. Selleks võib olla valjuhääldi, relee või servomootori mähis. Kõik need elektrilised objektid on vaadeldavad koormustakistustena. Selle koormsutakistuse väärtus võib olla küllalti erinev. Alates mõnest oomist kuni mõni tuhande oomini. Selleks et tarbijale anda
numbrivalimise vahel ei tohi olla liiga pikk ajavahemik, sest siis rakendub telefonijaama vastav kaitseskeem ning liin lülitatakse välja. Analoogiline situatsioon võib tekkida, kui juhuslikult lühistatakse ostsillograafi mõõteotsikuga telefoniliin. 1.)Telefoniliini tühisvool ja vool reziimis "toru võetud" toru hargil toru hargilt võetud I =0A (pingel 0V) I=0,11A (pingel 7,7V) kasutasin R = 77 2.)Pinged telefoniaparaadi sisendis rezhiimides 'toru hargil' ja 'toru võetud' toru hargil toru hargilt võetud U 54,9V 8,2V 3.)Telefoniliini ja telefoniaparaadi arvutatud takistused E=54,9 UTA=8,2 R=77 U=7,7V RL=401,5 oomi Ret=70,5 oomi 4.)Ootetooni nivoo, sagedus ning skitseering Ootetooni nivoo ja sageduse määrasime ostsillograafiga.
sisendisse, siis tekkib väljundis negatiivne küllastus, kus väljundpinge on ligilähedane negatiivse samasse sisendisse tuuakse väljundist takistusega R2 tagasiside pinge. See tagsiside on negatiivne, sest toitepingega. Kasutatava toitepinge väärtus määrab ühtlasi maksimaalse väljund pinge amplituudi. ta toimib inventeerivas sisendis. Kuna Op võimendi püüab alati omandada olekut, kus sisendite vaheline Sageli vaadeltakse Op võimendit ideaalse võimendus elemendina, mille sisend takistus on lõppmata pinge on 0 ja kuna inventeerival võimendil on mitteinventeeriv sisend maandatud, siis tekkib suur (tegelikult 10Kohmist-10Mohmini väljund takistus 0 tegelikult mõnest ohmist mõne kümne inventeerivas sisendis virtuaalne maa, see tähendab selle sisendi pinge maa suhtes on peaaegu 0.
Trapetsi kujuliste impulsside saamiseks siinuspingest kahepolaarse seejuures muutub inventeeriva sisendi pinge eksponent funktsiooni kohaselt püüdega saavutada piiramisega (võib lugeda ka ristküllik impulssidele lähedaseks). positiivse küllastuse pinget. See protsess saab kesta vaid niikaua kui pinge inventeerivas sisendis ületab Lühikese ristkülik impulside saamiseks pikkadest eksponent impulsidest mitteinventeeriva sisend pinge. Siis pääseb maksvusele inventeeriva sisendi toime, ning võimendi väljundi tekib negatiivne küllastus pinge. Nüüd saab negatiivse pingega mitteinventeeriv sisend ja
1 2 P3 = -59,7 1f = 6,002MHz P0 = -0,09 f = 7,001MHz 2 P0 = -0,25 2 f f = 8,01 MHz 2 1 P3 =-58,19 Tabel 4. Võimenduste ja moonutuste leidmine Arvutasime IP3 väljundis valemiga: OIP3=P0 + = Arvutasime IP3 võimendi sisendis: IIP3= OIP3 G = -29,985-(- 30,16) = 0,175 (dB) - Võrdlesime mõõtetulemusi teoreetilistega. LISA1 -Arvutasime välja spektri teoreetilise kuju.LISA2 -Järeldused...
Mittelinaarmoodustus avaldub selles et signaali erinevaid hetkväärtusi võimendatakse erineval määral toodud näite puhul võimeldatakse signaali negatiivset poolperioodi vähem kui positiivset. Taolise toime tulemusel muutub siinuseline signaal mittesiinuseliseks. Mittesiinuseline vool või pinge on aga vaadeldav aga harmooniliste summaga, võime seljuhul õelda ka elementide mittelineaarsuse toimel tekivad signaali uued komponendid, millised sisendis puuduvad. Neid komponente nimetatakse mittelineaarsuse protuktideks. Mittelinaarsete moodustuste määra iseloomustatkse mittelineaarsuspunktide hulgaga I 22 + I 32 + .. + I n2 = esimese harmoonilise suhtes I1 kvaliteetse heliülekande puhul ei lubata mittelineaarmoonutusi kui 1%, vähemkvaliteetse ülekande puhul kuni 3% ja kui
Inventeerivalvõimendil antakse sisend signaal läbi takistuse R1 inventeerivasse Selektiivne tagasiside tekitatakse siin ahelaga R1-C1, R2-C2. Taolisele lülitusele on sisendisse ja sellesse samasse sisendisse tuuakse väljundist takistusega R2 tagasiside iseloomulik et teatud sagedusel on selle ahela faasi nihe null ja kui anda see signaal pinge. See tagsiside on negatiivne, sest ta toimib inventeerivas sisendis. Kuna Op mitte inventeerivale sisendile, siis tekkib positiivne tagasiside. Lülituses on ka teine võimendi püüab alati omandada olekut, kus sisendite vaheline pinge on 0 ja kuna tagasiside ahel, mis on negatiivne tagasiside ja mis on mittelineaarne LC-generaatorid : inventeerival võimendil on mitteinventeeriv sisend maandatud, siis tekkib inventeerivas LC-generaator kujutab endast võimendus astet, mille koormuseks kollektor ahelas on
43 Digitaalarvuti komponendid RS Trigerid R=0 ja S=0 korral säilitab RS triger selle oleku, mis tal oli enne sisendsignaalide saabumist. S=0 ja R=1 korral tekib Q väljundis 0 sõltumata sellest, kas seal oli enne 1 või 0. Sisendsignaalide S=1 ja R=0 korral tekib Q väljundis alati 1, sõltumata sellest, kas seal oli sisendsignaalide saabumise hetkel 1 või 0. Kui trigeri mõlemas sisendis on 1, jääb triger ebapüsivasse olukorda. Väljundis võib olla nii 1 kui 0. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 87 instituut. Digitaalarvuti komponendid RS Trigerid RS triger võib olla koostatud ka NING-EI elementide baasil kuid siis on olekutabel vastupidine ja sisendsignaalide keelatud kombinatsiooniks on R=0 , S=0. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 88
Arvuti riistvara 1. Arvutustehnika ajalugu a. Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? “640K mälu peaks olema piisav kõikidele.” ■ Vastus: Bill Gates b. Milline oli esimene kommertsmikroprotsessor? ■ Vastus: 4004 c. Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? ■ Vastus: VisiCalc d. Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG konsteptsiooni? ■ Xerox e. Milline nendest firmadest valmistas esimese 32bitise protsessori? ■ National Semiconductor f. Milli(ne/sed) arvuti(d) aitasi(d) briti valitusel II maailmasõja ajal murda koode? ■ Colossus g. Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? ■ CERN 2. Arvuti, mis see on? 3. Protsessorid 1 4. Protsessorid 2 a. vahemälu Smart Cache b. tr...
8. Formeeritud kanaliga n-tüüpi MOSFET transistori ehitus ja tööpõhimõte (s.t. joonistage läte, neel, kanal, paisuoksiid ja pais, siirded nende vahel lätte ja neelu vool ning pinged lätte ja neelu vahel ning paisule rakendatud pinge). Pingestamine ja voolud ühise lättega lülituse korral koos sisend ja väljundkarakteristikutega. Operatsioonivõimendid. Vool operatsioonivõimendi kumbagi sisendisse on ligikaudu null, pinge mõlemas sisendis on võrdne ja ülejäänud voolud ning pinged sõltuvad konfiguratsioonist. 9. Inverteeriva sisendiga võimendi (joonis ja voolud ning pinged eri osades tuleb ka kirjutada loomulikult koos võimendi enda parameetritega ehk võimendus, sisend ja väljundtakistus). Skitseerida väljundpinge, kui toitepinge on ±2 V, signaali võimendatakse 200 korda ning sisendpingeks on kolmnurkpinge amplituudiga 20 mV!
sõltuvad); diskreetsel kahendallikal on kaks võimalikku väljundsümbolit null ja üks; Kodeerimine kooder on sobituste kogu; Edastuskanal edastuskanalil on välismõjud; edastuskanal on tehniliste vahendite kogum, toimib teatud reaalses füüsikalises keskkonnas, kus on mürad ja häired; edastuskanalid võivad samuti olla pidevad ja diskreetsed; pidev kanal on primaarne ning ta kutsub oma omadustega esile diskreetse kanali; edastuskanali sisendis moodustatakse vajalikud kanalisignaalid; Dekodeerimine kasutatakse ära kodeerimisel tekkinud lisaväärtused; Info tarbija on passiivne, tagada tuleb usaldusväärsus; Kirjeldused: Infoallika ja edastuskanali kirjeldused käituvad ühtsetes ühikutes. Infoallika teated esinevad mingi juhuslikkusega. Kanali läbilaskevõime on kanali väljundis saadava info hulga ülemine piir ajaühikus. Infoallikat iseloomustavad: infoallika entroopia, infotekke kiirus
tegelevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetuste eest. See kehtib eelkõige ohtlike kaupade kohta. Pakendite kasutatavuse funktsioon on seotud peamiselt sellega, kuidas pakendid mõjutavad tootlikkust ja logistiliste operatsioonide teostamise efektiivsust. Materjalivoogude käsitsemise efektiivsus on suuremal või vähemal määral sõltuv pakenditest ja pakkimisest. Tootlikkus = Käideldud pakendite arv väljundis / Logistilise ressursi määr sisendis Näiteks: mahalaaditud pakendite arv / tund pealelaaditud aluste arv / tõstuk x tund komplekteeritud pakendite arv / tund Tüüpilised pakkimise ja pakenditega seotud probleemid Eksisteerib kolme eri liiki probleeme: tehnilised probleemid, pakkimise kuludega seotud probleemid ja pakkimislahendustega seotud probleemid. Tehnilised probleemid on enamasti seotud pakendite kavandamisega uute toodete jaoks. Pakendite ja pakkimisega seotud kulusid võib vähendada järgnevaid meetmeid kasutades:
2444 |S8(2)| = 0.6801 2 = -53.9726 = 306.0274 |S8(3)| = 0.6587 3 = -89,7234 = 90,2766 |S8(4)| = 0.5 4 = 0 |S8(5)| = 0.6587 5 = 89,7234 = 269,7234 |S8(6)| = 0.6801 6 = 53.9726 |S8(7)| = 1.1313 7 = -4.2444 = 355.7556 7. Lõpliku siirdega filtri (FIR) struktuurskeem. Filtri väljundsignaal. Koostada lõpliku siirdega filtri (FIR) struktuurskeem kui impulsskaja väärtused h(i) on järgnevad h(i) = [0.5 0.2 0.5 0.2 0.5 0.2 0.2 0.4] Kasutades filtri sisendis matrikli numbrite alusel valitud kvanteeritud signaali, leida filtri väljundsignaal S(n) = [7.8 7.4 5.1 2.0 3.3 6.3 2.8 7.3] Joonis 4 FIR struktuurskeem n = -1 y(-1) = 0 n=0 y(0) = h(0)*x(0) n=1 y(1) = h(0)*x(1) + h(1)*x(0) n=2 y(2) = h(0)*x(2) + h(1)*x(1) + h(2)*x(0) n=3 y(3) = h(0)*x(3) + h(1)*x(2) + h(2)*x(1) + h(3)*x(0) n=4 y(4) = h(0)*x(4) + h(1)*x(3) + h(2)*x(2) + h(3)*x(1) + h(4)*x(0)
does not compete with feed grains. Natuke infot Eesti ebaõnnestumiste kohta Balti mere idakalda riikides arvestatavaid bioetanooli tootjaid ei ole. On Leedu MV grupi ettevõttele Biofuture kuuluv Silute tehas aastase tootmismahuga kuni 36 000 tonni. See on kokku pandud Leedu vanade toorpiirituse tehaste sisseseadest ja uuendatud automaatikast ning Jaapani päritolu molekulaarfiltritest. Kuna ta kasutab energeetilises sisendis hakkpuitu ja toormena kohalikku vilja, võib säästlikkuse kriteeriumi 35% nõudele isegi vastata, ehkki pole teadlikult taolise arvestusega rajatud. Teine, täismõõdus G1 tehas ,,Bioelan" Telsiai juures, toormeks tritikale, on lõpuni ehitamata. Lätis on Baltikumi esimene tootja Jaunpagastsis asuv Jaunpagasts Plus. Tema tootmismaht on aga Rakvere toidupiirituse tehase võimsusest väiksem 2 500 tonni aastas.
Täiendkood ... pöördkood, mille viimasesse järku liidetakse 1. Liitja-lahutaja kui teatud lisasisendiga määratakse teostatav operatsioon & vastavalt sellele valitakse lahutatava operandi kood või täiendkood. Kiire ülekanne: paralleelülekanne, et vältida pikka viiteaega, kuni ülekanne levib mööda järke. generation ülekande tekitamine propagation ülekande edasiandmine 8. Dekooder: Dekooder on loogikalülitus, mis teeb kindlaks, milline kood sisendis on, milline sisend on aktiivne. Dekooder tunneb ära vastava kahendkoodi & aktiveerib sellele vastava väljundi. Sisendis n-järguline kood, väljundis 2 astmel n-järguline kood. Dekoodriga saab kahendkoodi muundada koodiks, millega aktiveerida mälupesa, juhtida segmentindikaatorit, konverteerida bin<-->dec, jne. Koosneb AND elementidest. Kaskaadlülitus... kõrgema taseme dekooder aktiveerib madalama taseme dekoodrid, need omakorda väljundid, etc. 9. Multipleksor:
Täiendkood ... pöördkood, mille viimasesse järku liidetakse 1. Liitja-lahutaja kui teatud lisasisendiga määratakse teostatav operatsioon & vastavalt sellele valitakse lahutatava operandi kood või täiendkood. Kiire ülekanne: paralleelülekanne, et vältida pikka viiteaega, kuni ülekanne levib mööda järke. generation ülekande tekitamine propagation ülekande edasiandmine 8. Dekooder: Dekooder on loogikalülitus, mis teeb kindlaks, milline kood sisendis on, milline sisend on aktiivne. Dekooder tunneb ära vastava kahendkoodi & aktiveerib sellele vastava väljundi. Sisendis n-järguline kood, väljundis 2 astmel n-järguline kood. Dekoodriga saab kahendkoodi muundada koodiks, millega aktiveerida mälupesa, juhtida segmentindikaatorit, konverteerida bin<-->dec, jne. Koosneb AND elementidest. Kaskaadlülitus... kõrgema taseme dekooder aktiveerib madalama taseme dekoodrid, need omakorda väljundid, etc. 9. Multipleksor:
Valides summeeritavaid värve erineva intensiivsusega on meil võimalik saada ka erinevaid värve. Selline summeerimine kehtib monitoril kus on aktiivne valguse (värvide ) allikas ja taust on must. Plasmakuvar pilt tekitatakse ioniseeritud keskkonna (plasma) elektrilise mõjutamisega. Elektroluminesentskuvar pilt genereeritakse gaaslahendust kasutades. PILET 3 DEKOODER Dekooder on loogikalülitus, mis teeb kindlaks, milline kood sisendis on ja milline sisend on aktiivne. Dekooder tunneb ära vastava kahendkoodi ja aktiveerib sellele vastava väljundi. Sisendis njärguline kood, väljundis 2 järguline kood. Koosneb AND elementidest. Dekoodriga saab kahendkoodi muundada koodiks, millega aktiveerida mälupesa, juhtida segmentindikaatorit, konverteerida bin<>dec, jne. Kaskaadlülitus kõrgema taseme dekooder aktiveerib madalama taseme dekoodrid, need omakorda väljundid, etc.
Mitteinventeeriva võimendi väljundtakistus on reaalselt mõne oomi ringis seega umbes 100korda väiksem kui opvõimendi takistus. Väljundtakistuse vähenemine on seda tugevam mida tugevam on kasutatav tagasiside. Joonis 2.9.2 inventeeriv Inventeerival võimendil antakse siend signaal läbi takistuse R1 inventeerivasse sisendisse ja sellesse samasse sisendisse tuuakse väljundist takistusega R2 tagasiside pinge see tagasiside on negatiivne, sest ta toimib inventeerivas sisendis. Kuna opvõimendi püüab alati omandada olekut kus sisendite vaheline pinge on 0 ja kuna inventeerival võimendil on mitteinventeeriv sisend maandatud siis tekib inventeerivas sisendis virtuaalne maa see tähendab selle sisendi pinge maa suhtes on peaaegu on 0. Usis/R1=-Uvälj/R2 I=Usis/R1 I=-Uvälj/R2 K=Uvälj/Usis=-R2/R1 Inventeeriva võimendi sisendatakistus on määratud takistuse R1 valikuga
Joonis 19. Kanal 1 transistori lülitused maksimaalsel pingel Täitetegur Joonis 20. Kanal 1 transistori lülitused minimaalsel pingel Joonis 21. Kanal 2 transistori lülitused maksimaalsel pingel Täitetegur Joonis 22. Kanal 2 transistori lülitused minimaalsel pingel Joonis 23. Kanal 1 ja kanal 2 koormuseta 5.KOKKUVÕTE Sai uuritud LM2575 andmelehte ja selle põhjal arvutatud vajalike komponentide väärtused. Testimisel selgus, et on vaja suuremat mahtuvust teise kanali sisendis ja väljundis. Multimeetritega mõõdetud kanalite väljundpinged olid graafikult vaadates võrdsed, erinevus suurim maksimaalsel pingel, erinevus tingitud potentsiomeetri kanalite takistuse erinevusest. Andmelehelt lubatav vähemalt 1 A vool oli saavutatav, vastavalt 1,5 A ja 1,4 A. Digiostsillograafiga sai mõõdetud sisendi ja väljundite pulsatsiooni koormatult 3,3 V väljundpingel ja maksimaalsel väljundpingel ning arvutatud pulsatsioonitegurid.
1. Selliseid nim otsemuundamisega e rööpkonverteriks. Selle puudused on 1) liiga palju komparaatoreid, mis on kulukas; 2) suure arvu bittide puhul muutub võrdluspinge samm nii väikseks, et tulemust hakkavad moonutama komparaatorite sisendite nihkepinged; 3) ka prioriteedikoodrid lähevad suure mõõtevahemike arvu puhul keeruliseks. 2. On olemas ka kaalumismuundid (kaalumiskonverterid). Need on täpsemad, kuid aeglasemad. Konverteri sisendis on lülitus ehk sampler. Sinna kirjutatakse sisendpinge hetkväärtus sisse ja hoitakse seda muundamisprotsessi vältel muutumatuna. Harilikult on selleks kondensaator, millele lülitatakse läbi MOS lüliti pinge hetkväärtus. Siis lüliti suletakse ja kondensaatorile jääb pinge lühiajaliselt muutumatuks. 3. Võrdlusmeetodil konverter (e loenduskonverter). Ehituselt sarnane kaalumismeetoridl konverteriga. Erineb sellega, et registri asemel on
elektromagneti võimsus jne). Samal ajal on aga plussiks see, et nad on tundetud tüüritava õhurõhu suhtes. Võimendusega juhtimise korral juhitakse nn abijaotit, mille kaudu omakorda toimub pneumojaoti tegelik juhtimine Pneumoskeemides kasutatakse järgmisi juhtimismooduseid: Muskulaane (a) Mehaaniline (b) Pneumaatiline (c) Elektriline (d) Kombineeritud juhtimine 16. Drossel (milleks, miks tekivad sisendis probleemid) Drosseleid kasutatakse läbivoolava õhu hulga reguleerimisel, näiteks pneumaatilise ajami liikumiskiiruse või pöörlemiskiiruse vähendamiseks. Drosseli reguleeritava kruvi abil vähendatakse läbilaske ava läbimõõtu, sellega suurendatakse pneumoahela takistust ehk vähendatakse õhuvoolu. Drosseli kasutamisel muutub silindri kiirus nii väljakui ka tagasisuunas. Selleks, et muuta pneumoajami kiirust ainult ühes suunas kasutatakse koos drosseliga teist
vana liikumist. See põhjustab kontsentratsiooni moonutusi. Seetõttu tuleks aerosooli uurimisel ideaalis suunata õhuvool mõõteriista välisel voolikiirusel (tuule kiirusel). Praktikas pole see võimalik, kuna tagada tuleb mõõteriista stabiilne tööreziim ning ka aparatuur iseenesest moonutab õhu voolu enda ümber. Tavaliselt tekitatakse mõõteriista sisendis sunnitud õhuvool(õhk pumbatakse sisse); ava läbimõõdu suhtes liiga suure massiga osakesed lendavad suure tõenäosusega avast mööda. Seetõttu tuleb mõõtmisel arvestada, et mõõdetav osakeste kontsentratsioon on väiksem kui välisõhus tegelikult.Mõõteriista parameetrile seab see sellised tingimused, et proovivõtuks on vaja suurema läbimõõduga sisendit, et mõõteriista õhukulu oleks suurem
Lühiajalised impulsid tekivad alghetkel, mida lühem on impulss seda parem. Põhimõtteliselt on selle impulsi näol tegemist löögiga ehk impulsskaja on süsteemi reaktsioon löögile. Impulsskaja on hüppekaja tuletis. Impulsskaja on orienteeritud süsteemi reaktsioon väljundsignaalina, kui sisendisse nullajahetkel antakse delta-impulss. Impulsskaja kasutatakse lineaarse süsteemi dünaamiliste omaduste iseloomustajana (ülekandekarakteristikuna). Küllalt lühikese impulsi kasutamisel sisendis piisavalt täpselt eksperimentaalselt mõõdetav. Hilistumine pidevaja süsteemides: Süsteemil võib olla hilistumine, mis on leitav hüppekajast. Sel juhul süsteem ei reageeri kohe vaid mingi aja pärast (nt sisend tuleb sisse teisel sekundil, aga reaktsioon algab kolmandal sekundil). Kui süsteem reageerib sisendile kohe, ei ole tegemist hilistumisega. Reaalses süsteemis toimuvad hilistumised, mis on seotud intertsiga. Hilistumine on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
