Loogikafunktsioonid
Andmed Valem Tulemus Funktsioon
Loogikatehted:
AND
Iirised 0,6 OR
Karamellid 0,5 NOT
Iirised 0,45
TÕENE TÕENE =AND(A15
KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - loogikafunktsioonid file:///C:/Users/CPU/Desktop/Diskmati_TESTID_moodle__'s_-_100%... Diskreetne Matemaatika You are logged in as Alger Abna (Logout) Home My courses IAY0010 Topic 9 KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - loogikafunktsioonid Review of attempt 4 Started on Friday, 2 December 2011, 04:46 PM Quiz navigation Completed on Friday, 2 December 2011, 04:55 PM 1 2 3 4 5 6 Time taken 8 mins 52 secs 7 8 9 10 11 12 Marks 31.00/31.00
F-ni funktsiooni Argumentide Funktsiooni Funktsiooni Loogika nr. nimetus funktsioonid selgitus matemaatiline elemendi X1=0011 esitus tähis X2=0101 olekutabel f0 konstantne OOOO Väljundis f0=0 null on signaal alati 0 f1 konjuktsioon OOO1 väljundis on f1=X1*X2 e. Loogiline 1, kui kõikides X1 korrutamine süsteemides on X2 & y e. NING sisendites 1 f2 X2 keeld OO1O väljund võrdub f2=X1* X2 sisendiga X1 kui X2=0. Korral & ...
Loogikaalgebra, Põhiseosed, loogikafunktsioonid Mis on loogikaalgebra? Loogikaalgebra on Boole algebra lihtsaim erijuht, kus alushulgaks on kõigest kaheelemendiline hulk {0,1}. Millest loogikaalgebra koosneb? Koosneb loogikaväärtustest 0 ja 1 ning võretehetest konjuktsioon ja disjunktsioon. Mis on loogikamuutuja? Muutuja x on loogikamuutuja, kui ta saab omandada väärtusi ainult hulgast {0,1} Kuidas nimetatakse numbrimärkidega 0 ja 1 esitatud loogikaväärtusi? Nimetatakse konstant 1 ja konstant 0 Mis on loogikaavaldis? Loogikaavaldise definitsioon loogikaavaldis on loogikamuutuja xi, konstante 0 1 ja tehtemärke sisaldav kooslus, mis tema muutujate xi väärtustamisel omandab samuti loogikaväärtuse 0 või 1 definitsiooni vaata lk 154 Millist loogikatehet tähendab tehtemärgi puudumine operandide vahel? On samaväärne tehtega konjuktsioon. Mitu loogikatehet on olemas? Mitu operandi nendest igalühel on? 3, konjuktsioon, disjunktsioon ja in...
Küsimus 1 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised on loogikafunktsiooni võimalikud esitusviisid ? Vali üks või enam: osaline järjestussuhe Hasse diagramm tõeväärtustabel Grassmani valem Venni diagramm hulk loogikaavaldis numbriline kümnendesitus Küsimus 2 Õige - Hinne 3,00 / 3,00 vali mõlemasse lünka õiged valikud: Konjunktiivne Normaalkuju (KNK) on mis disjunktsioonide konjunktsioon saadakse tõeväärtustabeli 0de piirkonnast Küsimus 3 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 kas järgnev väide on õige või vale? 4-mõõtmeline Boole'i ruum on kõikide 4-järguliste 2ndvektorite hulk. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 4 Õige - Hinne 6,00 / 6,00 vali sobivad väljendid, mille korral lause on õige: Täielikult määratud loogikafunktsioon on kõikjal määratud ...
Kahe muutuja loogikafunktsioonid,Karnaugh,McCluskey Mitu erinevat 1muutuja loogikafunktsiooni on olemas? 4 erinevat. Tabel lk 174 Milline on ainus oluline 1muutuja loogikafunktsioon? Inversioon Kuidas võib nimetada 0 muutuja loogikafunktsiooni? Konstant 1 või konstant 0 Mitu erinevat 2muutuja loogikafunktsiooni on olemas? 16, tabel lk 175-176 Millised 2muutuja funktsioonid sõltuvad mõlemast oma muutujast? F1,f2,f4,f6,f7,f8,f9,f11,f13,f14 Milline erinevus on implikatsioonil ja pöördimplikatsioonil? Implikatsioonil on x1-x2 seos, pöördimplikatsioonil vastupidi, x2-x1 Mis on Pierce´i nool? F8, on disjunktsiooni inversioon ja esitatakse märgiga pierci nool. Vt lk 177 Mis on Shefferi kriips? F14, on konjuktsiooni inversioon ja esitatakse ka märgiga shefferi kriips, vt lk 177 Mitu erinevat 3muutuja loogikafunktsiooni 0 on olemas? 256 Miks nimetatakse loogikatehet + summa mooduliga 2 ja välistav või? Summa mooduliga 2, kuna funktsioo...
Vastus 4 B on väärtusega 11 Vastus 5 C on väärtusega 12 Vastus 6 D on väärtusega 13 Vastus 7 A on väärtusega 10 Vastus 8 F on väärtusega 15 LOOGIKAFUNKTSIOONID Küsimus 1 Õige Hinne 3,00 / 3,00 vali mõlemasse lünka õiged valikud: Konjunktiivne Normaalkuju (KNK) on Vasta disjunktsioonide konjunktsioon mis saadakse tõeväärtustabeli Vasta 0de piirkonnast Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Millised on loogikafunktsiooni võimalikud esitusviisid ? Vali üks või enam: loogikaavaldis numbriline kümnendesitus tõeväärtustabel
5 0 1 0 1 1 0 1 1 0 1 1 6 0 1 1 0 1 0 1 1 1 1 1 7 0 1 1 1 1 1 1 0 0 0 0 8 1 0 0 0 1 1 1 1 1 1 1 9 1 0 0 1 1 1 1 0 0 1 1 A 1 0 1 0 1 1 1 0 1 1 1 B 1 0 1 1 0 0 1 1 1 1 1 C 1 1 0 0 1 0 0 1 1 1 1 D 1 1 0 1 0 1 1 1 1 0 1 E 1 1 1 0 1 0 0 1 1 1 1 F 1 1 1 1 1 0 0 0 1 1 1 Tabel. 1 Kõige aluseks on antud funktsionaalplokk, kus a-g on segmendid ja b3-b0 tähistab neljakohalist kahendkoodi. Loogikafunktsioonide tuletamine Loogikafunktsioonid koostatakse iga segmendi kohta eraldi ehk siis a-g. Loogikafunktsiooni saab teha kahel viisil: 1. Konjunktsioonide disjunktsioonidest (valitakse tabelist loogilised ühed) 2. Disjunktsioonide konjunktsioonidest (valitakse tabelist loogilised nullid) Antud juhul kasutan funktsiooni koostamiseks esimest varianti, kus funktsionaalploki tabelist tuleb valida loogilised ühed. Näide: Ya = 3 21 0 + 3 210 + 3 210 + 3210 + 3210 + 3210 + 321 0 + 3210 + 3210 + 321 0 + 3210 + 3210
MS Excel. Loogikafunktsioonid. =IF(loogikaavaldis;väärtus kui tõene;väärtus kui väär) kasutame väärtuste ja valemite tingimusekontrolliks. Loogikaavaldise kirjutamiseks võime kasutada neid sümboleid: = - võrdne <> - mitte võrdne > - suurem >= - suurem võrdne < - väiksem <= - väiksem võrdne Näide 1. Tingimus: Kui Arv1 on suurem kui Arv 2, siis lahtris on tulemus (väärtus kui tõene): ,,Arv 1 on suurem", vastasel juhul tulemus on (väärtus kui väär): ,,Arv 1 väiksem". Arv 1 Arv 2 Kumb on suurem? 1 5 Arv 1 on väiksem 2 4 Arv 1 on väiksem 23 6 Arv 1 on suurem 4 2 Arv 1 on suurem Ülesanne 1. Tingimus: Kui ...
KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - loogikafunktsioonide klassid file:///C:/Users/CPU/Desktop/Diskmati_TESTID_moodle__'s_-_100%... Diskreetne Matemaatika You are logged in as Alger Abna (Logout) Home My courses IAY0010 Topic 13 KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - loogikafunktsioonide klassid Review of attempt 2 Started on Friday, 2 December 2011, 05:44 PM Quiz navigation Completed on Friday, 2 December 2011, 05:48 PM 1 2 3 4 5 6 Time taken 3 mins 52 secs 7 8 9 10 11 12 Marks 14.00/14.00 Grade 100.00 out of a maximum...
docstxt/14145074762845.txt
b. Kiiruse andur c. Positsiooni andur (vasakule, keskele, paremale) d. Releed (vasakule, paremale, pidur) Seadme joonis Graaf Et määrata mäluelementide arvu, tuleb kokku lugeda vastavad graafil olevad "pallid". Kuna neid on kokku 10, siis on meil vaja 4 trigerit, sest 24 = 16 . Trigeriteks võivad olla nii RS kui ka JK trigerid. Sisendite loogikafunktsioonid Kokku on kaheksa sisendit ja neile tuleb kirjutada vastavad loogikafunktsioonid, et pärast MultiSimis genereerida vastavad skeemid ja need minimeerida. Et koostada funktsiooni, tuleb võtta näiteks S0 jaoks kõige noorem bit, mis asub paremal(vanem bit asub vasakul). Selle funktsiooni kirjutamiseks tuleb võtta kõik need "pallid", kus noorim bit on läinud nullist ühte. R0 korral aga vastupidi- ühest nulli. YS0 funktsioon YS0= 3210 * V + 320 * KA + 310 * S + 210 * P + 210 * V
docstxt/15111984904585.txt
Töölaud / Minu kursused / IAX0010 Diskreetne matemaatika / FUNKTSIOONIDE TÄIELIKUD SÜSTEEMID / FUNKTSIOONIDE TÄIELIKUD SÜSTEEMID / BAASID — kontrollküsimustega test Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Mitme muutujaga loogikafunktsioonid võivad kuuluda loogikafunktsioonide süsteemi koosseisu ? vali kõik õiged : 0-muutuja funktsioonid (konstandid 0 1) 1-muutuja funktsioonid 2-muutuja funktsioonid 3-muutuja funktsioonid 4-muutuja funktsioonid Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 sisesta lahtrisse õige sõna :
Küsimus 1 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Mitme muutujaga loogikafunktsioonid võivad kuuluda loogikafunktsioonide süsteemi koosseisu ? vali kõik õiged : Vali üks või enam: 0-muutuja funktsioonid (konstandid 0 1) 1-muutuja funktsioonid 2-muutuja funktsioonid 3-muutuja funktsioonid 4-muutuja funktsioonid Küsimus 2 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 sisesta lahtrisse õige sõna : Loogikafunktsioonide süsteem on , kui sellesse süsteemi täielik
docstxt/14145085778108.txt
Completed on Friday, 2 December 2011, 10:24 PM 1 2 3 4 5 6 Time taken 4 mins 18 secs 7 8 9 10 11 12 Marks 21.00/21.00 Grade 100.00 out of a maximum of 100.00 13 Show one page at a time Question 1 Mitme muutujaga loogikafunktsioonid võivad kuuluda Finish review Correct loogikafunktsioonide süsteemi koosseisu ? Mark 1.00 out of vali kõik õiged : 1.00 Select one or more:
i t Loogikaalgebra põhiseosed. Loogikaavaldiste teisendamine. t Pidevateks funktsioonideks on sellised funktsioonid, mille graafik on s koordinaatteljestikus esitatav pideva (kõver)joonena. n — Loogikafunktsioonid I Matemaatilises analüüsis, differentsiaal- ja integraalarvutuses tegeletakse Tõeväärtustabelid. Normaalkujulised loogikaavaldised. just pidevate funktsioonidega. Loogikafunktsiooni normaalkujude minimeerimine. Kuna pidevate funktsioonide argumentideks on reaalarvud, siis on "pidev Loogikafunktsioonide süsteemid. Loogikaelemendid matemaatika" just reaalarvude matemaatika
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Displei ja funktsionaalplokk.................................................................................... 4 Loogikafunktsioonide tuletamine............................................................................5 Loogikafunktsioonid............................................................................................ 5 Karnaugh tabel....................................................................................................... 6 Ya funktsiooni minimeerimine............................................................................. 7 Yb funktsiooni minimeerimine............................................................................. 7 Yc funktsiooni minimeerimine...................................
Loogikafunktsioonid Exelis Matemaatiline loogika on matemaatika haru, kus arvude asemel on tõeväärtused. Tõeväärtusu no kaks: TÕENE(ingl keeles TRUE) ja VÄÄR(FALSE). TRUE- sündmus toimus FALSE- sündmus ei toimub Tõeväärtustega saab teha tehteid: 1)Loogiline JA(AND) 2)Loogiline VÕI(OR) 3) Loogiline EI(NOT) Igale tehtele vastab funktsioon Exelis. Tõeväärtus1 Tõeväärtus2 AND OR NOT 1 1 1 1 0 0 0 0 #VALUE! 0 1 0 1 1 0 0 0 #VALUE! Loogiline AND annab tulemuseks TRUE ainult siis, kui kõik argumendid on TRUE. Loogiline OR annab tulemuseks TRUE siis, kui vähemalt üks argumendest on TRUE. Loogiline NOT annab tulem...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Tõõ Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm Palun täitke tühjad lahtrid Ülesanded Arvvalemid Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid viimane nr eelviimane a b c y nr z nr Funktsioonide väärtused 3 7 0 3 2 Sisestage siia matrikli viimane (a) ja
Exeli funktsioonid jagunevad rühmadesse: 1) Maatemaatilised(Math ja Tig) 2)Kuupäeva- ja kellaaja funktsioonid(Date ja Time) 3) Otsimise ja viitamise funktsioonid(Lookup ja Reference) 4)Loogikafunktsioonid (Logical) 5) Finantsfunktsioonid (Financial) 6)Tekstifunktsioonid(Text) 7)Statistikafunktsioonid (Statistical) Matemaatilised funktsioonid 1)Liitmisfunktsioon SUM(Liidetav1;Liidetav2) 5 SUM(piirkond) - liidab kokku piirkonnas olevad arvud 5 7 9 40 12 3 4 9 18
FUNKTSIONAALSED SIGNAALIPROTSESSORID Loengumaterjal 1 Toomas Ruuben Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 1 instituut. Teemad Ülevaade DSP-dest, signaalitöötlusest, FPGA-dest Digitaalarvuti töö üldpõhimõtted Tehted kahendsüsteemis (+,-,*,/ jne) Erinevaid arvsüsteemid Peamisi loogikafunktsioonid (AND, OR jne) Loogikavõrrandid Trigerid, registrid, dekoodrid, multipleksorid, demultipleksorid, aritmeetika loogika seadmed jne) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 2 instituut. 1 Teemad Programmeeritavad loogikaseadmed CPLD, PLD FPGA FPGA (Field programmable gate array)arhidektuurid, tööpõhimõtted
Loogikaelementide omavahelisel kokkuühendamisel saadakse loogikaskeem. Iga digitaalseade koosneb seega loogikaskeemi(de)st ja ta töötleb 1-de ja 0-de kogumeid. Seega osutuvad loogikafunktsioonid digitaalseadmete matemaatiliseks mudeliks ja ka vastupidi -- loogikaskeemid on loogikafunktsioonide füüsiliseks mudeliks. Joonisena esitatud loogikaskeemides kasutatakse loogikaelementide tähistamiseks spetsiaalseid tähiseid.
Loogikafunktsioonid Võrreldav1 Võrreldav2 Võrreldav3 Logav1: kas 2. on suurem, kui 1.? Logav2: kas 2. on väiksem kui 3.? Avaldis1 Avaldis2 Funktsioon Seletus Tagastab vääruse TRUE (tõene), AND (logav1; logav2; ...) kui kõikide loogikaaval...
Andmed ja valemid Siia tehke või kopeerige eelmisest tööst "kirjanurk". Kuju võib olla teine, kuid toodud andmed peavad olema Martin Jõgeva Jaan Übi d ja valemid st tööst "kirjanurk". andmed peavad olema 082649 MATB11 Ülesanded Arvvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c a b c y nr z nr väärtuse ja funktsioonide numbrid 9 4 3 1 3
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Tõõ Andmed ja valemid Üliõpilane Kitty Saar Õppemärkmik Õppejõud Ahti Lohk Õpperühm Palun täitke tühjad lahtrid 072186 EAEI-13 Ülesanded Arvvalemid Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid viimane nr eelviimane a b c y nr z nr Funktsioonide väärtused 6 8 4 3 4 Sisestage siia matrikli viimane (a) ja
Informaatikainstituut Töö: Andmed ja valemid Üliõpilane: Õppejõud: Jüri Vilipõld d ja valemid st tööst "kirjanurk". andmed peavad olema ehnikaülikool Õppemärkmik: 83280 Õpperühm: Ülesanded Arvvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c a b c y nr z nr väärtuse ja funktsioonide numbrid 0 8 8 5 2
Ülesanded Arvvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c a b c y nr z nr väärtuse ja funktsioonide numbrid
Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm d ja valemid ülikool stituut Õppemärkmik XXXX92 Õpperühm Ülesanded Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid 093892 Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c a b c y nr z nr väärtuse ja funktsioonide numbrid
olema Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskond Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm valemid est tööst "kirjanurk". andmed peavad ikool tuut eskond Ülesanded Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c väärtuse ja funktsioonide numbrid a b c y nr z nr 8 8 8 2 2
1.Muutujate arv oleneb sellest, kui mitu muutujat on asendatud konstantidega. Mis on shannoni arendus? Millised liigid on olemas? Shannoni arendus on loogikaavaldise üks erikuju. On olemas 2 liiki, disjunktiivne arendus ja konjuktiivne arendus. Milline loogikaavaldis on täieliku shannoni arenduse tulemuseks? Alles ei jää mitte ühtegi muutujat xi, ehk jääkfunksioon väärtustub konstandiks 0 või 1. Millistesse klassidesse loogikafunktsioonid liigituvad? Kuidas igat klassi tähistatakse? Milline on klassi kuuluvuse tunnus iga konkreetse klassi jaoks? Vt tähiseid, tunnuseid jn lk 272-273 Millist tingimust täitev 2-muutuja loogikafunktsioon on lineaarne? Kui f(00)+f(01)+f(10)=f(11) Mis on loogikafunktsiooni süsteem? Loogikafunktsioonide süsteem on loogikafunktsioonide hulk. Mis on iseloomulik mingis konkreetses süsteemis esitatud loogikaavaldisele?
küsimusi. Tingimata peab olema vähemalt kaks arvvastusega küsimust, kus vastuses lubatakse teatud erinevut täpsest vastusest. Lisad Matemaatikafunktsioonid Argumendid: a - arvavaldis (erijuhul konstant või lahtriviit), Nurksulgudes näidatud argumendid ei ole kohustuslikud ABS(a) Tekstifunktsioonid ACOS(a) Ajafunktsioonid ASIN(a) Loogikafunktsioonid ATAN(a) COS(a) DEGREES(a) EXP(a) FACT(a) INT(a) LN(a) LOG(a [; alus ]) LOG10(a) MOD(a;b) MROUND(a;täpsus) PI() RADIANS(a) RAND() ROUND(a;n) SIN(a) SQRT(a)
ruum_7 4,80 3,50 16,8 1 344,00 Kokku 169,0 13 516,85 Maksumus, 5000 4500 4000 3500 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 ruum_1 ruum_2 ruum_3 ruum_4 ruum_5 ruum_6 ruum_7 aloleval pildil m_6 ruum_7 Sisesta Exceli valemid y ja z väärtuste leidmiseks. Loo XY-Scatter tüüpi graafik koos tiitelteksti ja legendiga Vorminda toodud näite põhjal! Loogikafunktsioonid, valemites nimed x y z -5 -3,30057568 -0,076923077 -4 -3 -0,92685416 -2,82423697 -0,769230769 -1,307692308 y= {2sin 3x-2, kui x0 5cos 2x+3, kui x>0 -2 -1,441169 -10
Tallinna tehnikaül Informaatikainstitu Töö Andmed ja valemid Üliõpilane Andres Vahopski linna tehnikaülikool ormaatikainstituut dmed ja valemid Õppemärkmik 082022 dres Vahopski Õpperühm AAVB11 Ülesanded Arvvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c a b c y nr z nr väärtuse ja funktsioonide numbrid 2 2 4 4 4
loogikaalgebraks. väärtuskombinatsioonide korral sama loogikaväärtuse 0 või 1 . Loogikaalgebra ( { 0 , 1 } ; ¯¯ , , ) koosneb loogikaväärtuste hulgast a teiste sõnadega: loogikaavaldised / loogikafunktsioonid on teineteisega k { 0 , 1 } , millel on defineeritud 3 elementaarset loogikatehet: unaarne tehe i loogiliselt võrdsed, kui nende tõeväärtustabelid on täpselt samasugused n inversioon ja binaarsed tehted konjunktsioon ja disjunktsioon. h
Andmebaasifunktsioonid Funktsioon Funktsioon DAVERAGE Funktsioon DCOUNT Funktsioon DCOUNTA Funktsioon DMAX Funktsioon DMIN Funktsioon DSUM Loogikafunktsioonid Funktsioon Funktsioon AND Funktsioon FALSE Funktsioon IF Funktsioon IFERROR Funktsioon NOT Funktsioon OR Funktsioon TRUE Otsingu- ja viitamisfunktsioonid Funktsioon Funktsioon COLUMN Funktsioon COLUMNS Funktsioon HLOOKUP Funktsioon LOOKUP Funktsioon VLOOKUP Matemaatika- ja trigonomeetriafunktsioonid Funktsioon Funktsioon ROUND Funktsioon ROUNDDOWN Funktsioon ROUNDUP Funktsioon SIN Funktsioon SQRT Funktsioon SUM
LA62 0,47 47,00 PV32 0,25 168,00 PV33 0,35 132,00 PV64 0,32 143,60 Lisad Matemaatikafunktsioonid Argumendid: a - arvavaldis (erijuhul konstant või lahtriviit), p - lahtriplokk, ap - ar Nurksulgudes näidatud argumendid ei ole kohustuslikud ABS(a) Tekstifunktsioonid ACOS(a) Ajafunktsioonid ASIN(a) Loogikafunktsioonid ATAN(a) COS(a) DEGREES(a) EXP(a) FACT(a) INT(a) LN(a) LOG(a [; alus ]) LOG10(a) MOD(a;b) MROUND(a;täpsus) PI() RADIANS(a) RAND() ROUND(a;n) SIN(a)
Funktsioon Funktsioon DAVERAGE Funktsioon DCOUNT Funktsioon DCOUNTA Funktsioon DMAX Funktsioon DMIN Funktsioon DPRODUCT Funktsioon DSUM Kuupäeva- ja kellaajafunktsioonid Funktsioon Funktsioon DATE Funktsioon DATEVALUE Funktsioon DAY Funktsioon DAYS360 Funktsioon HOUR Funktsioon MINUTE Funktsioon MONTH Funktsioon NOW Funktsioon SECOND Funktsioon TIME Funktsioon TIMEVALUE Funktsioon TODAY Funktsioon WEEKDAY Funktsioon YEAR Funktsioon YEARFRAC Loogikafunktsioonid Funktsioon Funktsioon AND Funktsioon FALSE Funktsioon IF Funktsioon IFERROR Funktsioon NOT Funktsioon OR Funktsioon TRUE Otsingu- ja viitamisfunktsioonid Funktsioon Funktsioon COLUMN Funktsioon COLUMNS Funktsioon HLOOKUP Funktsioon LOOKUP Funktsioon VLOOKUP Matemaatika- ja trigonomeetriafunktsioonid Funktsioon Funktsioon ABS Funktsioon ACOS Funktsioon ASIN Funktsioon ATAN Funktsioon COS Funktsioon DEGREES
HLOOKUP horisontaalne vastavustabel CHOOSE (indeks;väärtused) indeksile vastav väärtus MATCH(otsinguväärtus;lahtrivahemik;otsinguviis) otsitava väärtuse asukoht vahemikus (otsinguviis 0 on täpne otsing) INDEX(lahtrivahemik;indeks) indeksiga määratud reas oleva lahtri väärtus Viitamine: ADDRESS lahtri aadress tekstina ROW, COLUMN lahtri rea ja veeru järjenumber INDIRECT kahekordne viitamine lahtrile Loogikafunktsioonid IF(tingimus;valem1;valem2) valem valitakse sõltuvalt tingimuse täidetusest AND, OR, NOT keerulisemate tingimuste kirjapanekuks IFERROR(valem;veaväärtus) valemi väärtus või veaväärtus IFNA(valem;veaväärtus) valemi väärtus või #N/A korral veaväärtus Infofunktsioonid TYPE(lahter) lahtri sisu tüüp ISBLANK(lahter) tõene, kui lahter on tühi ISNUMBER(lahter) tõene, kui lahtris on arvväärtus ISTEXT(lahter) tõene, kui lahtris on tekst
HLOOKUP – horisontaalne vastavustabel CHOOSE – (indeks;väärtused) – indeksile vastav väärtus MATCH(otsinguväärtus;lahtrivahemik;otsinguviis) - otsitava väärtuse asukoht vahemikus (otsinguviis 0 on täpne otsing) INDEX(lahtrivahemik;indeks) – indeksiga määratud reas oleva lahtri väärtus Viitamine: ADDRESS – lahtri aadress tekstina ROW, COLUMN – lahtri rea ja veeru järjenumber INDIRECT – kahekordne viitamine lahtrile Loogikafunktsioonid IF(tingimus;valem1;valem2) – valem valitakse sõltuvalt tingimuse täidetusest AND, OR, NOT keerulisemate tingimuste kirjapanekuks IFERROR(valem;veaväärtus) – valemi väärtus või veaväärtus IFNA(valem;veaväärtus) – valemi väärtus või #N/A korral veaväärtus Infofunktsioonid TYPE(lahter) – lahtri sisu tüüp ISBLANK(lahter) – tõene, kui lahter on tühi ISNUMBER(lahter) – tõene, kui lahtris on arvväärtus ISTEXT(lahter) – tõene, kui lahtris on tekst
HLOOKUP horisontaalne vastavustabel CHOOSE (indeks;väärtused) indeksile vastav väärtus MATCH(otsinguväärtus;lahtrivahemik;otsinguviis) - otsitava väärtuse asukoht vahemikus (otsinguviis 0 on täpne otsing) INDEX(lahtrivahemik;indeks) indeksiga määratud reas oleva lahtri väärtus Viitamine: ADDRESS lahtri aadress tekstina ROW, COLUMN lahtri rea ja veeru järjenumber INDIRECT kahekordne viitamine lahtrile Loogikafunktsioonid IF(tingimus;valem1;valem2) valem valitakse sõltuvalt tingimuse täidetusest AND, OR, NOT keerulisemate tingimuste kirjapanekuks IFERROR(valem;veaväärtus) valemi väärtus või veaväärtus IFNA(valem;veaväärtus) valemi väärtus või #N/A korral veaväärtus Infofunktsioonid TYPE(lahter) lahtri sisu tüüp ISBLANK(lahter) tõene, kui lahter on tühi ISNUMBER(lahter) tõene, kui lahtris on arvväärtus ISTEXT(lahter) tõene, kui lahtris on tekst
Loogikafunktsioonid Võrreldav1 Võrreldav2 Võrreldav3 Logav1: kas 2. on suurem, kui 1.? Logav2: kas 2. on väiksem kui 3.? Avaldis1 Avaldis2 Funktsioon Seletus Tagastab vääruse TRUE (tõene), AND (logav1; logav2; ...) kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed ...
Võrdlused ja loogikatehted IF-funktsioon Funktsioonid Palk & Kauba hind Viktoriin_1 Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Ülesanded Kolmnurga karakteristikud Prisma silinder Arvvalemid Ruutvõrrand Intressi arvutamine Pall Ideaalne inimene Viktoriin 2 Lisad Nimede määramine ja kasutamine Valideerimine - sisendandmete kontroll Pöördülesanne Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Harjutused Arvud Tekstid Ajaväärtused Andmete tüübid Excelis eristatakse järgmisi andmetüüpe: - arvud - tekstid - ajaväärtused - tõeväärtused Iga tüübi jaoks on määratletud lubatavad tehted ja operatsioonid (funktsioonid), esitusviisid (vormingud) sisestamisel ja kuvamisel ning väärtuste diapasoon. Lahtris võib olla ainult üks väärtus
13 F{0,1,2,3,4,5,6} ja on kodeeritud {000,001,010,011,100,101,110} funktsioonidena f1 f2 f3 , kusjuures fi =f(a1 ,a2 ,b1 ,b2 ). Esitada f1 MDNK-s; f2 MKNK-s; f3 TDNK-s. Loogikafunktsioonide minimeerimine Karnaugh' kaardiga Antud teemat on eestikeelses versioonis põhjalikult käsitletud A.Ariste ,,Loogikalülituste koostamise metoodikas" (TPI, 1978). Seetõttu piirdun siin vaid mõingate näidetaga. · Täielikult määratud loogikafunktsioonid. 1. Kahe muutuja loogikafunktsioonid. Näide 1 f(x1 ,x2 )=(0,1,3)1 x2 x1 0 1 0 1 1 1 0 1 f(x1 ,x2 )= x1 x2 = x1 x2 Näide 2 f(x1 ,x2 )=(1,2,3)1 x2 x1 0 1 0 0 1 1 1 1 f(x1 ,x2 )= x1 x2 2.Kolme muutuja loogikafunktsioonid Näide 3 f(x1 ,x2 ,x3)=(1,3,6,7)1 14 x2x3
F{0,1,2,3,4,5,6} ja on kodeeritud {000,001,010,011,100,101,110} funktsioonidena f1 f2 f3 , kusjuures fi =f(a1 ,a2 ,b1 ,b2 ). Esitada f1 MDNK-s; f2 MKNK-s; f3 TDNK-s. Loogikafunktsioonide minimeerimine Karnaugh’ kaardiga Antud teemat on eestikeelses versioonis põhjalikult käsitletud A.Ariste „Loogikalülituste koostamise metoodikas“ (TPI, 1978). Seetõttu piirdun siin vaid mõingate näidetaga. Täielikult määratud loogikafunktsioonid. 1. Kahe muutuja loogikafunktsioonid. Näide 1 f(x1 ,x2 )=(0,1,3)1 x2 x1 0 1 13 0 1 1 1 0 1 f(x1 ,x2 )= x1 x2 x1 x2 Näide 2 f(x1 ,x2 )=(1,2,3)1 x2 x1 0 1 0 0 1 1 1 1 f(x1 ,x2 )= x1 x2 2.Kolme muutuja loogikafunktsioonid Näide 3 f(x1 ,x2 ,x3)=(1,3,6,7)1 x2x3
..................................................................... 9 2.11 Ülesanne 1d................................................................................................................ 9 2.12 Ülesanne 1e ................................................................................................................ 9 2.13 Ülesanne 1f................................................................................................................. 9 3 Loogikafunktsioonid ja loogikalülitused............................................................................... 10 3.1 Loogikatehted.............................................................................................................. 10 3.2 Loogikalülitused........................................................................................................... 10 3.3 Loogikafunktsioonid ja elemendid.............................................................................. 11
8 1.12.1. Positiivsete arvude liitmine..............................................................................8 1.12.2 Algebraline liitmine pöörkoondis.....................................................................8 1.12.3. Algebraline liitmine täiend koodis...................................................................8 2.1. Loogikafunktsioon ja loogika seade....................................................................... 10 2.2. Ühe argumendi loogikafunktsioonid.......................................................................10 2.3. Kahe argumendi loogikafunktsioonid.....................................................................11 2.4. Loogikaseadused.....................................................................................................12 Loogikaelemendid..............................................................................................................14 3.1. Loogikalülituste liigid........................
.8 1.12.1. Positiivsete arvude liitmine..............................................................................8 1.12.2 Algebraline liitmine pöörkoondis.....................................................................8 1.12.3. Algebraline liitmine täiend koodis...................................................................8 2.1. Loogikafunktsioon ja loogika seade.......................................................................10 2.2. Ühe argumendi loogikafunktsioonid.......................................................................10 2.3. Kahe argumendi loogikafunktsioonid.....................................................................11 2.4. Loogikaseadused.....................................................................................................12 Loogikaelemendid..............................................................................................................14 3.1. Loogikalülituste liigid........................
Teisendab suurtähed väiketähtedeks Kõik tähed suurtähetdeks Leiab mitemes märk "õ" on Ühendab märgid määratud lahtritest Absoluutaadress (F4) C4/$A$4 EURO kurss Hind (EEK) Hind (EUR) 15,69 234,5 14,9458254 345,6 22,0267686 F4 234,6 14,9521989 7886,3 502,63225 23,5 1,49776928 644,22 41,0592734 Loogikafunktsioonid Kasutatavad andmed AND(B4=5;C4=5) Puudumised Aine1 Aine2 Aine1 ja Aine2 hinne "5" 2 5 5 TÕENE 0 4 5 VÄÄR 20 5 4 VÄÄR 1 3 4 VÄÄR 7 3 3 VÄÄR 5 4 5 VÄÄR 0 5 5 TÕENE 1 4 4 VÄÄR 18 3 4 VÄÄR
annaabi.ee 
