Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega (2014) (2)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Spermatogenees
Imetajate spermatogeneesi etapid: (Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse.
Spermatogenees toimub testises ehk munandis (täpsemalt väänilistes seemnetorukestes), luumeni osas ja verest eraldatult, et ei saaks tekkida immuunvastust. Puberteedieas kuni elu lõpuni.
  • Paljunemine – ehk jagunemine (mitootiline); toimub spermatogoonide hulga suurendamine , toimub spermatogeenses epiteelis (seemnetorukese sees)
  • Kasvamine – tsütoplasma hulga näol
  • Küpsemine – (meiootiline) saavutatakse haploidne kromosoomistik ; tulemuseks sekund. Spermatotsüüdid; puberteedieas
  • Transformatsioon – ehk spermiogenees; moodustub vibur (munaraku puhul ei toimu); toimub seemnetorukese valendikus; tulemuseks spermatiidid

  • Spermatogoonid – meioosieelne isassuguraku (spermi) eellasrakk (2n), mis asub seemnetorukese perifeerses osas. Diferentseerumise käigus liiguvad perifeeriast seemnetorukese valendiku suunas.

  • Spermatotsüüdid – rakud , mis teevad läbi 2 meiootilist jagunemist (spermatogeneesi) ja millest moodustuvad spermiidid. Esmased spermatotsüüdid teevad läbi esimese meiootilise jagunemise, sekundaarsed spermatotsüüdid tekitavad teise meiootilise jagunemise teel spermatiidid. Ühest spermatogoonist (2n) tekib meioosi tulemusena 4 spermatiidi.

  • spermatiidid – moodustunud spermatogoonist ehk ürgsugurakust meioosi teel- haploidsed. Nendest küpsevad edasi spermatosoidid, kui omandavad transformatsiooniprotsessis liikuvuse .

  • Spermid – küps/ väljaarenenud isassugurakk.

Spermi ehitus:
Keskosa on mitokondritega; saba on mikrotorukestest koosnev vibur.
Akrosoom on Golgi päritolu. Tuum on tugevamini kokku pakitud kui som.rakkudes.
Aksoneemi süntees algab tsentrioolist ja see on kõik 1 rakk .
Tuum – kaelaosa (tsentriool) – keskosa (mitokondrid) – saba – lõpuosa
Leydigi rakud – toodavad testosterooni (seemnetorukeste vahel)
Sertoli rakud – tugirakud; ümbritsevad küpsevaid sperme; toidavad ja suunavad neid (spermatogeneesi); mööda nende külge toimub kogu spermatogeneesi protsess. Väga harunenud kujuga. Ei jagune, tema tuumas on näha tuumake. Moodustavad vahel tiheliiduseid ja jagavad spermatogeense epiteeli basaalseks (spermatogoonid) ja atluminaalseks osaks (spermatotsüüdid ja spermid).
Spermatogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, testosteroon ).
2. Oogenees
Imetajate oogeneesi etapid: (Kus, millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse.)
Toimub munasarjas; meioos peatub I profaasis diakeneesis (enne sündi) ja jätkub puberteedieas. Gonaadi jõudes on ootsüütide arv kõige suurem.
  • Paljunemine – mitootiline; oogoonist saab (primaarne) ootsüüt
  • Kasvamine - meiootiline; ootsüüdist munarakk ; rebumoodustumine; jätkub puberteedieas
  • Küpsemine – sekund ootsüüdist munarakk (?)

  • Oogoonid – emasloomade sugurakkude eellasrakud (2n) enne meioosi toimumist .

  • Ootsüüdid – rakk, mis läbib 2 meiootilist jagunemist (oogenees), moodustab munaraku. Primaarne ootsüüt on rakk pärast meioosi 1.jagunemist ja sekund.ootsüüt kas meioosi II jagunemise mingis faasis või pärast meioosi teist jagunemist, aga enne munaraku lõplikku küpsemist. Oogeneesi käigus tekib phest oogoonist (2n) küps munarakk (n) ja 3 polaar - ehk reduktsioonkeha (n).

Munaraku erinevus keharakkudestmunarakus on haploidne kromosoomistik; on mõõtmetelt suurem; kaetud mitmete kestadega; tsütoplasma-tuuma suhe on erinev ( keharakus 1:10, munarakus 1:1000, seemnerakus 1:1); ainevahetus on väheaktiivsem.
Munaraku kestad, nende päritolu:
  • Primaarsed munakestad – munaraku poolt tekitatud vitelliinkest e rebukest; imetajatel zona pellucida.
  • Sekundaarsed munakestad – neid toodavad abirakud, nt putukate koorin
  • Tertsiaarsed munakestad – lisanduvad munajuhas, nt munavalge

Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe :
  • Primaarne folliikul – esineb primaarseid ühekihilisi ja prim.mitmekihilisi folliikuleid . Esimesed neist on kaetud 1-kihilise kuupepiteeliga, keskel on munarakk ning hakkab moodustuma oolemm. Mitmekihilise folliikuli puhul on epiteel mitmekihiline , munarakk on ikka keskel ja on moodustunud ka zona pellucida.
  • Sekundaarne folliikul – hakkab formeeruma teeka – sidekoeline kihn; munarakk liigub perifeeriasse; folliikuliõõne alged
  • Tertsiaarne ehk Graafi folliikul – teeka on 2-kihiline (sise- ja välisteeka); folliikuliõõs on täidetud vedelikuga; munakühm, kus paikneb munarakk; folliikuliepiteeli nim granuloosaks; vahetult munarakku ümbritsevad epiteelirakud paiknevad kiirjalt ja mood kiirpärja ( corona raiata)

Kasvavate ja jagunevate granuloosrakkude vahele moodustub vedelikku ning tekib küps munasarjafolliikul ehk Graafi folliikul. Seda ümbritseb sidekoeline munasarjafolliikulikihn. Selle kihnu rakud (teekarakud) ning granuloosrakud valmistavad naissuguhormoone ehk östrogeene.
Oogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, östrogeen, progesteroon ).
Gonadotropiinid: FSH, LH, hCG - neid stimuleerib ajuripats
Steroidhormoonid: östrogeen, progesteroon
1) Hüpotalamuselt tuleb signaal ajuripatsile (gonadotropiini hormoon )
2) ajuripatsilt vabaneb folliikuleid stimuleeriv hormoon – folliikulid hakkavad kasvama; üks folliikul valitakse välja
3) folliikuli rakud toodavad östrogeeni – see omakorda mõjutab ajuripatsit nii, et see hakkab tootma luteniseerivat hormooni (kantakse munasarja) (östrogeen stimuleerib ka maksa tootma vitellogeniini)
4) luteniseeriva hormooni toimel munarakk vabaneb, vabaneb ka meioosi arrest ning meioos läheb veidi edasi ja seejärel jälle arrest.
7) kollaskeha hakkab tootma progesterooni – paneb vihama emakaseina ja inhibeerib luteniseeriva hormooni sünteesi ajuripatsis (sest seda pole enam vaja, kuna munarakk on vabanenud) et munarakke enam ei vabastataks.
*Kui viljastumine toimub, siis sügoot kinnitub emakaseina – see hoiab progesterooni ja östrogeeni taseme üleval, takistades nii uute folliikulite moodustumise (östrogeen) ja hoiab all immuunreaktsiooni (progesteroon). Progesteroon on oluline ka raseduse säilitamises, ohjab emaka kontraktsioone ja soodustab piimanäärmete näärmerakkude kasvu.
Östrogeen inhibeerib folliikulite arengut.
Progesteroon inhibeerib seda, et sperm ei pääseks enam sisse- munaraku kest on nii tugev.
Östrogeeni tase tõuseb kuni ovulatsioonini, seejärel hakkab langema. Samal ajal tõuseb progesterooni tase (peale ovulatsiooni) ja langeb alles siis, kui menstruatsioon algab.
3. Viljastumine
Kehaväline viljastumine ( merisiilik ).
Viljastamine toimub merevees, nii permid kui munarakud on seal. Munarakk eraldab peptiide, mida sperm ära tunneb (avab Ca kanali) ja hakkab liikuma atraktantide toimel munaraku poole ( kemotaksis ); Spermi välismembraanis olevad retseptorid tunnevad ära glükoproteiine ja spermid seonduvad kallerkestaga (kõige välimine kest) munarakul .
Järgneb akrosomaalreaktsioon: akrosoom moodustab akrosomaaljätke, mis tungib munaraku seinani . Akrosoomist moodustuvad ka aktiinifilamendid. Akrosomaaljätke peal on valgud (bindiin), mis seonduvad munaraku retseptoritele. Vitelliinkest läheb katki ja spermi tuum tungib munarakku. Samal ajal tekib munaraku pinnale viljastumiskoonus.
Spermi sisenemisele järgneb Ca sissevool . Selle tagajärjel muutub vitelliinkest (rebukest) viljastumiskestaks ja teised spermid ei saa enam siseneda.
Spermi sissetungimisel on meioosII arrest. Sperm siseneb otse, mitte lapiti (nagu inimesel)
Pärast tekitab munarakk enda peale veel paksu rebukesta.
Kuidas tagatakse liigispetsiifilisus?
Kuidas hoitakse ära polüspermia? (membraanipotentsiaal, kortikaalreaktsioon)
  • Kiire blokk – Na+ siseneb rakku põhjustades membraanipotentsiaali muutuse (-70 mV muutub positiivseks ), selle tulemusena membr depolariseerub. See kaitseb väga lühiajaliselt mitme spermi sisenemise eest.
  • Aeglane blokk – Ca2+ sissevool kutsub esile kortikaalreaktsiooni (kortikaalgraanulid tühjendavad oma sisu rebukesta alla) ja vitelliinkest muutub permidele läbimatuks - tekib viljastumiskest.

Kehasisene viljastumine.
Spermid paisatakse tupest ja emakast edasi munajuhasse lihaste kokkutõmmete abiga. Munarakk ootab munajuhas ampulla piirkonnas ( munajuha kitsuses)- siin toimub viljastamine, kus on umbes 2 kraadi soojem kui mujal munajuhas - spermid liiguvad termotaksise mõjul selles suunas. Kuid enne viljastamist peavad spermid kinnituma munajuha seinale, et muutuda viljastamisvõimeliseks, selleks toimub:
Kapatsitatsioon – K iooonide väljumine põhjustab membr potentsiaali muutust; albumiini mõjul võetakse spermi pinnalt kolesterool välja, mis võimaldab Ca sissevoolu ja aluselisemaks muutumise – sperm muutub viljastamisvõimeliseks.
Seejärel hakkab sperm mööda temperatuurigradienti liikuma ja kemotaksisena mõjutab liikumist progesteroon.
Munarakku ümbritsevate barjääride läbimine (cumulus, zona pellucida, akrosomaalreaktsioon, membraanide sulandumine).
Cumulus’e rakud ümbritsevad munarakku – esmalt tuleb neist läbi pääseda.
Seejärel tungib sperm läbi zona pellucida, kasutades selleks akrosomaalreaktsiooni.
Peale akrosomaalreaktsiooni seostub sperm akvaatortasapinnaga munarakuga (siseneb lapiti) ja nende membraanid sulanduvad- spermi tuum liigub munarakku sisse. Mille järel Ca sissevool (aeglane blokk).
Polüspermia vältimine – ainult aeglane blokk! Ca sissevool põhjustab kortikaalreaktsiooni, mis tekitab munaraku ümber viljastumiskesta (zona pellucidast).
4. Lõigustumine
Täpsemalt:
  • Kirjelda lõigustumist äädikakärbsel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu)
    • Süntsüütium, süntsütiaalne ja rakuline blastoderm, energiidid, polaarrakud
    Süntsüütium – rakk ei jagune, kuid tuumad selle sees lõigustuvad – mood 1 rakk paljude tuumadega; 9.jagunemise stadiumini
    //Vahetult peale viljastamist on sügoodi jagunemine nii kiire, et tütarrakkude vahele ei jõua membraani moodustuda ja tekib sünsüütsium. Pärast 9-ndat jagunemist sisaldab sünsüütsium 512 tuuma, mis seejärel liiguvad embrüo äärealadesse ja jagunevad veel neli korda. Osa rakke liigub veel spetsiaalselt embrüo tagumisele poolusele. Pärast 13-ndat jagunemist eralduvad rakud
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega-2014 #1 Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega-2014 #2 Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega-2014 #3 Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega-2014 #4 Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega-2014 #5 Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega-2014 #6 Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega-2014 #7 Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega-2014 #8 Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega-2014 #9 Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega-2014 #10 Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega-2014 #11 Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega-2014 #12 Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega-2014 #13 Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega-2014 #14 Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega-2014 #15 Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega-2014 #16 Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega-2014 #17 Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega-2014 #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 90 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 228525 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (2)

    youknowthat profiilipilt
    youknowthat: Väga hea materjal,aitäh!
    12:12 23-04-2015
    junts123 profiilipilt
    junts123: hea materjal on :P
    21:48 11-02-2015


    Sarnased materjalid

    31
    docx
    Arengubioloogia kordamisküsimused-2014
    35
    doc
    Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
    34
    doc
    Kordamisküsimuste vastused
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    24
    doc
    Füsioloogia eksami kordamisküsimused vastustega
    67
    docx
    Füsioloogia kordamisküsimused 2014
    15
    doc
    Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega
    28
    doc
    Rakubioloogia 1 kordamisküsimused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun