KOndrotsüüdidtoodavad kaht morfogeeni: VEGF (indutseerib veresooni) ja IHH (indutseerib perikondriumi rakkudes osteoblaste; Runx2 transkriptsioonifaktori kaudu. Luustumine. Algab 6-7 arengunädalal; kondrotsüüte asendavad osteoblastid, mis toodavad rakevaheainet;vereloomrakkud rändavad sisse, osteoklastid ja luuüdi moodustavad rakke. Intramembranoosne luustumine. Mesenhüümrakud kondenseeruvad ja diferentsuuruvad osteoblastideks - osteotsüütideks. Selgrootsete jäseme moodustumine. Jäsemepung moodustub pinnaektodermist ja mesodermaalsest mesenhüümist; Mesenhüümirakud rändavad moodustuvasse jäsemesse:somiidi müotoomist - mõoblastid - lihased; külgplaadi mesodermist - kondroblastid - luud. Jäsemepungas on kaks olulist organiseerivat keskust: tipmine ektodermaalne vall AER (jagunevad rakud, jäsemekasvav ala); polariseeriva aktiivsuse tsoon ZPA. Jäsemepung moodustub ja kasvab FGF-morfogeenide toimel: FGF10, FGF8, FGF4. Ka Wntvalgud
Endoderm mood ninde elundkondade kõige sisemise epiteliaalse kihi. 8. Jäseme areng · Jäsemeväli kui morfogeenne väli Jäseme areng algab jäsemavälja kujunemisega- see on morfogeenne piirkond, kuhu on koondunud rakud, mis on võimelised tervet jäset moodustama. Kui see embrüost välja lõigata ja mujale asetada, siis peaks seal arenema jäse. Ühest jäsemeväljast võib välja kasvada mitu jäset. Hetkel, mil jäsemepung alles moodustub, on jäsemevälja rakkudel võime moodustada ükskõik milline jäseme osa. Peale jäsemevälja mood jäsemepung. · Millised rakud on olulised jäsemepunga tekkeks? Külgplaadi mesodermi rakud (nendest tuleb signaal), Schwanni rakud, aksonid, somiidid (lihasrakud), pigmendirakud... · Kuidas Hox perekonna geenid mõjutavad jäseme arengut? Hox geenid määravad anterio-posterioorsel teljel koha, kuhu jäse tekib (Hox5, Hox6-
RA indutseerib Tbx transkriptsioonifaktorite sünteesi. Tbx valgud põhjustavad lateraalplaadi mesodermis (LPM) FGF10 sünteesi (mille ekspressiooni stabiliseerivad Wnt2b-esijäse; Wnt8c-tagajäse). FGF10 omakorda põhjustab FGF8 sünteesi (läbi Wnt3a) apikaalses ektodermaalses vallis (AER), mis positiivse tagasisidena indutseerib jällegi FGF10’t. FGF-de hulk AER-is võib toetada või inhibeerida Shh tootmist ZPA poolt. Kui jäsemepung kasvab ja rohkem FGFsid toodetakse, toimub Shh inhibitsioon, mis omakorda vähendab FGFde taset ja lõpuks proksimaaldistaalne kasv lakkab. Apikaalse-ektodermaalse valli (AER) ning selle all paikneva mesenhüümi roll AER rollideks on tagada lineaarne proksimaalne-distaalne (õlg-sõrmed) jäseme kasv (selleks hoiab AER all paiknevaid mesenhüümi rakke mitootilises prolifereerumis-
Hematopoeesi (vererakkude areng) tüvirakkudeks on hematopoeetilised tüvirakud (produtseerivad kõiki vererakke ja lümfotsüüte), mis omakorda annavad aluse vahepealsetele eellasrakkudele, millest tekivad erineva funktsiooniga rakud Aktiivselt jagunevad multipotentsed eellasrakud annavad aluse nii müeloidsetele kui lümfoidsetele eellasrakkudele Jäsemeväli, jäsemepung: Jäsemeväli: morfogeneetiline piirkond, kuhu on koondunud rakud, mis on võimelised vastama kindlatele biokeemilistele signaalidele ning moodustama jäset. Jäsemepung: anatoomiline struktuur, mis tekib jäsemevälja kohal oleva ektodermi alla koonduvatest külgplaadi mesodermi somaatilise kihi rakkudest (jäsemeskeleti, sidekoe, veresoonte ja kõhrede eellasrakud) ja paraksiaalse mesodermi müotoomi rakkudest (jäsemelihaste eellasrakud)
annaabi.ee 
