Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia paljunemine (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Bioloogia paljunemine.

Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik
kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid
määravaid geene) paaridena . Erandiks on sugukromosoomid X ja Y.
Tähistatakse 2n= (inimesel) 46.
Haploidne
kromosoomistik –
meioosi tulemusena kaks korda
vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides
( munarakk , seemnerakk ). Tähistatakse n= 23 (inimesel).
Eoseline paljunemine – mittesuguline paljunemine, mis
toimub eoste ( spooride ) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg
taimedel.
Vegetatiivne paljunemine – mittesuguline paljunemisviis , mille
korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb
bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel.
Generatiivne paljunemine – suguline paljunemine, mis toimub
sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt
(iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine).

Gameet
Bioloogia paljunemine #1 Bioloogia paljunemine #2 Bioloogia paljunemine #3 Bioloogia paljunemine #4 Bioloogia paljunemine #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gretet l Õppematerjali autor
väga põhjalik konspekt bioloogilise paljunemise kohta (10. klassi bioloogia )

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Organismide paljunemine ja areng

Järglasi palju. a. Eostega ­ seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt ­ pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid, seened, paljud taimeliigid, osad selgrootud. Bakteritel otsepooldumine ­ amitoos. · Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Mittesugulise paljunemise eripärad: · Järglased on geneetiliselt identsed · Paljunemine on kiire · Korraga palju järglasi · Paljunemiseks vajatakse üht organismi (vanemat) Rakkude elutsükli kaks perioodi · Rakutükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Koosneb interfaasist ja mitoosist. 1. Interfaas ehk kasvamine. Toimuvad järgnevad protsessid: 1) Väga aktiivne ainevahetus 2) Moodustub juurde organelle 3) Rakk kasvab, omandab normaalse suuruse

Bioloogia
thumbnail
12
docx

Meioos, mitoos

Igast spermatogoogist moodustub 4 spermi Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril Valminud seemnerakud talletatakse munandimanusesse Munarakud Suuremõõtmelised Toitainerikkad Kaetud kestaga Munarakkude areng sõltub vanusest. 45.-55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab Ovogenees Munarakkude ehk ovotsüütide areng naistel Moodusttuvad vaheldumisi kummaski munasarjas Munaraku eellased on ovogoonid Ovogoonide paljunemine looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis, Meioos jätkub suguküpsuse saabudes moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukkuvad Tsükliline küpsemine Organismide paljunemisviisid Paljunemine on üks organismide olulisemaid eluavaldusi, millega tagatakse liigi säilimine Mittesuguline paljunemine Uus organism pärineb ainult ühest vanemast Seega pärilik indo ainult ühelt vanemalt; eoseline või vegetatiivne Paljunemine

Bioloogia
thumbnail
12
doc

Paljunemine ja areng

Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud munarakust- sugurakud ühinevad Pole vaja spetsiaalseid rakke On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke ehk Eoseline- eoste ehk spooride abil (seened, gameete) samblad, sõnajalgtaimed) Seemnerakk e sperm

Bioloogia
thumbnail
8
doc

Diploidne kromosoomistik

Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub.

Bioloogia
thumbnail
4
docx

Bioloogia kordamisküsimused: paljunemine

Bioloogia KT (paljunemine) 1. Paljunemine on järglaste saamine. 2. Mittesuguline paljunemine - mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, paljunemine võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt, nt: vegetatiivselt: taimed, algloomad, eoseliselt: sõnajalgtaimed, sirmik. 3. Mittesuguline paljunemine jaguneb - vegetatiivne ja eoseline paljunemine. 4. Vegetatiivse paljunemise võimalused ­ pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks, n: bakterid, käsnad, pungumine: alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel, tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. Iseviljastumine - ühel ja samal isendil on olemas mõlemad sugurakud, sugurakkude ühinemisel saab ta järglasi, nt: kaanid, vihmaussid. 6

Bioloogia
thumbnail
9
docx

Paljunemine ja paljunemise viisid

Paljunemine Paljunemine: 1) Suguline paljunemine ­ uus organism saabb enamasti alguse viljastunud munarakust (eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu 2) Mittesuguline paljunemine ­ uus organism pärineb alati ühest vanemast, võib toimuda kas eoseliselt või vegatatiivselt Paljunemine on kahel tasandil: 1) rakutasand a) mitoos b) meioos (sugurakkude puhul) 2) organismide tasand a) suguline b) mittesuguline Eoseline paljunemine * suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljuneb eoste e spooridega Vegetatiivne paljunemine * vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune) * toimub kiiresti + * arvukas järglaskond + * kõik isendid on ühetaolised - Vegetatiivse paljunemise viisid: 1) otsepooldumine (nt bakterid) 2) pungumine (nt pärmseened)

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Organismide paljunemine ja areng

Organismide paljunemine ja areng II perioodi II arvestus 1. Mõisted: diploidne kromosoomistik- kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. embrüo- organismi lootelise arengu staadium embrüogenees- organismi looteline areng gameet- organismi sugurakk generatiivne areng- organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik idand- arenema hakanud idu või pung karüokinees- rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine meioos- päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda menopaus- ovulatsiooni lakkamine mitoos- päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Organismide paljunemine ja areng (11. klass)

Organismide paljunemine ja areng Organismide paljunemine · Paljunemine on üks elu olulisemaid eluavaldusi. · Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. · Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. · Iseviljastumine ­ viljastumisel ühinevad sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. · Ristviljastumine ­ sugurakud pärinevad kahelt vanemalt, järglane ühendab mõlemalt vanemalt päris geneetilise info. · Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu.

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun