Bioloogia paljunemine (0)

Bioloogia paljunemine.
Diploidne kromosoomistik – enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena . Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46.
Haploidne kromosoomistik – meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides ( munarakk , seemnerakk ). Tähistatakse n= 23 (inimesel).
Eoseline paljunemine – mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste ( spooride ) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel.
Vegetatiivne paljunemine – mittesuguline paljunemisviis , mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel.
Generatiivne paljunemine – suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine).
Gameet – organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete – munarakud ja seemnerakud .
Sügoot – viljastatud munarakk.
Interfaas – päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood .
Ühekromatiidiline kromosoomistik – pärast raku jagunemist jääb rakku üks kromosoom ja tütarrakku teine.
Kahekromatiidiline kromosoomistik –tekib DNA kahekordistumisel , et kromosoome on 2 ja need on identsed.
Kromosoomide ristsiire – meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrde pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus.
meioos – päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tüarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomida lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel.
Mitoos – päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
Ovogenees – munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.
Ovogoon – emasorganismis esinev munaraku eellane.
Ovulatsioon – küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse.
Sperm – ( spermatosoidid ) seemnerakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis.
Spermatogenees – seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini.
Spermatogoon – isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane.
Tsentromeer – päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid.
Tsütokinees – tsütoplasma jagunemine rakujagunemise ( mitoosi ja meioosi) telofaasis.
Karüokinees – rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine.
Rakutsükkel – päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.
Somaatiline rakk – organismi ehitusse kuuluv keharakk .
Biogeneetiline reegel – selgrootute organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeesi (evolutsioonilise arengu) etapid.
Bioloogiline surm – organismi (ka inimese) elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine.
Kliiniline surm – inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises. ( elustamine )
Blastotsüst – imetajate (inimeste) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele.
Embrüo – organismi lootelise arengu staadium.
Idand – idanev seeme, vegetatiivse arengu esimene staadium
Karikloode – gastrula , enamiku loomade ( inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamate loomade) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel).
Kobarloode – moorula, sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium.
Põisloode – blastula, enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest (moorula).
Lootekestad – loote ümbris, selgroogsetel loomadel (inimestel) eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta .
lootelehed – selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine ( ektoderm ), sisemine (entodrem) ja keskmine ( mesoderm ).
Menopaus – ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55 aastastel naistel.
Menstruaaltsükkel – ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti 28 päevase vahega ( esineb ka 21-35 päevaseid).
Menstruatsioon – tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast. ( kuupuhastus ) 
Embrüogenees – organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõppeb sünnimomendiga (elussünnitajatel), koorumisega (lindudel, roomajad) või idu moodustumisega seemnes (taimedel).
Fülogenees – organismirühma evolutsiooniline arengu tee.
Ontogenees – isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani. , mittesugulisel – vanemorganismist eraldumisest surmani.
Partenogenees – uue organismi areng viljastumata munarakust.
Platsenta – emakook, imetaja (inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga.
Moondeline areng – selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse täis- ja vaegmoondelist arengut.
Otsene areng – roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega.
Täismoondeline areng – mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse , nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel .
Vaegmoondeline areng – mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsude, tarakanidel ja lutikatel.
Vegetatiivne areng – on katteseemnetaimede lootejärgne areng, mille esimeseks staadiumiks on idand.
Generatiivne areng – organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad .
Juveniilne staadium – lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik , toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed.
Kromatiid - ühest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom.
Teada organismide paljunemisviise ja näiteid paljunemisviiside kohta
Paljunemine on üks organismide olulisemaid eluavaldusi, millega tagatakse liigi säilimine.
PALJUNEMINE
Mittesuguline ( geenid on samalt vanemalt koguaeg , ei ole geenide vahetust)
Suguline ( uus organism saab alguse enamasti viljastatud munarakust)
Vegetatiivne
Eoseline
*inimene
*seemnetega paljunemine ( kuusk )
*pooldumine ( bakterid ,algloomad)
* pungumine (pärm seened, korallid , hüdra)
*võsundiga (hanijalg, maasikad )
*juurevõsuga (lepp, vaarikas )
*võrsikutega ( karusmari , mustsõstar)
*hulgijagunemine (bujeng, karikakar )
* risoomiga (maikelluke)
*sibulaga(sibul, tulp , liilia)
*mugulaga ( kartul )
*juurega(rabamurakas)
* lehega (kalanhoe)
*oksaga (palju)
* sõnajalad, samblad, seened.
Mitoosi ja meioosi protsessi, tähtsust, nende sarnasusi ja erinevusi
MITOOS (eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse KROMOSOOMIDE arvu püsivus tütarrakkudes. ) rakkude uuenemine.
MEIOOS ( rakuu jagunemise viis, mille käigus KROMOSOOMIDE arv tütarrakkudes väheneb kaks korda) sugurakkudes
* Keharakkude taastootmine
*eoste ja sugurakkude moodustumine
*rakkudes diploidne kromosoomistik
*rakkudes haploidne kromosoomistik
* rakud identsed
* rakud geneetiliselt erinevad
*moodustub kaks uut rakku(46)
*moodustub neli uut rakku (23)
*ei toimu kromosoomide ristsiiret
*I profaasis kromosoomide ristsiire
*üks mitootiline jagunemine
*kaks järjestikulist jagunemist.
Protsess: esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees( selle käigus tagatakse kromosoomides oleva info võrdne jaotumine tuumade vahel.) Siis hakkab toimuma tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusel tekib 2 uut rakku. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nim. Interfaasiks.
Protsess : profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. See on kromosoomide ristsiire on geeni vahetus. See kestab palju kauem kui MITOOSI profaas . Telofaasis nöördub rakumembraan sisse, kahestub tsütoplasma ja tsüokineesi tulemusel tekib kaks tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad jällegi ning seega on tsentrosoomi koostises kaks paari tsentrioole. Ei keerdu kromosoomid täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu.
TÄHTSUS: toimub kromosoomide võrdväärne jaotumine tütarrakkude vahel; tütarrakud on geneetiliselt identsed; suureneb rakkude arv, millega tagatakse organism kasv; mitoos on vajalik ka surnud või hukkunud rakkude asendamiseks( haava paranemine)
TÄHTSUS: tekivad sugurakud ja tagatakse sugurakkudes haploidne kromosoomistik, on geneetiliselt erinevad, sudavad järglased paremini kohastuda keskkonnas.
Esimese jagunemis tulemusel on kromosoomide arv 2 korda väiksem. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad aga kõik kahest kromatiidist ning DNA kahekordistumist ei toimu.
INTERFAAS: kiire, liigub teise jagunemise profaasi
PROFAAS: tsentrioolide paarid poolustele ja lähtuvad kääviniidid.
METAFAAS : ekvatoriaaltasandil kromosoomid ja kinnituvad tsentromeerile.
ANAFAAS : kromatiidi lahknevad, liiguvad raku poolusele.
TELOFAAS : keerduvad kromatiidid lahti, tuumamembraan moodustub, tuumakesed, tsütokinees ja tekib 4 tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett.
Interfaas on mõlemal protsessil ühesugune.
*faas kahe mitoosi vahel
*toimbub DNA kahekordistumine
*ATP süntees
*suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv
*tsemtrioolid kahestuvad
*kromosoomid on lahtikeerdunud nukleosoomsete fibrillidena.
Samuti on PROFAASi algus on samasugune.
METAFAAS JA ANAFAAS ON SAMAD!
Loomad ei kasva lõpmatult, mõned rakud ei kahekordistu, taimed kasvavad koguaeg. identsed
Meestel on see pidev protsess naiselt on see loote eas ära, siis hakkvad valmima.geneetiliselt erinevad rakud
Mitoosi (meioosi) :
Profaas(ettevalmistav faas)
Metafaas
Anafaas
(rändamisfaas)
Telofaas (rekonstrueerimisfaas)
TSÜTOKINEES
*kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks
*kromosoomid koonduvad käävi ekvaroriaaltasandile
*kääviniidid lühenevad
*kääv kaob
*loomaraku plasmamembraan nöördub sisse
*tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tuumamembraan lahustub
*kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi ehk tsentromeeri ehk primaarsoonise kluge ja teise otsaga tsentriooli kluge.
*kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvelt)
*Kromosoomid keerduvad lahti
*taimerakkudel kujuneb uus rakuvahesein, mis koosneb vahelamellidest ja sellele ladestuvad mõlemalt poolt rakukestad .
*tsentrioolid liiguvad poolustele.
*tekivad tuumakesed, tsünteesitakse uus tuumamembraan
*moodustub mitoosikääv
*toimub tsütokinees
Postembrüogeneesi staadiume.
Taimedel: vegetatiivne areng ja generatiivne areng . tekib idand,juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, varre pikku ja jämedus, moodustuvad lehed, siis tuleb kasvuperiood. Õite tekkega algab generatiivne staadium. Tolmukapeas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk. Pärast seda tuleb vananemisperiood ainevahetus aeglustub jne. Kestab kaua ja ei ole määratletud.
Kliiniliselt surmast on võimalik inimene tagasi tuua, bioloogilisest enam mitte.
Rakutsükkel interfaas profaas
Mitoos karüokinees metafaas
Tsütokinees anafaas
telofaas
Varajase embrüogeneesi toimumist
Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo.
*Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja vegetatiivsed organite algmed: idupung, idujuur jne. Seemne idanemisega algab taimel juba lootejärgne areng.
* Inimesel on lõigustumine ( vahetult viljastumisele järgnev mitoosi protsess. Kõik rakud poolduvad üheaegselt. See algab munajuhas ja lõppeb emakas.
*esmalt tekib lõigustumisel kobarloode ehk moorula. Sellest areneb välja plastotsüst ehk (alamatel)põisloode( 7 päeva pärast)
*embrüoplast, semine rakkude mass, millest areneb inimene.
* Siis tekib järgmisena karikloode ehk gastrula(pole veel loode). Algselt koosneb embrüoplastist arenev karikloode kahest rakukihist(lootelehed). Välimine ja sisemine looteleht.
*välimise lootelehe rakkudest tekib embrüo välispinnale vagu , ürgjut.eesmises osas paikneb ürgsõlm. Areneb välja pea-ja seljaaju . Tekib keskmine looteleht.
*alguses on loode väga tundlik kõigele, mida ema sööb, joob!
Amnion ehk vesikest – kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99 protsenti looteveest
Allantois ehk kusekott – sellest kujuneb nabanöör, mis ühendab loodet ja platsentat
Koorion ehk irdkest- kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises
Platsenta ehk emakook – see kujuneb välja kuu vanusel embrüol. : ül : ühendab emasorganismi areneva lootega; ainevahetus; platsentabarjäär; loote varustamine antikehadega; toodab naissuguhormoone .
Idulase teke ja areng
*neil tekivad organite ja kehaosade alged ; tema umber moodustub veega täidetud põis; ta kasvab ja areneb kiiresti; tekib sarnasus inimesega ehk LOODE. ; 4 kuu kujuneb luustik ja sugu saab määrata, siis edasi areneb kiiresti. Normaalne rasedus kestab 40 nädalat.
Sünnitamine
*sünnitus algab emakalihaste rütmilise kokkutõmmetega
*esmasünnitajatel kestab kauem, kui neil kellel on teine laps juba.
*vastsündinu on 50 cm ja 3-4 kg. nabanöör lõigatakse läbi ja platsenta tuleb ära.
Normal sünnitusel on mikrofloora
Keiserlõikel pole.
Ovogeneesi ja spermatogeneesi olemust, nende sarnasusi ja erinevusi
SPERMATOGENEES
OVOGENEES
*seemnerakkude areng umbes 48 tundi.
*munarakkude areng 36 tundi on vilastamis võimeline
*moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes
*moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munasarjast liikumine munajuhasse nim. ovulatsiooniks.
*Spermatogoonid paljunevad kogu suguküpsuse perioodil
*ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis.
*igast spermatogoonist moodustud 4 spermi, valminud seemnerakud talletatakse munandimanustes( temp. peab olema madalam keha temperatuurist)
*(tsütoplasma ei jagune võrdselt meioosilises jagunemises) moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja 3 polütsüüti, mis hukkuvad.
*pidev protsess
*iseloomulik tsükliline küpsemine.
*võib kulgeda kõrge vanuseni
*(naise ei teki munarakke juurde ja need ei uuene) nendele võivad mõjuda halvasti kemikaalid slkohol jm. ( lõppeb 50-55 eluaastaselt MENOPAUS, ovulatsioon lakkab)
Spermid : varustatud viburiga, saavad liikumis energia mitokondritelt; DNA on tihedalt kokkupakitud; peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks.
Munarakk : suuremõõtmeline, toitaineterikas, kaetud kestaga.
Viljastumine
Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organism individuaalse arengu ehk ontogeneesi.
Ontogeneesi etappe (3) :

Vljastumine-spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine./ taimedel on see hetk siis kui on vanemorganismist eraldumine(vegetatiivselt)

Embrüogenees – loote areng

Postembrüogenees- lootejärgne areng
Erandina võin areneda uus organism ka viljastumata munarakust siis on tegemist partenogeneesiga. ( mesilased ) ja taimedel ( võilill)
On keha väline viljastumine ( konnad palju sugurakke ) ja keha sisene ( imetajad jne. On vähe sugurakke).
*ovulatsiooni käigus munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni( 28 päevase tsükli korral).
*peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha , toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormone östrogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda.
*kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha hävib ning emaka limaskest eraldub.
*Viljastumisel taastatakse siploidsus ja määratakse sugu.