1. Dermis on naha tugikiht; moodustab epidermisele tugikoe; paksus on 1-2mm; niiskussisaldus 70%; demis koosneb rakkudest, rakuvaheainest ja sidekoekiududest; selles kihis asuvad verekapillaarid ja lümfisooned, mille abil toimub epidermise ainevahetus; selles kihis on veel närvikiud, higi- ja rasunäärmed ning karvatupped Dermis määrab nahakvaliteedi eelkõige toonuse ehk elastsuse ja turgori ehk niiskussisalduse osas. 2. Dermise kihid: 1) Stratum papillare näsakiht (1/5 dermisest) · Annab epidermisele toitaineid; õhem kiht; kiud lõdvas asendis 2) Stratum reticulare võrkkiht (4/5 dermisest) · Moodustab võrgustiku dermises; tugevam, elastsem ja venivam kiht; dermise tugikude 1. Dermise rakuvaheaine
Nahapunetus, mis jääb püsima 30 minutit peale asendi muutust ( haavale vajuades ei lähe see koht valgeks. Nahk on terve Haav võib paista nagu kerge päikesepõletus. 2 Kahjustuse kohas võib peale punetuse märgta ka turset, lokaalset temperatuuri tõusu, tihedaid sõlmekesi, võib sügeleda, võib olla valulik, II ASTE Nahal on villid, lõhed, erosioon (uuristus) Epidermise (marrasnahk) ja dermise (pärisnahk) kahjustus Nahk pn punetav ja valulik II astme lamatist saab edukalt ravida. Kõigi nahakihtide kahjustus Võib avalduda sügava kraatrina Haavaeritsuega ulatuslik vee- ja elektrolüütide kaud Sageli lisandub haavainfektsioon Rasvkude võib olla nähta Iv aste Kahjustus ulatub lihasteni ja luuni Nekroos võib kaasneda Kirurgiline ravi LAMATISTE ENNETAMINE
Skleroderma korral koguneb normaalset kollageeni nahka liiga palju. Nahk pakseneb ja muutub jäigaks. Sel juhul võib muutuda raskemaks suu avamine ja sõrmede painutamine. Vastupidiseks näiteks on glükokortikoidide põhjustatud kollageeni sünteesi pidurdus. Nahk atrofeerub ja veresoonte seinad nõrgenevad. Selle tõttu tekivad purpur ja suuremad verevalumid. Cutis laxa korral puudub elastiin nahas, mille tõttu on nahk tavalisest vanema välimusega. Valguskahjustuse korral muutub dermise ülaosa elastiin ebanormaalseks. Sellist seisundit nimetatakse valguselastoosiks (Silm 2010: 15). 6 Alusnaha ehitus ja ülesanded. Pärisnaha all paikneb alusnahk ehk subkuutis ehk hypodermis ld. tela subcutanea. Nahaaluskude on rasvkude, mis jaguneb sidekoeliste vaheseinte ehk septidega eraldatud segmentideks (Hannuksela jt 2003:15). Nahaaluskoe paksus on keha eri piirkondades ja
Meestel võivad liigsed rasvladestused põhjustada eesnäärme- ja pärasoolevähki, naistel aga emaka-, munasarja-, piimanäärmete ja sapipõievähki. Ebaõnnestunud kaalulangetamiskatsed, ümbritsevate suhtumine ja muud tegurid põhjustavad närvisüsteemi häireid, mis väljenduvad neuroosides, unetuses, ärevuses, depressioonis, vihahoogudes jne. Rasvumise ja tselluliidi erinevus. · Tselluliit on dermise ja hüpodermise vaheline ainevahetushäire, nahaaluse rasvkoe ainevahetushäire. · Rasvumine ehk adipoossus kr.k.on krooniline üldine ainevahetushäire. Rasvumisel toimub rasva ladestumine kudedesse ja rasvarakkude suurenemine, põhjustades siseorganite talitluse häireid. Seega ei ole rasvumine mitte üksnes iluviga, vaid on üks sagedasemaid raskeid haigusi soodustavaid tegureid, nõudes tänapäeval juba rohkem ohvreid kui vähk.
karvafoliikulid (vt. lisa 2). Veresooned kannavad piirkonda tähtsaid toitaineid ning osalevad organismi soojusregulatsioonis. Rasunäärmed toodavad õlist rasuks nimetatavat nõret, mis on naha looduslik libesti. Higinäärmed aitavad kontrollida ja reguleerida keha temperatuuri. Karvafoolikulitest välja kasvavad karvad aitavad säilitada keha soojust, sulgedes õhu enda alla. Kui epidermise vigastus paraneb tavaliselt ise ning taastub täiesti, siis dermise 8 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO kool 38E vigastumisel on üldjuhul kahjustus jääv [2: 12-13]. Kosmeetilisest seisukohast on selle nahakihi ehituse tundmine oluline, kuna siin asuvad näärmed, mis mõjutavad naha puhtust ja tervist.
Rasedad kontrollitakse süüfilise suhtes kaks korda raseduse jooksul. Õendusprobleemid: · Riskialdis käitumine, mis on tingitud enese/teiste tervise mitte väärtustamises ja väljendub vähestes teadmistes suguhaiguste levikus, juhusuhetes, kaitsmata vahekordades. · Naha terviklikkuse kahjustuse risk, mis on tingitud naha mikrovigastuse kaudu organismi tunginud spiroheedi tekitatud infektsioonist ja väljendub epidermise ja dermise muutustes/kahjustustes. · Ülemäärane stress, mis on tingitud haiguse raviga kaasnevatest nõudmistest/kohustustest (partnerite teavitamine, ravil käimine) ja väljendub pingetundena, surutustundena. · Ebatõhus seksuaalelu, mis on tingitud seksuaalse aktiivsuse piirangutest ja väljendub hirmuna saada/anda edasi suguhaigust. Video: https://www.youtube.com/watch?v=0Zwd_8MQUMw Pilt: 18
jagunevad ajukoes edasi -> arvu suurenemine. Perifeersete närvide Schwanni rakud tekivad neuraalharjast. Neutraalhari. Ajutine multipotentne rändav rakupopulatsioon. Moodustub neuraaltoru voltidest. Neuraalharja rakkudest moodustuvad: perifeersete ganglioonite neuronid ja gliia; soolestiku närvisüsteem; naha pingmentirakud; näo ja kael luud, kõhred; aordi ja kopsuarteri eraldamine; paljude organite sisekude. Keha neuraalharja rakkude kaks migratsiooniteed: selgmiselt, epidermise ja dermise vahel - melanotsüüdid; kõhtmiselt läbi sklerotoomi. Kõhtmiselt migreeruvad neuraalharja rakud väldivad sklerotoomi tagumist osa. Seal – tõukuvad efriinid. Tähtsamad pea struktuurid mis arenevad neuraalharjast. keha neuraalharjastki: Perifeerne närvisüsteem: peaganglionid ja nendega seotud peanärvid, gliia; Näo melanotsüüdid. Mesoderm: skeletilihaste ja luude areng Mesodermi põhikomponendid.Seljakeelik,Paraksiaalne mesoderm (somiidid ja pea
Gremlini ja BMP tase on kõrge seetõttu mood palju ühesuguseid sõrmi. Kui BMPd on palju , siis see soodustab apoptoosi. Gremlin pidurdab apoptoosi- lestad jäävad alles. 9. Mesoderm · Nimetage mesodermi liigid ning põhilised koe- ja organialged, mis nendest arenevad Sklerotoom selgroolülid, lülidevahelised diskid ja roided Müotoom selja, roietevahelised ja keha eesmised lihased Dermamüotoom skeletilihaste eellased ja selja dermise rakud · Kordamesoderm ja tema roll selgroogsete arengus Kordamesoderm mood korda ehk seljakeeliku, mis paikneb alati neuraaltoru all ja pikeneb kõhtmiselt. Kõrgematel selgroogsetel esineb see embrüonaalses staadiumis ja on embrüos tugiorganiks. Kui embrüol hakkab mood. selgroog, jääb seljakeelik selgroo vahediskide koosseisu. Süstikkaladel esineb seljakeelik kogu elu. · Mis on paraksiaalne mesoderm? .
Choroidea – soonkest (sisemine, pigmenteerunud, vaskulaarne kiht) -> NH (strooma, melanotsüüdid, peritsüüdid) ja mesoderm – veresoonte endoteel) 72. Karva, hamba, rinnanäärme plakoodid – ektodermi (epiteel) ja mesodermi (mesenhüüm) vaheline interaktsioon, kuidas vastavad struktuurid kujunevad? Plakood – lokaalne epiteliaalne paksend Pung – epiteliaalsed rakud kasvavad mesenhüümi Ektodermaalse epidermise (marrasknahk) ja mesenhümaalse dermise (pärisnahk) interaktsioon ja induktiivsed signaalid spetsiifilistes piirkondades ektodermaalsed lisastruktuurid nagu juuksed, soomused, suled, kilbid, hambad, piima- ja higinäärmed Karva areng Basaalsetest epidermise keratinotsüütidest tekib karvaplakood, mille rakud jagunevad, pikenevad pärisnahka e. dermisesse 42 Karvaplakood indutseerib omakorda dermise fibroblaste moodustama dermaalse papilli (näsa)
nimetatakse somitogeneesiks. Somitogeneesis toimuvad perioodiliselt protsessid: segmendi piiri teke (hairy1 ekspressioon vajalik), epitelialiseerumine (ephriin retseptor EphA4 ja ligand ephriin B2 vajalikud), spetsialiseerumine (vastutavad Hox geenid) ja diferentseerumine. Diferentseerumisel jaguneb somiit kolmeks osaks: sklerotoom (selgroo, roide kõhrete areng), müotoom (selja, roietevahelised ja keha eesmised lihased) ja dermamüotoom (skeletilihaste eellased, selja dermise rakud). Somiidi sklerotoom jaguneb veel ka eesmiseks (anterioorne) ja tagumiseks (posterioorne) osaks. Selline jagunemine on vajalik selgroolülide moodustumiseks ja perifeerse närvisüsteemi määratlemiseks – neuraalharja rakud ja motoorsed ja sensoorsed aksonid liiguvad ainult sklerotoomi anterioorsesse ossa. Selgroo moodustumine Selgroolüli moodustamise alustamiseks indutseerib seljakeelik oma kõrvalolevaid
kihti): kõige arvukamateks rakkudeks on keratinotsüüdid (nendel oluline roll epiteeli sarvestumise protsessis) Lisaks keratinotsüütidele leidub melanotsüüte, Langerhansi rakke, Merkeli rakke (peamiselt paksus nahas paiknevad erilised meelerakud, mis koos kettakujuliste närvilõpmetega moodustavad Merkeli diskid) Basaalkiht, ogakiht, sõmerkiht, läikekiht, sarvkiht Dermise moodustavad kaks kihti – papillaarkiht, selle all retikulaarkiht Hüpodermis ühendab nahka ja allpool paiknevaid organeid kaitstes neid samas mehaaniliste mõjutuste ja vigastuste ees – võib mõnes piirkonnas puududa KARVAD Naha derivaadid, katavad loomadel enamuse kehast Eristatakse kahte osa: nahast väljaulatuvat karvaroodu, mis lõpeb pügamata karvades terava karvatipuga ja karvafolliikulis paiknevat karvajuurt
traumaga. Kombineeritud traumaga patsientidel on tunduvalt halvem prognoos. 573 Põletusastmed/põhisümptomid I Punetus (sügelus, valu) Kahjustatud on ainult marrasknahk (epidermis). Veresoonte laienemise (vasodilatatsioon) tõttu nahas tekib naha punetus, mis võib olla seotud ärrituse ja/või valuga. Paranemine toimub armideta (nt päikesepõletuse korral). II a) Villide tekkimine, valu Peale epidermise on kahjustatud ka pärisnaha (dermis, corium) ülemine kolmandik (dermise ülakiht). Veresoone sein muutub läbilaskvaks (permeaabelsuse tõus) ja vereplasma väljub rakuvaheruumi (interstiitsium). Tekivad turse (ödeem) ja villid. Villid koguvad endasse vedelikku ja suurenevad seeläbi. Haavas paiknevad vabad närvilõpmed tekitavad tugevat valu. Paranemisel jäävad ainult vähesed armid, peamiselt pigmendimuutused. II b) Kuiv punetus valgete, halva verevarustusega kohtadega Siin on pärisnahk suuremas osas purustatud (dermise sügavad kihid)
annaabi.ee 
