· Hüpüfüüüsi tagasagar Neuraalharjad (ganglioniliist) · Kraniaalsed ja sensoorsed ganglionid · Neerupealise säsiosa · Pigmentrakud Mesoderm · Kraniaalne mesoderm · Lateraalne mesoderm Kolju Jäsemete sidekude ja Pea lihased ja sidekude lihased Hamba dentiin Pleura, perikardi ja · Paraksiaalne mesoderm peritoneumi serooskest (somiidid) Vere- ja lümfirakud Kehatüve lihased Kardiovaskulaar- ja Skelett (v.a. kolju) lümfisüsteem Pärisnahk e. dermis Põrn · Intermediaarne mesoderm Neerupealise kooreosa Urogenitaalsüsteem (incl. gonaadid, suguteed ja lisasugunäärmed) Entoderm · Hingamisteede epiteel (trahhea, bronhid, bronhioolid) · Seedetrakti epiteel (v.a
Kui see embrüost välja lõigata ja mujale asetada, siis peaks seal arenema jäse. Ühest jäsemeväljast võib välja kasvada mitu jäset. Hetkel, mil jäsemepung alles moodustub, on jäsemevälja rakkudel võime moodustada ükskõik milline jäseme osa. Peale jäsemevälja mood jäsemepung. · Millised rakud on olulised jäsemepunga tekkeks? Külgplaadi mesodermi rakud (nendest tuleb signaal), Schwanni rakud, aksonid, somiidid (lihasrakud), pigmendirakud... · Kuidas Hox perekonna geenid mõjutavad jäseme arengut? Hox geenid määravad anterio-posterioorsel teljel koha, kuhu jäse tekib (Hox5, Hox6- esijäse, Hox10-tagujäse) ning määravad sõrmede asetuse ja lahknemise. (Spetsifitseerib mesenhüümi rakud kas stülopoodiks, seugopoodiks või autopoodiks.) · Kuidas mõjutavad jäsemepunga teket ning jäseme arengut FGF8 ja FGF10?
antagonistlik valk Gremlin just pidurdab apoptoosi. Seega näiteks kanal BMPi ekspressioon kõrge, Gremlini oma madal, pardil vastupidi. 9. Mesoderm Nimetage mesodermi liigid ning põhilised koe- ja organialged, mis nendest arenevad. Mesodermi liik Koe-ja organialge Intermediaalne mesoderm Neerud, gonaadid (kuse-ja suguelundkond) Kordamesoderm Notokord (seljakeelik) Paraksiaalne mesoderm Pea, somiidid Lateraalne mesoderm Süda, (vere)ringesüsteem, kehaõõnsused Kordamesoderm ja tema roll selgroogsete arengus Kordamesoderm moodustab korda e seljakeeliku, mis määrab kogu organismi anterioposterioorse telje. Kõrgematel selgroogsetel esineb embrüonaalses staadiumis, kus seljakeelik on tugiorgan. Hilisemas arengus lähevad kordamesodermi rakud selgroo vahediskide koosseisu. Lisaks on seljakeelik tähtis signalisatsioonikeskus.
melanotsüüdid; kõhtmiselt läbi sklerotoomi. Kõhtmiselt migreeruvad neuraalharja rakud väldivad sklerotoomi tagumist osa. Seal – tõukuvad efriinid. Tähtsamad pea struktuurid mis arenevad neuraalharjast. keha neuraalharjastki: Perifeerne närvisüsteem: peaganglionid ja nendega seotud peanärvid, gliia; Näo melanotsüüdid. Mesoderm: skeletilihaste ja luude areng Mesodermi põhikomponendid.Seljakeelik,Paraksiaalne mesoderm (somiidid ja pea mesoderm), külgplaadi mesoderm ja vahelmine mesoderm. Paraksiaalne mesoderm: Paraksiaalse mesodermi indutseerivad BMP valgud. Ka FGF ja Wnt valgud; ta segmenteerub somiitideks. SOmiidid embrüo segmentatsiooni mudel. Metameersed, osalevad selgroolülide metameersuse määramisel -> spinaalnärvide metameersus. Ka neuraalharja rakkude rändamise segmentsuses; Differentseeruvad kolmes põhisuunas: skelrotoom, müotoom ja dermatoom. Kella ja lainerinde mudel
transportvesiikulitega. Golgi aparaat on sekreetide modifitseerimise ja pakkimise põhiline vahejaam. Tsisternide pakett koosneb: 1. cis- või moodustuvast poolusest, kuhu transporditakse endoplasmaatilisest retiikulumist sünteesitud produktid. 2. mediaalsest e keskosast, kus valgud glükolüüsitakse. 3. trans- e küpsevast poolusest, kus formeeruvad sekreedisõmerad või esmased lüsosoomid. 22. Mis on somiidid ja mis neist kujunevad Intraembrüonaalne mesoderm tiheneb keskjoonel, moodustades pikisuunalised mesodermisambad; sammas jätkub lateraalselt intermediaarse mesodermina, mis lateraalselt järk-järguliselt madaldub lateraalseks mesodermiks. Kolmanda nädala lõpuks telgmine mesoderm hakkab jagunema paarilisteks kuubilisteks kehakesteks e somiitideks, mis paiknevad areneva neuraaltoru mõlemal küljel. Somiitidest areneb suurem osa skeletist, lihaskond ja ka pärisnahk
struktuurid neist tekivad (sklerotoomi kõike allosade nimetusi teadma ei pea, kuid hea kui teate milliste struktuuride rakud (nt kõõluste, roiete, selgroolülide jne) pärinevad sklerotoomist). Paraksiaalne mesoderm paikneb mõlemal pool neuraaltoru. Eristatakse segmenteerunud ja segmenteerumata mesodemi (pea mesoderm). Somitogenees Anterioorsel-posterioorsel teljel segmenteerunud paraksiaalne mesoderm kujuneb somiitideks. Somiidid on tihedad mesenhümaalsete rakkude kogumikud, mida ümbritseb täielikult v osaliselt epiteel. Somiitide moodustumist nimetatakse somitogeneesiks. Somiitide prekursorrakud (somitomeerid) teevad läbi organisatoorsed muutused – välimised rakud adhereeruvad üksteisega (N-kadheriin) ja moodustavad epiteeli (toimub MET) sisemised rakud jäävad mesenhümaalseteks. Somitogeneesil tekib mesenhümaalsete rakkude vahele
luudele (mõnikord võib kinnituskohaks olla ka sidekude membraan, ligament, teise lihase kõõlus, fascia). Skeletilihaseid on eri autorite andmetel 300 kuni 600 (olenevalt sellest, kas lugeda suurte lihaste osad omaette lihasteks või mitte) ja nad moodustavad 30-40% keha massist. Arengust: Lihased (koos sidekudedega) arenevad mesodermist (loote keskmisest kihist). Mesodermi diferentseerumisel tekivad somiidid - paarilised rakumassid keha segmentides. Somiitide keskkihis tekivad müotoomid, kus algsetest mesenhümaalsetest rakkudest arenevad müoblastid - primitiivsed lihasrakud, ja neist omakorda lihaskiud. Lihaseid, mis täiskasvanud organismis asuvad täpselt samal kohal, kus nad algusest peale arenesid, nimetatakse autohtoonseteks, neid lihaseid aga, mis on evolutsiooni käigus "rännanud" mujale, nimetatakse "heterohtoonseteks". Skeletilihaste ehitusest:
ürgjutt Henseni sõlm - ürgjuti eesmine laienenud osa ürgjutt (pea, keskosa, sabaosa – millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade) - gastrulatsioon algatatakse ürgjuti tekkega epiblasti posterioorses osas anterioorne osa - pea mesoderm, kordamesoderm, somiitide mesodermi mediaalne osa; seal asub algul Henseni sõlm keskosa - lateraalne osa - somiidid, süda, neerud posterioorne osa - külgplaadi mesoderm, ekstraembrüonaalne mesoderm Ürgvagu - süvend, läbi mille epiblasti rakud migreeruvad ürgjutist embrüo sisemusse mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist - kui rakud sisenevad ürgjutti, teevad nad läbi epiteliaal- mesenhümaalse transitsiooni EMT-epiteliaalne mesenhümaalne
annaabi.ee 
