Paljunemine (0)

Mis on paljunemine?
Üldine eluavaldus , mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks (eoseline, vegetatiivne ).
Iseloomusta mittesugulist paljunemist. Nt
Uus organism pärineb alati ühest vanemast. Pärilik info on ka ainult ühelt vanemalt.
seened, samblad, sõnajalad- eoseliselt
kartul , mustsõstar, begoonia , maasikad , sibul- vegetatiivselt
Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist?
Eoseline- eoste ehk spooride abil.
Vegetatiivne- pooldumine , pungumine , risoomi, mugulate , sibulate abil
Selgita erinevate vegetatiivsete paljunemise võimalusi ja too nt
Pooldumine- bakterid. Pungumine- käsnad. Sibulatega- sibullilled. Võsunditega- maasikas. Juurevõsudega- vaarikas . Mugulatega- kartul. Pistikutega- paju. Risoomidega- maikelluke . Lehtedega - begoonia.
Mida tähendab iseviljastumine. Nt
Mõned õied, millel on nii tolmukkond kui ka emakkond, on võimelised iseviljastumiseks, mis võimaldab saada rohkem seemneid, kuid piirab geneetilist muutlikkust. Võilill
Hermatofrodiilsetel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. Viinamäetigu, vihmaussid , kaanid
Mida tähendab partenogenees . Nt
ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis , mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta / uue organismi areng viljatumata munarakust. Mesilased , vesikirp.
Milles seisneb paljunemise tähtsus (sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel)?
Mittesugulisel paljunemisel – lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond.
Sugulisel paljunemisel – järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi.
Rakutsükkel- päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni
Interfaas- päristuumse raku kahe jagunemise vahele jääv eluperiood
Mitoos - päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes
Karüokinees- rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine
Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis
Embrüogenees- oraganismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega.
Postembrüogenees- lootejärgne areng. Loomadel kaks viisi- otsene ja kaudne e moondega
Viljastumine- munaraku ja seemneraku ühinemine munajuhas
Ontogenees - isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel- vanemorganimist eraldumisest surmani
Ovogenees - munarasku areng ovogoonist küpse munarakuni
Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermani
Folliikul-munarakku ümbritsev ja toitev põieke
Kollakeha- folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud
Sügoot- viljastatud munarakk
Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust
Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad. Nad asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust hulgast geenidest, mis on kõik vajalikud  organismi  normaalseks arenguks. Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi, pooled neist on pärit ema munarakust, pooled isa seemnerakust. Kokku moodustavad nad  23 kindla kuju ja suurusega paari. 1.-22. kromosoomipaar (autosoomid) on mehel ja naisel ühesugused, 23. paari moodustavad sugukromosoomid X ja Y, mis erinevad üksteisest nii kujult kui suuruselt. Y kromosoom määrab mehe arengu. Vastavalt sellele, milline on sugurakkude kromosoomide kombinatsioon viljastumisel, sünnib kas poiss või tüdruk. Naistel on kaks X-kromosoomi, meestel on X ja Y. Kromosoomivalem ehk karüotüüp naise jaoks on 46,XX  ja mehe jaoks 46,XY. Inimese normaalseks arenguks on kõik 46 kromosoomi ilmtingimata vajalikud.
Kirjelda mitoosi faase ning oska neid järjestada joonisel ja eristada
I ) Profaas – kromosoomid on kahekromatiitsed. Tuumamembraan laguneb, kromatiidid muutuvad
selgepiirilisteks. Tsentrosoom jaguneb kaheks tsentriooliks, mille vahele jäävad kääviniidid.
II ) Metafaas – kromosoomid liiguvad raku keskele, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele
III ) Anafaas – kääviniidid tõmbuvad kokku, kromosoomid tõmmatakse keskelt pooleks ja nad muutuvad
ühekromatiitseteks.
IV ) Telofaas – mõlemale raku poolele tekivad tuumad. Kääviniidid kaovad ja membraan sopistub sisse.
Kuidas muutub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus?
Moodustub 2 rakku 46 kromosoomiga.
Milles seisneb mitoosi tähtsus?
vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks,  päristuumsete rakkude jagunemiseks
Mida kujutab endast kromosoomide ristsiire ehk crossingover, kuidas see mõjutab tütarrakkude pärilikku informatsiooni?
Meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus
Kuidas muutub kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus?
Kahest järjestikusest jagunemisest tekib 4 tütarrakku. Esimese jagunemise tulemusena väheneb kromosmoomide arv 2 korda. Teise jagunemise tulemusena lähevad tütarrakkudesse
ühekromotiidilised kromosoomid.
Milles seisneb meioosi tähtsus?
Tagatakse sugurakkude teke, kombinatiivne muutlikkus tagatakse, kindlustab ploidsuse vaheldumise elutsüklis.
Võrdle mitoosi ja meioosi.

• Mitoos
  
  • keharakkude taastootmine
    

• rakkudes diploidne kromosoomistik
  
• rakud identsed
  

• moodustub kaks uut rakku
  
• ei toimu kromosoomide ristsiiret
  
• üks mitootiline jagunemine
  

• Meioos
  
  • eoste ja sugurakkude moodustumine
    
  • rakkudes haploidne kromosoomistik
    
  • rakud geneetiliselt erinevad
    

• moodustub neli uut rakku
  
• I profaasis kromosoomide ristsiire
  
• kaks järjestikulist jagunemist
  

Nimeta munaraku ja seemneraku sarnasusi ja erinevusi.
Munarakk on naise organismi kõige suurem rakk. Munaraku mõõtmed on ligikaudu 0,1- 0,2 mm. Munarakk on kerajas , tema keskel on rakutuum ja ta on kaetud mitmete kestadega.
Võrdle ovogeneesi ja spermatogeneesi.

• Spermatogenees
  
  • seemnerakkude areng
    
  • moodustuvad munandite väänilistes seem-netorukestese
    
  • spermatogoonid paljunevad kogu suguküpsuse perioodil
    
  • igast spermatogoonist moodustub 4 spermi
    

• pidev protsess
  

• võib kulgeda kõrge vanuseni
  

• Ovogenees
  
  • munarakkude areng
    
  • moodustuvad vaheldu-misi kummaski munasarjas
    

• ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas
  

• moodustub üks viljas -tumisvõimeline munarakk ja 3 polütsüüti
  
• iseloomulik tsükliline küpsemine
  
• areng vanusest sõltuv-saabub menopaus
  

Iseloomusta sugurakkude arengut naistel ja meestel.
Seemnerakkude ehk spermide areng mehel.
Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes ; Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid ; Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi.
Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi ; Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril ; Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses
Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel.
Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas ; Munaraku eellased on ovogoonid ; Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes ; Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad ; Tsükliline küpsemine.
Millisteks etappideks jaotatakse ontogeneesi ?
Sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks (prenataalseks) ja sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks (postnataalseks) arenguperioodiks.
Mida tähendab viljastumine ning kus see toimub inimesel?
Munaraku ja seemneraku ühinemine munajuhas
Selgita ovulatsiooni toimumist .
Tsükliline protsess, mis toimub naise organismis, kui folliikul lõhkeb ja valmis munarakk paisatakse munajuhasse. Ovulatsioon toimub ligikaudu 14 päeva enne järgmise menstruatsiooni algust. Ovulatsiooni ajal ja mõned päevad pärast seda võib naine rasestuda.
Kui kaua võib olla viljastumisvõimeline munarakk ning kui kaua seemnerakk?
Munarakk umbes 36 tundi. Seemnerakk kuni 48 tundi.
Nimeta erinevaid rasestumisvastaseid vahendeid.
Kondoom , pessaar, hormonaalsed vahendid, spiraal
Kirjelda viljastatud munarakuga toimuvaid muutusi esimese 7 päeva jooksul.
Esimese nädala jooksul moodustavad sisemise rakukogumiku rakud kaks kihti -- hüpoblasti ja epiblasti. Hüpoblastist saab alguse rebukott -- üks struktuuridest, mille kaudu ema varustab algstaadiumis olevat embrüot toitainetega . Epiblasti rakud moodustavad membraani, mida nimetatakse loote veekestaks. Selles areneb embrüo (hiljem loode) kuni sünnituseni.
Mida kujutab endast lõigustumine
Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt kobarloode e. moorula ja hiljem blastula.