interterritoraalne substants Kõhre- Hüaliinne kõhrkude territoorium Kondrotsüüt Kollageensed kiud Fibroosne kõhrkude Kondrotsüüt Elastsete kiudude võrgustik Elastne kõhrkude Kõhrkoe arenemine · Viiendal embrüonaalarengu nädalal tulevaste kõhrede kohal mesenhüüm tiheneb, rakud kaotavad jätked, ümarduvad ja paigutuvad kõrvuti ning hakkavad tootma basofiilset intertsellulaarset substantsi; rakud (kondroblastid/kondrotsüüdid) produtseerides uut maatriksit tõukuvad üksteisest eemale · Ümbritsev mesenhüüm moodustab perikondri (excl. liigeskõhred) Kõhrkoe kasv · Kõhrkude kasvab interstitsiaalse ja apositsioonilise kasvu teel · Interstitsiaalne kasv - rakkude jagunemise kõhrkoe sees
histoloogiliseks uuringuks. Kude - Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe. Moorula - rakkude jagunemisel (lõigustumisel) tekkinud rakkude kogum Blastula kui moorulasse on tekkinud õõs Gastrulatsioon rakkude ümberpaiknemine Ektoderm ja endoderm lootelehed, tekkinud gastrulatsiooni käigus Mesoderm rakud mis sopistunud nende vahele Mesenhüüm - Mesodermist ja ektodermist rändavad osad rakud lootelehtede vahele, moodustavad selle Kudede regeneratsioon rakkude uuendamine Uurimine elusorganismis in vivo Uurimine katseklaasis in vitro Näärmerakk rakk, mis toodab palju nõret sekreet aine, mida eritavad näärmed organismis kasutamiseks (nt.seedimiseks) ekskreet aine, mida eritatakse organismist väljutamiseks
Luu ämendunud otsaosa e.epifüüs ja silindriline keskosa e.diafüüs. Luuümbris e.periost kiuline sidekoeline ümbris, mis katab värskeid luid. Osteoblastid luud tekitavad rakud. Osteotsüütid luurakud. Endost õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside sisepinnal. Hüalliinne - Kavernid Resorbeerunud Prevaleerib Lamellid - Kõhreümbris e. perikonder periostiga sarnanev sidekoekiht. Looteline sidekude e. mesenhüüm. Sidekoeline toes mesenhüümist ja kuhjunud mesenhüümirakkudest koosnev toes. Desmogeenseteks luud e. katteluud luud, mis tekivad lootelisest sidekoest. Kondrogeensed luud e. aseluud luud, mis tekivad kõhretest. Kondroklastid kõhre lammutavad rakud. Liigeskõhr õhuke kiht epifüüsi otsal Epifüüsikõhr diafüüsi ja epifüüsi vahel olev õhuke kõhrekiht. Osteoklastid - luukoerakud, mis osalevad luukoe lammutamises. Haversi ruumid luu plinkolluses olevad käigud.
Rasvarakud- sünteesivad ja säilitavad triglütseriide e rasvu Peritsüüdid- rakud, mis on ühendatud kapillaaride endoteeli rakkudega Kaitserakud o Makrofaagid- fagotsüteerivad vananenud kudesid ja võõrkehi o Neutrofiilid- bakterid, mis fagotsüteerivad patogeene ja enda kudede surnuid osi o Nuumrakud o Lümfotsüüdid- vastutavad spetsiifilise immunvastuse tekkimise eest 12. Tugikudede jaotus tüüpideks Lootelised koed- Mesenhüüm ja sültjas sidekude Troofilise funktsiooniga- Lümf, veri, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude Tugifunktsiooniga- Tihe sidekude, kõhrkude, luukude Skeletikoed 13. Tugikudede tüüpide ehituse iseärasused, ülesanded, esinemine, Lootelised koed- Mesenhüüm ja sültjas sidekude Troofilise funktsiooniga- Lümf, veri, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude o Veri- tekib vereloomeelundites
kehaõõnsusi katva kihi. Epiteelkoe rakud on kiire jagunemisvõimega, seega paranevad pindmised vigastused kiiresti. Epiteelkoest moodustunud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid (nt seedimiseks olulisi nõresid mao ja soolte sisepinnal) 6. Närvikoe tunnused. Koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. 7. Lihaskudede liigitus. Tunnused. Silelihaskude; vöötlihaskude; südamelihaskude. 8. Sidekudede liigitus. Tunnused. Veri, lümf, mesenhüüm, sültjas sidekude, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude, tihe sidekude, kõhrkoed, luukude. 9. Rakumembraani ehitus. Ülesanded. Fosfolipiididest (2 kihti), valgud, süsivesikud, kolestorool. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest. • Passiivne transport. Osmoos. Difusioon. Passiivne transport - toimub valkude kaasabil, ei vaja täiendavat energiat. Osmoos - selle teel läbivad membraani vedelikud
Luude arenemine Luukude areneb kahel viisil: vahetult mesenhüümist; tekivad nn. katteluud (koljulaeluud, enamik näoluid ja rangluu). Protsessi nimetatakse desmaalseks e. intramembranoosseks ossifikatsiooniks kõhreliste "luumudelite" (primordiaalse skeleti) luukoega asendumisel; tekivad nn. asendusluud (enamik skeleti luudest). Protsessi nimetatakse kondraalseks ossifikatsiooniks Intramembranoosne ossifikatsioon · Mesenhüüm tiheneb tulevaste luude formeerumise kohal · Väikesed käävjad rakud hakkavad tootma kollageenseid kiude ning kogu piirkond meenutab kiulist membraani · Osteoblastid jätkavad kollageensete kiudude ja põhiaine (osteoidi) moodustamist · Osteoid muutub luumaatriksiks kaltsiumi soolade ladestumisel. Tootes luusubstantsi jäävad osteoblastid selle sisse ja muutuvad osteotsüütideks Osteo- Osteo- Mesen- Luu Osteo- klast tsüüt hüüm maatriks Osteoid blast
Kui embrüol hakkab mood. selgroog, jääb seljakeelik selgroo vahediskide koosseisu. Süstikkaladel esineb seljakeelik kogu elu. · Mis on paraksiaalne mesoderm? ..on kahel pool neuraaltoru paiknev mesoderm, mis on segmenteerunud (somiidid) /segm-mata (posterioorne osa). Segmenteerumata mesoderm on mesenhümaalne. Kui on moodustunud lõhe, siis välimised mesenhümaalsed rakud epitelialiseeruvad ning moodustub epiteliaalne somiit toimub mesenhüüm epiteel transitsioon (EMT) -jaguneb pea mesodermiks ja somiitideks- nendest omakorda palju massi. · Somiitide areng ja derivaadid -somiitide areng toimub eest tahapoole -segmenteerumine kulgeb anterior-posterior teljel *Notch signaalirajas olev hairy1 osaleb uue somiidi moodustumises, mis ekspress lainetena. -Somiidi epitelialiseerumine: Uue somiidi eraldumisele eelneb lõhe moodustumine. Lõhe asukoha määravad ephriin retseptor EphA4 (somiidi anterioorses osas) ja ligand ephriin B2
Sisaldab peamiselt elastseid ja vähe kollageenseid kiude, kondrotsüüdid paiknevad ühe-kahekaupa. Fibroosne kõhrkude diskid, meniskid, vaagnaluude õmblused. Tiheda sidekoe ja kõhrkoe vaheline vorm, interterritoriaalne substants koosneb kollageenstete kiudude kimpudest, kondrotsüüdid paiknevad ühe-kahekaupa. Kõhre arenemine Eristatakse tsüto-, histo- ja organogeneesi Tsütogenees toimub mesenhüümist kahes suunas: Mesenhüüm Kondroblasogeenne rakk Kondroblast (nendest osa kondrotsüütideks) Mesenhüüm Kondroklast e. makrofaag Histogenees: kondroblastid toodavad põhiainet ja kiude, jätkub kondroblastide diferentseerumine kondrotsüütideks Organogenees: mesenhüümist tekib perikonder, tekib noor kõhr kondroblastidega ja tsentraalne kõhr kondrotsüütide ja neist tekkivate kondronitega. Kõhrkoe kasv 1. Apositsiooniline kasv toimub kõhre välispinnal perikondri sisemine kihi rakkude
Koorion moodustub trofoblasti rakkudest ja ExMe Endomeetriumi rakud detsidualiseeruvad, moodustuvad detsiidua (irdkest)regioonid: o Decidua basalis – implanteerunud embrüo ja emaseina vaheline osa o Deciuda capsularis – katab areneva embrüo/koorioni o Decidua parietalis – ülejäänud osa detsiiduast Primaarsed hatud – tsütotrofoblasti rakkudest (2näd) Sekundaarsed hatud – tsütotrofoblasti rakkudest + ExMe mesenhüüm (>2näd) Tertsiaarsed hatud – lisanduvad veresooned (3näd) Hatud on ümbritsetud süntsütiotrofoblasti rakkudega Süntsütiotrofoblasti rakkude vahele tekivad verelakuunid Varastes arenguetappides moodustuvad nii primaarsed kui sekundaarsed hatud (villi) kogu koorioni ulatuses Tertsiaarsed hatud tekivad Decidua basalis piirkonna lähedasest koorionist 33 Platsenta tüübid:
ning funktsiooni. Mõned rakud on võimelised muutuma suuremas ulatuses,mõned vähemas ulatuses. Fibroblastid – mesenhüümist(stooma) – kõige rohkema arvulisem, haralised, toodavad sidekoe kiude ja põhiaine sekreete. Makrofaagid(histiotsüüdid) -hematopoees Plasmarakud e. Plasmotsüüdid – lümfopoees Koebasofiilid e. Nuumrakud -hematopoees Fibrotsüüdid- hematopoeetilist päritolu Rasvarakud e. Adipotsüüdid – mesenhüüm Eosinofiilid – hematopoees Lümfotsüüdid -lümfopoees Ekstratsellulaarne maatriks ehk rakkudevaheline aine – rakkudevaheline aine koosneb põhiainest, spets. Kiududest ja koevedelikust. Kiulised struktuurid -Sidekoe kiulisi komponente toodavad fibroblastid. -Kollageensed e. Sidekoe e. Valged kiud-erineva jämedusega väätjad struktuurid. -Retikulaarkiud e. Argürofiilsed kiud -Elastsed e. Kollased kiud -koosnevad elastiinist
EKTODERMI ARENG: KESKNÄRVISÜSTEEM JA EPIDERMIS 1 SARNANE NÄRVIKOE ERISTUMINE Putukate ja selgroogsete närvisüsteemidel paistab olevat väga vähe ühist, ometi molekulaarsed juhised närviketi areng suunamiseks ja kindlate osade spetsialiseerumiseks, näivad olevat sarnased. Sellist sarnasust on näha mitmetes närvisüsteemi arengu etappides. 1.1 Neuraalse ekstodermi eristumine: BMP/Dpp ja chordin/Sonik rajad Nii putukad kui selgroogsed formeerivad vastavad närviketid BMP signaale välimises lootelehes takistades. Rajad mida mööda need valgud liiguvad on samuti putukatel ja selgroogsetel sarnased. Drosophilia gastrulatsiooni käigus selgmised rakud, mesodermi eellasrakud sopistuvad bastotsööli, luues kõhtmisele embrüo osale neurogeense välimise lootelehe. 1.2 Achaete-Scute'i geenid Drosophilial nimetatakse neid geene, mis aktiveeritakse neutraalsel välimisel lootelehel ja aitavad rakul n...
Kordamisküsimused 2020: Table of Contents Spermatogenees.......................................................................1 Oogenees.................................................................................6 Viljastumine...........................................................................10 Lõigustumine.......................................................................... 13 Gastrulatsioon........................................................................20 Ektoderm................................................................................ 26 Endoderm............................................................................... 30 Mesoderm..............................................................................32 Soo määramine.......................................................................37 Spermatogenees Milline on imetajate testise ehitus ? (märksõnad: väänilised seemnetorukesed, ...
gonaadidesse 6.arengunädala jooksul. Kui organism on XY fenotüübiga, siis 8.arengunädalal diferentseeruvad somaatilised rakud gonaadides Sertoli rakkudeks. 8.arengunädala jooksul arenevad Sertoli rakud ümbritsevad gonaadidesse saabuvad sugurakud ning organiseerivad endid testise juhadeks. Sertoli rakud toodavad AMFi (surub alla Mülleri juha arengu) ning hiljem toetab spermi arengut (spermatogenees). Loote arengu jooksul interstitsiaalne mesenhüüm (testises) diferentseerub Leydigi rakkudeks, mis toodavad testosterooni. AMF (anti-Mülleri faktor) põhjustab Mülleri juha taandarengu ning testosterooni mõjul Wolffi juha diferentseerub sisemisteks isassuguorganiteks. Emasgonaadi e. munasarjade areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, granulooskihi ja teeka rakkude diferentseerumine, folliikuli moodustumine) Emasgonaadi pinnaepiteelis arenevad kortikaalsed väädid. Emastel paiknevad
erineva kihi imemine ;ingressioon on individuaalsete rakkude liikumine epiteeliumist embüonaalse koopasse ; vormide muutumine on raku kuju muutused, mille tagajärjel toimub epiteeliumi invaginatsiooni. Embrüonaalsed rakud on epiteliaalsed või mesenhüümrakud. Epiteliaalsed rakud on häst diferentseerunud, nendest koosneb nahk, nad on polüriseeritud. Nad on hästi seotud lähedaste rakkudega. Mesenhüüm rakud on vähe diferentseerunud ja saavad areneda paljudes erinevatesk kudedeks ka epitelirakkudeks. Nad ei ole seotud kähedaste rakkudega, aga nad on kontaktis ER matriksiga. Lõigustumine. On sügooti jagunemine mitoosi teel ilma rakkude kasvamiseta. Lõigustumise käigus taastatakse organismi hulkraksus ning tuuma- tsütoplasma suhe. Lõigustumise tulemusena moodustub kõigepealt kobarloode ehk moorula, millest hiljem areneb blastuda. Blastulatsioon: Blastulatsiooniks nimetatakse
mesenhümaalsetest tüvirakkudest; Osteotsüüdid; Osteklastid. Luu on pidevas muutumises. 5-10% luukoest uueneb igal aastal. Pideva ümberehitus-protsessi tagab osteklastide ja osteotsüütide kooskõlastatud tegevus. Luukoe tekkimine. Otse embrüonaalsest sidekoest desmaalne e. sidekoetekkeline luustumine (koljuluud, rangluud). Asendusluudena kõhrelise mudeli järgi kondraalne luustumine (toruluud). Desmaalne e. sidekoetekkeline ossifikatsioon Mesenhüüm tiheneb ja tekivad skeletogeensed saared. Mesenhüümirakud diferentseeruvad osteoblastideks, mis katavad tekkiva luupõrga epiteelitaolise peaaegu katkematu kihina. Osteoblastid hakkavad produtseerima osteoidi kollageenseid fibrille ja amorfset põhiainet, mis on pehme konsistentsiga, mineraalainetevaba. Järgmiseks hakkavad osteoblastid ladestama mineraalaineid osteoidi ja see muutub kõvaks luusubstantsiks. Osa osteoblaste jäävad tekkiva luusubstantsi sisse ja muutuvad osteotsüütideks
mesenhümaalsetest tüvirakkudest; Osteotsüüdid; Osteklastid. Luu on pidevas muutumises. 5-10% luukoest uueneb igal aastal. Pideva ümberehitus-protsessi tagab osteklastide ja osteotsüütide kooskõlastatud tegevus. Luukoe tekkimine. Otse embrüonaalsest sidekoest desmaalne e. sidekoetekkeline luustumine (koljuluud, rangluud). Asendusluudena kõhrelise mudeli järgi kondraalne luustumine (toruluud). Desmaalne e. sidekoetekkeline ossifikatsioon Mesenhüüm tiheneb ja tekivad skeletogeensed saared. Mesenhüümirakud diferentseeruvad osteoblastideks, mis katavad tekkiva luupõrga epiteelitaolise peaaegu katkematu kihina. Osteoblastid hakkavad produtseerima osteoidi kollageenseid fibrille ja amorfset põhiainet, mis on pehme konsistentsiga, mineraalainetevaba. Järgmiseks hakkavad osteoblastid ladestama mineraalaineid osteoidi ja see muutub kõvaks luusubstantsiks. Osa osteoblaste jäävad tekkiva luusubstantsi sisse ja muutuvad osteotsüütideks
Veri, lümf Pärissidekude Kiudsidekude Kohev sidekude Tihe sidekude (tihe korraskiuline ja tihe sassiskiuline sidekude) Eriomadustega sidekude Retikulaarne sidekude Rasvkude (valge ja pruun) Sültjas sidekude Pigmentkude Mesenhüüm e lootevahekude Tugikoed Kõhrkude Luukude Pärissidekoe e sidekoe kitsamas mõttes moodustavad kiudsidekoed ning eriomadustega sidekoed Pärissidekoe rakkudeks on fibroblastid ja fibrotsüüdid, sidekoe makrofaagid e histiotsüüdid, plasmarakud, koebasofiilid e nuumrakud, retikulaarrakud, melanotsüüdid e pigmentrakud, adventitsiaalrakud, peritsüüdid, võib leida ka vere rändrakke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
