Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

arengubioloogia kordamiskusimused 2020 (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

ARENGUBIOLOOGIA
1.Spermatogenees
1. Milline on imetajate testise ehitus?
Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja
seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium).


2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees
on, ehitus)
Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja
lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades
suletud ringid.
Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse
(mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese
peaosas üheks munandimanuse juhaks.
Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas
arenguastmes olevad seeemnerakke  spermatogeenne epiteel e
iduepiteel).
Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad
peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide
vabanemiseks Sertoli rakkudest ja spermide suunamiseks
viimajuhadesse.)
Vääniliste seemnetorukeste vaheruum
Seal paiknevad veresooned, lümfisooned ja närvid.
Vastutab munandi immunoloogilise vastuse eest, sisaldab hormoone,

Vasakule Paremale
arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #1 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #2 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #3 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #4 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #5 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #6 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #7 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #8 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #9 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #10 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #11 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #12 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #13 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #14 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #15 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #16 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #17 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #18 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #19 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #20 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #21 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #22 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #23 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #24 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #25 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #26 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #27 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #28 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #29 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #30 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #31 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #32 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #33 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #34 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #35 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #36 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #37 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #38 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #39 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #40 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #41 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #42 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #43 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #44 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #45 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #46 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #47 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #48 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #49 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #50 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #51 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #52 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #53 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #54 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #55 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #56 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #57 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #58 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #59 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #60 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #61 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #62 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #63 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #64 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #65 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #66 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #67 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #68 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #69 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #70 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #71 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #72 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #73 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #74 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #75 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #76 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #77 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #78 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #79 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #80 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #81 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #82 arengubioloogia kordamiskusimused 2020 #83
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 83 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pomerantio Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
41
docx

Arengubioloogia kordamisküsimused 2020

Kordamisküsimused 2020: Table of Contents Spermatogenees.......................................................................1 Oogenees.................................................................................6 Viljastumine...........................................................................10 Lõigustumine.......................................................................... 13 Gastrulatsioon........................................................................20 Ektoderm................................................................................ 26 Endoderm............................................................................... 30 Mesoderm..............................................................................32 Soo määramine.......................................................................37 Spermatogenees Milline on imetajate testise ehitus ? (märksõnad: väänilised seemnetorukesed, Sertoli rakud, Leydigi rakud, müoidsed r

Geenitehnoloogia
thumbnail
31
docx

Arengubioloogia kordamisküsimused (2014)

Kordamisküsimused: 1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine, transformatsioon. Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Paljunemisel jagunevad eellasrakud mitootiliselt, lähterakkude arv suureneb. Kasvamisel toimub sugurakkude massi suurenemine. Küpsemisel saadakse meioosi teel kahe järjestikuse jagunemisega spermatotsüütidest haploidsed tütarrakud — spermatiidid. Spermatiididest transformeeruvad viburiga varustatud gameedid — spermid. Spermatogeneesi protsessid toimuvad munandites, väänilistes seemnetorukestes. Spermatogenees algab meestel puberteedieas ning kestab elu lõpuni. Mis on spermatogoonid, spermatotsüüdid, spermatiidid, spermid? Need on spermi erinevad arenguastmed alustades spermatogoonidest, mis asetsevad seemnetorukestes kõige perifeersemalt, sealt sissepoole minnes tulevad spermatotsüüdid ja spermatiidid, lõpp-produkt on sperm. Spermatogoonid on ürgsugurakkudest tekkinud dipl

Inimene
thumbnail
18
docx

Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega (2014)

1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid: (Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Spermatogenees toimub testises ehk munandis (täpsemalt väänilistes seemnetorukestes), luumeni osas ja verest eraldatult, et ei saaks tekkida immuunvastust. Puberteedieas kuni elu lõpuni. · Paljunemine ­ ehk jagunemine (mitootiline); toimub spermatogoonide hulga suurendamine, toimub spermatogeenses epiteelis (seemnetorukese sees) · Kasvamine ­ tsütoplasma hulga näol · Küpsemine ­ (meiootiline) saavutatakse haploidne kromosoomistik; tulemuseks sekund. Spermatotsüüdid; puberteedieas · Transformatsioon ­ ehk spermiogenees; moodustub vibur (munaraku puhul ei toimu); toimub seemnetorukese valendikus; tulemuseks spermatiidid · Spermatogoonid ­ meioosieelne isassuguraku (spermi) eellasrakk (2n), mis asub seemnetorukese perifeerses osas. Diferentseerumise käigus liiguvad perifeeriast seemnetorukese valendiku suunas. · Sper

Arengubioloogia
thumbnail
5
docx

Arengubioloogia konspekt eksamiks

Kordamisküsimused: 1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine, transformatsioon. Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Mis on spermatogoonid, spermatotsüüdid, spermatiidid, spermid? Spermi ehitus. Leydigi ja Sertoli rakkude roll. Spermatogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, testosteroon). 2. Oogenees Imetajate oogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine. Kus, millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Mis on oogoonid, ootsüüdid? Munaraku erinevus keharakkudest. Munaraku kestad, nende päritolu. Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe (primaarne-, sekundaarne- ja tertsiaalne ehk Graafi folliikul). Oogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, östrogeen, progesteroon). 3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik). Spermi atraktsioon, munaraku kestade läbimine, rakumembraanide sulandumine (kemotaksis, Ca-kanalid, kallerkest (egg jelly), vitellii

Bioloogia
thumbnail
38
docx

Arengubioloogia eksam

Arengubioloogia eksam Sissejuhatus Arengubioloogia on teadus mis uurib organite kasvu ja arenemist, nende geneetilist kontrolli. Ambrüogenees ja loote areng viljastamisest sünnini. Embüro varase staadiumid: sügoot, blastuda ja gastrula), loode (põhiorganite olemus). Ontogeneesorganismi kogu eluiga hõlmav protsess. Embrüogeneesi põhietappid.Viljastamine, blastulatsioon (kiire jagunemine, moodustub blastuda), neurulatsioon (närvitoru moodustumine, keha põhitelgede moodustumine), organogenees (organite kujunemine). Arengu rakulised põhiprotsessid. Rakkude jagunemine, proliferatsioon ja kasv. Rakkude spetsialiseerumine (determinatsioon - rakkude arengupotentside järk-järguline ahenemine; diferentseerumine - erinevuste tekkimine rakkude vahel). Rakkudevahelised interaktsioonid, rakkude liikumine ja migratsioon, rakkude programeeritud surm. Kigi nende protsesside koosmõjul: morfogenees (kudede, organite, kehaosade kuju ja v

Arengubioloogia
thumbnail
22
docx

Sigimisfüsioloogia

1. Imetajate suguorganid ja nende funktsioonid. Emaste suguorganid * munasarjad – munarakkude valmimine ning hoiustamine * munajuhad – munarakkude liikumise teed, viljastumise koht * emakas – loote areng – 3 kihti: perimeetrium (serooskest), müomeetrium (lihaskest) ja endomeetrium (limaskest). Seal on pikad emakasarved ja lühike keha, ruminantidel on lühike keha, hobustel on suur keha ja lühikesed emakasarved. * emakakael – sperma liikumine * tupp ja häbe – välised suguorganid, seks Isaste suguorganid: * munand (2)- spermide moodustumine * munandimanus (2) – spermide hoiustamine * seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee * kusiti (1) - sperma väljutamine Lisasugunäärmed (eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis) * peenis (1) - seks * eesnahk (1)- peenise kaite * munandikott (1) – munandeid hoiustatakse seal, sest seal on 4-6 kraadi madalam, kui kehatemperatuur (kõrge te

Mikrobioloogia
thumbnail
9
docx

Paljunemine

Paljunemine Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub keharakkudes. - Mitoos jaguneb : - 1) Karüokinees - tuuma jagunemine - 2) Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine - Mõned rakud nagu näiteks mõned närvirakud ja punased verelibled ei jagune. Kromosoomid- Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas Mitoosi faasid: Mitoosi tähtsus: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Ainuraksete organismide paljunemine Embrüonaalne areng (sügoodi moodustumine) Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Rakkude jagunemise vorm, mille

Bioloogia
thumbnail
30
doc

Bioloogia HTG loodus

Bioloogia BIs3 Suuline arvestus, 2 kontrolltööd, piletis 2 punkti, üks tsükli esimeses pooles teine teises pooles. Paljunemine ja areng Paljunemine ... elu üldomadus, mis seisneb endasamaste ( vegetatiivne) või endasarnaste ( eoseline, suguline) isendite moodustamises liigi säilitamise eesmärgil. Paljunemine jaguneb 1) Suguline 2) Mittesuguline a. Eoseline b. Vegetatiivne i. Ühest rakust lähtuv ii. Hulkraksusest lähtuv Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt ühest rakust 1) Rakkude pooldumine a. Amitoos nt. bakterid, osa protiste b. Mitoos nt. päristuumsed: taimerakud, loomarakud, seenerakud 2) Pungumine ­ sisuliselt ebavõrdne mitoos, üks tütarrakk on oluliselt väiksem kui lähterakk. a. Nt. pärmseened b. Nt. osa üherakulisi vetikaid c. Nt. osa amööbe 3) Skisogoonia e. hulgijagunemine ­ algul jaguneb tuum (2|4|8|16|32|64|...|256)

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun