Bioloogia KK Õpik lk 92-109 (ussid) + vihikust usside osa (alates maksakaanist kuni kaanideni) Kes on Uss? Ussideks peetakse tavaliselt kõiki pika pehme , sageli lülilise kehaga loomi. Ussideks nim ainult teatud ehitusplaaniga selgrootuid loomi. Kuidas neid liigitatakse? Lame- , ümar- ja rõngussid. 1) Lameuss nad on väga lameda kehaga. Nende keha pikkus võib ulatuda mõnest mm kuni 10 meetrini. Enamik elavad parasiitidena teiste loomade sees. Tal on palju iseärsusi. Nt: imi- ja pealuss. Imiuss lame , taime lehte meenutav lülistumata keha. Väikesed , mõni mm kuni 3 cm. Nende üheks suurimaks esindajaks on maksa-kakssuulane.Elab loomade maksas. Keha kaitseb kutiikula , kaks iminappa kinnitumiseks (sellepärast nim teda kakssuulaseks)
Nookpaeluss Nookpaeluss on lameuss. Nookpaelussid on 1,5-3,5 meetri pikkused ja 8 mm laiused. Nad põhjustavad inimesele haigust, mida nimetatakse nookpaelusstõbiks. Nookpaeluss koosneb 1000 lülist, millest igaüks on võimeline tootma 50 000 muna. Lülid erituvad väliskeskkonda väljaheidetega 3-5 kaupa. Ussimunad säilivad eluvõimelistena väliskeskkonnas mitmeid kuid ning nendega võivad nakatuda nii loomad kui erinevalt nudipaelussist ka inimesed. Osa
NUDIPAELUSS Nudipaeluss on lameuss. Nudipaeluss on üks suurimaid soolenugilisi, kelle pikkus on kuni 10m. Tema kehas on 800-1000 lüli, millest kõik võtavad paljunemisest osa. Tagumistes kehalülides munad valmivad. Kui munad on valminud, st lüli on ,,küps", murdub see ussi keha küljest lahti. Ühes päevas võib paelussist eralduda kuni 10 lüli, milles igaühes on tavaliselt 160 000 muna. Need väljuvad peremehe soolest koos väljaheitega. Peensooles arenevad vastsed kahe kuu jooksul täiskasvanud ussideks
suuremaid toidupalu , üks ava. Nt: ainuõõssed , lameussid Kahe avaga seedimine - toru taoline, toit siseneb suu kaudu ning väljub päraku kaudu, ühesuunaline seedesüsteem, on spetsialiseerunud piirkonnad, seedimine toimub seedekanali eri osades, toit liigub ühes suunas, toit ei pea lõplikult olema seeditud , et loom uuesti süüa saaks. Selgrootute hingamiselundid. Oska tuua näiteid Kehapinnaga- keha väike, väheaktiivsed (vihmauss, lameuss) Vihmaussid hingavad mullapoorides olevat õhku Lõpused- hingamispind palju suurem kui kehapind, maismaal hingamiseks ei kõlba (vähid, veeteod, krabid, peajalgsed) Kopsud- avatud vereringe, veri transpordib hapniku edasi,lihtsad ja raamatkopsud (ämblik, skorpion) Trahhed- loomad väiksed, aktiivsed, kitiinist torud (liblikavastsed, putukad) Hingamiselundi hingamispind on õhuke, tavaliselt koosneb 1 rakust ja niiske, suur
siis makku(ül:toidu segamine,peenestamine ja osaline seedimine). Siis soolde(ül:lõhustab toitu ja imendab toitaineid)ja lõpuks pärak(ül:väljutab seedumatud toiduained).Toitumistüübid ja kes nii toitub? Taimtoidulised(teod,meripurad),loomtoidulised(ainuõõssed,ämblikud,vähid,putukad ja nende vastsed),segatoidulised(prussakad),surnudorganismide jäänused ja väljaheited(vihmauss,lestad). Millega hingavad selgrootud?Kehapinnaga(vihmauss,lameuss,paeluss)Kopsud(kiritigu,ämblik,skorpion,toakärbes)Trahheed(rohutirts). Millega toimub suguline ja mittesuguline paljunemine? suguline paljunemine toimub sugurakkude abil(ämblikud,karbid, ainuõõssed,rohutirts) mittesuguline paljunemine toimub taime kasvuorganite abil(meriroos,käsn,hüfrad,korallid) Sugulise ja mittesugulise paljunemise viisid?suguline--- pooldumine(meriroos),mitmeks osaks jagunedes(merisiilik,meritäht,käsn),pungumine(hüdra,korall). Mittesuguline---
Paljunemine ja areng .Mittesuguline paljunemine-uus organism saab alguse ühest vanemast,viljastumist ei toimu.Vegetatiivne paljunemine-mittesugulise paljunemise liik,kus uus org.saab alguse ühest vanrmast või selle osast.Nt:Pungumine-alamatel taimedel,loomadel,pärmseentel. (hudrad,käsnad).Pooldumine- iseloomulik.bakt,protistid(ussid).Fragmentatsioon- vanemorg.keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks.Igast osast areneb uus org. (meritäht,lameuss).Vegetatiivne paljunemine taimedel- maasikad-võsu,kartul- mugulat.Vegetatiivne paljunemine- kloonimine,inimesepoolt läbi viidav(kartul).Veg.palj.eripära-vanim paljunemis viis,vajab 1 vanem,lüh.ajaga palju järglasi,geneetiliselt identsed,pärilikku muutus kas väga väike või puudub ültse.Mittesuguline paljunemine.Eoseline paljunemine-paljunevad vetikad,sõnajalataimed.Eosed moodustuvad meoosi teel,eosed on haploitsed,pärikik muutus on suurem kui vegetatiivsel paljunemisel
Pea-ja sabapool. Neil on ka koed, organid ja elundkonnad. Elavad nii magedas kui ka soolases vees. Ussid võivad olla ka parasiidid. Vajavad niisket elukeskkonda. Nendel on palju limanäärmeid, mis hoiavad naha niiskena. On lülild ning vaheseinad. Vöö tekitab munade jaoks limase kookoni. Ussid liiguvad lihaste ja kehavedeliku abil. 14. Mis eristab ümarussi lameussist? Lameusside kehaehitus on lame, ümarussidel silindriline, mõlemast otsast ahanev keha. Lameuss võib ka olla erksavärviline. 15. Miks käsnad on looduses olulised? Käsnad on looduses olulised, sest nad puhastavad vett hõljuvatest aineosakestest. Filtreerivad välja väikesed surnud organismid ning hõljumi. Nad on ka toiduks vähestele loomadele. Käsnad elavad mõne loomaga sümbioosis ehk lasevad karbid oma seljale, et karpe ära ei söödaks ning käsnad saavad karpidelt ülejäänud toiduosakesi. Käsnade
LOOMAFÜSIOLOOGIA EKSAM 1. Lihtsa eluka närvisüsteem (selgrootutel) Madalamatel loomadel on närvisüsteem esindatud üksteisest eraldatud närvirakkude sünapside abil seotud võrguga. (meritäht, lameuss, meriroosiline) Neuronite kehad koores ja närvikiud ning sünapsid tuumas. Käsnad – puudub närvisüsteem pea täielikult. Neil pole üldse neuroneid, vaid mõned rakud talitlevad neuronitena. Ainuõõssetel ns algeline. Üle looma kogu keha paiknevad hajusalt närvirakud, mis oma pikkade jätketega moodustavad närvivõrgustiku. Rõngusside lihtne ns koosneb närvitänkudest, mis jätkeid pidi ühinedes moodustavad kõhtmise närviketi.
Enne nukkumist JH tase langeb ja 20E laine põhjustab nuku tekkimise. · Regeneratsiooni tüübid ja kuidas erinevad üksteisest, näited. Regeneratsioon arengumehhanismide käivitamine post-embrüonaalses eas, et taastada puuduv või kahjustunud kude. 1) Tüviraku vahendatud regeneratsioon tüvirakke kasut kaotatud koe taastamiseks (vererakkude asendamine, karvakasv, nahk- tüvirakud jagunevad ja uuenevad pidevalt, lameussid) Kui lameuss keskelt pooleks lõigata, siis sabaosa taastab peaosa ja vastupidi ja kui nii saba- kui ka peaosa puuduvad, siis regenereeritakse mõlemad õigetesse kohtadesse. Klonogeensed neoblastid migreerumisvõimelised ja pluripotentsed. 2) Epimorfoos olemasoleva koe rakud dediferentseeritakse (kaotavad oma ülesande organismis)- muutuvad tüvirakulaadseks (mittediferentseerunud massiks) ja pärast
kus on valgem arvukad vetikad on järvedes põhilised hapniku ning orgaanilise aine tootjad taimhõljumist toituvad väikesed loomhõljumi hulka kuuluvad organismid ja kalamaimud. 3. Järvede loomastik. Loomhõljum e zooplankton, põhjaloomastik. Käsnad – (järvekäsn ja tavaline jõekäsn) Ainuraksed – viburloom Ainuõõsed- hüdraloomad Lameussid – kindlaks tehtud vähemalt 17liiki (paeluss ja lameuss) Ümarloomad- keriloomad Kärssussid- elavad valdavalt meres Rõngussid- pisikaan Limused – punntigu Karbid – rändkarp Lülijalgsed – kirpvähiline, putukad Kalad- ahven, haug, särg, luts, latikas Kahepaiksed- veekonn, tiigikonn, järvekonn Roomajad- nastik Eesti järvede lindude liigiline koosseis Naerukajakas Sinikael-part Mustkael pütt Imetajate liigiline koosseis Kobras Ondatra saarmas VIII
Rühmiti peetavate loomade (sigade, lammaste, noorveiste, kodulindude jt.) kõige ratsionaalsem raviviis. Parasiitidevastast ravimit manustatakse loomarühmadele sööda hulgas, piserdatakse loomad üle vedela akaroinsektitsiidiga või lastakse loomadele suletud ruumis toimida aerosoolidel. Sagedamini manustatakse antiparasiitikume söödaga. Vt. ka teraapia, parasitooside tõrje. helmint (kr. helmins -- nugiuss) -- ussnugiline, nugiuss, parasiituss. Parasiitne lameuss, ümarloom, kidakärssuss või rõnguss (hõimkonnad Platyhelminthes, Nemathelminthes, Acanthocephales või Annelides). Helmindid ei moodusta iseseisvat süstemaatilist loomarühma, nende hulka kuuluvad nelja selgrootute hõimkonna parasiitsed liigid (kogu maailmas üle 17 000 liigi). helmintoloogia (kr. helmins -- nugiuss + logos -- mõiste, käsitlus). Parasitoloogia osa, mis uurib helminte ehk nugiusse ja nende tekitatud helmintoose ehk usstõbesid. helmintoosid (kr
annaabi.ee 
