Arengubioloogia konspekt eksamiks (0)

Kordamisküsimused:
1. Spermatogenees
Imetajate spermatogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine, transformatsioon . Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse.
Mis on spermatogoonid, spermatotsüüdid, spermatiidid, spermid? Spermi ehitus.
Leydigi ja Sertoli rakkude roll.
Spermatogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, testosteroon ).
2. Oogenees
Imetajate oogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine. Kus, millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse.
Mis on oogoonid, ootsüüdid? Munaraku erinevus keharakkudest. Munaraku kestad , nende päritolu.
Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe (primaarne-, sekundaarne - ja tertsiaalne ehk Graafi folliikul).
Oogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, östrogeen , progesteroon).
3. Viljastumine
Kehaväline viljastumine ( merisiilik ). Spermi atraktsioon, munaraku kestade läbimine, rakumembraanide sulandumine ( kemotaksis , Ca-kanalid, kallerkest (egg jelly ), vitelliinkest, akrosomaalreaktsioon, retseptorid ). Kuidas tagatakse liigispetsiifilisus? Kuidas hoitakse ära polüspermia - kiire ja aeglane blokk (membraanipotentsiaal, kortikaalreaktsioon).
Kehasisene viljastumine. Kuidas sperm jõuab munarakuni ja kus toimub viljastumine (lihaskestad, termotaksis, kemotaksis, munajuha isthmus e. kitsus, munajuha ampull). Kirjelda spermis kapatsitatsioonil toimuvaid muutusi. Munarakku ümbritsevate barjääride läbimine (cumulus, zona pellucida, akrosomaalreaktsioon, membraanide sulandumine). Polüspermia vältimine - aeglane blokk.
4. Lõigustumine
Mis on lõigustumine? Lõigustumisel rakutsükli regulatsioon (MPF-mitosis promoting factor ), kesk-blastula üleminek (mid-blastula transition) ja sügoodi genoomi aktivatsioon .
Millest sõltub lõigustumise tüüp?
Lõigustusmise tüübid, klassifikatsioon :
Mõisted- täielik e. holoblastiline, osaline e. meroblastiline lõigustumine ning nende alatüübid (radiaalne, bilateraalne, spiraalne , rotatsiooniline, diskoidaalne, superfitsiaalne), osata tuua näiteid loomariigist. Blastulate tüübid (tuua näiteid).
Täpsemalt:

Kirjelda lõigustumist äädikakärbsel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu)

• Süntsüütium, süntsütiaalne ja rakuline balstoderm, energiidid, polaarrakud
  

Kirjelda lõigustumist konnal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu)

• Hall sirp , kortikaalne rotatsioon , mikromeerid, makromeerid; blastotsööl, moorula, blastula, kesk-blastula transitsioon
  

Kirjelda lõigustumist kanal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu)

• Heleväli, tumeväli, blastoderm, epiblast, subgerminaalne õõs, marginaaltsoon
  

Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu)

• Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke.
  

5. Gastrulatsioon
Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm , endoderm ).
Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, epiboolia, invaginatsioon) - osata tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust
Täpsemalt:

Kirjelda konna gastrulatsiooni

• Hall sirp/marginaaltsoon, pudelrakud/invaginatsioon, vegetaalne rotatsioon/IMZ (involueeruv marginaaltsoon), blastopoori (üla, ala, külghuul)- millised struktuurid läbi nende tekivad, arhenteroni teke/involutsioon, ektodermi teke/epiboolia, rebukork
  

Kirjelda linnu gastrulatsiooni

• Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast, hüpoblasti funktsioon). Ürgjuti teke ja funktsioon (Kolleri sirp, Henseni sõlm, ürgjutt(pea, keskosa, sabaosa – millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade), ürgvagu, mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist). Germinatiivsirp. Ekstra -embrüonaalsed koed .
  

Kirjelda imetaja gastrulatsiooni ( hiir ja inimene)

• Inimene: epiblasti/hüpoblasti formeerumine. Tsütotrofoblast, süntsiotrofoblast. Platsenta teke, ehitus ja funktsioon. Ekstra-embrüonaalsed koed (lootekestad) - koorion , amnion, rebukott , allantois. Ürgjutt, ürgsõlm, endo - ja mesodermi ingressioon läbi ürgjuti, epiteliaal-mesenhümaalne üleminek (EMT). Anterioorse (eesmise) – posterioorse (tagumise) kehatelje kujunemine ( hiire näitel): DVE/AVE vs. ürgjutt. Vasak-parem kehatelje kujunemine ja sõlme roll selles.
  

6. Soo määramine

• Primaarse ja sekundaarse soo determinatsiooni mõiste, erinevused, toimumise eeldused
  
• Wolffi ja Mülleri juha derivaadid
  
• Sekundaarsed emas- ja isassuguorganid
  
• Emassuguhormoonid/isassuguhormoonid, nende roll sekundaarse soo väljakujunemisel
  
• Dihüdrotestosterooni roll sekundaarsel soo determinatsioonil
  
• Bipotentsiaalse gonaadi teke imetajal
  
• Isasgonaadi e. testiste areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, Sertoli ja Leydigi rakkude diferentseerumine , AMH, testosteroon)
  
• Emasgonaadi e. munasarjade areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, granulooskihi ja teeka rakkude diferentseerumine, folliikuli moodustumine)
  
• Peamised geneetilised faktorid primaarsel soo determinatsioonil (emassoo arengurada indutseerivad faktorid, isassugu määravad faktorid)
  
• Soolise diferentseerumise häired, põhjused, mõned näited
  
• Aju soolised erinevused, aju maskuliniseerumist määravad tegurid
  

7. Endoderm

• Endoderm varajases arengus
  

Primitiivne endoderm

Parietaalne endoderm

Vistseraalne endoderm (k.a DVE ja AVE roll embrüo arengus)

Definitiivne endoderm

• Ürgsool (ees-, kesk- ja tagasool; oraalplaat, Rathke tasku )
  
• Neel (neelutaskud ja mis neist areneb)
  
• Seedekulgla areng
  
• Maksa ja sapipõie ning pankrease areng
  
• Kopsude areng
  

8. Jäseme areng

• Jäsemeväli kui morfogeenne väli
  
• Millised rakud on olulised jäsemepunga tekkeks?
  
• Kuidas Hox perekonna geenid mõjutavad jäseme arengut?
  
• Kuidas mõjutavad jäsemepunga teket ning jäseme arengut FGF8 ja FGF10?
  
• Apikaalse-ektodermaalse valli (AER) ning selle all paikneva mesenhüümi roll
  
• Proksimaal- distaalse telje areng ja peamised faktorid
  
• Anterio-posterioorse telje areng ja peamised faktorid
  
• Dorso-ventraalse telje areng ja peamised faktorid
  
• Apoptoosi roll autopoodi kujunemisel
  

9. Mesoderm

• Nimetage mesodermi liigid ning põhilised koe- ja organialged, mis nendest arenevad
  
• Kordamesoderm ja tema roll selgroogsete arengus
  
• Mis on paraksiaalne mesoderm?
  
• Somiitide areng ja derivaadid
  
• Selgroo moodustumine
  
• Skeletiluude erinevad eellased
  
• Kehalihaste päritolu ja üldine areng
  
• Urogenitaalsüsteemi päritolu ja neerutüüpide vaheldumine embrüogeneesis
  
• Mis on kardiogeenne mesoderm?
  
• Missugused rakuliigid diferentseeruvad kardiogeensetest eelasrakkudest?
  
• Südame neuraalhari ja tema derivaadid
  
• Nimeta südame morfogeneesi põhi etapid
  
• Toruja südame teke ja cardia bifida
  
• Iseloomustage neljanädalase inimembrüo vereringet?
  
• Missuguseks muutub südameosade järjekord lingustumisel piki välimist ja sisemist südamekõverust?
  
• Missugused südame arengudefektid on iseloomulikud Fallot’ tetraloogiale?
  
• Millised suured veresooned tekivad lõpusekaare arteritest?
  
• Vaskulogeneesi üldiseloomustus
  
• Angiogeneesi üldiseloomustus
  
• Mis on hemangioblast?
  
• Hematopoeesi toimumise kohad
  
• Iseloomustage hematopoeetilist tüvirakku!
  

10. Ektoderm

• Ektodermi derivaadid
  
• Kesknärvisüsteemi varajane areng (induktsioon, neuraaltoru teke ja selle anterio-posterioorne ja dorso - ventraalne polariseerumine)
  
• Kust pärinevad kesknärvisüsteemi rakud (kas tekivad kindlates piirkondades, kus? kuidas jõuavad kesknärvisüsteemi rakud oma lõppasukohta?)
  
• Neuronite arvu regulatsioonitasemed ( lateraalne inhibitsioon neuroepiteelis, rakutsükli pikkus, sihtmärkrakult tulevad signaalid , parakriinsed faktorid gliia ja neuronite kehadest, teistelt neuronitelt tulevad neuraalsed signaalid)
  
• Ektodermaalsed plakoodid
  
• Neuraalhari, selle liigendus ja saatus
  
• Mida kujutab endast perifeerne närvisüsteem ja millised arengulised struktuurid annavad sellele aluse
  
• Mis struktuur annab aluse sisekõrvale ja selle ganglionile? (sh ganglioni mõiste)
  
• Silma areng (induktsioonid, võrkkesta ja läätse päritolu)
  

11. Metamorfoos , regeneratsioon , vananemine

• Metamorfoos (mis on, milleks vaja, kellel vaja)?
  
• Türoidhormoonid ja kuidas need reguleerivad metamorfoosi ?
  
• Amfiibide metamorfoosi muutused, näited ja põhjused
  
• Putukate metamorfoosi tüübid, näited
  
• Imaginaaldiskid
  
• Putukate metamorfoosi hormoonid ja kuidas toimivad ?
  
• Regeneratsiooni tüübid ja kuidas erinevad üksteisest, näited.
  
• Vananemine ja mis seda põhjustab?