Spermatiididest transformeeruvad viburiga varustatud gameedid — spermid. Spermatogeneesi protsessid toimuvad munandites, väänilistes seemnetorukestes. Spermatogenees algab meestel puberteedieas ning kestab elu lõpuni. Mis on spermatogoonid, spermatotsüüdid, spermatiidid, spermid? Need on spermi erinevad arenguastmed alustades spermatogoonidest, mis asetsevad seemnetorukestes kõige perifeersemalt, sealt sissepoole minnes tulevad spermatotsüüdid ja spermatiidid, lõpp-produkt on sperm. Spermatogoonid on ürgsugurakkudest tekkinud diploidsed rakud, mis on ühendatud plasmasildadega, neist arenevad spermatotsüüdid. Spermatotsüüdid jagunevad primaarseteks ja sekundaarseteks. Primaarsed spermatotsüüdid läbivad meioosi I jagunemise ning muutuvad sekundaarseteks spermatotsüütideks. Sekundaarsed spermatotsüüdid on väga lühikese elueaga ja läbivad kiiresti meioosi II jagunemise ja neist saavad haploidsed spermatiidid. Spermatiidid transformeeruvad järk-
.......................20 Ektoderm................................................................................ 26 Endoderm............................................................................... 30 Mesoderm..............................................................................32 Soo määramine.......................................................................37 Spermatogenees Milline on imetajate testise ehitus ? (märksõnad: väänilised seemnetorukesed, Sertoli rakud, Leydigi rakud, müoidsed rakud. Milline on nende rakkude roll?) Munandid ehk testised vastutavad seemnerakkude tootmise kui ka nende arengut kontrollivate hormoonide eest. Imetajatel on sültuvalt liigist lisaks mitmeid lisasugunäärmeid nagu ampullaarnäärmed, seemnepõiekesed, bulbouretraalnäärmed, eesnääre ehk prostata. Eesmärgiks on: - Produtseerida, säilitada ja transportida sperme, ning seemnevedelikku
Oogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, östrogeen, progesteroon). 3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik). Spermi atraktsioon, munaraku kestade läbimine, rakumembraanide sulandumine (kemotaksis, Ca-kanalid, kallerkest (egg jelly), vitelliinkest, akrosomaalreaktsioon, retseptorid). Kuidas tagatakse liigispetsiifilisus? Kuidas hoitakse ära polüspermia - kiire ja aeglane blokk (membraanipotentsiaal, kortikaalreaktsioon). Kehasisene viljastumine. Kuidas sperm jõuab munarakuni ja kus toimub viljastumine (lihaskestad, termotaksis, kemotaksis, munajuha isthmus e. kitsus, munajuha ampull). Kirjelda spermis kapatsitatsioonil toimuvaid muutusi. Munarakku ümbritsevate barjääride läbimine (cumulus, zona pellucida, akrosomaalreaktsioon, membraanide sulandumine). Polüspermia vältimine - aeglane blokk. 4. Lõigustumine Mis on lõigustumine? Lõigustumisel rakutsükli regulatsioon (MPF-mitosis promoting factor),
suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks Sertoli rakkudest ja spermide suunamiseks viimajuhadesse.) Vääniliste seemnetorukeste vaheruum Seal paiknevad veresooned, lümfisooned ja närvid. Vastutab munandi immunoloogilise vastuse eest, sisaldab hormoone, testosterooni ja oksütotsiini tootvaid Leydigi rakke, mis vahendavad endokriinseid signaale. seal paiknevad fibroblastid, makrofaagid, nuumrakud, lümfotsüüdid 3. Sertoli rakud
Rakkude spetsialiseerumine (determinatsioon - rakkude arengupotentside järk-järguline ahenemine; diferentseerumine - erinevuste tekkimine rakkude vahel). Rakkudevahelised interaktsioonid, rakkude liikumine ja migratsioon, rakkude programeeritud surm. Kigi nende protsesside koosmõjul: morfogenees (kudede, organite, kehaosade kuju ja vormi moodustamine) ja pattern formation (rakkude saatuste komplekse organiseerituse loomine ruumis ja ajas). Rakkude arengupotentside ahenemine. Totipotentsed rakud võivad areneda organismi kõikides rakutüüpideks (sügoot ja moorula). Pluripotentsed rakud võivad areneda kõikides kolme lootelehe (ektoderm, endoderm ja mesoderm) rakkudeks (embrüonaalsed tüvirakkud). Multipotentsed rakudarenevd paljudeks piiratud rakutüüpideks. Oligopotented rakud arneevad mõneks rakutüübiks (eellasrakud). Terminaalselt diferentseerunud rakud on täiskasvanud spetsialiseerunud rakud ei arene enam edasi. Täiskasvanud rakkudes ja kudedes on
vaheldumise elutsüklis. Võrdle mitoosi ja meioosi. · Mitoos · Meioos keharakkude taastootmine eoste ja sugurakkude moodustumine rakkudes diploidne rakkudes haploidne kromosoomistik kromosoomistik rakud identsed rakud geneetiliselt erinevad moodustub kaks uut rakku moodustub neli uut rakku ei toimu kromosoomide I profaasis kromosoomide ristsiiret ristsiire üks mitootiline jagunemine kaks järjestikulist jagunemist
Paljunemine Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub keharakkudes. - Mitoos jaguneb : - 1) Karüokinees - tuuma jagunemine - 2) Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine - Mõned rakud nagu näiteks mõned närvirakud ja punased verelibled ei jagune. Kromosoomid- Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas Mitoosi faasid: Mitoosi tähtsus: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Ainuraksete organismide paljunemine
Spermatogoon isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Tsentromeer päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise ( mitoosi ja meioosi) telofaasis. Karüokinees rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Rakutsükkel päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. Biogeneetiline reegel selgrootute organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeesi (evolutsioonilise arengu) etapid. Bioloogiline surm organismi (ka inimese) elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine. Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö
→ pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril → spermide küpsemine kestab umbes 10 nädalat. → liiguvad munandimanustesse, seal on spermid 2-3 nädalat. → munandimanustes küpsevad nad viljastamisvõimeliseks Munarakud → suuremõõtmelised → toitaineterikkad →kaetud kestadega Ovogenees munarakkude areng → ovogeneeside paljunemine lõppeb looteeas. → Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. → moodustub 2 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukkuvad → tsükliline küpsemine → ovulatsioon on küpsenud munaraku vabanemine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Viljastumine ontogenees on organismi inviduaalne areng 3 etappi: viljastumine – spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine
Seega loetakse naine rasedaks juba enne, kui ta tegelikult rasestub. Viimase menstruatsiooni esimene päev on ka raseduse esimene päev. Esimene kuu Munarakk kohtub spermatosoidiga munajuhas. Toimub munaraku ja spermatosoidi ühinemine -- moodustub sügoot. See jaguneb hoolega ning muutub rakukobaraks, mis langeb mööda munajuha alla emakaõõnde ning 9.-10. päevaks valib seal endale kinnitumiseks mugava asukoha. Viljastatud rakk hakkab jagunema ning selleks ajaks, kui ta laskub emakaõõnde, on neid rakke juba kuni 30. Kolmandal nädalal on rakke umbes sada. Nüüd ilmub kõhtu blastotsüst -- vedelikuga täidetud lootepõieke, rakkude kogum, mille pealispind on kaetud palja silmaga vaevu märgatavate udemetega. See kinnitub emakaõõne sisemusse ning udemed kinnitavad selle emaka limaskesta külge -- sel moel lülitavad embrüo rakud end iseseisvast elust ümber ema
Inimese looteline areng(1. -12. nädal) 1.- 4. nädal Munarakk viljastub tavaliselt munajuhas. Munaraku ja seemne raku kromosoomid liituvad üheks tuumaks. Viljastunud munarakk jaguneb korduvalt. Mõne päeva möödudes on ta hulkrakse blastotsüstina emakas, kinnitudes selle seina külge. Osa balstotsüsti rakkudest moodustavad uue inimindiviidi, keda selle staadiumis nimetatakse embrüoks (idulane). Umbes 7 päeva pärast viljastumist on embrüol varakult eristatavad kolm kihti. Väliskihist (ektoderm) moodustuvad naha epiteel ja selle sarvkihilised struktuurid (küüned, karvad), mõned näärmed ning närvisüsteem. Keskmisest kihist (mesoderm) moodustuvad eritüüpi tugikoed, lihased, veri, vereringeelundid ning enamuse kuse- ja suguelundeist. Sisemisest kihist (endoderm) tekib seedekanali ja hingamiselundite epiteel. (Georg Loogna, 2009) Esimesel nädalal laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastum
Embrüonaalne sünnnitusjärgne areng Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane. Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemneraku ehk spermatosoidiga. Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos). 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a
Mehe suguelundid+ülesanded: sisemised: 2 munandit(nendes paljunevad ja valmivad spermid, sünteesitakse meessuguhormoone), munandimanused(talletumispaik valminud sugurakkudele), seemnejuhad(nende kaudu juhitakse spermid seemnepurske ajal kusitisse), seemnepõiekesed ja eesnääre(toodavad nõresid, mis lisanduvad spermile, et moodustuks sperma). Välised: munandikott(spermide paiknemis/valmimiskoht), suguti(juhib viljastumiseks spermid tuppe). Spermid: väga väikesed viburiga rakud. Tekivad peenikestes väänilistes seemnetorukestes, mis asuvad munandites. Hakkavad tekkima murdeeas ning valmivad pidevalt eluea lõpuni. Tekkimiseks vaja madalamat temperatuuri ja kokkupuudet verega olla ei tohi. Spermi arengutsükkel kestab 70-85 päeva. Eritub ühe korraga tavaliselt mitusada miljonit. Naise suguelundid: munasarjad(toodavad suguhormoone, nendes valmivad munarakud), munajuhad(nende kaudu suubub munarakk emakasse), emakas(loote arenemispaik), tupp(selle
-16.-ndal päeval enne menstruatsiooni. Embrüogenees-organismi looteline areng. Taimede embrüogenees-algab munaraku viljastumisega,lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja idupung, idujuur, iduvars, iduleht või idulehed. Seemne kujul suudab kasvuks ebasobivad tingimused üle elada. Loomembrüogenees lõpeb sünnimomendi või koorumisega. Kobarloode moodustub Karikloote moodustumine inimese embrüogeneesis-algselt koosneb kahest rakukihist (lootelehtedest). Välimine e ektoderm ja sisemine e entoderm. Välimise lootelehe rakkudest moodustub embrüo peale vagu (ürgjutt). See muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks. Sellest arenevad hiljem pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liiguvad ekto- ja entodermi vahele ja moodustavad mesodermi. Välimine looteleht paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele, naha ja suu epiteelkoele, küüntele, karvadele ja hammaste vaabale. Keskmine looteleht moodustab tugi- ja liikumiselundkonna, vereringeelundid, eritus-,
7) mugulatega(kartul) 8) risoomidega(orashein, piparmünt) 9) pistikutega, pistokstega(paju, mustsõstar) Suguline paljunemine Geneetiline ehk pärilik materjal kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Vanematel moodusutuvad sugurakud ehk gameedid:1) seemnerakk e sperm 2) munarakk e ovotsüüt Somaatiline rakk e keharakk Igal rakul on oma kindel eluiga ja see sõltub koest kus ta on. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. Üks pikemaid rakutsükleid on sidekude. Mitoosi osad: 1) profaas 2) metafaas 3) anafaas 4) telofaas Mitoos on eukariootsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
On raku eluring ühest jagunemisest teise jagunemiseni. Koosneb kahest olulisest faasist: mitoosist ja interfaasist. Mitoos päristuumsete rakkude jagunemise viis, mille puhul kromosoomide arv ei muutu. Interfaas periood kahe mitoosi vahel. G1 faasil on 2 nimetust: postmitootiline ja presünteetiline. Lõpus on esimene kontrollpunkt. Olulised sündmused: rakkude kasv, raku struktuuride arvu suurenemine. Need sündmused rajanevad valgusüteesil. Erandiks on G0 faas, selles olevad rakud minetavad kas ajutiselt nt. teatud silma kestade rakud. S faas ehk sünteesifaas toimub DNA kahekordistumine e. replikatsioon. Faasi lõpuks on moodustunud kahekromatiidilised kromosoomid. Selles faasis suurenevad tuuma mõõtmed. Lõpus teine kontrollpunkt, sisuliselt kõige olulisem, kontrollitakse DNA terviklikkust ja veatust. Vigade avastamisel: rakus käivitatakse enesehävituslikud signaalid e. apoptoos, tulevad
Menstruaaltüskliga kaasnevad perioodilised muutused emakasiseses temp. Veres esinevate naissuguhormoonide tasemes ja emaka limaskesta paksuses.(seotud folliikuli ja kollakeha arenguga) Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, emakasiseseid,hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Bioloogiline ehk füsioloogiline meetod eeldab menstruaaltüskli täpset tundmist. Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm.Viljastumisjärgse sügoodi rakukest ei võimalda enam teiste seemnerakkude tungimist munarakku. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode e embrüo. Sellega algab organismi looteline areng e embrüogenees. Lõigustumine- vahetult viljastumisele järgnev protsess. Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Tulemusena moodustub kobarloode. Järgnevalt paigutavad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Selgroogsete põisloote staadiumile vastab
Meioosil tekivad sugurakud. Mitoosil 4 faasi, meioosil 8 faasi. Mitoosil tekib 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku. Mitoos aitab parandada vigaseid rakke, aitab kasvada, asendatakse vanu rakke. Meioosi on vaja suguliseks paljunemiseks, uue organismi tekkeks. d) spermatogenees ja ovogenees Spermatogenees on spermide areng, ovogenees on munaraku areng. Spermatogeneesil tekib 1-st rakust 4, ovogeneesil 1-st rakust 1 rakk. Spermatogenees toimub munandites, ovogenees munasarjas. Spermatogenees kestab teismelisest kuni elu lõpuni. Ovogenees kestab lootest ___ puberteet kuni menopaus. Spermatogeneesil valmivad uued rakud u. 72 päevaga, ovogeneesil u. 28 päevaga. e) otsene ja moondega areng Otsesel arengul on järglane kohe vanema sarnane (nt laps) Moondega arengul toimuvad kehaehituse muutused, enne kui saab vanema sarnaseks d) kehaväline ja kehasisene viljastumine
(pärmseened, käsnad, hüdra) 3. Taime osadega sibulatega (sibul ja sibullilled). Võsunditega (maasikad, hanijalg). Juurevõsudega (vaarikas, sibul, lepp). Mugulatega (kartul). Pistikutega (paju, mustsõstar). Risoomidega (orashein, piparmünt, maikelluke). Lehtedega (begoonia). Suguline paljunemine: geneetiline ehk pärilik materjal pärineb kahelt vanemalt, toimub viljastumine ehk sugurakkude ühinemine. Vanematel moodustuvad sugurakud ehk gameedid: seemnerakk ehk sperm, munarakk ehk ovotsüüt. Viljastumine võib olla nii kehasisene kui väline. Mõlemasugulistel loomadel on emas ja isassugu- elundid ühes ja samas kehas(viinamäetigu, vihmauss). Lahksugulistel loomadel on emas ja isassuguelundid eraldi organismides. Kalad kahepaiksed, linnud ,imetajad Partonegenees ehk neitsisigimine: järglane areneb viljastamata munarakust. Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel. Pärmseened paljunevad enamasti pungumisega. Samblikud
Moorulat ümbritseb veel viljastatud munarakult pärit läbipaistev vööde. See arengustaadium kestab kolm päeva pärast viljastumist ning lõigustumise jätkudes liigub moorula mööda munajuha emaka poole. (D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 136) Emakale liginedes muutub moorula seest õõnsaks, moodustades blastotsüsti ehk põisloote. Blastotsüstis on vedelikuga täidetud õõs- blastotsööl , välimist rakukihti nimetatakse aga trofoblastiks. Algul paiknevad trofoblasti rakud ühtlaselt ümber blastotsööli, kuid vähehaaval moodustub sisemine rakkude mass ehk embrüoblast. (D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 137)Viimasest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta : kusekott ja vesikest. Viimase poolt ümbritsetud õõnes olevas vedelikus asubki arenev loode. Blastotsüst jõuab umbes viis päeva peale viljastumist emakasse ning läbipaistev vööde
Lk 118-140 Vaata õpikust jooniseid! Organismide looteline areng - Sügoot(viljastatud munarakk) jaguneb kiirelt mitoosi teel moodustub loode e embrüo - Looteline areng = embrüogenees Katteseemnetaimede looteline areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Selle ajal kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars ja iduleht(lehed). Inimese looteline areng: Sügoot -> kobarloode e moorula -> rakud paiknevad ümber, tekib blastotsüst -> karikloode Lõigustumine sügoodi jagunemine mitoosi teel u 36 h peale viljastumist, lõigustumine algab munajuhas ja lõppeb emakas. Moodustub kobarloode. (Inimesel täielik lõigustumine, muidu loomariigis levinud rohkem osaline lõigustumine) Blastotsüst sein koosneb 1 rakukihist, ühel poolusel tihedam rakukobar e embrüoblast(sellest areneb loode), ülejäänud rakukiht moodustab hiljem lootekesta e kõldkesta
Agoonia surmale eelnev seisund, elundkondade talitlus jätkub, teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab Allantois kusekott Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud folliikul Koorion kõldkest Lo
seemnejuha kusitisse. Spermide valmimine pole kehatemperatuuril võimalik, mistõttu asuvad munandid munandikottides väljaspool keha, kus temperatuur on madalam. Naise sugurakkude ehk munarakkude küpsemine toimub munasarjades, kus asuvad munarakkude eellasrakud. Ellasrakkude mitootiline jagunemine lõppeb looteeas. Munarakkude edasine küpsemine jätkub alles puberteediperioodi saabudes (tsükliline küpsemine). Esimese meiootilise jagunemise käigus tekivad ebavõrdsed rakud tsütoplasma koguse tõttu: üks suur ja teine väike. Teise jagunemise lõpuks on tekkinud üks suur viljastusvõimeline rakk ja kolm viljastusvõimetut. Küpse munaraku vallandumist munasarjast jaliikumist munajuhsse nimetatakse ovulatsiooniks. Igasugused kahjulikud mõjud võivad korraga kõiki munarakke. Mida vanem naine on, seda suurem võimalus on järglaste väärarengute tekkimise tõenäosus. Menstruaaltsükliks nimetatakse tsükliliselt koruvaid muutusi viljastumisvõimelise naise
1. Rakutsükkel. Muutused interfaasis. DNA replikatsioon. Rakutsükkel on raku eluring ühest jagunemisest teiseni. Interfaas on osa sellest, kus rakk täidab oma ülesandeid ja elab oma elu. Muutused interfaasis – Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste ühendite süntees. Rakk suureneb. Tsentrioolide kahestumine. Interfaasi lõpus DNA kahekordistub. 1) DNA-helikas kerib ahelad lahti. 2) DNA- polümeraas sünteesib kummagi ahelaga komplementaarse ahela. Kromosoom muutub kahe-kromatiidiliseks. Kromatiidid jäävad kokku tsentromeeri abil 2. Mitoos. Tähtsus. Üldine käik. Mitoosi faasid. Mitoos – päristuumse raku jagunemine. Profaas – tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid pakitakse kokku,
Millest sõltub rakutsükli kestus? Oleneb rakutüübist ning vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest. Mille poolest erineb karüokinees tsütokineesist? Karüokinees toimub esmalt. Selle käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Seejärel tuleb tsütokinees e tsütoplasma jagunemine ning moodustub kaks tütarrakku. Mis on mitoosi põhieesmärk? Rakkude jagumine tagab organismi kasvamise ja arengu, asendatakse hukkunud rakud ja tagab ka vigastuste paranemise. Kirjeldage raku interfaasis toimuvaid protsesse. kahekordistumine. Rakuainevahetus intensiivistub. Organellide arv suureneb. Interfaasis on kromosoomid lahti keerdunud. Interfaasi lõpus toimub DNA Sünteesitaks ATP-d. Rakumõõtmed muutuvad. Loomarakus algab interfaasis tsentrioolide kahestumine. Kirjeldage mitoosi faase. 1.profaas: kromosoomid keerduvad kokku. Tuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuundadesse
vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt. mesilastel Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmnemine: ise ja risttolmnemine (putuk ja tuultolmnemine) et vältida isetolmnemist tolmukad kas lühemad või erinev valmimisaeg. Õistaimedel kahelviljastumine: tolmuteras generatiivne ja vegetatiivne rakk- vegetatiivsest rakust kasvab tolmutoru, generatiivne rakk mööda tolmutoru emakasse, hakkab jagunema (2 spermiks) 1 üineb munarakugaidu, 2 lootekotirakugaendsperm e toitekude nendest moodustub seeme. Seeme koosneb idust ja endospermist 2 idulehelisel koor idu küljest kergelt lahti, 1 idulehelisel ei tule Rakutsükkel Päristuumsed rakud paljunevad mitoosi teel- Kahe pooldumise vahel (interfaasis) rakk töötab (täidab oma ülesandeid), kui interfaas lõpeb, siis kas hakkab jagunema või sureb.
tõenäosus Haiguste väike Suur(puutuvad kokku ülekandmise ja vahetavad tõenäosus kehavedelikke Inimese viljastumine-kehasiseselt, munaraku ja seemneraku ühinemine toimub munajuhas, seemnepurske ajal prskub naise tuppe 200-300milj seemnerakku, mõnisada jõuab munajuhadeni, ainult üks viljastab munaraku. Munarakuga kohtudes sperm toodab lagundavaid ensüüme, et tungida läbi munarakku katva kihi. Siis sulab spermi peaosa kokku munaraku plasmamembraaniga ja spermi tuum liigub munaraku sisemusse. Kaksikute teke- kui emal tekib kaks munarakku ning need viljastatakse eraldi(erimuna kaksikud); või viljastub üks munarakk, mi saga jaguneb kaheks embrüoks(ühemuna kaksikud) Abort- Aborti võib eestis teha kuni 10 rasedusnädala lõpuni ja tingimusteks võib olla kui neiu on alla 15 aastane, rasedus on ohuks naise
MÕISTED: 1. menstruatsioon 2. otsene areng 3. täismoondega areng /nt. 4. vaegmoondega areng /nt. 5. ovulatsioon 6. kehasisene viljastumine /nt. 7. kehaväline viljastumine /nt. 8. platsenta 9. moondega areng 10.haploidne kromosoomistik 11.diploidne kromosoomistik 12.embrüogenees 13.kliiniline surm 14.bioloogiline surm * kordamisülesanded: lk.113, lk.127-128 MITOOS hulkraksetele organismidele omane otsene jagunemine- jaguneb 1 rakk mitmeks osaks (amitoos)/kasvaja- ehk vähirakud kaudne jagunemine- eristatakse tuuma ja tsütoplasma jagunemist (mitoos) karüokinees- tuuma jagunemine tsütokinees- tsütoplasma jagunemine interfaas- ajavahemik kahe mitoosi vahel rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust, teise mitoosi lõpuni. INTERFAASIS TOIMUVAD PROTSESSID: 1. DNA- replikatsioon ehk dna kahekordistumine 2. ATP- süntees (mitokondritel) 3. Suurenevad rakumõõtmed ja organellide arv. 4
1.Suguline paljunemine Enamasti 2 vanemat,sugurakkude abil viljastumine -sugurakkude ühinemine:*kehaväline(kalad) *kehasisene(inimene) ,paljasseemne- ja õistaimedel* pantenogenees e neitsisigimine-areng viljastamata sugurakust*pärilik muutlikus on suur Eoseline paljunemine mittesugulinekromosoomistikuga rakk, mis idaneb mullas. Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organismi kasvamise ja arengu. Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel.
● (...) 3. Anafaas II ● Diploidsed kromosoomid tõmmatakse lahku haploidseteks kromosoomideks, mis sisaldavad poolt geneetilist materjali. (2kromatiidiline → 1kromatiidiline) ● Kääviniidid lühenevad, kromatiidid lahknevad raku poolustele. 4. Telofaas II ● Toimub tsütokinees: ühest diploidsest rakust moodustus neli geneetiliselt erinevat haploidset tütarrakku. Spermatogenees ja ovogenees Meioosi käigus tekivad rakud, mis sisaldavad eellasrakuga võrreldes 2x vähem kromosoome (haploidne). Kahe haploidse suguraku (mees ja naine) ühinemisel geneetiline materjal taaskord kahekordistub (muutub diploidseks ehk VILJASTUB). Spermatogenees - spermi küpsemine Mehe seemnerakud e. spermid moodustuvad munandites asuvates seemnetorukestes. Spermide eellasteks on spermatogoonid. Protsess, mille käigus spermatogoon kasvab spermiks, on spermatogenees. (1 spermatogoon on diploidne e
pärilikkuse muutmiseks. Bioonika-eluslooduse eeskuju kasutamine tehnika ja tehnoloogia arendamisel. Küberneetika-teadus juhtimisest ja sidest masinas, organismis ja ühiskonnas. Heteroos(hübriidjõud)- mõnede sortide ja tõugude ristamisel saadavad hübriidid on suurema jõudlusega kui kumbki vanemvormidest. Kloonimine-geeneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks DNA molekul, rakk või organism.(Nt. paljundamine mugulate, sibulate või muude vegetatiivsete taimeosade abil on pmst kloonimine) Meristeempaljundus-meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem ehk algkude on taimedel võrsete tippudes, pungades jm. Meristeemrakud pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma, neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Kallus-vigastuste paranemisel tekkiv haavkude.(sisaldab ka algkudet)
näivad olevat sarnased. Sellist sarnasust on näha mitmetes närvisüsteemi arengu etappides. 1.1 Neuraalse ekstodermi eristumine: BMP/Dpp ja chordin/Sonik rajad Nii putukad kui selgroogsed formeerivad vastavad närviketid BMP signaale välimises lootelehes takistades. Rajad mida mööda need valgud liiguvad on samuti putukatel ja selgroogsetel sarnased. Drosophilia gastrulatsiooni käigus selgmised rakud, mesodermi eellasrakud sopistuvad bastotsööli, luues kõhtmisele embrüo osale neurogeense välimise lootelehe. 1.2 Achaete-Scute'i geenid Drosophilial nimetatakse neid geene, mis aktiveeritakse neutraalsel välimisel lootelehel ja aitavad rakul neuroblastiks muutuda, proneuraalseteks geenideks. Need geenid kodeerivad transkriptsioonifaktoreid Achaete ja Scute. Imetajatel MASH1 geen (achaete-scute homoloog), avaldub närvi osades ja võivad mõjutada neuraalset eritumist maitseretseptor-
ära kogu genoom ja saab öelda kas mõnda kromosoomi on 3 koopiat või 1 või on normaalne ja saab siirata. Kadri Haller Kikkatalo 1. Missuguseid naise immuunsüsteemi poolseid mehhanisme tooksite välja raseduseelse partnerspetsiifilise tolerantsi tekkeks ja kuidas mõjutavad neid naise ja mehe infektsioonhaigused suguteedes? Lisaks vereseerumis ja munasarja koes leiduvale FSH-le puutuvad naise immuunsüsteemi rakud kokku ka partneri seemnevedelikus oleva hormooniga. Naise immuunsüsteem aktiveeritakse seemnevedeliku antigeenide, sh FSH suhtes genitaaltrakti limaskestade poolt vahendatud partnerspetsiifilise tolerantsi käigus. Seega võivad naise vereringes leiduvad IgA-tüüpi anti-FSHd olla füsioloogilised alloantikehad seemnevedeliku FSH vastu. Seminal priming – naise immuunsüsteem tunneb seemnevedeliku komponendid ära kui võõra ja reageerib. Hakatakse tootma