Suure välise verejooksu peatamine Verejooks tuleb kiiresti peatada surudes haavale 1. Võimalusel lase kannatanul seda ise teha 2. Tuleb eemaldada kannatanult riideid, et saaks leida verejooksu kohta. 3. Tee rõhkside (nii, et see avaldaks survet, kuid ei sulgeks verevarustust) 4. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. 5. Käsi ei tohi pausi ajal eemaldada rinnakult! 6. Kutsu abi 112 Sokk on organismi ktiitiline seisund, millele on iseloomulik verevarustuse vähenemine kriitilise piirini Sokk Tunnused: Pulss on kiire (üle 100 löögi/min.). Esmaabi sokkis olevale Nahk on kahvatu, käed higised. inimesele: Kannatanu on kas rahutu või loid. Hingamine sage.
b) Kui keskkond on keemiliselt saastatud- ära paljasta haava! 2. Aseta side või puhtaim riie otse haavale. Seo sideme otsad kinni nii, et haav on kaetud, umbsõlm aseta sideme servale, mitte haava kohale. 3. Kontrolli kas side on kindlalt ja ei libise maha. 4. Kasuta otsest survet haavale (suru ühtlaselt ja tugevalt) 5-10 min. 5. Anna kannatanule selline asend, et vigastatud kehaosa oleks südamest kõrgemal. * Pea ja kaelahaavade puhul tõsta pea ja õlad kõrgemale * Jäsemehaavad- tõsta jäse üles Zgutid on ohtlikud! Kasuta neid üksnes äärmisel vajadusel. Võta zgutiks pikk, vähemalt 5 cm laiune riideriba (ära kasuta köit, nilonsukka ega traati) Paiguta zgutt jäseme vigastamata osale, haavast veidi kõrgemale, sellise arvestusega, et see pingutamisel paigast ei nihkuks. Seo riideriba kaks keerdu ümber jäseme ja rista otsad, pistes ühe teise alt läbi poolsõlme. Võta lühike tugev pulk või muud sarnast ja aseta see poolsõlmele. Nüüd seo riideriba otsad
sideme või kleepplaastriga. Sügavate haavade puhul tuleb kõigepealt verejooks peatada ning helistada kiirabisse. Verejooksu peatamiseks tuleb suruda tugevalt steriilse lapiga haavale 10-20 minuti jooksul (väga tugeva verejooksu puhul võib ka lihtsalt käega haavale suruda, kuid seda ainult juhul kui kiiresti ei ole steriilset lappi võtta). Kannatanu peab panema lamama. Jalad põlvedest kõverdatult või tõstetult kõrgemale. Vigastatud jäse tõsta samuti kõrgemale. Kui haava on sattunud võõrkehad, siis neid ei tohi iseseisvalt eemaldada. vaid tuleb sidemega fikseerida. Võimalusel võib panna külma. Edasi tuleb oodata kiirabi saabumist. Põrutuste ja nikastuste puhul kehtib 3K reegel. 3K reegel ehk külm, kõrgemale, kompressioon - kannatanud koht siduda kinni, peale panna külma ning hoida jäset kõrgemal. Nihestuse korral tuleb kannatanu panna istuma või lamama. Nihestunud liigesega jäse
Seetõttu tekib valu ja väsimus pöias, hiljem sääres, põlves, reies ja ristluupiirkonnas. Lampjalgsust ravitakse spetsiaalsete võimlemisharjutustega ning kantakse korrigeerivaid tallatugesid. 9. Luustiku ülesanded Vastus: Lk. 18 10. Mis on nikastus? Esmaabi Vastus: Nikastus on liigesekapsli või liigesesideme tugev venitus või rebenemine. See tekib siis, kui liigesele mõjuv jõud on väga suur ja jõu mõjumise nurk väga ebaloomulik. Peale panna midagi külma Vigastatud jäse fikseerida (teha rõhkside) Hoida jäse kõrgemal, et vähendada turset 11. Lihaste ülesanded Vastus: Lk. 24 12. Lihaste tüübid, nende omadused Vastus: Skeletilihased ehk vöötlihased on inimese organismis kõige rohkem. Nende tähtsaim ülesanne on liigutada luid, seega ka kehaosi. Talitlevad inimese tahte järgi, Võivad kiiresti ja tugevalt kokku tõmbuda, Väsivad suhteliselt kiiresti Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talitluselt skeletilihastega, kuid erinevalt
Reieluumurd 1000 – 2000 ml Vaagnamurd 1000 – 4500 ml VEREJOOKSU PUHUL TEGUTSEMISJUHISED • Hinda olukorda, et kannatanu abistamine oleks ohutu mõlemale. • Ära puutu lahtist haava ilma kaitsevahenditeta (kummikindad). • Ära eemalda haavas olevaid esemeid (nuga, puupilbas jne). • Eemalda haavalt verejooksu peatamist takistavad riided. • Siduda või katta haav steriilse sidemega. • Vältida või vähendada šoki kujunemist. Aseta patsient lamama ja tõsta vigastatud jäse kõrgemale. • Sisemise verejooksu (k.a seedetrakti vj) abi vaid haiglast! • Vajadusel kutsu kiirabi. KAPILLAARNE VEREJOOKS • Lõikehaav (noaga näppu), kriimustused, marrastused. • Kogu pind veritseb ühtlaste punktidena; normaalse hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 3-5 minuti jooksul. • Esmaabi : Puhasta haav ja seo puhta sidemega või kata plaastriga. • Jälgi haava paranemist. VENOOSNE VEREJOOKS • Tekib veeni vigastuse korral
Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti
Sünonüüm- libisev põlve ots. Sagedamini esineb suurt tõugu koertel, aga võib esineda ka väikestel tõugudel. Täpne põhjus pole teada, aga muutus on tekitatud jõuga. Differentsiaaldiagnoos Puusa düsplaasia Panösteiit Põlveliigese või pöialiigese osteokondriit Hüpertroofiline osteodüstroofia Kraniaalse ristikõõluse rebend Lihaspinge Kirurgiline ravi Postoperatiivne hool ja prognoos Opereeritud jäse tuleb sidemega polsterdada kolmeks päevaks. Pärast seda tuleb looma aktiivsust piirata 6 nädalaks, jalutada ainult rihma otsas. Prognoos on hea, aktiivsus taastub.
Kurk- fauces Pisarluu – os lacrimale Huul- labium Ülem. lõualuu- maxilla Keel- lingua Suulagi-palatum Suuõõs- cavum oris Reis, reieluu-femur Neel- pharynx Sääremari-sura Söögitoru- oesophagus Jalg, pöis- pes Magu- ventriculus Tald- planta Taldmine-plantaris Maks- hepar Liige, jäse- membrum Pankreas- pancreas Otsmik, laup – frons Sapipõis- vesica biliaris Oim-tempus
Kuulmislanguse võib põhjustada geneetiline defekt, müra, vibratsioon, elu jooksul põetud keskkõrvahaigused, viirushaigused, kõrvanärvi kahjustavad ehk ototoksilised ravimid, kuulmekile vigastused ja kuulmeluude haigused Kuidas peatada väiksem, suurem verejooks? Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Väiksemat verejooksu on võimalik peatada loputades haava jaheda lahusega. Miks inimesed aevastavad? Aevastamine on kaitserefleks, mille vallandab tavaliselt ninaõõne mehaaniline või keemiline ärritamine. Millest tekivad vähirakud? Vähk on rakkude haigus, mis võib tabada praktiliselt kõiki meie keha kudesid ja organeid. Ta saab alguse ühestainsast kahjustatud rakust, mis muutub ja
voolu. 4. Arterid viivad verd südamest välja, suurim arter on aort. Pärgarter varustab verega südamelihast 5. Kapillaarid ühendavad arterid veenidega. Seinad koosnevad ühest rakukihist. Neis toimub nii gaaside kui ka toit- jääkainete vahetus. 6. Kaelalahase paigaldamise vajadus: lülisamba vigastuse korral või selle kahtlustamise korral. 8Kui inimene on kukkunud kõrgelt või kuskilt ja kahtlustatakse kaela vigastust) 7. luumurru tunnused: Jäse (või murru koht) võib olla ebaloomulikus asendis,turses jäse, nahaalused verevaluimid (sinine), verejooks kudede vahel, väga tugev ja terav valu, vere jooks haavast, võivad lisanduda sokisümptomid. 8 .ventii/lpingeline õhkrind Võib tekkida äkiline terav valu rindkeres, hingeldus ning köhatung. Raskematel juhtudel võib kujuneda okk ning eluohtlik seisund hingamise ning vereringe puudulikkus: nahk muutub sinakaks, tekivad südame rütmihäired. 9
vigastatud sidemetes. Raskematel juhtudel tuleb vältida kõndimist, vajadusel käia karkudel. Jää vähendab valu ja pidurdab põletikulist protsessi. Surve avaldamine elastse sidemega takistab turse tekkimist või hoiab selle minimaalsena, vähendab liikuvust ja sellega ka valu. Hüppeliigese hoidmine südame tasapinnast kõrgemal vähendab turset, soodustades tursevedeliku imendumist vereringesse. Seetõttu tulekski viga saanud jäse tõsta veidi kõrgemale, näiteks padjale ja asetada väänatud liigesele 1015 minutiks jääkott, külmas vees niisutatud mähis või siis panna jalg lihtsalt külma vette. Seda võib korrata iga tunni järel. Jahutatud liigesele tuleb teha tugiside (rõhkside), et hoida ära ulatuslikumaid liigutusi. Turset ja valu leevendavad paikselt kasutatavad geelid-salvid. Tugevaim põletiku ja valu leevendaja on keemiline aine nimega diklofenak. Käsimüügis on saadaval eri tootjate
Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel thorax- rinnakorv tuber- köber Tibia- sääreluu truncus- kere tuberculum- köbruke Ulna- küünarluu
illatiivi vormid ning -ismid ja ikud. Aaviku-eelsete -ismuste ja -ikeride asemel; tähelepanuväärne on ka Aaviku poolt soovitatud ning eesti keeles täielikult kodunenud soome laenude hulk, nagu ka eesti murdeist kirjakeelt rikastama toodud sõnade oma. Aavikut ei toetand ei valitsus, ei ükski organisatsioon ega asutus. Johannes Aavik võttis ta soome keelest kasutusele selliseid sõnu, mille tüvi oli mõlemas keeles olemas. Näiteks lennukas, püstitama, jäse, almus, kääbus, kõiv, orb jt. Sõna "aluse" määratleb Aavik järgmiselt: 1) kahesilbiline tüvi; 2) tugevnev astmevaheldus; 3) pikk vokaal 1. silbis; 4) konsonant sõna alguses; 5) teine tüvesilp on -da-; 6) 1. silbi lõpus on l, n, või r. Info sain: http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Aavik http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=8 http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=319 http://www.maaleht.ee/LEHT/2000/12/07/kultuur.html www.kodu.ee/~eva/Aavik.doc
temberatuur väheneb umbes 3 kraadi võrra, aga võib ka langeda isegi 27 kraadini. Veresoonte ahenemine suurendab talvel külmumisohtu. · Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites. Siit selgub, miks suitsetamine suurendab riski haigestuda südame-ja veresoontehaigustesse. Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. · Suitsetades satub vingugaas kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. · Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse satub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket. Seetõttu võib pärast pikaajalist suitsetamist tekkida kopsu-, bronhide- või kõrivähk. Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad.
Täielik vaktsineerimine kaitseb enamus inimesi, kuid osad inimesed võivad siiski haigestuda vaktsiinile mittereageerides. Kui polioviirus on end juba soolestikus sisse seadnud, siseneb see vereringesse ning tungib kesknärvisüsteemi, levides mööda närvikiudusid edasi. Paljunedes hävitab viirus närvirakke, mis aktiveerivad lihaseid. Neid närvirakke ei saa taastada ning mõjutatud lihased ei funktsioneeri enam. Jalalihased on mõjutatud tihemini kui käelihased. Jäse muutub lodevaks ja elutuks seisund, mida nimetatakse teravaks lotendavaks paralüüsiks (ingl. k. acute flaccid paralysis). Kõige raskematel juhtudel (bulbaarne polio) ründab polioviirus aju varre mootorneuroneid, vähendades hingamisvõimet ning põhjustades raskusi neelamise ja rääkimisega. Ilma respiratoorse toeta võib bulbaarne polio lõppeda surmaga. Kasutatud kirjandus: http://www.polioeradication.org/disease.asp http://www.hot.ee/ematehnik/Hinfo/lastehalvatus.html
Luumurd (sümptomid) valu turse jäset on raske liigutada jäseme väär asend ja ebanormaalne liikuvus Lahas Lahas peab olema küllalt pikk, peab ulatuma mõlemal pool luumurdu üle naaberliigese. Lahastada tuleb nii, et ei kahjusta nahka ja ei takista vereringet. Lahas peab olema nii tugev, et transportimisel ei murdu. Liigesevigastused Liigesevigastused tunneme ära liigese ebaloomuliku asendi, paistetuse ja tugevate valude järgi. Vigastatud jäse tuleb lahase abil liikumatusse asendisse seada. (2) Nikastus Nikastuse korral väljuvad liigest moodustavad luu otsad hetkeks normaalsest asendist, millega kaasneb liigesesidemete väljavenitamine või rebend. Tunnused: valu, turse ja verevalum. Nihestus Nihestuse korral väljub liigest moodustav luu ots oma kohalt ning jääb väärasendisse. Liigese kapsel saab vigastatud ja liigese ümbruses tekib turse. Tunnused: valu, turse, ei liigu normaalselt
vastab ühele liitrile verekaotusele täiskasvanu puhul. Verekaotuse poolest kõige suuremad on lõikehaavad, rebimishaavadest tuleb verd väga vähe ning inimest ei tapa haav ise vaid verejooks haavast. Haava leidmiseks eemalda lapsel riided, vajadusel lõika või rebi need katki. Suure verejooksu puhul tuleb verejooks kiiresti peatada, asetades haavale puhas riidetükk või side ning suruda see haavale. Jalas või käes oleva verejooksu puhul tõsta jäse lapse südame tasapinnast kõrgemale (kui ei ole luumurdu) ning samas jätka haava kokkusurumist, kui saad verejooksu kontrolli alla siis tuleb haav kinni siduda. Haavas oleva võõrkeha puhul ei tohi seda hakata välja tõmbama, see võib verejooksu suurendada mitmekordselt. Võõrkeha tuleb fikseerida sidemerullidega ja kinni siduda nii, et võõrkeha ots jääks välja näha. Peahaava puhul tuleb isegi pisikesest haavast väga
Laste puhul bioloogilise küpsusastme arvestamine Kinniste vigastuste esmaabi Esimese 48 tunni jooksul pärast vigastuse teket järgitakse nn KKK reeglit: külm, kompress, kõrgele tõstmine (inglise keeles RICE rest, ice, compression, elevation). Nimetatud meetmed vähendavad turset, lihasspasmi ja valu, veresoonte ahenemise tulemusel väheneb veritsus. Oluline on kiire tegutsemine! Vajadusel kasutada lahast, ortoosi, elastiksidet. Jäse tõsta kõrgemale. Külmakompressi tuleks teha 1020 minuti kaupa iga 23 tunni järel. Sobivad nii jääkott (asetada kerge surve alla ja mitte otse nahale), külma-aerosool, külm vesi või muud käepärased vahendid. Ka kroonilise vigastuse ägenemise korral sobib KKK reegel. Äge sporditrauma Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada.
Ta võib aktiivselt liikuda kuna tal on ju arenenud lihastik ja luud . Selgroogsete tunnused: Hästi arenenud lihastik,luud,närvisüsteem + sisetoes. 2.Kirjuta , kuidas on jäseme ehitus seotud looma liikumise ja elupaigaga. Geko jalgade varbapadjanditel on ridadena üliväikesed haakuvad harjased millega jalg haarab kinni ka kõige pisematest pinnakonarustest. Kus ja kuidas selline sisalik liikuda saab? (3p) Liigub puuotsas , tavaliselt nõmmel , kuna tal on selline jäse siis ta suudab ju hästi puu külge kinnituda ning sealt süüa otsida . Kirjuta kummagi kilpkonna juurde kus ta elab ja milline on tema liikumisviis. (kokku 4p) Elab vees . Liikumisviis , ujub ujulestad ujumiseks. Elab metsas , niisketes paikades. Liikumisviis , liigub on kohmakas , aeglaselt kõnnib. 3.Millisesse selgroogsete rühma kuulub joonisel kujutatud loom ?(1p) Märgi joonisele 3 sellele rühmale iseloomulikku tunnust (3p) Ta on imetaja.
teada, kes on Nathan.Talle ei meeldinud seal, teda hoiti puuri, kui Celial oli halb tuju, pidi ta olema ka ketis, pidi ehitama puuri paremaks asjadega, mis leidus metsas, tegema trenni, mis võis ta tappa. Olenemata põrunud põgenemiskatsetest, kus ta kaotades pea aegu mõne oma jäsemest ei andud ta kunagi alla. Olles seal veetnud pea-aegu 3 aastat viidi ta sealt minema. Ta viidi mingisse suurde majja. Neil oli plaan teha neile kustumatu märk. Teha kustumatu märk luusse, isegi kui jäse eemalda, tekib märk kuhugi mujale. Olles põgenenud sealt suurest maja ning asunud otsima oma isa, et saada 3 andi, et püsida elus. Kuna valged nõiad- kütid tahtsid nii teda, kui ka ta isa tappa ei olnud lihtne leida teed tema juurde. Aga nagu alati oli keegi, kes teadis kedagi, kes teadis kedagi, kes teadis kedagi teadis, teed Marcuse juurde. Aga selleks, et sinna saada tuli välja teenida usaldus, et teenida usaldust, tuleb teha asju, vahel normaalseid, vahel imelike
2. Aseta side või puhtaim riie otse haavale. Seo sideme otsad kinni nii, et haav on kaetud, umbsõlm aseta sideme servale, mitte haava kohale. 3. Kontrolli kas side on kindlalt ja ei libise maha. 4. Kasuta otsest survet haavale (suru ühtlaselt ja tugevalt) 510 min. 5. Anna kannatanule selline asend, et vigastatud kehaosa oleks südamest kõrgemal. * Pea ja kaelahaavade puhul tõsta pea ja õlad kõrgemale * Jäsemehaavad- tõsta jäse üles Zgutid on ohtlikud! Kasuta neid üksnes äärmisel vajadusel. Võta zgutiks pikk, vähemalt 5 cm laiune riideriba (ära kasuta köit, nilonsukka ega traati) Paiguta zgutt jäseme vigastamata osale, haavast veidi kõrgemale, sellise arvestusega, et see pingutamisel paigast ei nihkuks. Seo riideriba kaks keerdu ümber jäseme ja rista otsad, pistes ühe teise alt läbi poolsõlme. Võta lühike tugev pulk või muud sarnast ja aseta see poolsõlmele. Nüüd seo riideriba otsad
puhkeolukorras. Liikumine suurendab töötavates lihastes ainevahetust ja need lihased hakkavad tarbima rohkem hapnikku. Hapnikuvaegus lihastes ja neisse kogunenud ainevahetusjäägid põhjustavadki valu. Haiguse teises järgus spasmid tugevnevad, veresooned ei suuda tagada jalalihastes ainevahetust isegi puhkeseisundis ja valu muutub pidevaks. Jalad, eriti labajalg alates suurest suurest varbast, külmetavad alaliselt ja muutuvad siniseks. Labajalg või ka kogu jäse võib üldse kaotada tundlikkuse. Suitsetamine ja sport. Suitsetamine piirab oluliselt inimese kehalisi võimeid. Nikotiin vähendab kehalist jõudu ja lihasetunde teravust, halvendab koordinatsiooni, kiirust ja eriti vastupidavus. Sport ja suitsetamine kokku ei sobi.
triivMakroevolutsioon- erinevate organismitüüpide teke ja nende pikaajaline eraldi evolutsioneerumineMitmekesistumine-Vanemliikide hargnemine uuteks üha üksteisest erinevamateks liikideks.Sarnastumine-Eripäritolu organismide kohastumisel ühesugustes elutingimustes.Analoogiline sarnasus-ühine funktsioon(silm erinevatel organismidel).Homoloogiline sarnasus-ehitusplaanilt sarnase kuigi erinev funktsioon(imetajate jäse ja linnu tiib).Sarnastumine-Uute senisest keerukamate ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng.Taandareng-Ehituse lihtsustumine Väljasuremine-soodustab teiste liikide mitmekesisustFooniline väljasuremine üksiku liigi hävimine.Massiline väljasuremine lühikese aja jooksul kaob enamus eksisteerinud liike.Inimese evolutsioon Australopiteek ehk lõunaahv(4-2 miljonit at tagasi):Väike aju,Pikad rippuvad käed,Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid
tühjus. Ei tähti, ei pilvi, ei kuud. Tühi helesinine taevalaotus ja miski massiivne helendav kogu selle keskel. Priit pigistas silmad veelkord kõvasti kinni, sest ta oli segaduses ega saanud aru mis toimub. See ei aidanud. Kõik oli täpselt nii nagu ta sekundite eest silmi kinni pannes selle jätnud oli. Kusagilt kaugusest kostub helehäälne lapsenutt. „Madli!“ mõtles Priit ja proovis end murult püsti ajada, kuid asjatult. Ta ei suutnud end liigutada, Priit tundis nagu iga tema jäse kaaluks tonn rohkem kui peaks ja liigutamine ei tulnud kõne allagi. Priitu haaras paanika. Higi voolas mööda laupa alla, silmad olid paisunud kahekordseks ja hirm teadmatuse ees tegi Priidu abituimaks poisiks planeedil. Soe õhk ja pimestav valgus. Massivne kogu taevas kiirgas välja valgust, mis Priidu silmad tahtlikult kinni pigistas. Hele nutuhalin kogus aina tuure ja mõningate sekundite jooksul oli see ainus heli, mida Priit kuulda võis
· Laused lühikesed ja tähtsamad sõnad paksemas kirjas nt: "Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugemal asuvad esemed paistavad ähmastena" · Huvitavad faktid (eluks vajalikud) nt: "Üldiselt näeb 20-aastane inimene ka 10 cm kauguselt teksti teravalt, 40-aastastel on aga minimaalne nägemiskaugus 17 cm ja 50-aastastel 44 cm (keskmised andmed)" ja "Nikastuse korral tuleb peale panna midagi külma ja vigastatud jäse fikseerida" · Rohkem huvitatud õpilastel võimalus lugeda põnevat lisamaterjali nt: "Osadel inimestel veri ei hüübigi. See häire on veritsustõbi ehk hemofiilia. Need inimesed peavad igati hoiduma vigastustest, sest tühisemgi haav võib neil põhjustada eluohtliku verekaotuse. Hemofiiliahaigete verre viiakse doonorverest eraldatud ühendeid, mis tagavad hüübimise." 3. Materjali omandavus · Materjali kerge omandada · Tekst liigendatud
TRAUMAD - tunnused ja esmaabi traumad *mikrotraumad - traumad mille puhul me arsti poole ei pöördu. (hõõrutud kohad, muljutised) väikesed lõikehaavad ja torked. *verejooks - 3verejooksu. 1)kapillaarne verejooks. haav ja selle ümbrus puhastada. 2)venoosne verejooks: T vigastatud veenis voolab tume punane veri pideva joana(vigastatud kohta kõrgemal hoida) 3) arteriaalne verejooks. E: arterit sõrmede abil kokku suruda. *pigistav toime ei tohi olla suur ja jäse ei tohi muutuda siniseks. NÕUDED HAAVADE SIDUMISEKS: 1) haava ümbrus puhastada 2) haava steriilne marl 3)marli kihile stiriilne vatt 4)sidemete käigud või keerud peavad katma poole laimasest. 5)sideaine kulgeb altpoolt ülespoole KEELATUD: * haava käega puutuda * haava pesemine veega( erand kui haava on sattunud mürki, radioaktiivsed ained või muld) * haavast võõrkehade(kildude jne) eemaldamine. PÕLETUS TRAUMAD. 4erinevat astet 1)T terav valu, naha punetus, paistetus
artiklis "Tuleviku eesti keel". Ideaalis tahtis Johannes suurendada ja rõhutada keele väljendusrikkust, rahvuslikku omapära ja ilu. Selleks rikastas Aavik sõnavara murde- ja laensõnadega, kasutas ohtralt sõnaloomet, täiustas morfoloogiat ja ortograafiat. Temalt pärinevad sõnad, mida kasutavad eestlased praegugi on roim, süüme, mustim, laup, veenma. Soome keelest võttis ta kasutusele selliseid sõnu, mille tüvi oli mõlemas keeles olemas, nagu näiteks lennukas, almus, kääbus, jäse, püstitama. Uhiuusi ja mahlakaid vanu sõnu kasutas ta tõlketöös, mis aitas neid Eesti rahvani paremini edasi kanda ja sisse sulanduda. Vanameelseid arvustajaid sokeeris tema jutustus "Ruth". Aaviku pea ainuke ilukirjanduslik tekst ilmus esmakordselt "NoorEesti" kolmandas albumis 1909. aastal ja tekitas üli suurt tähelepanu oma varjamatu erootilise dimensiooni tõttu. Raamat, mis avaldatud varjunime all J.Randvere, peitis endas
anda hingata nuuskpiiritust, piserdada veega, hõõruda keha ja katta sooja tekiga. Haavad Seotakse vasakult paremale; ringmähis, spiraalmähis, kaheksakujuline mähis, ristikujuline mähis, tähkmähis, rätikmähis, lingmähis. Välise verejooksu peatamiseks tegutse järgmiselt: 1. Pane kannatanu kiiresti lamama. 2. Tõsta jäse üles. 3. Suru sõrmedega või käelabaga verejooksukoht kinni. 4. Tee haavale tavaline side ja esimesel võimalusel rõhkside. 5. Jälgi kannatanut shokinähtude õigeaegseks avastamiseks. Põletus
ka langeda isegi 27 kraadini. Veresoonte ahenemine suurendab talvel külmumisohtu. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites (veresoonte lubjastumist, mis põhjustab vereringehäireid). Siit selgub, miks suitsetamine suurendab riski haigestuda südame-ja veresoontehaigustesse. Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. Näiteks Saksamaal on tehtud enamik jalaamputeerimisi patsientidel, kes on suitsetajad. Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne
Talitlus Veri südamest organitesse Veri organitest südamesse Juhivad verd organites rakkudeni Vererõhk Kõrge Madal keskmine Eripära Hapnikurikas Klapid Kõige peenemad 9. Millistest veresoontest võivad olla eluohtlikult suured verekaod ja miks? Kuidas annaksid esmaabi kohapeal? Arteritest. 1) Paks marli/rätik haavale 2) Tõsta jäse üles 3) Suru haav kõvasti kinni ja helista hädaabisse 10. Kirjelda südametöö tsüklit! Faas Vatsakesed Kojad Hõlmased klapid Poolkuuklapid Veri suundub I faas (0,1sek) Puhkavad Töötavad Avatud Suletud Vatsakestesse II faas (0,3sek) Töötavad Puhkavad Suletud Avatud Aorti või
Selline olukord võib tekkida näiteks tugeva higistamise tagajärjel, kui samaaegselt ei tarvitata piisavalt vedelikke.). Vereloome aktiivsus ei ole samas muutunud. V. Vett kaotavad kõik organismi koed, kaasarvatud veri. Vereplasma maht väheneb, seetõttu on vererakkusid vereplasmaga võrreldes suhteliselt rohkem - hematokriti väärtus suureneb. 2) Mis juhtub kui ühe jäseme lümfisooned katkevad või sulguvad? V. See jäse tursub, tekib lümfödeem. Kui lümfiteed on lõhutud, ei saa kudedesse kogunev vesi normaalselt tagasi vereringesse liikuda. Normaalselt dreneerivad lümfisooned rakkuvahelist ruumi, vesi liigub lümfisoonte kaudu lümfijuhadesse, mis omakorda suubuvad rindkeres olevasse õõnesveen. 3) Kirjelda lühidalt vere transpordi funktsiooni. Transpordi funktsioon vere liikumine. Siin eristatakse veel sub-funktsioonid: 1
Kutsun kiirabi. 8. Milline on tegutsemisjärjekord traumahaige abistamisel ( trauma algoritm)? Olukorra hindamine, verejooksu hindamine/peatamine, teadvuse hindamine, hingamise hindamine, kiirabi kutsumine, elustamine. 9. Kuidas avada hingamisteed lamaval võimaliku kaelavigastusega kannatanul? Kannatanu keeramine palgivõttena küljele. 10. Kuidas peatada suurt verejooksu haavast? Teha haavale rõhkside (kui luuotsi väljas ei ole), tõsta jäse südamest kõrgemale, panna inimene pikali, jälgida (sokk, kahvatus), kiirabi. 11. Millised on kõige olulisemad soki sümptomid? Kiire pulss, kiire hingamine, kahvatus, külm higi, lillad huuled. 12. Kuidas abistada ninaverejooksuga kannatanut? Kannatanu ettepoole kaldu, suruda sõrmedega ninajuurelt kokku, asetada külma kuklale või ninajuurele. 13. Kuidas abistada kinnise sääreluumurruga haiget? Jäset mitte liigutada, panna külma peale, kutsuda kiirabi. 14
Kommunikatsioonioskused ja üldised larüngotrahheiit, bakteriaalne trahheiit, põhimõtete järele nagu luumurru korral; teadmised bronhioliit, läkaköha, pneumonia, pleuriit Kannatanu vajab haiglaravi.ja nikastuse puhul - 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? 16. Kuidas vältida ülemiste hingamisteede Tõsta jäse üles turse ja sisemise verejooksu 4. Millised on põhilised tervisemõjurid? haiguste levikut rühmas? levik suuresti käte vähendamiseks; Jää või lume olemasolul, sobib ka ealised, soolised ja pärilikud faktorid, vahendusel. külmaželee, aseta see liigesele turse individuaalse elustiili faktorid, sotsiaalsed ja 17. Iseloomustage toidu liikumist seedetraktis- vähendamiseks.; Tee liigesele side elastse
2) Veest välja toodud kannatanu pannakse kaldale lamama. Suuõõs tuleb puhastada võõrkehadest. Kui kannatanu ei hinga ja pulssi ei ole tunda, tuleb koheselt alustada elustamist. 3) Hingamise taastudes tuleb kannatanult märjad riided ära võtta ja asetada ta küliliasendis kuivale riidele ning katta soojalt kiirabi saabumiseni. MAOHAMMUSTUS Tegutsemine maohammustuse korral: 1)Rahusta kannatanut. Ära luba tal ilma vajaduseta liikuda. 2)Toeta või jäse või hoia jäse liikumatu; ära langeta seda madalamale. 3)Ära tee hammustuskohale sisselõiget, ära ürita mürki välja pigistada või imeda. 4)Vii maohammustusega kannatanu pärast esmaabi andmist kiiresti haiglasse. Nii tuleb tegutseda ka juhul, kui on maohammustuse kahtlus. PEAVIGASTUSED AJUVAPUSTUS Ajuvapustuse tunnused võivad olla mitmesugused: - mitmesugused teadvushäired kuni püsiva kaotuseni välja, - peavalu, iiveldus, - nägemis- ja tasakaaluhäired.
13 Kuidas tuleks tegutseda situatsioonis, kus nahale satub söövitav aine, mis tekitab põletust ja valu? See on keemiline põletus. Tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. Kui side puudub- jätta katmata. 14 Kuidas tegutsete situatsioonis, kui tulete väljast tuppa ja teie sõrmed on tõmbunud välistemperatuurist (- 20 c) valgeks ja kaotanud tundlikkuse? On vaja soojenda kahjustatud piirkonda aeglaselt. Aseta kahjustatud jäse sooja, umbes 20 °C tõstes vee temperatuuri (max 40 °C) 1° 3 – minuti jooksul. Ei saa asetada kahjustatud jäset soojusallika vastu. Tõstan kahjustatud jäse üles ja toeta seda kujuneva turse vähendamiseks. 15 Kuidas tegutsed, kui põleb sinu pikkade varrukatega kampsuni varrukas ja oled saanud erineva sügavusega põletushaavu? On vaja peatada põletust. Oluline vältida õhu liikumist sest ta suurendab leeki. Leegi kustutamiseks kasutan mittesüttivat vedelikku
c) Kontrollida,kas kannatanu hingab d) Transportida kannatanu sooja ruumi e) Helistada häirekeskusele 15. Allaneelatud mürgi korral tuleb alati kutsuda esile oksendamine a) Õige b) Vale 16. Luumurru tunnuseks on: a) Turse b) Patoloogiline liikuvus c) Verejooks 17. Lahastamise näidustuseks on: a) Valu b) Verejooks c) Skeletivigastus 18. Nõuded lahastamiseks on: a) Lahastatav jäse jahutada b) Enne lahastamist eemaldada riided c) Fikseerida lahas kogu pikkuse ühesuguse rõhuga 19. Vead lahastamisel on järgmised: a) Ei ole immobiliseeritud proksimaalne ja distaalne liigesed b) Lahastatud jäset on hoitud soojas c) Zguti asetamine proksimaalselt 20. Nihestust tuleb a) Soojendada b) Lahastada mugavas asendis c) Koheselt redutseerida – 21
Põhjuseks on nii suurenev inimeste hulk, kui ka meie tarbimisharjumused. Positiivsest küljest võib välja tuua, et mõnedes riikides on prügilatest eralduvat metaani ja süsihappegaasi hakatud spetsiaalsete seadmete abil koguma, ning seda kasutatakse energia tootmiseks. Taastuskeskusse saabunud teadete põhjal hukub aastas vedelema jäetud heinapallinööride tõttu kümneid valge- toonekurgi. Sel juhul on lind kas end sellega üles poonud, jäänud ilma mingi jäsemeta, jäse on taastamatult kahjustada saanud või on nöör koos toiduga sisse söödud. Õnneks on ka juhuseid, kus nöör pole lindu oluliselt kahjustanud ning on võimalik päästa ja loodusesse tagasi vabastada. Probleeme põhjustab ka kalameeste poolt maha jäänud prügi nagu näiteks ridva küljest lahti tulnud, maha jäetud või ära visatud õngekonksud (ka koos tamiiliga). Põhjatoidulised linnud söövad neid sisse või jäävad tamiili kinni (luiged, pardilaadsed).
võibminutiga anda eluohtliku verekaotuse, teadvusekadu kuni 5 minutiga ! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Arteriaalse verejooksu peatamine. 1.suru arter steriilse sidemega vastu luud kinni. 2. Väikese arteri vigastuse korral tee haavale rõhkside. 3. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Haavade liigid. Lõikehaav. Raiehaav. Torkehaav. Põrutuslömastushaav. Rebimishaav. Laskehaav. Marrastus Kergemaks ja sageli esinevaks haavaks on marrastus
*kui kannatanu on šokis tuleb teda lohutada, ära kuulata, mitte ärritada **teadvusel, šokis ja suure verejooksu puhul on kannatanu põhiasend pikali, jalad ülespidi *Sokk tekib juba üle 1l vere kaotuse puhul *hingamisraskustega kannatanu panna poolistuvasse asendisse **hingamisseiskus – inimene ei hinga, pulss olemas, aitab ainult kunstlik hingamine NIKASTUS: ootamatu vigastus hüppeliigese vigastus: tõsta vigastatud jäse kõrgemale vajuta vigastatud kohale pane peale külmakott (20-30 min. hoida) kui peale seda ei või ikka veel jalale toetuda, pöördu arsti poole. *esmaabi: peatab verejooksu vähendab valu aitab paranemist LUUMURD tunnused: deformatsioon valu naha värvi muutus funktsiooni puudumine krepitatsioonid, turse *kannatanule ei tohi anda rohtu, vett, alkoholi *õlavigastuse puhul, ilma röntgenita MITTE üritada paika panna
machinery 26.PODIATRIST-jalaravi spetsialist- looks after injured or diseased feet 27.OCCUPATIONAL THERAPIST- töötervishoiuarst-teaches patients to live as normally as possible with a disability 28.ANAESTHETIST- nurse, who puts people sleep 29.RADIOGRAPHER-radioloog- takes X/Rays SÕNAD... 30.TISSUE- kude 31.SPINAL- seljaaju 32.ANAESTHETIC- anesteesia 33.LIGHT BULBS-lamp 34.PROSTHETIST-proteesid 35.DENTAL PROSTHESES- hamba proteesid 36.LIMB-jäse/ UPPER- / LOWER LIMB-üla -ja alajäse 37.RADIATION OF PAIN-kiirguv valu 38.ABDOMEN-STOMACH 39.AXILLA-ARMPIT 40.CARPUS- WRIST-ranne 41.COXA- HIP- puus 42.CUBITUS- ELBOW-küünarnukk 43.MAMMA-BREAST-rind 44.NATES- BUTTOCK-tagumik 45.PATELLA-KNEE- põlvekeder 46.ANGINA PECTORIS-STENOKARDIA 47.RENAL COLIC- NEERUKOOLIKA 48.LOIN-PUUSAOSA 49.INGUINAL SWELLING- KUBEME PAISTETUS 50.THORACIC PAIN- RINDKERE VALU 51.PERIUMBILICAL RASH- ... LÖÖVE 52
machinery 26.PODIATRIST-jalaravi spetsialist- looks after injured or diseased feet 27.OCCUPATIONAL THERAPIST- töötervishoiuarst-teaches patients to live as normally as possible with a disability 28.ANAESTHETIST- nurse, who puts people sleep 29.RADIOGRAPHER-radioloog- takes X/Rays SÕNAD... 30.TISSUE- kude 31.SPINAL- seljaaju 32.ANAESTHETIC- anesteesia 33.LIGHT BULBS-lamp 34.PROSTHETIST-proteesid 35.DENTAL PROSTHESES- hamba proteesid 36.LIMB-jäse/ UPPER- / LOWER LIMB-üla -ja alajäse 37.RADIATION OF PAIN-kiirguv valu 38.ABDOMEN-STOMACH 39.AXILLA-ARMPIT 40.CARPUS- WRIST-ranne 41.COXA- HIP- puus 42.CUBITUS- ELBOW-küünarnukk 43.MAMMA-BREAST-rind 44.NATES- BUTTOCK-tagumik 45.PATELLA-KNEE- põlvekeder 46.ANGINA PECTORIS-STENOKARDIA 47.RENAL COLIC- NEERUKOOLIKA 48.LOIN-PUUSAOSA 49.INGUINAL SWELLING- KUBEME PAISTETUS 50.THORACIC PAIN- RINDKERE VALU 51.PERIUMBILICAL RASH- ... LÖÖVE 52
manustada hapnikku ning ettevaatlikult eemaldada põlenud riided. Kontrollitakse hingamisteed ning üldseisund, tehakse valuvaigistav süst. Pindmiste põletuste puhul, kui üldseisund on hea, korrastatakse haavad. See hõlmab kahjustatud naha eemaldamise, nahapinna puhastamise ning steriilse sidumise (tavaliselt hõbedat sisaldava salviga). Kui tegemist on teise astme põletusega ning see asub liigeste läheduses, võidakse jäse lahastada.Teise ning kolmanda astme põletuste puhul alustatakse koheselt ka antibiootikumravi et ennetada infektsiooni tekkimist. Haavasid tuleb siduda ning puhastada iga päev, mõnikord ka mitu korda päevas. Raskes üldseisundis kannatanu vajab kiiret esmaabi. Tavaliselt kasutatakse juhitavat hingamist, asendatakse vedelikukadu veeni kaudu manustatavate lahustega ning teostatakse samuti haavakorrastus. Suured põletused võivad olla eluohtlikud, mistõttu sageli on vaja
Vigastatud piirkonda tuleb ravida külmaga 6 24 tundi, soovitatav on külma tsükliline manustamine (nt 20 min külma, 10 min puhkust või 30 min külma, 2 tundi puhkust). Külmaravi võimalusteks on jääkotid, jäämassaaz, külmaaerosoolid, keemilised külmakotid. C compression (est. kinni sidumine). Vigastatud piirkondtuleks kinni siduda, et ennetada või vähendada turset. Väga head abivahendid on elastikside, pneumaatilised vahendeid. E elevation (est.kõrgusasend). Vigastatud jäse tuleb tõsta kõrgemale ja hoida nii 1 2 päeva jooksul võimalikult kaua. Kasutatud kirjandus : www.google.com otsing www.neti.ee otsing "Tervise käsiraamat"
hõõruge sampoon vahule, loputage, kuivatage ja kammige. · Et veevoolu paremini juhtida, võib haige pea pesemisel kasutada klistiiri tegemise süsteemi (kotti koos voolikuga), mis võimaldab suunata voolikust juustele vajalikul hulgal vett. · Selja pesemiseks paluge haigel end külili pöörata või aidake tal seda teha. Peske selga ning külge, kuivatage. Seejärel pöörake haige teisele küljele ja peske teist külge. · Käte ja jalgade pesemiseks võtke pestav jäse teki alt välja ning asetage selle alla kaitsekile. Peske pesukindaga, tõmmetega südame suunas. Kuivatage hoolikalt, kreemitage ning katke pestud kehaosa. · Võite haigele teha ka jalavanne. Leotage tema jalgu 2030 minutit 37 °C vees, seejärel hõõruge paksenenud nahka jalaviiliga. Kui haigel esineb nahakahjustusi, eemaldage enne pesemist haavalt plaaster. Peske esmalt haavaümbrus ja seejärel ülejäänud keha. Pärast pesemist katke haav uuesti steriilse plaastriga.
Minu tervis Elen Kõiv Sisukord • Kehaline ehk füüsiline tervis • Emotsionaalne tervis • Vaimne tervis • Sotsiaalne tervis • Isiksuslik tervis • Toit ehk eluviis • Keha analüüs • Kokkuvõte Kehaline ehk füüsiline tervis Kehaline ehk füüsiline tervis. Seda tervise valdkonda peetaksegi sageli tervise peamiseks näitajaks, sest tervisele vastandatakse haigust. Kui ükski elund ei valuta, jäse ei ole katki või keha temperatuur on 36° ja 37° C vahel, siis oleme ju terved. Kehalist tervist tugevdavad spordiga tegelemine, tervislik toitumine, oskus hoiduda vigastustest ja haigustest. Emotsionaalne tervis Emotsionaalne tervis. Inimese heaolu sõltub väga palju tema meeleolust. Meeleolu mõjutavad aga väga palju inimese enda tegevused ja teiste inimeste mõjutused. Hea tuju aitab tunda end hästi ja mõni kehaline häda võib hoopiski ununeda. Paha
Jätka elustamist hingamise ja pulsi taastumiseni või kiirabi saabumiseni! Suur väline verejooks: arteriaalsed (haavast tulev veri on helepunane ja pulseeriv) ja ka venoossed (veri on tume ja pidev) verejooksud tuleb peatada koheselt, püüdke sulgeda see esmalt kas või käega, teise käega sidumismaterjali otsides. Kui taskus marlirulli pole - ja kellel oleks? - siis sobib ka sokk või taskurätik. Seejärel pange kannatanu lamama ning tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale. Tehke haav nähtavaks ( lõigake või eemaldage sidumist takistavad riided ). Tehke haavale rõhkside. Immitseva e. kapillaarse verejooksu sidumisega on aega see ei ohusta kellegi elu. Puhastage ja plaasterdage marrastus. NB! Zgutti kasutage ainult äärmisel juhul kui eelpool antud meetodil ei ole võimalik verejooksu peatada. Aseta zgutt verejooksu kohast kõrgemale!
Sagedamini vigastatav kehaosa on labakäsi. Sõrmede vigastused saadakse enamasti pallimängudes. Labajala piirkonna vigastusi põhjustab vägivaldne muljumine. 6 3. RAVI 3.1. Luumurdude ravi Luumurdude ravi peaks algama juba vigastuse tekkimise momendil. See tähendab, et luumurruga haigel tuleb juba koha peal alustada esmaabi andmisega. Kinnise luumurru korral tuleb vigastatud jäse lahastada nii, et oleks fikseeritud murrust kõrgemal ja madalamal olevad liigesed. Kui luumurd on lahtine (esineb haav ja verejooks) tuleb haavale asetada puhas side ja sellest sageli piisab ka verejooksu peatamiseks. Haiglas rakendatakse ravi vastavalt sellele, kas luumurd on stabiilne (kipsravi) või ebastabiilne (operatsioon). Luumurru raviks valitakse tänapäeval selline meetod, et inimene paraneks võimalikult kiiresti ja tema elukvaliteet oluliselt ei kannataks.
Kõik eelpool mainitud probleemid võivad kaasneda afaasiaga, aga ei pruugi. . 4. HEMIPAREES JUHTIVAL KEHAPOOLEL Hemiparees on ühe kehapoole osaline halvatus või lõtv halvatus. Sageli esineb samaaegselt ka miimiliste lihaste halvatus samal poolel. Sellise kahjustuse asukoht närvisüsteemis asub vastaspoolel nähtavale halvatusele. Peale kahjustuse teket on abistaja ülesanne õpetada toe najal liikuma ning julgustada patsienti käimisel. Pareesiga jäse on tavaliselt ka süva- ehk sügavtundlikkuse häirega, mistõttu haige ei tunneta täpselt, kuhu ja kuidas ta oma jala asetab. Nii olulisel hemipareesil kui ka süvatundlikkuse häirel on kõrvalabi ja -vahendid hädavajalikud. (Kauba 2011) 5. SEISUNDI MÕJU NÄGEMISELE JA NÄGEMISE UURIMISELE Peaajutrauma võib nägemist müjutada mitmel moel. Toon välja mõned enam levinud probleemid. (Windsor) · Anopsia - Nägemisvõime puudumine või väljalangemine, tavaliselt nägemisevälja
mägironimistrakside, kitsaste jalanõude, käekella või sõrmuste) soonimise tõttu häiritud vereringlus. (Adlas:2014) Pindmise külmumise tunnused on: naha värvi muutumine algul punetavaks, hiljem valkjaks; algul kerge kipitav valu, holjem tundlikkuse kadumine. (Kutsar:1998) Kuidas käituda lokaalse külmumise korral Eemalda külmavõetud käelt käekell, käevõrud ja sõrmused. (Kutsar:1998) Soojenda külmunud kehaosa sooja käega, pane jäse riiete või kaenla alla sooja, kuni taastub naha normaalne värv ja tundlikkus. (Kutsar:1998) Käsi kannatanul liigutada varbaid, sõrmi, käsi. (Kutsar:1998) Kata ülessoojendatud kehaosa soojade riietega või tee sellele mitmekihiline soe side. (Kutsar:1998) 1 tablet t aspiriini või ibuprofeeni, et parandada verevarustust. (Adlas:2014) Ära hõõru k
Veresoonte ahenemine suurendab talvel külmumisohtu · nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites (veresoonte lubjastumist, mis põhjustab vereringehäireid) Siit selgub, miks suitsetamine suurendab riski haigestuda südame-ja veresoontehaigustesse. Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. Vingugaas Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2-20 mg vingugaasi. Tõrv
annaabi.ee 
