.. kala temp. sõlub ümbritsevast keskonnast...Veri keharakke toitainete ja hapnikuga,kannab ära jääka-d. Süda-kojast,vatsakesest südamesse-venoosne veri-see lõpustesse-seal hapnikuga töis-arteriaalne veri teistesse elunditesse. 4. loom,kelle,Munarakud ja seemner arenevad erinevates isendites,nim lahksugulisteks loomadeks. Aprilli lõpp,mai algul. Ema marjad vette,kivide ja taimede vahele-isa niisa peale-niisk viljastab munarakud-sealt vastne-vastsel rebukott toiduvarudega-maim-kala. Ogalik-ehitab vee põhja vetiaktest pesa,meelitab emaskalu,peale ema kudemist isa valvab marju,kuni vastseteni,aegajalt ajab uimega pessa hapniku vett.5.-külgedelt kokkusurutud,osads kalad imeliku välimusega,siilkala,tiibkala. Alt kala hele sest kui alt vaadata üles on vee pind ka hele ,ülevalt tume sest kui ülevalt vaadata alla on vesi tume.troopilistes erinevat värvi sest seal värvilised taimed ja loomad.Kala suurus liigist,vanusest ja toidu hulgast
HAIGUSTE ÜLEKANDUSMIE VÕIMALUS-SUUR-viljastumiseks peavad loomad kokku puutuma ja kehavedelikke vahetama 7. Mis on lõigustumine, millal see aset leiab ning milleks seda vaja on? Protsess kus sügoot hakkab mitoosi teel jagunema.hakkavad arenema looteväiksed kestad toimub 2 v 4 raku staadiumis Tähtsus-taastatakse hulkraksus,moodustuvad rakkude vahelised kontaktid,taastatakse normaalne tuuma suhe 8. Lootekestad: kõldkest, kusekott, vesikest, rebukott - milleks neid vaja on? vesikest e aminion-kõige lootepoolsem,kaitseb põrutuste eest ja kuivamise eest,hoiab püsivalt temp kusekott e allantios-kujuneb nabaväädiks,see ühendab loodet ja platsentat,loote jääkainete ja gaasivahetus kõld e koorion-osaleb lootepoolse platsenta kujunemisel rebukott-algne toitevaru 9. Ühemunaraku ja erimunarakukaksikud, siiami kaksikud kuidas alguse saavad? 10. Platsenta ja selle tähtsus 1)ema ja loote ühendamine
Kleepuvus on looduses tähtis, et vältida äravoolu, kuid kasvatuses on see pigem segavaks faktoriks. Marja desinfitseeritakse joodi sisaldava preparaadiga, et eemaldada marja pinnal olevaid kahjulikke baktereid. Surnud marjaterad korjatakse pintsettideg välja ning mari pannakse hauduma haudemajja pimedasse voolava vee alla. Rebukotis sisaldab veresoonestikku ja kõiki eluks vajalikud toitained. Vastsed lebavad põhjas, kuna rebukott on liiga suur. Rebukotist toitumise kestvus oleneb temperatuurist. M70 tuleneb tiamiini puudusest. Kui jõevee temperatuur ja kalade konteineri temperatuur erineb rohkem kui 1 C võrra, ühtlustatakse temperatuur jõevee pumpamisega konteinerisse. Peale atlandi lõhe paljundatakse ja lastakse merre ka erinevates kalakasvandustes haugi, koha, angerja vastseid (pärit Sargasso merest).
rasedust alates 6. rasedusnädalast Abdominaalse anduriga on amnioniõõs nähtav tavaliselt 7.-9. rasedusnädalal olenevalt emaka asendist ja kõhukatete paksusest Amnioniõõs emakas välistab emakavälise raseduse Embrüo Visualiseerub algul väikese ehhopositiivse alana amioniõõne sees Juba mõne millimeetrise embrüo keskosas võib visualiseerida södametegevuse õrna värinana Kui CRL- crown rump lengt pikkus on 10-15 mm on näga rebukott erilise rõngataolise kujutisena amioniõõnes. raseduse diagnoosimine osutub võimalikuks alles pesastumisest alates laialt levinud rasedustestid on tundlikud pesastumise järgselt embrüo poolt toodetavale koorioni gonadotroopsele hormoonile naise uriinis või veres embrüo toodab ka enne pesastumist proteiine, mis aitavad ema organismil tagada valmisolek embrüo eluks ja arenguks kõige varajamaks tuvastatavaks signaaliks peetakse nn.
Muna mass väheneb inkubeerimisel 15%. Muna ei tohi kaaluda liiga vähe ega liiga palju. Inkubatsioonireziimi vead Temperatuur: ülesoojenemine: esimestel hautamisepäevadel pea ja silmade väärarengud, noka kokkukasvamine 3-6 HP avatud kõhuõõs, siseelundid paiknevad väljaspool kõhuõõnt Hautamise keskel punktverevalumid loodetel ja lootekestadel Hautamise teisel poolel ja viimastel päevadel tibude koorumine algab liiga vara, tibudel on naba halvasti kinni kasvanud, rebukott kõhuõõnde tõmbumata. Koorunud tibud kuivavad aelgaselt, neile on iseloomulik püstine kehahoiak, jalad ebanormaalselt kõverdunud või väljastunud, munakoore nõrk praostus. Madal temperatuur: Hautamise esimestel päevadel: tibude koorumine on hiline ja venib pikale, tibud on loiud, püsivad halvasti jalul, pärast 21. hautamispäeva leidub munades elusaid looteid, kes ei ole praostunud munakoort Pidev optimaalsestt madalam temperatuur hautamise teisel poolel:
keskosa, sabaosa millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade), ürgvagu, mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist). Germinatiivsirp. Ekstra- embrüonaalsed koed. 3) Kirjelda imetaja gastrulatsiooni (hiir ja inimene) Inimene: epiblasti/hüpoblasti formeerumine. Tsütotrofoblast, süntsiotrofoblast. Platsenta teke, ehitus ja funktsioon. Ekstra-embrüonaalsed koed (lootekestad) - koorion, amnion, rebukott, allantois. Ürgjutt, ürgsõlm, endo- ja mesodermi ingressioon läbi ürgjuti, epiteliaal-mesenhümaalne üleminek (EMT). Anterioorse (eesmise) posterioorse (tagumise) kehatelje kujunemine (hiire näitel): DVE/AVE vs. ürgjutt. Vasak-parem kehatelje kujunemine ja sõlme roll selles. 6. Soo määramine Primaarse ja sekundaarse soo determinatsiooni mõiste, erinevused, toimumise eeldused Wolffi ja Mülleri juha derivaadid Sekundaarsed emas- ja isassuguorganid
Kui kaua võib olla viljastumisvõimeline munarakk ning kui kaua seemnerakk? Munarakk umbes 36 tundi. Seemnerakk kuni 48 tundi. Nimeta erinevaid rasestumisvastaseid vahendeid. Kondoom, pessaar, hormonaalsed vahendid, spiraal Kirjelda viljastatud munarakuga toimuvaid muutusi esimese 7 päeva jooksul. Esimese nädala jooksul moodustavad sisemise rakukogumiku rakud kaks kihti hüpoblasti ja epiblasti. Hüpoblastist saab alguse rebukott üks struktuuridest, mille kaudu ema varustab algstaadiumis olevat embrüot toitainetega. Epiblasti rakud moodustavad membraani, mida nimetatakse loote veekestaks. Selles areneb embrüo (hiljem loode) kuni sünnituseni. Mida kujutab endast lõigustumine Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt kobarloode e. moorula ja hiljem blastula.
Germinatiivsirp. Definitiivse endodermi järk-järguline paigaldumine surub hüpoblasti koos selles olevate esmaste sugurakkudega iduketta helevälja eesmisele piirile, kus moodustuv volt on tuntud germinatiivsirbi nime all. // Hüpoblasti rakud koonduvad germinaalsirbi piirkonda, area pellucida anterioorsesse ossa, sisaldab ka ürgseid sugurakke (idurakke). Ekstra-embrüonaalsed koed: amnion e vesikest; koorion; rebukott; allantois e kusekott. Kirjelda imetaja gastrulatsiooni (hiir ja inimene) ALATES SLAID 27 · Inimene: epiblasti/hüpoblasti formeerumine. Tsütotrofoblast, süntsiotrofoblast. Platsenta teke, ehitus ja funktsioon. Ekstra-embrüonaalsed koed (lootekestad) - koorion, amnion, rebukott, allantois. Ürgjutt, ürgsõlm, endo- ja mesodermi ingressioon läbi ürgjuti, epiteliaal- mesenhümaalne üleminek (EMT). Anterioorse (eesmise) posterioorse (tagumise) kehatelje
Kalade paljundamise tehnoloogia vikerforelli näitel (sugukalad, lüpsmine, kuivviljastamine, haudeaparaadid) Sugukalad: Paljundamisiga on 4-6 aastat. Emaste viljakus on 5000 -8000 marjatera.Sugulist küpsemkist mõjutavad pärilikkus,valgusreziim, temperatuur, toitumine.Suhteline viljakus=marjateri 1 kg kehakaalu kohta. Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist. Koorumisjärgne areng jaguneb eelvastse- (rebukott on imendumata) ja vastse- (vabalt ujuv, välja kujunemata uimede ja soomusteta kala) perioodiks. Marjaterast koorunud rebukotiga eelvastsed on esialgu väheliikuvad ja lebavad haudeaparaadi põhjal. Nad toituvad endogeenselt rebukotis olevatest toitainetest. 500 kraadpäeva pärast viljastamist, kui suurem osa rebukotist on imendunud, muutuvad vastsed aktiivseks ja algab nn üles ujumine. Vastsed tõusevad aeg-ajalt pinnale ja haaravad suutäie õhku, et täita ujupõit
6. Kalade paljundamise tehnoloogia vikerforelli näitel (sugukalad, lüpsmine, kuivviljastamine, haudeaparaadid) Sugukalad: Paljundamisiga on 4-6 aastat. Emaste viljakus on 5000 -8000 marjatera.Sugulist küpsemkist mõjutavad pärilikkus,valgusreziim, temperatuur, toitumine.Suhteline viljakus=marjateri 1 kg kehakaalu kohta. 7. Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist. Koorumisjärgne areng jaguneb eelvastse- (rebukott on imendumata) ja vastse- (vabalt ujuv, välja kujunemata uimede ja soomusteta kala) perioodiks. Marjaterast koorunud rebukotiga eelvastsed on esialgu väheliikuvad ja lebavad haudeaparaadi põhjal. Nad toituvad endogeenselt rebukotis olevatest toitainetest. 500 kraadpäeva pärast viljastamist, kui suurem osa rebukotist on imendunud, muutuvad vastsed aktiivseks ja algab nn üles ujumine. Vastsed tõusevad aeg-ajalt pinnale ja haaravad suutäie õhku, et täita ujupõit
4)Ujupõis aitab kalal vees vajalikus sügavuses püsida 5)Kala hingab lõpuste abil 21.Nimeta kala arengu järgud (21 joonis, 23 mõisted) 1)Kudemise ajal ujuvad emas- ja isaskala lähestikku 2)emaskala koeb marja 3)isaskala laseb seemnerakud koetud marjale peale 4)seemnerakud koetud marjale peale 5)viljastatud munarakus ehk marjateras algab vastse areng 6)vastne erineb välimuselt täiskasvanud kalast, tema kõhupoolel on suur rebukott toiduvarudega 7)maim on täiskasvanud kala sarnane 8)täiskasvanud kala 22.Nimeta võimalusi, kuidas Eestis kaitstakse kalu (28-29) 1)Kalapüügiks on kehtestatud kindlad püügiviisid ja püüginormid 2)Kala alammõõdu kehtestamine tagab selle, et enne väljapüüdmist jõuab iga kala anda järglasi 23.Kahepaiksete iseloomulikud tunnused. Kuidas on kahepaiksed kohastunud eluks maismaal ja vees? (39 Ma tean, et.. 1)kahepaiksetel on neli jäset, tagajäsemete varvaste vahel on ujunahad
Haudemajades lüpstakse marja novembrist aprilli lõpuni sõltuvalt tüvest ja tingimustest. Tavaliselt kasutatakse 4-5-aastaseid isas- ja 5-6-aastaseid emaskalu. Kalakasvatajate andmeil oli 1980.-ndatel aastatel 5-aastaste emaste absoluutne viljakus ca 5500-6000 marjatera, suhteline viljakus poolteist marjatera kala 1 g täiskaalu kohta. Esmakordselt kudevate emaskalade marjaterad on väiksemad kui vanemail kaladel. Marja areng kestab 6-8 kraadi juures 350 kraadpäeva, st 1,5-2 kuud. Rebukott resorbeerub 10 päevaga. Seejärel tõusevad kalavastsed ujuma ja hakkavad toitu otsima. Kasvandustes tuleb siis forellimaimud inimese poolt antavat sööta võtma õpetada. Toitumine Looduslikes vetes sööb noor vikerforell zooplanktonit, putukavastseid, väikseid limuseid, vanemad vikerforellid toituvad kaladest. Kasvandustes on ammu möödas aeg, mil tapajäätmetest ja odavast kalast segati pastataolist sööta ja söödaköögiks nimetatud ruum
Tumevälja välimised äärerakud kasutavad liikumiseks rebukesta sisepinda ja veavad enda järel ülejäänud ekstraembrüonaalse meso- ja ektodermi. Ekstraembrüonaalne meso- ja ektroderm kasvavad embrüo kohal kahe kurruna kokku. Välimisest lestmest saab serooskest ehk koorion ja sisemisest lestmest vesikest ehk amnion. Ekstraembüonaalsed koed on amnion ehk vesikest, koorion, rebukott, allantois ehk kusekott. 3) Kirjelda imetaja gastrulatsiooni (hiir ja inimene) Inimene: epiblasti/hüpoblasti formeerumine. Tsütotrofoblast, süntsiotrofoblast. Platsenta teke, ehitus ja funktsioon. Ekstra-embrüonaalsed koed (lootekestad) - koorion, amnion, rebukott, allantois. Ürgjutt, ürgsõlm, endo- ja mesodermi ingressioon läbi ürgjuti, epiteliaal-mesenhümaalne üleminek (EMT). Anterioorse (eesmise) – posterioorse
1. Amnion ehk vesikest- täidetud vesipõhise looteveega - funktsioone vt vee funktsioonide alt organismi tasandil. 2. Allantois ehk kusekott. Tekib kesksoole jätkest, sisaldab veresooni ja annab aluse nabaväädi (40-50cm) kujunemisele. Kõikidel pärisimetajatel on naba. Teistel ei saa naba olla. 3. Koorion ehk irdkest (kõldkest). Kõige välimisem, hatulise ehitusega kest, annab lootepoolse osa platsentast. 4. Rebukott. Inimesel tühise osakaaluga, rebu pole vaja, sest ta saab emalt vajaliku. 5. Platsenta ehk emakook - koosneb ema- ja lootepoolsest osast. Ülesanded: a) gaasivahetus - lootelt süsihappegaas, emalt hapnik b) ainevahetus - lootelt kusiaine, emalt näiteks glükoos, aminohapped c) kaitsefunktsioon - see on biobarjäär, mis peab kinni paljusid haigustekitajaid ja kahjulikke molekule d) toodab hormoone, vt hormoonide osa Postembrüogenees Kasv
(PE) ning embrüonaalsest epiblastist (EPI) d. Trofektodermi rakkudest saavad ekstra-embrüonaalsed e. embrüovälised struktuurid, mis on üliolulised embrüo korrektse implantatsiooni kujunemisel ja kontakti säilitamisel emakaga ning nad moodustavad embrüopoolse platsenta osa koorioni e. Primitiivse endodermi rakkudest moodustuvad ainult ekstra-embrüonaalsed koed nagu toitefunktsiooniga rebukott f. Epiblasti rakud annavad aluse kogu embrüole 2. Meroblastiline/mittetäielik lõigustumine: reburikastes embrüotes lõigustub ainult rebuvaesem osa tsütoplasmast; lõigustumisvagu ei ulatu reburikkasse tsütoplasmasse, kuna rebuvalgud takistavad membraani formeerumist. a. Diskoidaalne (Teloletsitaalne). kalad, roomajad, linnud. Lõigustumine ei ulatu reburikkasse tsütoplasmasse
närvisüsteem, meeleelundite närvirakud § Endoterm – enamus hingamiselunditest, mandlid, sooltoru, seedenäärmed (ka maks), seedeelundid § Mesoderm – luustik ja lihastik, veresooned, naha alumised kihid, vedelad sidekoed ning kuse- ja suguelundkond, sisenõrenäärmed o Lootekestad – ajutised organid, mis tagavad eduka lootelise arengu § Rebukott – inimesel väga väike ja väheoluline, osa selle rakkudest liiguvad arenevatesse suguelunditesse ja neist saavad sugurakud § Amnion ehk vesikest • täidetud veepõhise lootevedelikuga • jääb loodet ümbritsema sünnini • Ülesanded: kaitse, joogi- ja urineerimiskeskkond, eraldab teistest lootekestadest § Allantois ehk kusekott
kaheks populatsiooniks: välimiseks trofo- blastiks ja sisemiseks rakumassiks ehk embrüoblastiks. Emb- rüo sisse tekkiv õõs ei ole seetõttu võrreldav tõelise blastotsööliga ja lõigustumise resultaadiks on blastotsüst. Emakavalendikus väljub blas- totsüst vitelliinkestast ja istutab end emaka limaskesta sisse. Toimub implantatsioon. Ekstra-embrüonaalsed koed (lootekestad) - koorion, amnion, rebukott, allantois- nende funktsioon. - reptiilidel, lindudel ja imetajatel moodustab organismi vaid väike osa embrüo rakkudest, ülejäänud rakud on lootekestade jt looteväliste moodustiste allikaks o 1) koorion - välimine ekstraembrüonaalne kest, ümbritseb embrüot; sisaldab gaasivahetuseks vajalikke veresooni, imetajatel panustab platsenta koosseisu 2) amnion - amnionivedelikuga täidetud spetsiaalne lootekest,
Forelli kasvatamine algab tavaliselt kevadel marjast koorunud vastsete kasvatamisega. Kogu tootmistsükkel kestab kolm suve. Vikerforelli juurdekasv oleneb temperatuurist, alla 6 kraadi juures juba tähtsusetu. Seega kasvuperiood u pool aastat aprillist oktoobrini. Tsükli vältel sorteeritakse kalad vastavalt kasvule ja paigutatakse ümber. Sumbakasvatuses toimub vaid kevadine 500-700g kalade asustamine ja sügisene kaubakala väljapüük. Koorumisjärgne areng jaguneb eelvastse- (rebukott on imendumata) ja vastse- (vabalt ujuv, välja kujunemata uimede ja soomusteta kala) perioodiks. Marjaterast koorunud rebukotiga eelvastsed on esialgu väheliikuvad ja lebavad haudeaparaadi põhjal. Nad toituvad endogeenselt – rebukotis olevatest toitainetest. 500 kraadpäeva pärast viljastamist, kui suurem osa rebukotist on imendunud, muutuvad vastsed aktiivseks ja algab nn üles ujumine. Vastsed tõusevad aeg-ajalt pinnale ja haaravad suutäie õhku, et täita ujupõit
töödeldakse marja joodi sisaldavate desinfitseerivate preparaatide – jodofooridega (kommertsnimed Actomar, Bufodine). Traditsiooniline vahend marja desinfitseeri miseks (eriti Saprolegnia vastu) on olnud malahhiitroheline (lahus vahekorras 1 : 100 000), mis on aga kantserogeense toimetõttu praegu Euroopa Liidus keelatud. KOORUMINE JA EELVASTSETE ARENG Koorumine toimub 300–370 kraadpäeva pärast viljastamist. Eelvastsete kõhu all on rebukott, eraldi uimede asemel on keha ümbritsev läbipaistev ja kiirteta uimekurd, suu ja lõualuud ei ole lõplikult välja kujunenud ja toidu haaramiseks sobivad. Marjaterast koorunud rebukotiga eelvastsed on esialgu väheliikuvad ja lebavad haudeaparaadi põhjal. Nad toituvad endogeenselt – rebukotis olevatest toitainetest. 500 kraadpäeva pärast viljastamist, kui suurem osarebukotist on imendunud, muutuvad vastsed aktiivseks ja algab nn üles ujumine. Vastsed tõusevad aeg- ajalt pinnale ja
HAUDEREŽIIMI VEAD TEMPERATUUR Ülesoojenemine 1) esimestel (1, 2) hautamispäevadel (HP) Pea ja silmade väärarengud, noka kokkukasvamine. 2) kolmandast kuni kuuenda HP Avatud kõhuõõs, siseelundid paiknevad väljaspool kõhuõõnt. 3) hautamise keskel Punktverevalumid loodetel ja lootekestadel. 4) hautamise II poolel ja viimastel päevadel Tibude koorumine algab vara, tibudel on naba halvasti kinni kasvanud, rebukott kõhuõõnde tõmbumata, hüpereemiline. Koorunud tibud kuivavad aeglaselt, neile on iseloomulik püstine (pingviinitaoline) kehahoiak, jalad ebanormaalselt kõverdunud või väljasirutunud. Munakoore nõrk (peeneteraline) praostus. Optimaalsest madalam temperatuur 1) hautamise esimestel päevadel Tibude koorumine on hiline ja venib pikale, tibud on loiud, püsivad halvasti jalul. Pärast 21
sees on näha kujunevat amnioõõnt. Kui blastotsüst on täielikult implanteerunud algab platsenta hatustiku areng. Kõigepealt tekivad primaased hatud ning nende sisse moodustuvad sekundaarsed hatud. Tsütotrofoblastist tekib koorion ja koorioni hatud. Edasi moodustuvad tertsiaarsed hatud, kuhu ulatuvad diferentseerunud veresooned. Raseduse esimese kuu lõpuks on välja kujunenud kihnkest, basaaldetsiidua, amnion ja rebukott. Teise raseduskuu lõpuks on hatud ühelt koorioni poolelt taandarenenud. Loodet katab kihnkest. Kolmanda raseduskuu lõpuks on amnion ja koorion liitunud. Teise trimestri alguseks on loode ja platsenta ühesuurused ning edasi kasvab loode suuremaks kui platsenta. Neljanda kuu alguseks on platsental kaks selgelt eristuvat osa: lootepoolse päritoluga koorion ja emapoolse päritoluga basaaldetsiidua. Hattudevaheline ruum on täidetud ema verega
Mitteeraldatav, kui eraldi luid pole. 3) Lühisõrmsus puuduvad teatud sõrmelülid. 4) Telgsus väärarengud paiknevad kahel pool sümmeetriatelge. 5) Totaalmoone jäsemed ei sarnane õige kujuga. Kõrvalekalded 1) Ämbliksõrmsus sõrmeliigesed on paremini liikuvad. 2) Ülipikad sõrmed Lootekestad ... ajutised organid, mis soodustavad lootelist arengut. Inimesel saame rääkida 4 tüüpi lootekestadest. 1) Rebukott inimesel praktiliselt tähtsusetu, kuna rebu peaaegu ei ole, see paikneb ühtlaselt. Pärisimetajatel toimub ainevahetus läbi platsenta. 2) Amnion e. vesikest kõige lootepoolsem kest, täidetud lootevedelikuga, mille põhikoostisosaks vesi, lisaks on seal rakke, karvu ja teisi orgaanilisi ühendeid. Ülesanded kaitseb temperatuurimuutuste eest, põrutuste eest, veekaotuse eest, raskusjõu mõju eest. On ka joogi ja urineerimiskeskkonnaks
emaka endomeetriumi epiteelile. Trofoblast diferentseerub sisemiseks tsütotrofoblastiks ja välimiseks süntsüütiotrofoblastiks e plasmoodiotrofoblastiks. Esimese nägala lõpuks on blastotsüst pindmiselt implanteerunud. Blastotsüst implanteerub tavaliselt emakakeha tagaseina endomeetriumis. 2. Rebukoti tähtsus loote arengus Imetajal - endine blastotsööl muutub ürgseks rebukotiks, milles rebu ei ole. Osa ürgsest rebukotist eraldub ja alles jäänud sekundaarne ehk lõplik rebukott talitleb loote vereloome elundina: 1. Rebukoti seinas tekivad primaarsed sugurakud, mis migreeruvad hiljem sugunäärme algmesse. 2. Rebukoti laest kujuneb ürgsool, mille tagaosast sopistub kusekott. 3. Rekott taandareneb, kusekott kasvab lootevälise mesodermi sisse —> nabaväädi veresooned. 3. Tiheliidused, ehitus ja funktsioon Tiheliidustel on 2 põhifunktsiooni: • nad määravad epiteelirakkude polaarsuse, sest lahutavad nende rakkude apikaalse domeeni
küljega emaka limaskestale ning kaevub selle sisse. 2 ja 3 arengunädal: lootekest hakkab tootma raseduse säilimist toetavat kooriongonadotropiini, mille alusel poeas müüdava rasedustestiga rasedust kindlaks tehakse. Loote alge kihistub lootelehtedeks, primitiivseks endodermiks ja primitiivseks ektodermiks. Tekib lootevesikest ja lootevesi loote ümber, võimalus lootevette irduvate loote rakkude uuringuks e amniotsenteesiks. Tekib rebukott, millest areneb arenguliselt ekstraembrüonaalne keskmine looteleht e mesoderm tulevaste vererakkude, sugurakkude, seedetrakti ja side- ja lihaskoe rakkude alge. Kolmandal arengunädalal eristub loote pea ning gastrulatsiooni käigus formeeruvad kolm primaarset lootelehte: ektoderm, mesoderm ja endoderm, millest saavad alguse kõik keha koed ja organid. 4 arengunädalal toimub organite ja organsüsteemide teke. Pea- ja seljaaju arenevad ektodermist. Sünapsite areng algab 5
Kalad munevad nobedasti (1 tursapaar võib toota 7 miljonit viljastatud marjatera, ellu jäävad neist vaid 2-3 marja. Osad marjaterad langevad veekogupõhja, kus seened söövad nad ära ja teised jäävad hõljuma, kooruvad ja enamik neist saavad seal söödud). Läänemeres on ka üks sisemise viljastamisega kala, kes poegib - emakala ehk kiviluts. Nad ei pea raiskama palju energiat, et marja toota. Neil on kalapojaga kaasas ka rebukott. Ogalik - isane teeb poegadele pesa. Ookeanis elavad kalad teevad kudemisrändeid (pikim angerjal, kes koevad Sargasso meres, pärast seda surevad). Eestis näiteks räimed - kantakse alguses hoovusega sinna, kus hea süüa, kasvades lähevad sinna, kus täiskasvanud toituvad. Kaldakooslused On olemas igas veekogus. Vesikondade habitaatide servaalad on alati kaetud taimestikuga, mis moodustavad eri piirkondades eri nimetusega alasid. Meil sood - ühenduses merega. Marsid. (?)
niivõrd, et nõuaks traumeerivat sekkuvat metamorfoosi, et ühest teiseks üle minna. Larvi ja täiskasvanu vaheline erinevus peegeldab eri elustiile ja keskkondi. Planktonloomade larvid on täiskasvanud isendite juveniilsed versioonid ja nende arenemine täiskasvanud isendiks toimub ilma metamorfoosita. Teised planktonloomad on permanentsed larvid – aerjalalised, koorikloomad –larvid erinevad täiskasvanuist väga vähe. Ka kaladel on nii, kuigi mõnikord võib noorjärkudel olla kaasas rebukott. Niisiis võib väita, et planktoni alalised liikmed kinnitavad dispersiooni üldreeglit – neil organismidel, kes täiskasvanuna planktilised, puuduvad ülddefineeritavad larvistaadiumid. Väikestel organismidel on palju suurem oht ära söödud saada. => ta peab võimalikult kiiresti kasvama nii suureks, et ei saaks ära süüa – miinimumsuurus. Selleks on vaja head toitu. Planktoni larvid elavad madalates troopilistes vetes, on piisava suurusega. Pooluste suunas
1) barjääri tasand, platsentast tekib biobarjäär, mis peab kinni paljud haigustekitajad ja paljud kehavõõrad ühendid( ravimid lähevad läbi, alkohol, nikotiin ja teised alkaloidid). 2) Kaasa sündind immuunsus. d) Sisekretsioon, platsenta suurus ja küpsus määravad ära hormooni sünteesi(progesteroon ja relaksiin, mida hormoosnid sünteesivad). 5. sümboolne, väga varases arengujärgus on diferesenteeritud rebukott. 6. Embrüonaalse arengu lõpp 1) väljumine munakestadest e. koorumine · esineb munejatel(linnud) · esineb munast poegijatel(rästik) 2) Sünnitus, omane pärisimetajatele, kel on platsenta, looted arenevad emakas. Inimesel on kõige raskem sünnitus. Sünnitus on ka loodet ohustav tegevus hapniku puudus. Postembrüoaalne pretsessid??? Kasvamine- on organismi mõõtmete ja biostruktuuride arvu suurenemine ajas,
annaabi.ee 
