Neel (neelutaskud ja mis neist areneb) Seedekulgla areng Maksa ja sapipõie ning pankrease areng Kopsude areng 8. Jäseme areng Jäsemeväli kui morfogeenne väli Millised rakud on olulised jäsemepunga tekkeks? Kuidas Hox perekonna geenid mõjutavad jäseme arengut? Kuidas mõjutavad jäsemepunga teket ning jäseme arengut FGF8 ja FGF10? Apikaalse-ektodermaalse valli (AER) ning selle all paikneva mesenhüümi roll Proksimaal-distaalse telje areng ja peamised faktorid Anterio-posterioorse telje areng ja peamised faktorid Dorso-ventraalse telje areng ja peamised faktorid Apoptoosi roll autopoodi kujunemisel 9. Mesoderm Nimetage mesodermi liigid ning põhilised koe- ja organialged, mis nendest arenevad Kordamesoderm ja tema roll selgroogsete arengus Mis on paraksiaalne mesoderm? Somiitide areng ja derivaadid Selgroo moodustumine Skeletiluude erinevad eellased
-areneva jäseme peamine signaalikeskus JUHIB JÄSEME EDASIST ARENGUT ja vastutab apoptoosi eest (vajalik sõrmede ja varvaste eraldumiseks) -AER tagab proksimaalse-distaalse (õlg-sõrmed) jäseme kasvu, hoides mesenhüümi rakke mitootilises prolifereerumisjärgus. Samal ajal AER säilitab anterioorse-posterioorse (pöial- väike sõrm) telje tekkeks vajalike faktorite ekspressiooni ja määratleb D-V (käeselg- peopesa) teljed. · Proksimaal-distaalse (õlg-sõrmed) telje areng ja peamised faktorid Retinoolhappe ja FGF/Wnt vastandlikud gradiendid: Retinoolhapet eritub proksimaalsel poolel, FGF ja Wnt distaalsel poolel. Kui mesenhüümi töödelda retinoolhappega, siis sellisest jäsemepungast arenevad proksimaalsed osad rohkem ja samuti FGF ja Wnt puhul (arenevad distaalsed osad). *Proksimaal-distaalse telje kujunemine ja jäseme diferentseerumine sõltub interaktsioonidest
Manipulatsioonid AERi ja selle all paikneva mesenhüümiga põhjustavad topeltjäseme arengut (lisa-AER), jäseme arengu katkemist (AERi eemaldamine või muu mesenhüümi kasutamine), tagajäseme teket esijäseme kohale (tagajäseme mesenhüümi panemine). Seega mesenhüümi rakud indutseerivad ja säilitavad AERi ning määravad jäsemetüübi, AER ise aga vastutab jäseme püsiva kasvu ja arengu eest. Proksimaal-distaalse telje areng ja peamised faktorid Proksimaalsed struktuurid tekivad enne, sest distaalsete osade arenguks on vaja rohkem rakutsükleid läbinud rakke. Seega õlavarreluu areneb vähim jagunenud rakkudest ja sõrmelülid enim mitoose läbinud rakkudest. Peamisteks faktoriteks on AER koos oma alloleva mesenhüümi tsooniga ZP, retinoolhape, FGFid ja Wnt signaalid. Progresseeruv tsoon (PZ) , mis asub jäsemepunga mesenhüümi AER all,
ja crista iliaca -reie siserotatsioon eesmine osa -kallutab ette ja langetab vaagnat M. sartorius spina iliaca tibia -reie fleksioon -puusaliiges femoralis anterior superior proksimaal -vaagna ette -põlveliiges (säär) ne antero- -abduktsioon mediaalne -välisrotatsioon osa -kallutus ja langetamine -sääre fleksioon, siserotatsioon M
kondroblastid - luud. Jäsemepungas on kaks olulist organiseerivat keskust: tipmine ektodermaalne vall AER (jagunevad rakud, jäsemekasvav ala); polariseeriva aktiivsuse tsoon ZPA. Jäsemepung moodustub ja kasvab FGF-morfogeenide toimel: FGF10, FGF8, FGF4. Ka Wntvalgud.Hoiavad progressitsooni mesenhüümirakke jagunevas seisundis (FGF8 mRNA avaldub AER alal; FGF10 indutseerib jala seal kus ta normaalselt ei moodustu; Inimesel ja kanal: Tbx5 määrab ülajäseme, Tbx4 alajäseme. Jääseme proksimaal-distaalne pattering. Kahe morfogeeni vastassuunalise gradiendi koostoimel: retinoolhape somiitidest ja FGF’d AER-st. Retinoolhappe sünteesi määravad vastava kehasegmendi Hox-transkriptsioonifaktorid. AER morfogeenid – jagunemist stimuleerivad. Proksimaalsed jäseme elemendid differentseeruvad varem kui distaalsed. Jäseme anterio-posterioorne pattering. Polariseeriva aktiivsuse soon jäsemepunga tagumises servas. Määrab sõrmede identsust. Doos-sõltuvus: vähem implanteeritud ZPA
annaabi.ee 
