Imetaja loode areneb emakas Poegi toidetakse emapiimaga Parem mälu ja õppimisvõime Hästi arenenud meeleelundid Püsisoojased Jäsemed suunatud alla Enamikul keha kaetud tiheda karvkattega Toitumisviisid Taimtoidulised Metskits, põder, kobras Loomtoidulised Rebane, ilves, nirk, siil nahkhiir, hunt, saarmas Segatoidulised Karu, ondatra, mügri Eluviis Öine nahkhiir Veeline vaal, delfiin Poolveeline kobras Karjaline hunt Talveuni siil, nahkhiir Taliuinak karu, mäger, kährik Toiduvarude kogumine orav, kobras Elupaigad Inimkaaslejad Niit Mets Soo Veekogud Imetajate osa looduses Mõjutavad elukooslust Tolmeldavad õistaimi Levitavad vilju ja seemneid Mõjutavad loomade arvukust Mõjutavad taimede mitmekesisust
ning heledam kõhupool. See on kaitsekohastumus, mis muudab nad teistele loomadele vähemmärgatavaks. Kõige suurem kala on vaalhai pikkusega kuni 12,5 meetrit ja kehamassiga ligikaudu 15 tonni. Väikseim kala (ja ühtlasi väikseim selgroogne) on üks troopiliste vete kalaliik India ookeanist, kelle pikkus on alla 9 mm. Kus kalad elavad? Kõiki kaladeks nimetatud loomi seob veeline eluviis. Enamik kalu ei välju veest kunagi. Kaladel kogu elutsükkel - sigimine ja areng - on seotud veega. Kalad asustavad meie planeedi kõige erinevamate tingimustega veekogusid: nii soolaseid kui magedaid, külmasid kui sooje, voolava kui seisva veega. Nad võivad elada nii pinna lähedal kui ka kilomeetrite sügavuses, nii üksi kui parvedena. Paljud kalad veedavad kogu elu ühes veekogus, teised aga võtavad ette tuhandete kilomeetrite
Raudmeteoriid- · Laboruuringud- võime modelleerida rõhu, temperatuuri, sügavuse.. Aeg?? Suurus?? · Geofüüsikalised uurimised- maa magnetvälja uurimine, gravivälja muutused, seismiliste lainete leviku uurimine Maa sfäär: · Magnetsfäär- väline sfäär, kaitseb päikese kiirguse eest. Magnetiline deklinatsioon täna ligikaudu 11,2 krad. Paleomagnetism. Magnetpooluste inversioon. · Atmosfäär- gaasiline keskkond, ümbritseb maad. · Hüdrosfäär- veeline keskkond. · Biosfäär- elusorganismid. · Geosfäär- jaguneb: maakoor, vahevöö, tuum (välimine ja sisemine) Maakoor- maa välimine tahke kiht, keskmise paksusega 30 km. (selle paksus on väga varieeruv, olles kontinentide piirkonnas 25...75 km ja ookeanite kohal 6...8 km). Keskmine tihedus 2,7 .. 3,0 g/ sm³ Eristatakse kontinentaalset ja ookeanilist tüüpi maakoort: settekivimid, graniitne kiht, basaltne kiht.
Geofüüsikalised uuringud mõõdame mingit paranmeetrit ja teeme selle kaudu järelduse maa sisesehituse kohta ehk maa magnetvälja uurimine. Gravivälja muutused. Uuritakse neid laineid mis tekivad maavärinaga. Magnetsfäär magnetiline deklinatsioon täna ligikaudu 11,2 krad. See sfäär kaitseb meid osakeste eest, et need ei satuks meie juurde ja see muutab elu maal võimalikuks. Atmosfäär õhuline Hüdrosfäär veeline Biosfäär Geosfäär Välimine kiht on maakoor, keskmine vahevöö ja sisemine on tuum. Välimine kiht: Tahke kiht on keskmise paksusega 40km. Moho piir ehk piir maakoore ja vahevöö vahel. Maakores eristatakse kontinentaalset ja ookeanilist tüüpi maakoort: settekivimid, graniitne kiht ja basaltne kiht. See on klassikaline vaade maakoorele. Vahevöö: Sügavusel 30-2900km. Vahevöö alumist piiri nimetatakse Gutenbergi pinnaks. Tihedus märgatavalt suurem kui maakoorel. Tuum:
Rohe-kärnkonn päikesele avatud liivaste ja madala taimestikuga alade liik. Viibib vees vaid kudemisperioodil. Mudakonn vajab nii maismaa- kui ka vee-elupaika. Vee elupaik: kaladeta selge veega seisuveekogud, madala veetaimestikuga, laugete kallastega(madal kiiresti soojenev vesi), päikesepaistel. Maismaa elupaik: kergesti kaevatava pinnase olemasolu. Väldib kivist pinnast ja asustab pigem kergete muldadega alasid. ROHELISED KONNAD iseloomulik veeline eluviis. Tiigikonn asustab väiksemaid mageveekogusid (nt väikejärved, tiigid, kraavid, kopra üleujutusalad, turbaaugud, karjääriveekogud). Talvitub maismaal, kaevab endale kaldaäärsesse pinnasesse uru, ülejäänud aja elab vees. Veekonn veedab vees kogu oma elu. Maismaale väljub vaid pärastlõunal, kõige soojemal ajal, kuid ka siis ainult kaldaäärsesse taimestikku. Järvekonn elutseb erinevates mageveekogudes (järved, suuremad tiigid, jõed) veedab vees kogu oma elu
HÜDROSFÄÄR Veebilanss- väljendab veekogu veevaru ja selle muutust. Tulupool Hüdroloogia jaotub: koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool auramisest ja äravoolust. Merehüdroloogia- uurib maailmamerd Enamasti iseloomustatakse globaalse veeringet sademete, auramise ja Sisevete hüdroloogia- uurib siseveekogusid ning neis toimuvaid äravoolu vahelisi seoseid kajastava veebilansiga: P=E+Q (P-sademed, E- protsesse. auramine, Q-jõgede äravool). Veebilansse koostatakse veekogude, Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega põimunud. atmosfääris põhjaveekihtide, riikide ja haldusüksuste koht...
Video - rohukonna kudu arenemine: http://www.arkive.org/common-frog/rana-temporaria/video-09b.html Rohelised konnad: Keerukas taksonoomiline rühm. Nimelt on veekonna puhul tegemist juba pärast viimast jääaega tekkinud hübriidse vormiga, kelle tunnused on väga varieeruvad, sarnanedes kord ühele, kord teisele vanemliigile (tiigi- ja järvekonnale). Täpsemaks määramiseks peaks kasutama keha ja jalgade pikkuse suhtarve. Rohelistele konnadele on iseloomulik veeline eluviis. Isastel on välised kõlapõied. Koevad hilisemal ajal (mai lõpp-juuni), häälitsevad valjult. Värvus varieerub – rohekad, pruunikad, võivad esineda triibud, laigud ja täpid. Tiigikonna isastel esineb pulmarüü, nad muutuvad laimiroheliseks. Roheliste konnade kudu on klombikujuline, kullestel on silmade ümbruses heledad laigud - ´ prillid´. Eesti roomajate liiginimekiri: Arusisalik (Lacerta/Zootoca vivipara) Kivisisalik (Lacerta agilis) Vaskuss (Anguis fragilis)
Keha on enamasti külgedelt kokkusurutud ja varustatud liikumist võimaldavate uimedega. Kehakuju erinevused peegeldavad nende elupaika: merepõhjas elavad kalad on enamasti lamedad( lest), mudaelanikud usjad (angerjas), vabas vees elavad kalad aga tüüpiliselt ,, kalakujulised". Kalade nahk on kaitstud soomustega. Nahanäärmed eritavad lima. Lima kergendab ujumist ning on kaitseks. Kõiki kaladeks nimetatud loomi seob veeline eluviis. Enamik kalu ei välju veest kunagi. Kalad asustavad meie planeedi kõige erinevate tingimustega veekogusid: nii magedaid kui soolaseid, sooje kui külme ,voolava kui seisva veega. Nad võivad elada pinna läheduses kui ka kilomeetrite sügavusel. Ja selleks on neil kujunenud oma isikupärane kehakuju , mille järgi saab kalu omavahel eristada. 33 KASUTATUD KIRJANDUS · E
tootmiseks (vee kokkuhoid ja maismaaline eluviis). T3 aktiveerib täisk maksa geenid ja represseerib samal ajal kullese maksa geenid. Lisaks põhjustabT3 kullese hemoglobiiniga rakkude surma ja proliferatsiooni rakkudes, kus on täisk hemoglobiin. Kui ei toodeta thyrotropin'i ja T4 sünteesi ei aktiveerita, siis säilib kullese keha, kuid organism on suguküps (neoteenia). · Amfiibide metamorfoosi muutused, näited ja põhjused kulles- veeline eluviis, sabauim (lagund osaleb T3) täiskasvanu- 4 jalga hemoglobiin teistsugune -''- herbivoorne toitumine, pikk sooltoru karnivoorne toitum, lühike sooltoru eritavad ammoniaaki eritavad uureat limanäärmed puuduvad limanäärmed silmad külgedel - monokulaarne nägemine silmad otse binokulaarne nägemine
4.Kalakasvatuse kogutoodangu muutumine alates 1950-ndast aastast ,kalakasvatuse perspektiivid Eestis ja EL-s ,kasvatamiseks perspektiivsed liigid (L- 1,11,23) 1 Kala poole rohkem tänu kalakasvatustele. Edukalt kasvatatakse Kagu-Aasias krevette. Austreid . Eestis On kalakasvatuse osa väga tühine präägu.Meie madala veeline rannikumeri ei sobi eriti. Kuigi paar lahte on. Kuid need on liiga avatud . Perspektiivset võib saada sisevetes(Audru). 100-150 t kalakasvatusi rajatakse eestis edasi. On häid rannikuid mis ei kasutata. Merekalakasvatus on seotud sellega kas on entusiasmi või mitte. EL-s on keskkonnatingimused riikides erinevad. Põhja riikides väga head perspektiivid (Norra fjordid,Sotimaa). Lõuna meredes on perspekriivsed austri ,karpide kasvatuste edasi arendamine. Aga ka muude merekalade kasvandused
Metamorfoosi käigus aktiveeritakse spetsiifiliste hormoonide abil uuesti arengulised protsessid ning kogu organism läbib morfoloogilised, füsioloogilised ja käitumuslikud muutused uueks eluetapiks. Sabakonnalised (salamander) kaotavad sabauime, välimised lõpused, ja muudavad naha struktuuri. Päriskonnalised (konnad ja kärnkonnad) läbivad dramaatilisemaid muutusi, kus peaaegu kogu organism modifitseeritakse ümber. Veeline eluviis asendatakse maismaalise eluviisiga, kaotatakse uimed, kasvatatakse jäsemed. Vereringesüsteemis vahetatakse kullese hemoglobiin valmiku hemoglobiini vastu; taimtoidulisest pika soolega, ainult keelenärvi, külgmiste silmadega (monokulaarne nägemine) kullesest saab loomtoiduline lühikese soole, suure suu, frontaalsete silmadega (binokulaarne nägemine saaklooma asukoha määramiseks) ja pika keelega päriskonn. Jääkained
Kõrvad täiustuvad (tekib keskkõrv) Küljejoone süsteem (tajub vee liikumist) degenereerub Närvisüsteem läbib suured muutused (osa neuroneid kaob, osad tekivad juurde, osad vahetavad märklauda) o Kullese neuraalharja päritolu kõhreline kolju asendub peaaegu täielikult luukoega (remodelleerimine, proliferatsioon, apoptoos) o Kuna veeline eluviis lülitub ümber peamiselt maismaalisele eluviisile, siis kaotatakse kullestele omane sabauim/sabaosa (apoptoos ja makrofaagid) ja kasvatatakse jäsemed. o Lõpused degenereeruvad ja arenevad kopsud o Vereringesüsteemis vahetatakse kullese hemoglobiin täiskasvanu hemoglobiini vastu (seob hapniku aeglasemalt, kuid vabastab kiiremini) o Kullesele omased punased vererakud eemaldatakse
Hind: osa isendeid on eluvõimelised, kuid ei osale paljunemisprotsessis. Looduses on väga problemaatiline kui ei kanta oma geene edasi. Osa isendeid hukkub loodusliku valiku käigus. Tulemus: isendirühmade kohastumine. Tabel 11. Valikutüüpide võrdlus 70 Valiktüüp stabiliseeriv suunav lõhestav tasakaalus keskkond veeline toimub keskkonna a.) perioodiliselt Teatud ting muutumisel teatud muutuvad või b.) soosib valik piirides aga ka siis ereinvate valikuliste erinevate kui organsim satub väärtustega genotüüpid
annaabi.ee 
