Kokkuvõte Kreeka ajaloost (0)

Kreeka
 
Looduslikud tingimused
 
Vanade kreeklaste põhiterritooriumiks oli Balkani poolsaare lõunaosa. Ajalooliselt jagunes see kolmeks piirkonnaks – Põhja- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Tessaalia; Kesk- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Atika ja Lõuna- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Lakoonika .
Põhja- ja Kesk- Kreekat ühendas omavahel vaid Termopüülide kitsastee; Kesk- ja Lõuna- Kreekat e. Peloponnesose poolsaart Korintose maakitsus .
 
Kreeka ei olnud ühtne riik, vaid oli killustatud paljudeks sõltumatuteks linnriikideks.
III-II at eKr asustasid kreeklased kogu Egeuse mere ranniku ja saared. Suurkreeka kolonisatsioon algas VIII saj. eKr. Kreeklased asusid elama kogu Vahemere rannikule .
 
Vana- Kreeka ajalugu jagatakse kuueks suureks perioodiks .

Egeuse ehk Kreeta - Mükeene ajajärk  (u 2000- 1100 eKr)

Tume ehk Homerose ajajärk (u 1100- 800 eKr)

Arhailine ajajärk (u 800- 500 eKr)

Klassikaline ajajärk (u 500- 338 eKr)

Hellenismi ajajärk (338- 146 eKr)

Rooma võimu aeg (146 eKr- 395)
 
Kreeta- Mükeene ajajärk
 
Egeuse kultuur jaguneb kaheks, kusjuures kummagi kultuuri – Kreeta (keskusega Kreeta saarel) ja Mükeene (keskusega Kreeka põhiterritooriumil) lõi eri rahvas.
 
Kreeta ehk Minose ehk minoilise kultuuri loojaks on tundmatu päritoluga rahvas. Ka nende vanim kiri ( lineaarkiri A) on tänini dešifreerimata.
Kultuurile olid iseloomulikud labürinditaolised lossid (suurim oli Knossos ), mis olid kindlustamata. Ilmselt funktsioneerisid need usukeskuste ja kultusepaikadena, olles valitseja elupaigana ka poliitilise võimu keskuseks.
Kunstis puudusid sõjaelemendid, kujutati pidustusi, domineerisid naised.
Levinud oli härja ja härjasarvede kujutamine, ilmselt oli härg kultusloom.
 
Kultuur hävis u 1500 eKr. Hävingu põhjused on ebaselged. Arvatakse, et kultuuri hävitas võimas vulkaanipurse ühel väikesaarel 120 km kirde pool, mille tuhk ja kivid ning maavärina tagajärjel tekkinud hiidlained purustasid Kreeta keskused. Sellele purustusele järgnesid mandrilt ahhailaste (kreeklaste esivanemad ) rünnakud ja Knossos vallutati .
 
Mükeene ehk hellaadilise kultuuri rajasid kreeklaste esivanemad, indoeurooplaste hulka kuuluvad ahhailased . Nad saabusid Balkanile juba 2000 eKr, kuid kõrgkultuur kujunes siin alles 15. saj. eKr, pärast Kreeta vallutamist.
Ahhailased võtsid minose kultuuri üle, kuid kohandasid seda oma loomusele vastavalt, nii et kujunes ikkagi selge eripäraga uus kultuur.
Kreetalaste kirja kohandasid ahhailased oma vajadustele – loodi lineaarkiri B , mis on tänapäevaks dešifreeritud. Kirja kasutati vaid majapidamisaruannetes ja seepärast ei aita see mõista nende ühiskonnakorraldust.
Ilmselt juhtis ühiskonda sõjapealik koos kaaskonnaga . Tõenäoliselt olid lossid (ka seda kultuuri iseloomustavad labürinditaolised lossid, kuid erinevalt Kreeta kultuurist on need ümbritsetud kükloopiliste müüridega) sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskusteks.
Mükene kultuur oli Kreeta omast mõneti madalamal tasemel, puudusid viimasele omased mugavus ja luksus tolle aja mõistes.
Umbes 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased ja ka Mükeene kultuur hävitati.
 
Kuigi Kreeta – Mükeene kultuur ei ole otseselt seotud hilisema Kreeka kultuuriga , pärineb Kreeka jumalate panteon just sellest ajajärgust. Kreeta – Mükeene kultuur on algupärane kultuur ja kuigi ta seisis suurte Vana- Ida tsivilisatsioonide mõjuväljas, loetakse seda kultuuri Euroopa tsivilisatsiooni alguseks.
 
 
Vana-Kreeka ehk Hellas
 
Tume ehk Homerose ajajärk (u 1100 – 800 eKr)

Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.

Hetiitidelt võeti üle oskus sulatada rauda.

Algas väljaränne Väike- Aasia läänerannikule, kus kujunes välja Joonia maakond. Egeuse meri kujunes Kreeka ehk Hellase sisemereks. (vt. atlas kaart nr 43 lk. 30).
 
Arhailine ajajärk ehk tsivilisatsiooni uus tõus (u 800- 500 eKr)
Üldiseks sai paikne eluviis. Peamiselt kasvatati viinamarju ja oliive. Mäekülgedel karjatati lambaid . Kaubeldi veini ja oliiviõliga.
Ülesanne: Tuleta meelde tsivilisatsiooni tunnused ja otsi õpikust, kuidas need ilmnesid Kreekas
 
Olulisemad nähtused sellel ajajärgul:

Kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kui tumedal ajajärgul põhjustas kolonisatsiooni põlluharimiseks sobiva maa nappus, siis hiljem asutati kaubanduskolooniaid (vt õpiku kaart lk 103).

Kaubavahetuse elavnemine tingis 7. saj. hõberaha kui väärtusmõõdu kasutuselevõtu, mis sai alguse Lüüdias. Esialgu kehtis raha vaid väliskaubanduses. 5. saj. muutus see üldkasutatavaks.

Ülekreekaliste religioossete keskuste kujunemine: Delfi ja Olümpia. 

Olümpiamängude korraldamine iga nelja aasta tagant alates aastast 776 eKr pani aluse kreeklaste ajaarvamissüsteemile.
 
Arhailise ajajärgu lõpetasid Kreeka- Pärsia sõjad 490- 479 eKr.
 
Klassikaline ajajärk 5. saj – 4. saj I pool eKr.
Kui räägitakse klassikalisest kreeka tsivilisatsioonist, peetakse silmas just seda ajajärku. Valdav osa kreeka klassikalisest kultuurist seostub Ateenaga ja koondub Periklese valitsusaega.
 
Kreekas ei kujunenud riiklikku ühtsust, oli palju sõltumatuid linnriike . Hellenite ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel.
 
Kujunes kaks võimukeskust:

Lõuna- Kreeka linnriike koondav Peloponnesose Liit, mille juhtivaks jõuks oli Sparta .

Egeuse mere äärseid linnriike koondav Ateena Mereliit ehk Deelose Liit, mida juhtis Ateena.
Esialgu oli tugevam Periklese juhitud Ateena.
Ülesanne: Miks oli Periklese valitsusaeg nii oluline? Loe õpikust lk. 104, 111,150.
 
Ateena domineerimise lõpetas Peloponnesose sõda 431. 404 ja algas Sparta ülemvõimu aeg. (Sparta liidus Pärsiaga).
 

4. saj I poolel tõusis valitsevaks Teeba (pärast Leuktra lahingut Spartaga 371 eKr).

4. saj keskel algas Makedoonia tõus. 338 eKr Chaironeia lahingus purustas Makedoonia kuningas  Philippos II kreeklased ja ühendas kogu Hellase oma võimu alla. Sellega lõppes klassikaline ajajärk ja Kreeka iseseisvus .
 
 
 
Vana- Kreeka riik ja ühiskond
Linnriik

Polis , Vana- Kreeka linnriik, oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kollektiiv .

Polise kodanikud olid tavaliselt täisealised põliselanikest vabad mehed. Kodanike kohus oli oma riiki kaitsta, seega pidid nad olema piisavalt jõukad, et suuta endale varustust hankida.

Ühe halduspiirkonna rahvast, aga ka kogukonda tervikuna , nimetati deemoseks.

Deemosest eraldus suursugusemate kodanike kiht – paremad ehk aristoi.

Poliitika oli polise asjadega tegelemine ja see oli iga vaba mehe kohus.

Poliitikaga tegeleti rahvakoosolekul , mis oli polise kõrgeim võimuorgan. Seal valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu.
Tähtsamad polised olid Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos , Sürakuusa.
 
Ühiskonna struktuur

Aristokraadid  olid suurmaaomanikud, kes võisid tegeleda ka kaubandusega.

Vabad talupojad (võlaorjusesse langedes kaotasid nad oma kodanikuõigused), moodustasid kõige suurema osa kodanikest. Sõjavägi koosnes peamiselt neist.

Käsitöölised olid madala sotsiaalse staatusega, sageli jäetud ilma kodanikuõigustest.

Orjad olid nii sõjavangid kui ka barbaritelt ostetud orjad, aga ka võlaorjusesse sattunud endised kodanikud.
 
Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond – orje kasutati peaaegu kõikjal. Neid käsitati kui omaniku vara, mitte kui ühiskondlikku vara. Siit tuleneb ka erinevus idamaadest: kui seal saadi sõltuv tööjõud ühiskonna liikmete hulgast, siis Kreekas väljaspoolt kodanikkonda. Nii jäi ka ühiskonna lihtliikmel aega tegeleda riigiasjade jmt, mis võimaldas antiik demokraatia sünni.
 
 
 
 
Erinevad valitsemisvormid

Aristokraatia . Võim oli koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline riigivorm valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Spartas arenes riigivõim oligarhiaks, st et tegelikku võimu omavad nõukogu liikmed tulid ühtedest ja samadest aristokraatlikest suguvõsadest.

Demokraatia. Nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. See valitsemisvorm kujunes Joonias, tuntuim oli Ateena demokraatia. Antiikaja demokraatia oli otsene demokraatia.

Türannia. Ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis jäi tavaliselt püsima lühikeseks ajaks. Tegelikult aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm, sest poolehoiu võitmiseks türannid kaitsesid rahva huve sugukondliku aristokraatia eest. Ei olnud algselt halvustav mõiste.
 
Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorralduse võrdlus.
Pane tähele!

Millistest kihtidest ühiskond koosnes?

Kellel olid kodanikuõigused?

Milline oli valitsemiskorraldus ?
 
Sparta hõlmas Lakoonika ja Messeenia maakondi, keskuseks ei kujunenud mitte linn vaid 4 kindlustamata küla.
Ühiskonnakorraldus põhines Lykurgose seadustel, mis pärinesid 8. sajandist ja olid tuntud oma karmuste poolest.
Ühiskonnakihid

Spartiaadid – vabad poliitiliste õigustega kodanikud: u 5% elanikkonnast, moodustasid Sparta kodanikkonna, 4 kindlustamata küla elanikud.

Perioigid – vabad, ei omanud poliitilisi õigusi.

Heloodid – orjad
Valitsemiskorraldus
Rahvakoosolek valis:

Vanemate nõukogu e geruusia (30 liiget vähemalt 60 aastased. Kaks neist olid päritava võimuga kuningad, kes juhtisid riiki ja sõjaväge  ning täitsid kõrgema preestri kohustusi)..

5 eufoori (riigiametnikud)
 
Ateena hõlmas Atika maakonna.
Ühiskonnakihid

Kodanikud – vabad meessoost täisealised põliselanikud, (vanemad kui 20 a)  ning nende naised ja lapsed.

Metoigid – vabad (ei omanud kodanikuõigusi)

Orjad
Valitsemiskorraldus
Rahvakoosolek ( ekleesia ) algas, kui kohal oli vähemalt 6000 meest (kogunes iga 10 päeva tagant).
Rahvakoosolekul valiti:

Strateegid (10)

nõukogu ehk bulee (500)

vandekohus ehk heliaia (6000)

riigiametnikud (ametiajaga 1 aasta)