sõjakogemused, ______________________teekond. PÕGENEMIS Pikkamööda hakati kirjutama elust paguluses ning kaugemast MINEVIKUST __________________. Psühholoogilised teemad on olulisel kohal ___________ VALEV HELBEMÄE Uibopuu ja Gert ________________ romaanides. Tuntud pagulaseesti proosakirjanikud veel näiteks Karl _________________, Arved ________________ RISTIKIVI VIIRLAID NÕU ja Helga ___________. Eesti proosa 1956-1985 1960ndatel kerkis esile realistlik ____________romaan (esindaja Paul Kuusberg). Uuest, nn kuuekümnendate põlvkonnast sai noorte lemmikuks Mati ____________, kes kirjutas romaani „Hüvasti, kollane kass“ 18aastaselt.
LOOMING · Trükidebüüt 28. jaanuaril 1995 Postimehes (luuleveerg) · Esimene avaldatud proosapala "Keeristorm Tartus", ilmus 14. jaanuaril 1997 Postimehes · Järgnesid avaldamine Vikerkaares 1997 ja Loomingus 1998, üsna pea sai Heinsaar ka tunnustuse osaliseks · Inspiratsiooni on saanud vene kirjandusest ja elust enesest · Absurd, sürrealism, unenäolisus, fantastika, muinasjutulisus · Kirjutanud näidendeid üliõpilasteatrile ning tegelenud tõlkimisega LEMMIKUD · Eesti proosakirjanikud: August Gailit, Peet Vallak, Toomas Vint, Juhan Jaik, Tõnu Õnnepalu, Andrus Kivirähk · Eesti luuletajad: Viivi Luik, Jaan Kaplinski, PaulErik Rummo · Muu maailma kirjanikud: Bertrand Russell, Carlos Castaneda, Luigi Pirandello, Paul Valery, Rainer Maria Rilket, Henri Miller, Patrick Süskind, Robert Schneider · Filmindus: Woody Allen ("Ta on New Yorgist teinud enda omamoodi mikrokosmose ja see on hoopis teine New York kui see, mida üldiselt teatakse. Hoopis
autobiograafiline romaan-autori elust ispireeritud romaan ood- ülistuslaul karakterkomöödia- komöödia, milles pearõhk on peategelase karakteri esiletoomisel eepos- kangelaslugu kompositsioon- ülesehitus proloog- teose eellugu humanism- isiksust väärtustav maailmavaade dramatiseering- proosa- või luuleteksti töötlus draamatekstiks pastoraalromaan- maaelu idülliliselt kujutav proosateos kadunud põlvkond- I maailmasõjas osalenud noored mehed remark- ääremärkus paroodia- pilav jäljendus monoloog- pikem üksikkõne prototüüp- kangelase aluskuju satiiriline komöödia- teravalt pilkeline naljamäng sonett- 14-realine luuletus novell- lühike puändiga lõppev proosapala poeem- jutustavat laadi värssteos Antiik müüdid-pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest jumalad- Zeus- peajumal, taeva ja tuulte valitseja, Athena- tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Apollon- kunstide ja muus...
luuleklassika ,,Eesti muld ja eesti süda", ,,Miks sa nutad?", ,,Teretus", ,,Soome sild" jt. 8. Teisi ärkamisaegseid kirjanikke: 1) luuletajad: Johann Voldemar Jannsen ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", ,,Eesti vennad, laulgem rõõmsast", ,,Minu kallis isamaja". Mihkel Veske ,,Kodumaa", ,,Ilus oled, isamaa!". Friedrich Kuhlbars ,,Eestimaa, mu isamaa", ,,Vanemuine", lasteluulest ,,Teele, teele, kurekesed", ,,Uinu, mu laps". Ado Reinvald ,,Kuldrannake", ,,Pisarad", ,,Õied", ,,Müts maha!" 2) proosakirjanikud: Jakob Pärn ,,Oma tuba, oma luba", ,,Must kuub". Juhan Kunder( näitekirjanik) ,,Kroonu onu", ,,Mulgi mõistus ja tartlase tarkus". Eduard Bornhöhe ,,Tasuja", ,,Armastuse narrid", ,,Tallinna narrid ja narrikesed" (,,Kuulsuse narrid"). 9. Kalevipoeg ilmus 1862.aastal. ,,Kalevipojas" on põhilise vabadusidee kõrval ulatuslikumalt välja arendatud mitmed eetilised probleemid: emaarmastuse, kättemaksu, aususe, õiguse jt ideed. Eepose süzeesse on põimitud
optimistlik eluvaade kassetipõlvkond kõrgaeg 66-68, ilmus Alveri ,,Tähetund" Võrdlus 50ndatega suunamuutus, luule elutunde teisenemine luuleuuendus intellektuaalne luule vabavärss 60ndate Proosa muutus aeglaselt proosauuendus, elavnesid novellid tegelaste sisemaailm on tunnuslik muutus proosateoste vaatepunkt temaatikale mõjus teaduse ja tehnika areng proosa peegeldus oma aega 60ndate proosakirjanikud Smuul ,,Kirjad sõgedate keelast" Promet ,,Meesteta küla" Kuusberg" Enn Kolmu kaks mina" 60ndate noor põlvkond Valton" Veider soov", ,,Rataste vahel" Unt ,,Hüvasti kollane kass" Traat ,,Harala elulood" Kallas ,,Nii palju päikest" Beekman ,,väikesed inimesed" Tuulik ,,Tund enne väljasõitu" Temaatika Aeg inimese kaudu, inimese kujutamine ajas Kahe mina romaanid Unenäolisus ja teispoolsus Ajaloohuvi
Enno on kirjutanud ka lasteluuletusi ( "Üks rohutirts läks kõndima"). Täiskasvanuste luulest on kuulsaim " Nii vaikseks kõik on jäänud", mis kõneleb inimesest, kes on jõudnud oma elu pöördepunkti ja mõtleb rahulikult minevikust ja tulevikust. "Siuru" rühmitus See rühmitus loodi A Gailiti juhtimisel 1917.a. Tegutes aastani 1919. Sinna kuulusid järgmised kirjanikud: luuletajad Henrik Visnapuu, Marie Under, Artur Adson, Johannes Semper ning proosakirjanikud August Gailit, Friedebert Tuglas. Rühmituse nimi tähendab lõokest. Nad kirjutasid julget, erootilist kirjandust. Luuletustes kujutati armastust ja kirge, oli vihjeid seksile jne. Novellides toimusid fantastilised ja sokeerivad sündmused (nt Gailiti novellis seksis nunn saatanaga ja sünnitas selle eest karistusena sinised põrsad). Nende maailmapilt oli hedonistlik (hetke nautiv, naudinguid otsiv). Loosungiks oli " Carpe diem!" ( "Naudi hetke!"). Nad andsid välja 3 albumit, kus ilmus
Austria kirjanduse lähemal vaatlemisel ilmneb ruttu selle mitmekesine rikkalik ja sõltumatu loomus ning ainulaadsed omadused. Suuremat osa Austria kirjandusest iseloomustavad ilukirjanduslikud retked üksikisiku psüühikasse ja Austria poliitilise mineviku analüüsid kõige tähelepanuväärsemad neist on loonud P. Handke ja T. Bernhardt. Enim tuntud tänapäeva Austria kirjanikke on Ingeborg Bachmann (1926-1973), autasustatud poeesia, jutustuste ja kuuldemängude autor, ning draama- ja proosakirjanikud Thomas Bernhard (1931-1989) ja Peter Handke (s 1942). 4 Arhitektuur Keskajast peale on Austria olnud arhitektuuri arengus esireas. Austria arhitektuuris annavad tooni tohutud kloostrid, mis ehitati keskajal ja moderniseeriti barokiajal, samuti mitmekorrulised linnapaleed ja suured maaresidentsid, mida aristokraatide tarvis rajati 17.-18. sajandil. 19. sajandi lõpp ja 20
nagu teadlane-kirurg Nikolai Pirogov(1810-1881), loodusteadlane ja akadeemik Aleksand Middendorf (1815-1894), sõjaväe insener ja kindral Abram Gannibal (1696-1781, Puškini esivanem), slaavi filoloog Žan Boduen Kurtene (1845-1929) ja paljud teised. Eestis puhkasid, pidasid loenguid ja andsid kontserte heliloojad (Tšaikovski) ja muusikud (David Oistrahh), baleriinid (Anna Pavlova) ja kunstnikud (Vasili Kandinskij), luuletajad (Vasili Žukovski) ja proosakirjanikud (Nikolai Leskov). Esimese maailmasõja ajal Toilas elas üks oma aja kuulsaimatest vene poeetidest Igor Severjanin (1887-1941), kes sai „Luuletajate kuninga“ tiitlit. Pärast oktoobrirevolutsiooni keeldus ta Venemaale tagasi minemisest, eelistades jääda „suvitajana“ Eestisse. Tallinnaga on seotud veel üks vene kirjaniku nimi: 1830-1940 aastatel Tallinna vanalinnas, tänaval Uus, elas Mihhail Dostojevski, kes töötas sel ajal Reveli inseneri meeskonnas
mitmekesine rikkalik ja sõltumatu loomus ning ainulaadsed omadused. Suuremat osa Austria kirjandusest iseloomustavad ilukirjanduslikud retked üksikisiku psüühikasse ja Austria poliitilise mineviku analüüsid kõige tähelepanuväärsemad neist on loonud P. Handke ja T. Bernhardt. Enim tuntud tänapäeva Austria kirjanikke on Ingeborg Bachmann (1926-1973), autasustatud poeesia, jutustuste ja kuuldemängude autor, ning draama- ja proosakirjanikud Thomas Bernhard (1931-1989) ja Peter Handke (s 1942). [1. ] 5 Arhitektuur Keskajast peale on Austria olnud arhitektuuri arengus esireas. Austria arhitektuuris annavad tooni tohutud kloostrid, mis ehitati keskajal ja moderniseeriti barokiajal, samuti mitmekorrulised linnapaleed ja suured maaresidentsid, mida aristokraatide tarvis rajati 17.-18. sajandil. 19. sajandi lõpp ja 20
Tartu Kivilinna Gümnaasium Kultuur maailmasõdade- vahelisel ajal Referaat nimi klass õpetaja Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Teaduse ja tehnika areng.............................................................................4-5 3. Filmikunst....................................................................................................................6 4. Kirjandus ja kujutav kunst...............................................................................7 5. Muusika ja tants.........................................................................................8 6. Mood.............................
lisliige ?piku nime kannab v?ikeplaneet 2099 ?pik Kirjas?na Eestikeelsed tr?kised muutusid ?ldk?ttesaadavaiks.Inimesed said osta nii Eesti kirjanike kui ka v?lismaa kirjanike teoseid.Maailmakirjanduse teoseid hakati t?lkima eesti keeled.Ajakirjandus muutus elavamaks, kirjutati rohkem , jutte suunati kindlatele inimr? hmadele. Ajakirjandustekstid olid v?ga erinevad, sest olid kindla lugejaskonna maitse ja huvide rahuldamiseks. Eestis oli esikohal realistlik roman.Tuntumad proosakirjanikud olid Anton Hansen Tammsaare ja August M?lk.Ilmusid populaarsed Hugo Raudsepa rahvalikud kom??diad(n? iteks ,,Mikum?rdi'' , ,,Vedelvorst'').Alguses , 1920.aastatel, m?jutas luulekunsti Siuru r? hmitus, kuid hiljem astusid esile nooremad luuletajad, keda tuntakse nime Arbujad all. Arbujad on luuletajate s?pruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti l??rikat" j?rgi.See luuletajatest s
1.detsembril 1919 avas uksed EV Tartu Ülikool. Hiljem lisandusid Tallinna Tehnikaülikool ning muusika- ja kunstikoolid Tallinnas ja Tartus. Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool, kuid tähtsat teadust tehti ka teaduslikes seltsides. 1938.aastal asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Mitmed Eesti teadlased saavutasid ülemaailmse tuntuse (astronoom Ernst Öpik, keemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp jt). Kuulsaimad proosakirjanikud olid A.H Tammsaare ja August Mälk. Hugo Raudsepp kirjutas rahvalikke komöödiaid. 1920.a tekkis Siuru rühmitus (Marie Under, Henrik Visnapuu jt) Hiljem ka teine luuletajate põlvkond, keda tunti Arbujatena. Muusikas Eevald Aava ooper „Vikerlased“, Artur Kappi oratoorium „Hiiob“. 1918. Asutati kunstiühing Pallas. Graafikutest tuntuim oli Eduard Viiralt, skulptoritest Jaan Koort ja Anton Starkopf. Tekkisid samanimelised teatrid Eesti suurlinnadesse nagu tänapäevalgi. Kõige
Sotsiaaldemokraatlikud teoreetikud taotlesid homoseksuaalsuse dekriminaliseerimist, viidates sellele, et homoseksuaalid on looduse eksituse ohvrid. Esteetidest aristokraadid tõestasid omasooarmastuse ülev-vaimset iseloomu, nõudes selle ees kummardamist. Vastavalt erinesid ka „tõelise homoseksuaali“ kujud. Ühtedel oli see naiselik androgüün, teistel nooruk-efeeb, kolmandatel tugev ja toores sõjamees. (Ibd: 213) XX sajandi algul huvitusid väljapaistvad saksa proosakirjanikud homoseksuaalsuse psühholoogiast, osalt freudismi mõjutusel. Näiteks kirjanikud Robert Musili romaan „Kasvandik Törlessi hämmingud“ (1906), Stefan Zweigi novell „Tunnete segadus“. Ilmusid ka kirjandusteosed, mis näitavad homoerootikat seestpoolt, autori isikliku kogemuse valguses. Parim neist on John Henry MacKay romaan „Palgatud poiss“. (Ibd: 215) 17 3. METOODIKA 3.1 Valim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
