Vana-kreeka riik ja ühiskond Polis · Linnriik-sõltumatu ,omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv, mis hõlmas linnakoos selle ümbruskonna · Kodanikud-täieõiguslikud linnaelanikud osalesid valimistel ja moodustasid linnriigi sõjaväe · Deemos- ühe piirkonna rahvas, kogukond Polised · Tähtsamad :Sparta Ateena, Korinatos,Mileetos, Sürakuusa · Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohustuseks · Rahavakoosolekud- kõigil kodanikel õigus osaleda , otsustati kõige tähtsamad kõsimused, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu(riigi juhtimiseks, kohtu mõismiskes.)
NÕUKOGU – rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev kogu ARISTOKRAADID – rikkad ja suursugused kodanikud RIIGIAMETNIKUD – valiti rahvakoosolekul, nende ülesanne oli juhtida sõjaväge, korraldada igapäevaelu AKROPOL – kindlus kõrgemal künkal 1) ARISTOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim oli koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte , näiteks Sparta 2) DEMOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim on koondunud rahva kätte, näiteks Ateena DEEMOS – lihtrahvas KRATOS – võim OTSENE DEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osaleb kogu kodanikkond ANTIIKDEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osales vähemuses olev kodanikkond 3) TÜRANNIA – riigivorm, kus sisevastuolude tõttu sai võimule ainuvalitseja, kes toetus sõjameestele RATSAVÄGI – koosnes eelkõige aristokraatidest RASKELT RELVASTATUD JALAVÄGI – peajõuks jõukamad talupojad KERGELT RELVASTATUD JALAVÄGI - vaesemad talupojad
Vana - Kreeka riik ja ühiskond Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Polis (kr.k. linn) · Linnriik sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv, mis hõlmas linna koos selle ümbrukskonnaga · Kodanikud - täieõiguslikud linnaelanikud, osalesid valitsemisel ja moodustasid linnriigi sõjaväe · Deemos ühe piirkonna rahvas, kogukond Polised · Tähtsamad: Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos, Sürakuusa · Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohuseks · Rahvakoosolekud kõigil kodanikel õigus osaleda, otsustati kõige tähtsamaid küsimusi, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu (riigi juhtimiseks, kohtu mõistmiseks) Rahavakoosolek Ateenas Sokrotes kõnelemas Sparta Ateena Akropol Ühiskonna struktuur
• Ainult meessoost, linnriigi põliselanikud • Mõnikord ainult rikkad • Olid ühtlasi ka sõjamehed • Rahvakoosolek – peamine kokkusaamine linnaasjade arutamiseks • Osaleda võisid kõik kodanikud • Koosoleku seast valiti ametnikud ja nõukogu liikmed • Tegelesid linnaasjadega koosolekute vahepealsel ajal • Valiti eranditult rikaste ehk aristokraatide seast • Demokraatia – riik, mille valitsemisel osaleb lihtrahvas • Deemos – lihtrahvas • Kratos – võim • Asendas rikaste valitsemise ehk aristokraatia • Türann – isehakanud valitseja • Türannia - hirmuvalitsus Linnriikide kultuur - areng • Foiniiklaste eeskujul võeti kasutusele oma – Kreeka tähestik • Kreeklaste eeskujul loodi hiljem ladina tähestik • Kolooniate kujunemise tulemuseks oli kaubandus • Tekkis suhtlus paljude rahvastega • Umbes 600 e. Kr võeti kasutusele hõberaha • Elanikkond jagunes peamiselt kaheks
Ülekreekalised usukultuse kohad: Delfi, Olümpia (I olümpiamängud 776 eKr) Kujuneb välja Kreeka templi arhitektuur Sellel on 3 stiili: · Dooria stiil See iseloomustab arhailist ja klassikalist ajajärku · Joonia stiil · Korinthose stiil Kreeka ajaloo lõpuperioodidel Stiilide erinevus seisneb samba ülaosas (kapiteeli) Arhailisel perioodil tekivad ka Kreeka kolooniad Põhjus: maapuudus Rahvakoosolek koosnes vabadest meeskodanikest Agoraa linnaväljak Ametnikkond Deemos linnriigi kodanikud Aristoi suurema võimuga, suurmaa omanikud Linnriikide elanikekihid: 1. Suurmaa omanikud 2. Vabad talupojad (arhailisel perioodil oli levinud võlaorjus) 3. Käsitöölised 4. Orjad (neid oli kõige rohkem) Valitsemisvormid Kreeka linnriikides: 1. Aristokraatia (kujuneb välja Spartas) 2. Demokraatia (klassikaline periood 5. saj eKr) [Ateena] 3. Türannia (võim on koondunud ühe isiku kätte) Oligarhia jõukate valitsemine Sparta ja Ateena
20.a. täisväärtuslikud sõjamehed ja 30.a. täisõiguslikud kodanikud. Range reglementeerimine summutas spartalaste loomingulisust. Demokraatlik Ateena algselt oli korraldatud aristokraatsel viisil, kuid demokraatlikuks hakkas muutuma alates 594 eKr, kui Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. 3. Elu-olu ja perekond Agoraa turuplats Deemos lihtrahvas Sümpoosion kodune pidusöök Akropol kaljunukile rajatud kindlus Naiste positsioon. Abielu ja perekond: *puudusid kodanikuõigused *kuulusid mehele*mehe elu oli peamiselt kodust väljaspool, naisel kodus *mehel võis olla mitu naist, naisel aga mitte*rikastel meestel olid tavaliselt hetäärid(kr.k sõbranna, armuke *abielu eesmärk oli lapsed 4.Usk, jumalad Jumalad elasid Olümpose mäel. Antropomorfsus jumalad olid inimeste moodi Zeus taeva-, tormi- ja äikesejumal
Ühiskonda juhtis sõjapealik koos sõjalise kaaskonnaga. 1100 eKr hävis ka Mükeene kultuur DOORLASTE rünnaku ja vallutuste pärast. KREETA-MÜKEENE KULTUURI TÄHTSUS Pole otseselt seotud edasise Kreekaga seotud. Jumalate panteon siiski pärineb Kr- Mük, nagu ka vaimne pärand. Oli primaarne tsivilisatsioon. VANA-KREEKA riik ja ühiskond Linnriigid e POLISed. Oli sõltumatu kodanikupõhine keskkond, võisid suured olla. Elanikud eri kihtides. Kogukond tervikuna oli DEEMOS (kr k rahvas). Sealt eraldus suursugusemate kiht, keda nimetati PAREM (aristoi). Ühe linnriigi rahvas = deemos. POLIITIKA oli polise asjadega tegelemine, sellega tegeleti rahvakoosolekul valiti ametnikud ja moodustati nõukogu. Tähtsamad polised: SPARTA, ATEENA, KORINTOS, MÜLEETOS, SÜRAKUUSA Kreeka polised olid ka nt Türgis ja Itaalias. ÜHISKONNA STRUKTUUR · Kõrgeim kiht ARISTOKRAADID suurmaa omanikud, võisid tegeleda kaubandusega
tähestiku alusel) · kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus Knossos) · 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia valitseb 1 perekond, aristokraatia üks vorm Sparta ainult aristokraatlik valitsemisvorm, kinninine ühiskond, kus puudusid vabadused Demokraatia kodanike ühiskond, kus toimib (kõrgeim võim) rahvakoosolek ja ametimehed valitakse kodanike seast Ateena Demokraatia näide
*pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia kreeklaste asula võõral maal *Delfi usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid suurmaaomanikud *deemos rahvas *metoigid Ateenas elav vaba kodanik, kes polnud sündinud seal *faalanks kaheksast viirust koosnev sõdurite rivi *makedoonia faalanks - 8-24 viirust koosnev sõdurite rivi *aristokraatia - valitsemis kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikuile *oligarhia - võim on koonudnud väikese rühma rikaste aristograatide kätte *demokraatia rahvavõim *türannia sõjalisele jõule toetuv valitsemisviis,kus riiki juhtis üks isik
lk 101-106 Tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood (aeg, olulisemad sündmused ja kultuurisaavutused, olulisemad sõjad (Maratoni ja Salamise lahingud, Peloponnesose sõda, Pärsia riigivalitsejad) liidud (Peloponnesose ja Ateena mereliit), Makedoonia asupaik, Philippos II, Chaironeia lahing. 3. Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. lk 107-114 Polis; kodanikud; varanduslik tsensus kui eeldus kodanikuks saamisel; deemos ja aristokraatia; faalanks; ühiskonna struktuur (talupojad, linnaelanikud, käsitöölised ja aristokraatia). Peamised valitsemisvormid: demokraatia, aristokraatia, türannia. Sparta ja Ateena polise võrdlus. Orjanduslik ühiskond ja orjanduslik demokraatia. 4. Eluolu ja perekond Vana-Kreekas, õp. lk 115-119 Mõisted: akropol, agoraa, andreion. Riietus: kitoon. Peamine toit. Aristokraatlik eluviis: aristokraatide konkurents ja sümpoosionid, kraater. Sport Vana-Kreekas:
suuga veininõu kraater. Orjad valasid neile lahjendatud veini. Lauldi, tantsiti, vaieldi moraali ja filosoofia üle ning sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Akropol polise keskel asuv kindlus. Agoraa linna tähtsaim plats, turuplats Aristokraatia - valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele. Sinna kuulusid hõimujuhtide järglased, suuromanikud, vaimueliit. Poliste ratsavägi. Deemos ehk lihtrahvas. Sinna kuulusid vabad käsitöölised, kaupmehed, talupojad. Nad omasid ka orje ning neilgi lasus võlaorjuse oht. Tegid kehalist tööd. Poliste jalavägi. Orjad umbes 1/3 elanikest. Sõjavangid,võlaorjus. Tegid rasket füüsilist tööd sõudsid, töötasid kaevandustes, põllutöö, aga ka arstid, teenijad, ammed. Oligarhia võim ühe või kahe aristokraadi klanni käes. Türannia võim ühe arustokraadi + lähikondlaste käes. Jõu ja hirmupoliitika.
Rahvakoosolek - Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval eksisteeris ka valdavalt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu, mis sageli täitis kõrgeima kohtuorgani ülesannet ja mitmetes polistes oli ka rahvakoosolekust tähtsam. Deemos - (kr.k demos) rahvas. [nt. demos (rahvas) + kratos (võim) = demokraatia] Kes ta on ja millega sai tuntuks? Solon - Solonit peeti tema tarkuse ning autoriteedi tõttu üheks seitsmest targast. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud Soloni lendsõna "Mis liig, see liig"
VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees Poliitika- polise asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemis paigana Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad ja kaitsvad haldjad 2. Kes oli, mida tegi:
· Messias-salvimisega pühitsetud kuningas · Lineaarkiri-Vana-Kreekas kasutusel olnud silpkiri · Barbar-võõramaalane, mittekreeklane · Polis-Vana-Kreeka linna koos selle ümbruskonnaga · Aristokraatia- paremate võim · Demokraatia-rahvavõim, Vana-Kreekas kodanikevõim · Sümpoosion-aristokraatlike meest koosviibimine ja joomine · Gümnaasion-spordiplats koos pesemis-, riietumis-, ja puhkeruumidega · Spartiaat-Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik · Deemos- kodanikuõigustega, kuid mitte aristokraatiasse kuuluv alamrahvas Vana- Kreeka linnriikides · Akropol-usukultushooned, templid, parthenon · Agoraa-keskplats, algsel tturuplats, hiljem peeti seal rahvakoosolekuid · Pedagoog-õpetaja · Oraakel-ennustaja · Dionüüsia-Dyonüsose auks peetud pidustus · Filosoofia-tarkusearmastus · Populus Romanus-Rooma rahvas · Patriits-muistses suguvõsast pärit suursugune roomlane · Plebei-Vana-Rooma lihtrahva liige
aastal kiriku lõhenedes, lõhenes ka üksmeelne usk(kreeka katolik ja rooma katolik) 2 VALITSEMINE: Riigijuhtiisel võeti eeskuju Rooma imeeriumilt, hõlbsustati bürokraatiaaparaadiga. Võim kuulus keisrile e. basileusele jumala väljavalitu, kohtumõistja, sõjemees, väejuht jne. Tema võimu piiras mõnevõrra riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioon(deemos e. tsirkusepartei). I ÕITSENGUAEG: Keiser Justinianus I valitsemisajal 527-565.aastatel. Püüdis taastada Rooma riigi kunagist võm, vallutades lühieseks ajaks uuesti Itaalia, Põhja-Aafrika ja osa tänapäeva Hispaaniast. Ta andis välja tsiviilõigustekogumi sõjalisürokraatlikust monarhiast. Ta surus aha ka Nika ülastõusu lastes väepealikel Hipodroomil tappa üle 30 000inimese. Tähtsaks sillaks Õhtu-ja Hommikumaade vahel Said kasumit orjade, siidi, sameti, klaasi, relvade jm
annaabi.ee 
