Kreeka ajaloo periodiseering (8)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Kreeka ala. * Joonlased * Doorlased *Aioolased *Ahhaialased.

Ioonia piirkond – Väike- Aasia poolsaare ranniku ala koos lähedal olevate saartega.

Vahemere saarestik ( Egeuse mere saarestik) – suurim saar oli Kreeta - 100 linnriiki, keskus Knossos .

Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar – jagunes omakorda kolmeks:

Põhja-Kreeka – suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud.
Kesk-Kreeka – territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk-Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena . Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine . Osati väga hästi merd sõita. Hõbedakaevandused. Ateena oli käsitöökeskus. Seal oli üks suuremaid savinõude töötlemise keskusi.
Lõuna-Kreeka e Peloponnesos – tasane ala, ideaalne teraviljakasvatamiseks. Nisuga varustati kogu piirkonda. Käsitöö, kaubandus ja meresõit olid nõrgal tasemel. Korintos oli käsitöökeskus. Kokku nim neid Sparta riigiks. Eluiga oli u 40 aastat. 30-aastane oli täisealine. Kui spartalane sündis, siis viidi ta Gerontide nõukogu ette. Nemad otsustasid elu või surma.

Kreeka ajaloo periodiseering.

Kreeta-Mükeene periood: 12. saj eKr, 2 keskust, 2 eri kultuuri:
- Kreetal polnud ühtegi vaenlast , laevastik oli Vahemere tugevaim. Kaitseehitisi polnud vaja. Kogu raha läks kunsti ja kultuuri arendamiseks. Kunstis puudus jahi ja sõjapidamise motiiv . Metsloomi saarel ei olnud.
- Mükeene oli mandri-kreeka keskus. Paiknes Lõuna-Kreekas. Ühtset riiki polnud. Väga tugev armee . Tohutud kaitseehitised. Majad ehitati ilma sideaineta. Mükeene sõdis pidevalt. Peale sõjapidamise ja jahi muid motiive kunstis polnud.
Homerose periood: 11.-9. saj. Tol ajal elas pime laulik Homeros ja ta koostas oma eepose. Kuningas ja kuninganna olid esimesed võrdsete seas.
Arhailine periood: 8.-6. saj. Periood, mil pandi alus Kreeka linnriikidele. Tekkisid käsitöö, kaubandus, merendus, rahandus . Hilisemale võimsusele aluse panek . Kreeka kolonisatsioon .
Klassikaline periood: 500-338. Mandri-Kreeka suurima võimsuse tipul . Ateenas kõrgkultuur. 338 makedoonlased vallutasid Kreeka.
Kreeka Makedoonia koosseisus e. bellenism: 338-146. Idamaade ja Kreeka kultuuri kokkusulamine. Roomlased vallutavad Kreeka.
Kreeka Rooma koosseisus: 146 eKr – 395 pKr (kuni Rooma riigi lagunemiseni). Kui tekkisid Ida- ja Lääne-Rooma läks Kreeka Ida-Rooma koosseisu. 1453 vallutasid türklased Ida-Rooma ala. 19. saj. võitlesid roomlased türklaste vastu. Võitlus kulmineerus 1827 Kreeka taasiseseisvumisega.

Kreeka ajalooallikad ja ajaloolased.

Herodotos – kuulsaim. Peateos „Historia“. „Ajalugu on elu õpetaja ning ajalugu tuleb kirja panna ilma viha ja eelistuseta“. „Historia“ on 9-kõiteline. Seal oli kirjas, mida ta ise oli näinud ja tema enda kindlad teadmised. Teos käsitles Kreekat ja selle ümbruskonda (nt. Kreeka-Pärsia sõjad). On kirjeldatud ka Egiptuse ajalugu ja Lüüdiat. Herodotos soovitas kasutada allikkriitikat ( suhtuda igasse allikasse kriitiliselt).
Thukydides – pärit Ateenast , 8-köiteline „Peloponnesose sõja“, lühike ülevaade Ateenast enne sõda. Soovitas allikkriitika kõrval ka analüüsi, võrdlust. Arvas , et midagi ei tule seletada jumalast lähtudes.
Xenophor –7-köiteline „Kreeka ajalugu“, ulatub aastani 361 ning räägib nii Kreekast kui Pärsiast, on rohkem seiklusjutt . Võrreldes eelnevatega on usaldusväärsus nõrk. Tema tuntuim teos on „Anabasis“, mis kirjeldab Pärsia teenistuses olnud Kreeka palgasõdurite matka koju.
Polybias – elas algul Makedoonias , hiljem Roomas. 40-köiteline „Ajalugu“, mis kujutab kogu Vahemere ümbruskonna riike kuni Puunia sõdade lõpuni. Teos õigustab roomlaste tegevust.
Phetarhos – kirjutas üle 200 teose, kuulsaim on „Paralleelsed elulood“. Pani aluse biograafia žanrile. Peateoses võrdleb Kreeka ja Rooma elu erinevaid valdkondi (nt. võrdles Rooma teadlast Kreeka teadlasega jne).

Sport . Sporditegemine sai alguse Vanast-Kreekast. Olid jumalatele pühendatud sportmängud, mida peeti 2-4 aasta tagant.

Apolloni auks peetud Teelose mängud – põhiala oli kettaheide .

Poseidoni auks peetud Ismuse mängud Korintose-Ismuse maakitsusel – suur rõhk oli merega seotud aladel, kuid oli ka kaarikute võidusõit.

Zeusi auks peetud Olümpiamängud Olympias – ülekreekalised, iga nelja aasta tagant. Terves Kreekas olümpiarahu. Ainult meestele, naised ei võinud isegi pealt vaadata. Auhindu ei olnud, ainus, mille võitja sai oli loorberi - või oliivipuupärg. Võitjale püstitati tema kodukohas ausammas (rinnakuju). 776 eKr esimesed olümpiamängud. Esialgu oli Olümpial ainult üks ala – ühe staadioni ringi jooks täisvarustuses (50 kg sõjavarustust). Siis hakkas spordialasid lisanduma: *Klassikaline viievõistlus – kettaheide, odavise, kaugushüpe, staadioni jooks. Kõik alad läbiti ühegi kehakatteta. *Rusikavõistlus – 1 kreeklaste lemmikalasid. Peksti nahkrihmadega, mis olid käe küljes. Võideldi nii kaua, kuni üks meestest maha kukkus ja võitlusvõimetuks muutus. *Kaarikute võidusõit – kõige ohtlikum spordiala . Staadioni kurv tuli võtta sammaste vahel ning seal oli palju kokkupõrkeid. Staadioni ring oli 300 m. * Maadlus . Hiljem tuli ka maratoni jooks. Olümpiamängud kestsid 4. saj pKr. Siis keelas Rooma keiser mängud ära.
Kirjandus. Tunti kõiki praeguseid kirjandusžanre. „ Ilias “ ja „Odüsseia“ – koostaja ja ettekandja oli Homeros. Dionysose auks korraldatud pidustustest on välja kujunenud teatrietendused :

Tragöödia – Sophokles („ Oidipus “, „ Antigone “)
Komöödia – Aristophanes (üle 20. kuulsa teose)
Draama .

Aisyholos – uus žanr, õpetliku sisuga lood, valmid . Kreeklased lõid ka luuležanri. Sappho – erootilised armastuslood. Naine pühendas luuletusi neidudele. Lesbose saare järgi sai nime omasoo ihaldus .
Kunst . 4 maailmaimet:

Zeusi kuju Olümpias
Rhodose koloss, Heliose kuju tõrvikuga
Halikarnassos
Artemise tempel Ephesose linnas. Enamus nendest on hävinud, järel on ainult varemed.

Leukippos tegi Odakandja ja haavatud sõdalase Apolloni kuju.
Teadus. Võrreldes Idamaadega, saavutas Kreeka kõrgema taseme, sest seal olid vabad talupojad, kellele maksti palka.

Ajalooteadus
Matemaatika, geomeetria – jõudis kõrgtasemele. Pythagoras, Eukleides .
Geograafia – rajaja oli Strabon.
Kõnekunst, retoorika – kõne pidamine reeglite järgi. Demostenes.

Aristoteles rajas 3 uut teadust:

Loogika
Bioloogia
Psühholoogia.

Ptolemaios – astronoomia rajaja, geotsentrilise süsteemi (Maa on ainuke paigalseisev objekt, teised planeedid liiguvad selle ümber) looja. Arhimerdes – mehhaanika ja füüsika algmed, palju leiutisi, nt. avastas ainete erikaalu.
Soloni reformid Kreekas.

Ateena kodanike jaotamine:

Kodanikud – sündinud ja kasvanud Ateenas
Vabad inimesed – sisse rännanud. Ateenas sündinud vabade inimeste lapsed olid Ateena kodanikud.
Orjad – 45% elanikkonnast. Mida rikkam inimene, seda suuremad õigused ja kohustused. Solon jagas kodanikkonna sissetuleku alusel veel omakorda nelja gruppi. Jaotuse aluseks oli medimnos (mahu mõõtühik, millega mõõdeti veini ja teravilja).
500-lised – võisid kuuluda igasse riigiametisse. Sõja ajal pidid nad oma raha eest ehitama ja mehitama sõjalaevu. Rahu ajal pidid korraldama seltskondlikke meelelahutusüritusi (teatrietendused, spordivõistlused).
300-lised – on nim ka ratsanikeks, kuna sõja ajal oli neil kohustus ilmuda armeesse hobusega – ratsanikuna. Varustus oli väga kallis, seepärast polnudki ratsanikke palju. Nad olid tagala ja külgede kaitseks. Õigused olid piiramatud .
200-lised – on nim ka hipliitideks. Sõja ajal pidid tulema sõjaväkke raskerelvastuses jalaväelastena. Varustus: allalastaba nina kaitsega kiiver, selja- ja rinnakaitsed, küünarnuki- ja põlvekaitsmed, suur ümmargune kilp, viskeoda, mõõk, vahel ka piik mõõga asemel, ka suuremat sorti nuga . Kogu varustus kokku kaalus u 50 kg. Neil oli ka 1 piirang: nad ei tohtinud osaleda ülemkohtus, muud organid olid lubatud.
Alla 200 – ülesandeks oli osaleda sõjas eelväelastena. Varustuses olid vibu ja nooled või ling ja lingukivid.

Ateena valitsemine.

Seadusandlik võim – annab välja seadusi, kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks oli Rahvakoosolek. Rahvakoosoleku kõrval oli ka 400 Nõukogu – Bulee. Buleesse kuulusid igast Ateena hõimust (joonlased, doorlased, aioolased, ahhaialased) 100 liiget. Bulee töötas välja olulisemaid otsuseid. Bulees olid asjatundjad ning sinna ei võinud kuuluda viimase kihi esindajad. Rahvakoosolekul võisid kõik osaleda.
Täidesaatev võim – kõrgeim organ oli valitsus – Arhontide kolleegium . 10 arhonti. 1. arhont – peaminister , 2. arhont – sõjavägede ülemjuhataja, 3. arhont – kõrgem usujuht . Ülejäänud arhontide ülesandeks oli tunda peast seadusi.
Kohtuorganid, kes olid sõltumatud. Vandemehed , keda koos kohtunikega oli kokku 6000. Oli 10 erinevat koosseisu, igas koosseisus olid 100 alati varus, juhuks, kui keegi peaks haigeks jääma või muul põhjusel puuduma.

Võlaorjuse kaotamine Ateenas. 6. saj algul oli väga laialt levinud võlaorjus. Kui inimene ei suutnud võlga tagasi maksta, kaotas ta oma maa ja raha ning muutus võlaorjaks. Tihti jäädi võlaorjaks terveks eluks. Vaesemate elanike hulgas tekitas see tugevaid proteste. Solon tuli aga lihtinimestele vastu, vabastas kõik orjad ning kuulutas nende võlad kaetuks. Endist maad orjad tagasi siiski ei saanud. Seetõttu tekitas reform mõnes seltskonnas rahulolematust .
Ateena valitsemine Periklese ajal. Perikles valitses 5 saj eKr. Oli esimene strateeg e peaminister, viis läbi mitmeid reforme:

Ateena elanike jaotus ja kohustused. Soloni reformi täiendus.
Ateena kodanikud – kolmandik elanikest. Kodanike hulka peeti nüüd ka naisi ja lapsi. Õigused olid piiramatud.
Vabad elanikud – e metoigid. U viiendik elanikkonnast. Isikud, kes olid Ateenasse sisse rännanud. Ateenas sündinud metoikide lapsed olid automaatselt kodanikud. Nad saanud kunagi kõrgematesse riigiametitesse, pidid maksma riigimakse, neil polnud hääletusõigust.
Orjad – üle poole elanikkonnast. Enamus olid sõjavangid. Orjal oli keelatud kanda habet ja juukseid. Orjad olid kallid, mistõttu hoolitseti nende eest väga hästi.
Palgareform. Enne Periklest riigiametnikud palka ei saanud. Kõik ametnikud said ühe palju palka – 1 oobolos. Ainuke, kes sai 2 oobolost, oli vägede ülemjuhataja. Hiljem, kui riik sai rikkamaks , said riigiametnikud 1 drahmi ja vägede ülemjuhataja 2 drahmi. Kui riik veel rikkamaks sai, hakati maksma 1 drahm päevas kõigile meessoost kodanikele , mille tõttu riigiametnike tase ja töötahe langes.
Kõige tähtsamaks riigiorganiks sai rahvakoosolek. Soloni ajal käis see koos kord ühe või kahe nädala tagant. Nüüd aga sai koosolek kokku iga päev. Vahel oli kuni 3 koosolekut päevas. Rahvakoosolek sai kõrgeimaks võimukandjaks, nemad otsustasid kõike. Riigiametnike valimise kord muutus. Soloni ajal valiti 1 ametnik 3-5 aastaks. Periklese ajal aga valiti üheks aastaks. Rahvakoosoleku ees oli ametnikel käsk alati, kui küsitakse, aru anda. Lõpuks leiti, et rahvakoosoleku poolt riigiametnike valimine on ebademokraatlik, mistõttu hakati igal aastal ametnikke valima loosi teel. See tõmbas ametnike taseme väga alla.

Ateena riigi kulu- ja tuluallikad Periklese ajal. Tulu. Viinamarjaveini ja oliivõli kaubandus; Pireuse sadam ja orjaturg ; hõbedakaevandused; riigimaksud ; sõjad – orjad, sõjasaak; riiklikud lõivud ja trahvid . Kulu. Riigiametnike palgad ja toetusrahad; sõdade ajal tagajärgede likvideerimine ja laevade jm parandamine; hoonete ehitamine, tänavate korrashoid; sotsiaalmaksud.
Ateena esimene mereliit (5. saj eKr). Kõik saared ja rannikulinnad. Tekkis Kreeka-Pärsia sõdade ajal ning eksisteeris kuni Peloponnesose sõja lõpuni. Tekkis algselt kui sõjaline liit pärslaste vastu. Vastu võeti kõik linnriigid , kellel oli laevastik. Lõpuks kuulus sinna üle 200 linnriigi, enamus olid saared (Egeuse meres). Mereliidu kõrgeim organ oli mereliidu koosolek – arhee – kõikide linnriikide esindajad. Käis koos 1 kord aastas. Oli ühine liikmekassa, kuhu maksti liikmemaksu (kõigil ühe suurune). Raha kulutamine otsustati koos. Liikmekassa oli pikka aega Delose saarel. 470 hakkas Ateena mereliidus võimu enda kätte haarama – hakkas nõrgematelt linnriikidelt laevu ära võtma. 454 oli ainult kolmel linnriigil (Samos, Laspos, Nexos) veel oma laevastik. Kuid järgneva 4 aasta jooksul kaotasid ka nemad oma laevad. 454 viisid ateenlased liikmekassa Ateenasse ja hakkasid seda kasutama oma äranägemise järgi. Kõik linnriigid, kelle polnud laevastikku pidid maksma pholost – uus ja kõrgem liikmemaks. Et saada veel rohkem tulu, sundis Ateena mereliiduga liituma ka neid linnriike, kel polnud kunagi laevu olnudki. Oli palju ülestõuse, kuid Ateena surus kõik väga veriselt maha. Ateena kolonistid elasid kohalike linnriikide kulul ja sõdurite kaitse all. Lõpuks kuulus mereliitu 300 linnriiki ja u 50. polnud merega isegi mingit seost. Ateena oli Egeuse mere võimsaim linn.
Kreeka-Pärsia sõjad. 2 perioodi: 1.aeg, kui Pärsia vägesid juhtis Dareios I (500-486) 2.järgmiste valitsejate periood ( Xerxes ). Kreeklased sõdisidki põhiliselt kahe valitsejaga. Sõdade põhjus oli ülemvõim Egeuse merel. Dareios I aeg oli riigi tippaeg. Ta võitis alati. Üritas oma võimu Väike-Aasia rannikule laiendada, kuid kiiresti tekkis sealsetest linnriikidest liit, mille juhiks sai Miletos, kellele omakorda andis abi Ateena. Tänu sellele suutsid nad peaaegu 10 aastat Kreekale vastu seista. 492 liideti see ala pärslastega. Miletose linn purustati ning inimesed müüdi orjadeks . Järgmiseks rünnakuobjektiks kuulutati Ateena. Esimene sõjarünnak (492) ebaõnnestus, kuna Kreeka laevastik hävis tormis . Teine katse tehti 490, maabuti Maratoni külas. Pärslased lõid oma laagri sinna üles. Ateena palus mitmetelt linnriikidelt abi, kuid nad jäeti üksi. Ateena vägede juht oli Miltiades, kelle juhtimisel töötati välja sõjaplaan: rünnata pärslasi kiirelt ja teravalt ning panna nende laevastik põlema. Üllataval kombel see ka toimis. Põlevad laevad külvasid pärslaste seas paanika . Kõik tormasid laevu kustutama ning sõda unustati. Ateenlased võitsid ligi 10 korda suurema väe. Ateena võidust teatama saadeti Maratoni linnast Ateenasse mees, kes jooksis 42 km 195 m. Vahepeale tuli sõdades 10. aastane paus , kuna Pärsial polnud õiget valitsejat. 480 tuli võimule Xerxes. Esimene lahing tema juhtimisel oli Termopüülide lahing. Spartalased tulid esmakordselt appi ateenlastele. Kaitsepositsiooniks oli Termopüülide kitsastee (mägede ja mere vahel, 20 m lai), mis oli ainuke ühendus Kesk- ja Põhja-Kreeka vahel. Pärslased üritasid Leonidase (ateenlaste juht) mehi hävitada. Pärslased otsisid reeturi ning maksid kinni, reetur andis neile seejärel informatsiooni Ateena vägede kohta. Nähes, et Pärsia väed liiguvad Ateena laevadest mööda, saatis Leonidas oma põhiväe Ateenasse. 150 meest kummalgi pool, seljad vastamisi . Nädalaga muutusid nad jõuetuks. Leonidas hukkus samuti. Ateena linn rüüstati. Ateenlaste laevastik oli üleval Salamise lahes. „Reetur“ rääkis pärslastele, et kui nood kohe ründavad, saavutavad nad kindla võidu, kuna ateenlased ei ole rünnakuks valmis. Tegelikult oli Ateena täielikult valmistatud ning kuna pärslased ei tundnud Salamise väina, kus oli palju karisid, siis jooksid paljud pärslaste laevad mõne hetkega karile. Ateena vägesid juhtis Themistokles. Salamise lahing tõi sõtta viigi . 479. sügisel toimus Plataia lahing. Ateenat aitasid Plataia väed. Ateenlased võitsid. Sellega Kreeka-Pärsia sõjad ka lõppesid. 450 sunniti pärslased alla kirjutama lepingule: pärslased tunnistavad Kreeka ülemvõimu ja enam ei võitle.
Peloponnesose sõda (5. saj eKr) Peloponnesose liidu ja Ateena mereliidu vaheline sõda. Ateena üritas sõja viia merele , Sparta aga maismaale. Eesmärgiks oli ülemvõim Kreekas. Sõda toimus kolmes etapis : 1.431-421 eKr 2.421-413 eKr 3.413-404 eKr Kogu aeg sõda ei toimunud, vahepeal olid ka pikad rahuajad. Sõda algas Sparta rünnakuga Atikasse. Ateenlased varjusid müüride varju, spartalastel polnud kedagi rünnata ning piirasid 3 aastat Ateenat. Siis puhkes Ateenas katk, mis levis ka linnast välja ning spartalased nakatusid, seetõttu otsustati taanduda. Katku suri suur hulk ateenlasi, sealhulgas ka esimene strateeg Perikles. Ateena kaotas väga hea väejuhi. Selle retkega midagi olulist ei saavutatud. 421 sõlmiti vaherahu . Seejärel oli paar aastat sõjategevuses paus. Järgnes Sitsiilia aktsioon/sõjakäik, mille algatasid ateenlased. Kreeka kolooniaid oli kõige rohkem Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias. Ateenlastel tekkis plaan need kolooniad enda poole meelitada, Sparta vastu võitlusse tõmmata. Moodustati tugev laevastik, mis saadeti Sitsiiliasse sealseid linnriike enda poole meelitama. Need kolooniad aga ei tahtnud kellelegi alluda . Nad suhtusid ateenlastesse vaenulikult . Olulist rolli mängis Alkibiades, kes oli ateenlaste juht. Ta oli Periklese sugulane ja oli näidanud ennast hea sõjamehena, kuid moraal oli nigel. Käitumis- ega suhtlemisoskusi tal polnud. Jõi palju viina , see aga ei sobinud väejuhile. Seetõttu oli skandaal õhus juba enne Sitsiilia aktsiooni algust. Enne lahkumist peeti linnas pidu, mille käigus lõhuti jumalate kujusid ning selgus, et seltskonna liider oli Alkibiades, kuid ta oli enne jõudnud juba Sitsiiliasse lahkuda. Kohus saatis talle mehed järele, et ta kohtu ette tuua. Alkibiades jõudis kohale, kuid keegi ei tahtnud neid aidata. Seega jäid nad ootama, et ehk kolooniad muudavad meelt . Saadikud aga jõudsid selle ajaga neile järele ja Alkibiades palus mõtteaega, et ta saaks sõjapidamise üle anda, kuid hommikul selgus, et ta oli läinud Ateena sõjaplaanidega Sparta poolele. Ateena sõjamehed palusid enda tagasikutsumist, kuid Ateena sai valesti aru ning saatis veel 50 000 laeva abiks. Nende sõjavägi purustati spartalaste poolt. Eluga pääses ainult paarsada meest. Sõja viimasel etapil korraldas Alkibiades suure rüüsteretke Atika rannikule, kuid ateenlased aimasid seda ette ning evakueerisid piirkonna ja panid valmis laevastiku. Ateenlased ründasid spartalasi, kes olid sunnitud lõpuks taanduma. Pärast seda ei oldud Alkibiadesega rahul ning see talle ei meeldinud. Seega võttis ta Sparta sõjaplaanid ja läks Ateenasse. Viimasel kolmandal perioodil läks juhtkoht Sparta kätte. Ateenas ei olnud ühtegi head väejuhti. Spartalastel õnnestus palgata mõningaid kreeklasi, kes olid pärslaste teenistuses olnud. See otsustas sõja saatuse . 404 okupeerisid spartalased kogu Atika maakonna, vallutasid Ateena, Ateena kapituleerus. Spartalased seadsid tingimused: *Kogu Ateena maavägi saadetakse laiali ja laevastik läheb spartalaste võimu alla. *Laia saadetakse ka Ateena esimene mereliit ja kõik selle liikmed peavad astuma Peloponnesose liitu. *Lõhutakse maha kõik Ateena kaitseehitised. *Atika maakonda, Ateenasse ja muudesse suurematesse keskustesse jäeti korda valvama Sparta väed. Ateena kaotas oma juhtpositsiooni ning kuni Makedoonia sissetungimiseni (338) oli juhtivaks keskuseks Sparta.
Kreeta kultuur. Kreeta on kogu Egeuse mere suurim saar, u sadakond linnriiki, ülemvõim oli koondunud legendaarse kuninga Minose kätte, tema residendiks oli linnriik Knossos. Kogu Vahe,ere tugevaim laevastik, Minos olevat tegelenud isegi piraatlusega. Laevastiku baasiks oli samuti Knossos. Ühtegi vaenlast Kreetal ei olnud. Kreeta saar oli looduslikult selline kooslus , kus rebased olid suurimad kiskjad. Jahti ei peetud, kuna polnud lihtsalt kellelegi jahti pidada ( rebaseid , jäneseid ei jahitud). Selle tõttu kujutati ka Kreeta kunstis väga vähe sõda ja jahti. Domineerisid lilled, linnud , teod. Härg oli püha loom. Oli spordiala ’üle härja hüppamine’; härjakultus. Valitseja palee oli Knossose palee: 3 korrust, 1 maa all. Maa all olid hoiuruumid, üleval eluruumid. Paar tuhat ruumi. Andis aluse legendile laburündist. Seal elas u 1000 inimest. Väljakaevaja oli inglane Arthur Evans , avastas palee kahe maailmasõja vahel. Kreeta kultuur on aluse andnud kolmele Vana-Kreeka tuntud müüdile: *Müüt laburündist ja selle ehitamisest *Minotaurus (Minose poeg) ja Pheseus (tappis esimese) *Daidalos ja tema poeg Ikalos (põgenesid Kreeta saarelt). Kreeta kultuur hävis kiiremini kui 100 aastaga, kuna u 200 km kaugusel oli Therea e Santoriini saar, kus toimus ülivõimas vulkaanipurse, pärast mida kandus 300 km radiusesse tuhka ning Kreeta ujutati kivirahega üle.
Mükeene kultuur. Mükeene linn oli Lõuna-Kreeka üks suuremaid linnu ja tolle perioodi suurim keskus. Oli võimsalt kindlustatud, ümber linna oli mitme meetri kõrgune graniidiblokkidest müür, kivid olid pandud üksteise otsa ilma sideaineta. Linnast välja viisid kivist väravad, peavärav on väljakaevamistel ka leitud. Mükeene on väiksema territooriumiga kui Knossos, valitseja palee oli samuti väiksem kui Knossoses. Ümbruses elasid doorlased, kes olid väga agressiivsed ning kellega mükeenlased sõdisid. Valitsejate lemmiktegevus oli metshärjajaht. Kunstis domineeris jahi ja sõja temaatika . Sõdade käigus koondusid Mükeenesse suured rikkused. Väljakaevamistel on leitud Mükeene kuningate matmispiirkond – sinna on maetud ainult ülikud; sadu kuppelhaudu; hauakambrid olid rüüstamata. Üks kamber oli eriti suursugune, mida on hakatud pidama Atreuse hauakambriks. Seal oli hulgaliselt ehteid , kulda, plaattina, hõbedat (kuningas Atreuse aare). Aarete hulgas oli ka kuninga surimask (ehtsast kullast ). Seal oli ka naise peaehe, mis pani aluse arvamusele, et ka kuninganna oli sinna maetud. Mükeene linna kaevas välja saksa harrastusarheoloog Schleeman. Mükeene hävis ümberkaudsete rändrahvaste rünnakutes. Uueks keskuseks sai Sparta. Kreeka mütoloogias on Mükeene kohta vaid üks tuntud müüt: legendaarsest kuningast Agamemnonist, kes pöördus tagasi võidukast Trooja sõjast. Kodus ootas teda aga häving. Tema naine Klütaimnestra organiseeris koos oma armukesega Agamemnoni tapmise . Agamemnoni poeg Orestes tappis kättemaksus ema ja tolla kallima. Jumalad panid suguvõsale needuse, et seal kunagi rahu ei saadaks ja veritasu eest makstaks veritasuga. Zeus halastas siiski lõpuks Orestesele ja võttis talt needuse maha.
Kreeka linnriikide välisilme. Arhailisel perioodil tekkis üle Kreeka u paarsada suuremat linnriiki. Linnriik koosnes kolmest osast. Keskne kindlustatud osa oli akropol , oli tavaliselt kõrgemal künkal, müüridega kindlustatud. Seal paiknesid tähtsamad asutused (templid, viljaait , jumalate ja jumalannade ohvrialtarid, tähtsamad riigiasutused, tähtsamate kodanike eluasemed). Teine osa oli all-linn, ümber akropoli. Seal paiknesid kõik ülejäänud asutused ( turuplats – agoraa, selle ümber olevad käsitööliste töökojad, kauplused, linnakodanike elamud ). Vaenlase kallaletungi puhul põgeneti akropoli müüride varju. Kolmas osa linnriigist olid põllumaad, mis paiknesid väheke kaugemal. Lõuna-Kreekas kasvatati teravilja; Kesk-Kreekas viinamarju ja oliive.
Kleisthenese reformid. Kleisthenes tegutses 508-507. Tegi 4 olulist reformi:

Oli suunatud erinevate Kreeka hõimude segunemisele, Kreeka rahvuse tekke kiirendamisele. Eesmärk oli segada 4 Kreeka hõimu. Kleisthenes muutis senist riigiametite komplekteerimise põhimõtet. Soloni ajal oli igas organis igast hõimust võrdne arv inimesi. Kleisthenes jaotas Kreeka kümneks üksuseks – füülideks (igal füülil kindel territoorium). Neid üritati koplekteerida nii, et igas füülis elaksid kõik hõimud. See kiirendas ühtse rahvuse teket.
Kleisthenes muutis arhontide kolleegiumi, lõi selle asemele Strateegide kolleegiumi (10 strateegi ). Kleisthenes määratles iga strateegi ülesanded: 1. strateeg – peaminister jne. Niisugune süsteem säilis kuni klassikalise Ateena lõpuni.
Kleisthenes lõi uue valimiskorra. Siiani oli hääletatud karjumise teel, mis oli suhteliselt subjektiivne. Hakati hääletama mustade ja valgete kuulidega, vastavalt siis vastu- ja poolthääl. See süsteem toimis klassikalise Ateena lõpuni.
Killukohtu läbiviimine – et selgitada välja riigile kõige ohtlikum inimene: iga rahvakoosolekul osaleja sai potikillu, kuhu ta pidi kraapima ohtliku inimese nime. Hiljem loeti killud kokku ja too, kes sai kõige rohkem hääli, saadeti kuni aastaks riigist välja. Pärast pagendust sai ta oma vara tagasi.

Orjad ja orjandus Kreekas. Orjade hankimise teid oli kolm:

Sõjavangide orjadeks muutmine
Piraatidelt orjade ostmine
Orjade lapsed olid automaatselt vanemate isanda omad.

Orjade vabastamine polnud levinud. Orjade eest hoolitseti hästi. Orjade tööle rakendamine:

Enamuse füüsilisest tööst tegid ära orjad.
Sõnakuulmatud orjad saadeti kaevandusse.
Orjad olid laevadel sõudjaks.
Põllutööd (orjad olidki need, kes Atikas ja Spartas põlde harisid).
Käsitööliste töökodades töötavad orjad – nt. sõtkusid savi, viisid valmistoodangut ära, tõid toorest savi juurde jne. Oskustööd orjadelt ei nõutud, nad olid ainult abitöötajad.
Riigiametites sellistel ametitel, mida kreeklased põlgasid – nt. politseinikud.
Kodune majapidamine – abitööd, parim võimalus orjale.

Rahandus. Arhailisel perioodil pandi alus rahandussüsteemile, hakati raha müntima, kujunes välja 4 rahaühikut:

Beleus – kõige väiksem, 0,73 g hõbedat, oli kõige enam käibel, kasutusel müntidena.
Drahm – kasutusel müntidena.
Miin – kasutusel hõbeda kaaluühikutena.
Talent – kasutusel hõbeda kaaluühikutena.

Merendus. Kreeklased võtsid kasutusele uue laevatüübi – trieer – tänu millele valitsesid nad antiikaja lõpuni maailmameredel. Trieerist täiuslikum laev oli alles Viikingite laev. Uuel laeval oli 3 kihti sõudjaid, kasutati ka ristkülikukujulist purje. Trieerid jagunesid:

Sõjatrieerid – sihvakad, kitsad , kiire käiguga, hästi manööverdatavad, kerged, küljes oli rauast ramm, millega purustati vastase laevu.
Kaubatrieerid – raske, aeglane, suur mahutavus .

Kreeka laevad saavutasid merelahingutes ülekaalulisi võite. Pentekonteer oli spetsiaalne kaubalaev 50 aeruga, palju suurem kui kaubatrieer. Kasutati pikematel retkedel, oli stabiilsem kui trieer. Tekkisid professionaalsed meremehed. Orje sõudjatena ei kasutatud. Tänu meresõidu oskustele hakati tegema pikemaid retki (Must meri).
Käsitöö. Pandi alus paljudele käsitööoskustele. Kujunesid välja pottsepakeskused, õpiti tootma 50 eri savinõud, kõige tuntum oli amphora (suure pudeli kujuline, kahe sanga, tila , kaanega, kasutati igapäevaselt). Kõige suuremad, mis on leitud, on 185 liitrised, kõige väiksemad tavalised veinikannud. Savinõude tootmises saavutati antiikmaailma kõrgeim tase. Algul pidi savisegu sõtkuma, mis oli väga oluline. Nõud valmistati potikedral, seejärel nad põletati ahjus, sealt tuli punast värvi nõu, mida hakati siis kaunistama. Kaunistamiseks oli 2 võimalust:

Punasepõhjaline nõu – musta glasuurvärviga värviti kujud peale, seejärel lakiti ning põletati uuesti.
Mustapõhjaline nõu – punasega figuurid jäeti värvimata, taust värviti mustaks.

Kreeka kolonisatsioon. 7.-8. saj eKr tekkis Kreekas üleasustus, mille tulemuseks oli Kreeka kolonisatsioon. Asulad tekkisid Põhja-Aafrikasse, Hispaaniasse, Prantsusmaale, Itaaliasse, Musta mere äärde. Suurimad ja kuulsamad olid Sürakuusa ja Tarentum.
Sparta riik. Sparta oli Kreeka suurim linnriik, üle 8000 km². Lõuna-Kreeka lõunaosas, ühendas Lakoonika ja Messeenia maakondi. Spartas oli meeste ühiskond. 30-aastaselt saadi täiskasvanuks. Siis said mehed õiguse omada vara ja abielluda . Keskmine eluiga oli 40-50 a. 40-aastased ja vanemad olid juba raugad. Spartalastel oli ainuõigus omada kinnisvara. Sealne piirkond oli teraviljakasvatuse ala. Ise nad põlde ei harinud. Peamiselt kasvatati nisu. Gerontide nõukogu – seal olid mehed üle 40. eluaasta. Neil oli õigus otsustada kõiki tähtsamaid otsuseid (nt. otsustasid nad spartiaatide elu üle). Otsustati koos Rahvakoosolekuga, kuhu võisid kuuluda üle 30. aastased mehed. Otsustamisel varjas Gerontide nõukogu ennast sirmi taha, et nad ei näeks, mis saalis toimus. Küsimus pandi rahvakoosolekul hääletusele ja nõukogu kuulas, kui kõvasti karjutakse. Nii toimus nt. ka ametnike valimine. Sõdurite kasvatamine oli põhiline. Sparta armee oli Antiik-Kreeka kõige täiuslikum. Spartalased olid Kreeka kõige professionaalsemad sõjamehed. Mehi koolitati 10 a enne, kui nad vaenlase vastu võidelda said (10.-20. eluaastal ). Programm oli ühekülgne. Rõhk oli füüsilisel ettevalmistusel, relvade käsitlemisel, marssimisel, positsioonide hoidmisel, valu talumisel. Noormehi piinati ja nad ei tohtinud näolihastki liigutada. Spartiaate õpetati ka varastama, et ei peaks varu kaasa võtma. Verejanu kasvatamiseks tapeti Messeenia elanikke. Oskasid ka lugeda ja kirjutada, õpetati ka lakooniliselt kõnelema. Kasutati enamasti ainult tegusõna, nii sai kiiresti sõjaväes käske jagada. Spartalastel oli parim armeekorraldus. Kasutati faalanksit: sõjavägi rivistati maleruutude kujuliselt, eelkõige kaitseformatsioon. Faalanks ratsaväe vastu ei saanud. Sõjaväeline õpe oli riigi kulul. 20.-30. eluaastani oli sõjaväekohustus, ohvitseridel elu lõpuni. Klassikalise perioodi lõpul domineerisid spartalased kogu Kreekas. Sparta-Peloponnesose liitu kuulusid Lõuna-Kreeka maismaa riigid.
10

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 228 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

228 laadimist Kokku alla laetud

8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kadri0017 Õppematerjali autor

Konspekt - Kreeka, Kreeka ajaloo periodiseering, Kreeka ajalooallikad ja ajaloolased, sport, kirjandus, kunst, teadus, Soloni reformid Kreekas, Ateena valitsemine, Ateena I mereliit, Kreeka-Pärsia sõjad, Peloponnesose sõda, Kreeta kultuur, Mükeene kultuur, Kreeka linnriikide välisilme, Kleisthesene reformid, orjad ja orjandus Kreekas, rahandus, merendus, käsitöö, Kreeka kolonisatsioon, Sparta riik

Sarnased õppematerjalid

doc

Vana-Kreeka

Vana-Kreeka Silver Sepp 6a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Varajane Kreeka (2500-750 a eKr). Kreeka asus Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel. Kreeklased nimetasid end helleniteks ja Kreekat Hellaseks. Kõik võõramaalased olid kreeklastele barbarid. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr

Ajalugu

docx

Vana kreeka

sugukondlik kord ning kujunes varane klassiühiskond. Tekkis väikeseid orjanduslikke riike, majandus ja kultuurisidemed idaga ja sitsiiliaga. 2 at ema hävitati pea kõik egeuse riigid vana-kreeka hõimude poolt, järgnevalt toimus sugukondliku korra lagunemine ning kreeta-mükeene kultuuri saavutuste aeglane omandamine. Arhailisel ajal kujunes orjanduslik kord ja polised. Klassikalisel saavutab orjanduslik krod kõrgema taseme, õitseb kreeka kultuur. 4 saj alistati kreeka makedoonlaste poolt tänu pol-sots kriisile.hellenismi ajal poliste föderatsioonid ja kuningriigid, rooma vallutab kreeka. Kreeka alad e balkani ps lõunaosa, egeuse saared ja väike-aasia läänerannik asustatud neoliitikumis. Juba 7-6 at elas seal mittekreeka hõime. Hõimud nt lelegid, drüopid, pelasgid, kaarlased. Kreeka hõimud ilmusid umbes 20 saj. Balkani harumäestikud jagavad madri ehk balkani kreeka kolmeks, põhja kesk ja lõuna

Vanaaeg

docx

Kreeka lühikokkuvõte

ahhailaste poolt) · Indo-Euroopa rahvaste hulka kuuluvad ahhailased tulid Balkanile u. 2000 eKr, tsivil. tekkis u 15. saj. eKr · Lineaarkiri B (desifreeritud) · 1500 hõivasid Kreeta, mugandasid kreeta kultuuri tekkis uus kultuur · Lossid labürinditaolised, kükloopsete müüridega kaitstud; üksteisega sõjajalal olevate riikide keskused · Trooja sõda, Herakles, Iason, "Ilias" ja "Odüsseia" Tähtsus: Alus Kreeka jumalate panteonile, Euroopa tsivilisatsiooni algus Doorlaste sissetung 1100, ahhailased põgenevad III Tume ajajärk 1100-800 eKr · Lossid, kiri ja kultuur unustati · Osa kreeklasi lahkus Väike-Aasia rannikule · Raua kasutuselevõtt IV Arhailine periood 800-500 eKr Tsivilisatsiooni uus tõus: · Elanikkonna kasv linnade teke (polised e linnrigid oma kaitsel ja valitsusel põhinev ühiskond) · Kihistumine: ülemkiht, lihtrahvas

Ajalugu

pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

............................... 21 Früügia .............................................................................................. 21 Lüüdia ............................................................................................... 21 Meedia riik ja Pärsia imperiumi kujunemine ................................................... 22 Pärsia sõjad ..................................................................................................................... 24 Klassikalise Kreeka hiilgeaeg. Ateena demokraatia ................................................... 26 Sparta ja Ateena vastasseis. Ateena mereliit. Esimene Peloponnesose sõda ................... 26 Ateena demokraatia Periklese ajal ................................................................................... 29 Peloponnesose sõda (431 404) ja oligarhilised riigipöörded Ateenas ..................... 31 Archidamose sõda (431 421) ..................................................................

Ajalugu

docx

Kreeka-Pärsia sõjad

Väike-Aasia poolt). Müütidestki on tuntud Trooja sõda ning väiksemad taplused. Pärast seda kuulsat kümneaastast piiramist Ilioni all hajusid peagi nii Minose kui ka Mükeene kultuur.Algas pime ajastu. Seda ajastut on nimetatud pimedaks, kuna nendest aastasadadest pole suuremaid kirjalikke märke. Toidupuuduse tõttu hakati rajama kolooniaid. Siis lõppes aga ka pime ajastu, järgnes arhailine ajajärk. 776 eKr toimusid esimesed olümpiamängud, tekkisid polised - Kreeka linnriigid. Kolooniate rajamine kiirenes, tekkisid tihedamad sidemed lähisümbrusega. Hakati vermima hõbemünte. Tõusid esile kaks linnriiki, Ateena ja Sparta. Ateenas pöörati tähelepanu haridusele ning sõjaliselt oli nende trump merevägi. Sparta oli seevastu militaristlikult väga tugev. Seal kasvatati ideaalseid sõdureid, ebanormaalsed lapsed visati juba pärast sündi kaljult alla. Poisslapsed olid riigi omand, ainsana kreeka polistest pidas Sparta alalist sõjaväge

Ajalugu

doc

KREETA JA MÜKEENE

Solon Muutis Ateena riigikorda aastal 594, oli riigimees,poeet ja seadusandja, kes kärpis mõnel määral aristrokraatide eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Perikles 5 saj keskel seisis riigi eeotsas, kui Ateenas võeti vastu demokraatia. 3 Mõisted Hellen Põhja-, Kesk- ja Lõuna Kreeka rahvas.Kreeklased kutsusid endeid nii ühine keel,komed ja usund. Lineaarkiri A Kreetalased kirjutasid savitahvlile vajutatava kirjaga, silpkiri nn lineaarkiri A, kuid seda ei osata tänapäeval lugeda. Lineaarkiri B (varaseim)Kreekakeelne kiri, mida me tänapäeval oskame lugeda. Kükloopilised müürid Kreeklaste losse ümbritsenud müürid, nimi tuleb usukumusest et vaid ühesilmsed hiiglased said nende ehitamisega hakkama. Aristrokraatia Ehk kreeka keeles parimate valitsus. Barbar

Ajalugu

doc

Antiikaja armee ja sõjapidamine

Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Antiikaja armee ja sõjapidamine Referaat Martin Aron 10.a klass Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2009 Sisukord 1. Tiitelleht lk.1 2. Sisukord lk.2 3. Sissejuhatus lk.3 4. Kreeka lk.4-6 5. Rooma sõjavägi lk.7-10 6. Kasutatud kirjandus lk.11 Sissejuhatus Sõjad said alguse eraomanduse tekkides ja ühiskonna jagunedes antagonistlikeks klassideks. Klassiühiskonnas on seaduspärane nähtus. Relvavõitlus, mida peetakse klassiomaste majandus või poliitilise eesmärkide saavutamiseks ja mis on sisuliselt klassiomase poliitika jätkamine vägivallavahenditega, võib toimuda eri maade klasside või ka ühe maa eri klasside vahel

Kunstiajalugu

doc

Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma

Taimekasvatuses viljeleti oliivide, viinamarjade, tsitrusviljade ja aiasaaduste kasvatamist. Kaevandatei maapõuest peamiselt vaske. Kreeklased ise nimetasid ennast helleniteks. Nime kreeklased said nad endale roomlastelt. 1 Vana-Kreeka ajalugu nimetatakse antiikajaks, see paralleelselt kristliku keskajaga on kujundanud tänapäevase euroopa. Scholae - puhkus. Sellest nimest tuleb sõna kool. Pedagoog - rikkaste kreeka laste orjad, kes saatsid lapsi kooli ja koju. Gymnasium - õppeasutus 16-18 aastastele poistele, kus õpiti spordialasid, muusikad, kõnelemist jne. 1.1 KREEKA AJALOO PERIOTISEERING: 1. Kreeta-Mykeene kultuur - 2. aasta tuhat eKr - XII sajand eKr. 2. Homerose aeg ehk tume ajajärk - XI-IX sajand eKr. 3. Arhailne aeg - VIII-VI sajand eKr. 4. Klassikaline ajajärk - V sajand eKr. Vana-Kreeka õitseaeg. 5. Hellenismi aeg - 330 eKr-146eKr. 6. Rooma aeg - 146eKr-395pKr.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid