Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"merendus" - 83 õppematerjali

merendus on väga mitmekülgne mõiste ja loomulikult ka kõige ulatuslikum ja ajalooliselt kõige vanem muuseumi tegevusvaldkond.

Õppeained

Merendus -Kutsekool
Merendus -Kutsekool
Eesti Merendus
1
doc

Eesti Merendus

Eesti Merendus Merendus on riigi majanduskasvu üks aluseid. Läänemere maade transpordisüsteemis omab meretransport mahud on kasvanud väga kiiresti tänu transiitvedudele. Eestis on väga kõrgelt arenenud parvlaevaliiklus olulist tähtust maantee- , raudtee-, sisevee-, ja lennutranspordi kõrval. Meretranspordi. Juba praegu on Tallinnk üks Baltimaade suurim parvlaevliikluse ettevõte. Merelaevandus on laialt levinud tööharu , mis on populaarne igal pool maailmas. Laevandus on tõhus ja kiire. Aina suuremad ja suuremad laevad suudavad transportida suuri hulki kaupa. Meretransport on äärmiselt avatud ka rahvusvahelise konkurentsile. Kalandus on Eesti üks põhilisi tööharu. Kõige rohkem püütakse räime , kilu , lõhet , ahvenat , särge. Eestis püütud kala saadetakse kas teise riiki või töödeldakse fileeks. Kala on ka tähtis maanteetranspordile. On seatud ka teatud kvoodid Eesti kvoodid Läänemerel 2006: - 31 490 ...

Geograafia → Geograafia
46 allalaadimist
Merendus-WTO-NAFO
6
doc

Merendus, WTO, NAFO

EMA MEREAKADEEMIA MEREKOOL Maksim Andrejev Eesti Meremajandus, WTO ja NAFO Referaat Juhendaja:Kaspar Kaugija Tallinn 2009 Eesti Merendus Meri on äärmiselt mitmekesine ning seda mõjutavad paljud tegevusvaldkonnad, huvid ja poliitikasuunad. Eesti asukoha tõttu on merenduse otsene osatähtsus majanduses suur. Kaudselt on merendusega seotud paljud muud Eestile olulised tegevusalad. Merendus kui majandusharu annab 15­20% SKPst. Eesti kogu transpordisektori suurim veetranspordi ettevõte on reisijate ja kauba merevedudega tegelev AS Tallink Grupp, kes kasvas pärast Silja Line'i aktsiate omandamist Läänemere suurimaks laevakompaniiks. Olulisim sadamateenuste pakkuja on AS Tallinna Sadam, kes tegeleb Muuga sadama, Vanasadama, Paldiski Lõunasadama, Paljasaare sadama ja Saaremaa sadama opereerimisega.

Majandus → Majandus
41 allalaadimist
Laev-Star-töösisekorraeeskiri
9
doc

Laev "Star" töösisekorraeeskiri

m/l ,,STAR" TÖÖSISEKORRAEESKIRI SISUKORD 1.ÜLDSÄTTED 2. LAEVAPERE 2.1. Laevapere liige 2.2. Laevapere struktuur 2.2.6.1. Tekiteenistus 2.2.6.2. Masinateenistus 2.2.6.3. Reisijateteenistus 3. TÖÖ- JA PUHKEAEG LAEVAL 4. TÖÖALASTE KORRALDUSTE ANDMINE 5. LAEVAPERE LIIKME MUNSTERDAMINE LAEVALE JA LAEVALT MAHA 6. KESKKONNA- JA TÖÖKAITSE NING TULEOHUTUSE ÜLDJUHISED 6.1. Kohustus täita erinevaid norme 6.2. Keskkonna reostuse vältimine 6.3. Laeva eripärast tulenevad ohud 6.4. Keeld liikuda läbi sulguvate uste 6.5. Keeld tuua laevale ohtlikke aineid 6.6. Keeld teha tundmatud tööd 6.7. Töötamine laeval 6.8. Õnnetustest teatamine 6.9. Tuleohutuse nõuete järgimine 7. LAEVAELU KORRALDUS 7.1. Laev, kui töö- ja elukoht 7.2. Vaht, töö ja öörahu 7.3. Toitlustamine ja kord messis ning puhkeruumides 7.4. Suitsetamine laeval 7.5. Alkohol ja narkootikumid 7.6. Viibimine laevaruumides 7.7. Meelelahutu...

Merendus → Laevandus
35 allalaadimist
Merenduse tööleht
0
jpg

Merenduse tööleht

docstxt/13483312223.txt

Merendus → Merendus
8 allalaadimist
Keskaja leiutised
10
odp

Keskaja leiutised

Keskaja leiutised Merendus KARAVELL ­ hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks mereetkedeks karavellil olid nii raapurjed (kasutati pärituulega) kui ka ladina purjed (kasutati vastutuulega) LADINA PURI ­ hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult (pildil) 2 Navigeerimisseade KOMPASS - Euroopas võeti kasutusele alles hiliskeskajal, kuigi hiinlased olid leiutanud kompassi juba varem 3 Metallurgia ja mäetööstus ­ PEALTVOOLUVESIRATAS ­ vesi langes rattale ülalt alla. Pealtvooluvesiratas oli töökindlam kui altvooluvesiratas (mis sõltus palju vee tasemest). ­ RAUA SULATAMINE ­ tänu uuele vesirattale saadi sulatusahjus temperatuur piisavalt kõrge...

Ajalugu → Ajalugu
49 allalaadimist
Laeva teoreetiline joonis
2
doc

Laeva teoreetiline joonis

Ahtri profiil Veeliin Poolplaan Korpus Kaar Batoks Vööri profiil (AP)0 1 2 3 4 6 8 10(MS) 12 14 16 17 18 19 20(FP)

Merendus → Merendus
49 allalaadimist
RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972
27
doc

RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI, 1972

Lisa 1 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI, 1972 A osa. ÜLDSÄTTED Reegel 1. Kohaldamine a) Käesolevaid reegleid kohaldatakse kõigi laevade suhtes avamerel ja sellega ühenduses olevatel vetel, kus saavad sõita merelaevad. b) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille asjaomased ametivõimud on kehtestanud järgimiseks reididel, sadamates, jõgedel, järvedel või avamerega ühenduses olevatel sisevetel, kus saavad sõita merelaevad. Kõnealused erireeglid peavad olema võimalikult vastavuses käesolevate reeglitega. c) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille mõne riigi valitsus on kehtestanud sõjalaevadele ja konvois sõitvatele laevadele täiendavate püsi- või märgutulede, märkide või vilesignaalide kohta või laevastikuna kala püüdvatele laevadele täiendavate püsi- või märgutulede või märkide kohta. Need täiendavad püsi- või märgut...

Merendus → Merendus
26 allalaadimist
Laevade käitlemine
20
ppt

Laevade käitlemine

SHIP DISPOSAL ESTONIAN MARITIME ACADEMY SCHOOL ERIK ALVISTE 2009 SHIP DISPOSAL The Maritime Administration's management approach is to remove all vessels that present the highest risk to the environment as soon as possible, and to have disposal alternatives and the necessary funding in place to ensure that obsolete vessels can be disposed of at a rate greater than obsolete vessels coming into the Maritime Administration's fleets. Ship disposal methods There are 4 methods for ship disposal. 1. Domestic Recycling Through ship sales offers and direct fee-for-service solicitation. The program awards ship recycling contracts to seven domestic ship recyclers. 2. Artificial Reefing The Maritime Administration accepts applications from coastal States, U.S. Territories and possessions and foreign governments for use of obsolete NDRF vessels as offshore reefs for the conse...

Merendus → Merendus
21 allalaadimist
Kalapüügialused
1
pdf

Kalapüügialused

Merendus → Merendus
16 allalaadimist
Kreeka ajaloo periodiseering
10
doc

Kreeka ajaloo periodiseering

Ühtset riiki polnud. Väga tugev armee. Tohutud kaitseehitised. Majad ehitati ilma sideaineta. Mükeene sõdis pidevalt. Peale sõjapidamise ja jahi muid motiive kunstis polnud. 2. Homerose periood: 11.-9. saj. Tol ajal elas pime laulik Homeros ja ta koostas oma eepose. Kuningas ja kuninganna olid esimesed võrdsete seas. 3. Arhailine periood: 8.-6. saj. Periood, mil pandi alus Kreeka linnriikidele. Tekkisid käsitöö, kaubandus, merendus, rahandus. Hilisemale võimsusele aluse panek. Kreeka kolonisatsioon. 4. Klassikaline periood: 500-338. Mandri-Kreeka suurima võimsuse tipul. Ateenas kõrgkultuur. 338 makedoonlased vallutasid Kreeka. 5. Kreeka Makedoonia koosseisus e. bellenism: 338-146. Idamaade ja Kreeka kultuuri kokkusulamine. Roomlased vallutavad Kreeka. 6. Kreeka Rooma koosseisus: 146 eKr ­ 395 pKr (kuni Rooma riigi lagunemiseni)

Ajalugu → Ajalugu
228 allalaadimist
Kalapüügialused - Ülesanne 3
1
pdf

Kalapüügialused - Ülesanne 3

Merendus → Merendus
7 allalaadimist
Eesti põllumajandus-metsandus ja kalandus
3
docx

Eesti põllumajandus, metsandus ja kalandus.

kalapüügist kalatöötlemise ja ekspordini on otseomanduses; seda täiendab ka pikaaegsete lepinguliste hankesuhete tekkimine tootjate ja töötlejate või supermarketite vahel. Kokkuvõte Saime teada, et Eesti metsandus, kalandus ja põllumajandus on omavahel seotud nii ekspordi poolest kui ka majandusliku tegevuse poolest. Ja, et Eesti kõige tulustatavam on metsandus. Kasutatud materjalid: Wikipedia Google (,,kalandus" , ,,Merendus" , Merendus Eestis") http://www.slideshare.net/inni75/e-eesti-tstusharud http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/agro/estoagro.html http://www.oecd.org/agriculture/fisheries/46098775.pdf http://www.envir.ee/375987

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
Ahvenamaa
9
pptx

Ahvenamaa

Ahvenamaa Anna-Maria Kiss 9.B Asukoht · Ahvenamaa asub Rootsi ja Soome vahel Läänemere põhjaosas Üldinfo · Ahvenamaa pealinn on Maarianhamina(rootsi keeles Marienhamn) · Läänemeres 6500 saarest koosnev saarestik ,millest 65 on asustatud · Ahvenamaa kuulub Soomele, välja arvatud osa Märketi saarest. · Elanikke arv 28 500(2012) ja pindala on 1580 km² Majandus · Tähtsamad majandusharud on merendus, kaubandus, pangandus, toiduainetööstus ja põllumajandus · Vastavalt Éurostati andmetele oli Ahvenamaa 2006. aastal rikkuselt 20. piirkond Euroopa Liidu 268 regiooni hulgas ja seejuures jõukaim piirkond Soomes. Faktid · Ahvenamaal asub Soome suurim ja vanim kartulikrõpsuvabrik · Ahvenamaal pole ühtegi Mcdonaldsi restorani · Ahvenamaal räägitakse rootsi keelt,kuigi see asub Soomes Loomastik · Loomastiku hulgas on vähemalt 60 imetajaliiki

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
Austraalia rahvastik
3
doc

Austraalia rahvastik

· Väikelaste suremus on madal. · Poisse sünnib veidi rohkem, kui tüdrukuid · Austraalia rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis (Rahvastiku vananemine) · Suuremad linnad on Sydney, Melbourne, Brisbane, Perth, Adelaide. · Pealinn Canberra. ( 340 tuhat elanikku ) · 91 % austraallastest elavad linnades või nende ümbruses. · Suuremad linnad paiknevad rannikualadel, kuna seal on kliima elamiseks parem, samuti on võimalik kalastamine ning merendus. · Kesk-Austraalias on rahvastik väga hõre, kuna seal asuvad kõrbed ja kliima on elamiseks ebasobiv.

Geograafia → Geograafia
47 allalaadimist
Keskaeg
1
doc

Keskaeg

Keskaeg 1227-1558 Muistse Liivi sõda (-1583) Vabadusvõitluse lõpp Vana-Liivimaa koosnes Eestist ja Liivimaast. Eesti asus põhjas. Killustatud ­ Eesti kuulus Taanile, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne pk, Ordu ( Liivi mõõgavendade 1236). 1238 ­ Stensby leping ­ Järvamaa läks ordule Taanile kuuluvaid alasti nimetati Harju-Viruks (Harjumaa ja Virumaa); Eestima Hertsogkonnaks. Ordu alade kõige kõrgem valitseja oli Liivi ordumeister, maa jaotati komtuur- ja foogtkondadeks. Kontuurkondi juhtisid komtuurid, foogtkondi foogtid. Rüütelvennad. Riia peapiiskop valitses Saare-Lääne ja Tartus, Tallinnas ei valitsenud. Vallutajate suhted põlisrahvaga 1. Milline Eesti piirkond langes kõige suuremasse sõltuvusse? Lõuna-Eesti ­ Sakala ja Ugandi koos naaberväikemaakondadega 2. Kuidas regul...

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
Eurotoetuste vähenemise mõju Eestile
7
docx

Eurotoetuste vähenemise mõju Eestile

Eurotoetuste vähenemise mõju Eestile Aastatel 2014-2020 on Euroopa Liidul on aastateks 2014- 2020 loodud strateegia "Euroopa 2020", millega toetatakse majanduse arengut kõigis liikmesriikides (Tammistu 2016). Alates 2021. aastast muutub eraldatavate toetuste maht, mistõttu väheneb ka Eestile eraldatavate toetuste hulk (Riigikontroll 2017). Tänu eurotoetustele arendatakse põllumajandust, tööhõive- ja sotsiaalvaldkonda, maaelu, merendus- ja kalanduspoliitikat, teadusuuringuid ja innovatsiooni, regionaal- ja linnaarenguid ja pakutakse humanitaarabi (Euroopa Liit 2017). Eurotoetused on abiks paljude valdkondade edendamisel, mistõttu on olulisel kohal küsimus millist negatiivset ning positiivset mõju võivad avaldada alates 2021. aastast vähenevad eurotoetused Eestile? 2 Eurotoetustega on arendatud Eestis mitmeid erinevaid valdkondi kõigis omavalitsustes.

Majandus → Majandus
6 allalaadimist
Kas häbeneda olla eestlane
1
doc

Kas häbeneda olla eestlane?

Meid on võrreldud ühes filmis isegi koopainimestega. Lähemad rahvad (lätlased, soomlased, venelased), kes meid paremini tunnevad, teevad pidavalt nalja, et me oleme jonnakad, aeglased ja kinnised, isegi kurvameelsed inimesed. Kuid see on isegi mõningal määral tõsi. Kui keegi võõras sulle tänaval vastu tuleb, on ta väga õnneliku näoga? Pigem ikka morn. Selliseid stereotüüpseid nalju ja märkusi teevad kõik rahvad üksteisele. Muistsel ajal olnud eesti merendus kõrgel tasemel. Erinevalt Lääne- Euroopast ei suutnud siin viikingid kanda kinnitada. Pärast sakslaste tulekut ei hiilganud küll eesti rahvas aastasadu millegiga, kuid kui meie hakkasime haridust saama, ilmnes kohe, et eestlased on üsna arukas ja õpihimuline rahvas. Enamik eesti maarahvast oskas üsna pea lugeda-kirjutada, kui samas mõnes teises kohas leidus ainult mõni üksik kirjaoskaja.

Kirjandus → Kirjandus
7 allalaadimist
Euroopa liidu mõju Eesti majandusele
18
docx

Euroopa liidu mõju Eesti majandusele

aga ka Euroopa kohtulahendite ning poliitiliste otsustega. [1] Euroopa Liidu liikmeks saades avanes Eestil võimalus kasutada ELi struktuurivahendite toetusi. Euroopa Liidu eelarveperioodil 2014-2020 saab Eesti 4,4 miljardit eurot toetust järgnevatest struktuuri- ja investeerimisfondidest:  Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF)  Euroopa Sotsiaalfondist (ESF)  Ühtekuuluvusfondist (ÜF)  Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)  Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) Viis peamist fondi teevad koostööd, et toetada kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020“ majanduse arengut kõigis ELi riikides. Euroopa Liidu toetuste kasutamise aluseks sõlmiti 20. juunil 2014 Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel 5 fondi hõlmav partnerluslepe, milles on kokku lepitud:  rahastamisprioriteedid 5  eesmärgid ja oodatavad tulemused

Ühiskond → Ühiskond
12 allalaadimist
Orgaanilised komposiitmaterjalid test 1
5
doc

Orgaanilised komposiitmaterjalid test 1

Lennuki massi vähendamine 10 kg võrra säästab kuus a. 348 liitrit kütust b. 3477 liitrit kütust c. 16688 liitrit kütust d. 41720 liitrit kütust Küsimus 7 Millal alustati melamiinkilede valmistamist? a. 1935 b. 1945 c. 1955 Küsimus 8 Pideva faasi keemilise koostise alusel komposiitmaterjale liigitus: a. keraamika b. polümeer c. mineraalid d. metall Küsimus 9 Millises valdkonnas komposiitide osakaal on suurim? a. transport b. merendus c. elektroonika d. lennundus Küsimus 10 Komposiitmaterjalide põhikomponendid on: a. maatriks b. aprett c. värvaine d. sarrus Küsimus 11 Komposiitmaterjalide püüdakse kasutata lennunduses: a. titaan sulamite asemel b. alumiinium sulamite asemel c. kroom sulamite asemel d. tina sulamite asemel Küsimus 12 Komposiitmaterjali pidevaks faasiks on: a. maatriks b. sarrus c. maatriksi ja sarruse segu Küsimus 13 Komposiitmaterjal on:

Materjaliteadus → Orgaanilised...
16 allalaadimist
Eesti Meremuuseum-Paks Margareeta
2
docx

Eesti Meremuuseum, Paks Margareeta

saksakeelsed originaalsed tiitellehed. Silma jäi see, et suure osa eksponaatidest moodustvad eesti merendusega seotud laevade mudelid: vanadest purjelaevadest nüüdisaegsete kauba- ja reisilaevadeni. Eriti detailne mudel oli Eesti aurikust-jäämurdjast ,,Suur Tõll", mis on tänapäeval suurim säilinud aurujäämurdja maailmas. Samuti leidus mitmeid eksponaate eesti purjelaevadest ning põhjalik kirjeldus nende ehitamisest. Sain teada, kuidas arenes merendus I maailmasõja ning vabadussõja ajal. Muidugi käsitleti ka Eesti merenduse kõige traagilisemat sündmust: reisilaeva ,,Estonia" hukkumist 1994. aastal. Muuseumis käsitletakse nii tööstus-, haridus-, turismi-, spordi- kui ka sõjatemaatikat Eesti merenduses. Muuseumi eksponaatide, nende valdkondade rohkus ja detailne kirjeldus lõid hea ettekujutuse eestlaste kultuurist ning ajaloost.

Kultuur-Kunst → Kultuur
7 allalaadimist
Kuidas muutus inimeste maailmapilt humanismi ja renessansi mõjul
4
odt

Kuidas muutus inimeste maailmapilt humanismi ja renessansi mõjul?

tekkisid paljud ühiskondlikud hooned ja administratiivhooned. Itaallased leiutasid perspektiivi. Kunstis julgeti kujutada pildil alasti inimkeha. Üldiselt muutus kunst elavamaks ja emotsionaalsemaks võrreldes gooti kunstiga. Nii gooti kui ka renessansi kunstis on olulisel kohal religioon. Kujutatakse pühakuid kui ka piiblistseene. Millised muutused toimusid merenduses? Merenduses tehti edusamme. Vabama mõtlemise ja oleku tõttu julgesid ning suutsid inimesed rohkem teha. Merendus arenes- tehti suuri mereavastusi. Nt: Kolumbus jõudis Ameerikasse. Nende kaudu laienes silmaring, saadi tutvuda senitundmatute kultuuridega. Teistest maadest saadi kaasa ka teistsuguseid kultuure ja hoiakuid. Kuidas mõjus renessanss inimeste meeltele? Hakati arutlema ilu üle ning selle poole püüdlema. Välimus pidi olema kindel- sirge rüht, rääkides tohtis teatud arv hambaid paista, riietus pidi olema ilus ning terviklik, riietuses olid tähtsal kohal kehavormid ja jäsemed

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Äriõiguse kordamine
6
docx

Äriõiguse kordamine

Alles siis, kui ühing on äriregistrist kustutatud, saab väita, et seda ei ole enam ja et äriühingu tegevus on lõppenud. Erinõuetega tegevusalad Kaubandus, turism, ehitus, tööstus, tuleohutus, vedelkütus, finantsteenused, sotsiaalhooldused, tööturg, biotsiid, meediateenused, raudtee, post ja side, trantsport, hasartmängud, lõhkematerjal, elektrienergia, maagaas, kaugküte, teed, keskkond, põllumajandus, merendus, muinsuskaitse, relvaohutus, turvateenused. Kiirmenetlus –ja tavamenetlus Kiirmenetlust ei saa teha AS,SA Tavamenetlus- notariaalne,kõik äriühingud+FIE+ühingud,asutamisdokumendid-asutamisotsus- põhikiri,sissemaksed kapitali teha,sissemaksed kapitali teha-rahaline-mitte rahaline-ilma esimese sissemakseta(OÜ ainult),avaldus äriregistrisse. Äriseadus-mida see reguleerib?

Õigus → Äriõigus
60 allalaadimist
Armin Karu
3
doc

Armin Karu

G.O., sellega sai alguse tema edu. "Äripäev" valis Armin Karu 2006. aasta tegijaks. 1. märtsil 2007 omandas Karu 250,2 miljoni krooni eest 11 kasiinot haldava kasiinoketi Kristiine Kasiinod. Äripäeva 2009. aastal avaldatud rikaste TOP-is oli Armin Karu 23. kohal, kus tema vara hinnati 990 miljonile kroonile. TV3 saatesarjas "Mantlipärija" otsis Armin Karu endale töötaja, kelle aastapalk oleks miljon krooni. Karu oskab eesti, inglise, soome ja vene keelt. Tema hobid on merendus, metsajooks, mootorsaanisõit ja tennis. Varajasem haridustee Tallinna 7. Keskkool Pirita 36. Keskkool Tallinna Polütehnikum Tallinna 1. Õhtukeskkool Ametikäik · Pärast keskkooli lõppu oli ta lühikest aega Draamateatris lavatööline. · 1978 ­ 1988 töötas ta kooperatiivis Graaf. · 1988­1993 oli ta tootmiskooperatiivi E.G.O. aseesimees. · 1993­2008 oli ta aktsiaseltsi Olympic Casino Group juhatuse esimees.

Majandus → Majandus
21 allalaadimist
Reformatsioon Euroopas 16-sajandil
2
rtf

Reformatsioon Euroopas 16. sajandil

*kasutati partisanisõja taktikat(polnud selget rindejoont) *Mad.m. aadelkond liitub rahvaga(tekivad rahvuslikud liidrid) ja saab toetust välisriikidelt(Ingl) *majanduslikult kiirem areng toetas pigem kalvinismi kui kat. *Mad.m. kaubanduslikult seotud põhjamaadega (Ingl) Piirkonna eripära: *kuulub riigile mis asub temast kaugel(Hisp) *piirkonnasisesed erinevused(põhi-lõuna) *koosneb paljudest väikestest rahvustest *väga kiire majaduskasv(rahandus, kaevandus, merendus) *protestantismi ja kalvinismi levik selles piirkonnas

Ajalugu → Ajalugu
40 allalaadimist
Eesti roll maailmapoliitika kujundamisel
2
docx

Eesti roll maailmapoliitika kujundamisel

Eesti on praeguseks Euroopa Liidu ühiskassasse maksnud miljard eurot, kokku maksab Eesti aastatel 2004- 2013 1,2 miljardit eurot, selgub rahandusministeeriumi andmetest. Euroopa Liidu eelarveperiood 2014-2020, mil Eestil on võimalik saada 5,9 miljardit eurot toetust. Sellest 4,3 miljardit eurot moodustab toetus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest- Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist. 2010.a. juunis otsutas Euroopa Liidu riikide majandus- ja rahandusministrite nõukogu Ecofin kutsuda Eesti euroalaga liituma ja kinnitas Eesti eurole ülemineku ja vahetuskursi 1 EUR = 15,6466 EEK. Eestis tuli euro käibele 1. jaanuaril 2011. Euro tõttu tõusis Eestis toit, elekter, kütus, gaas ja muu tehnika. Arvan, et Eesti saab mingil määral kaasa rääkida maailmapoliitika asjades. Kuigi muidugi peab

Ühiskond → Ühiskond
4 allalaadimist
Laonduse kodutöö
3
docx

Laonduse kodutöö

Eesti mereakadeemia Merendus teaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Karlis Strazdin LAONDUS Essee Tallinn 2013 Laondus logistikas. Logistika areng viimasel aastakümnel on liikunud pidevalt tarneaegade lühenemise suunas. Ladudele tähendab see ringlemissageduse kasvu ja kaupade kiiret liikumist. See väljendub hoiustavate kaupade vähenevates kogustes. Suur osa lattu saabuvast kaubast väljastatakse juba saabumise või sellele järgneval päeval ja ainult väike osa hoiustatakse pikemaks perioodiks. Ladude planeeringus vähenevad hoiustamiseks ettenähtud alad ja suurenevad käsitsemisalad. Seoses klientide pidevalt muutuvate vajadustega on õige ehitada selline laohoone, mille planeeringut on võimalik lihtsalt ja kiiresti muuta. Seejuures t...

Logistika → Transpordi- ja laologistika
13 allalaadimist
Lühiülevaade Eesti ajaloost
2
docx

Lühiülevaade Eesti ajaloost.

ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus. Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates 1. sajandist pKr on Eestit mainitud kirjalikes allikais, lähemaid teateid leidub 1. ja 2. aastatuhande vahetuse Skandinaavia saagades ja Vene leetopissides. 1. aastatuhande teisel poolel arenes Eestis merendus ja kasvas kaugkaubanduse osakaal. 2. aastatuhande alguses tekkisid muinaskihelkonnad ja -maakonnad ning rajati suuri linnuseid. Levima hakkas ka kristlus. Eesti keskaeg algas maa vallutamisega ristisõdijate poolt 13. sajandi alguses. Varasemad territoriaalsed üksused (maakonnad, kihelkonnad, linnusepiirkonnad jt) asendusid ristisõdijate riikidega, millest tugevaimaks kujunes Liivi ordu oma, lisaks eksisteerisid Eestis Saare-Lääne ja Tartu piiskopkond ning 1346

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
CV Aare Annus-eesti
8
doc

CV Aare Annus-eesti

Isikuomadused: tulemustele orienteeritud, nõuan täpsust iseendalt teistelt, kompromissivalmis, saan aru protsessidest ja inimestest ning suudan mõlemaid juhtida, pean oma lubadustest kinni, stressitaluvus, usalduslik Juhiload autojuhiload (B ja C kategooria) väikelaeva juhi load ( laeva pikkus kuni 24 m) Huvialad Golf, merendus, tehnikasport, teater, loodus, mäesuusatamine Ühiskondlik tegevus MTÜ Kiwanis Tallinna Klubi , liige Kontaktandmed Padriku tee 1/1-3, Pirita linnaosa, Tallinn 52 473 63 [email protected]

Ühiskond → Ühiskond
3 allalaadimist
Eesti ajalugu
4
docx

Eesti ajalugu

ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus. Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates 1. sajandist pKr on Eestit mainitud kirjalikes allikais, lähemaid teateid leidub 1. ja 2. aastatuhande vahetuse Skandinaavia saagades ja Vene leetopissides. 1. aastatuhande teisel poolel arenes Eestis merendus ja kasvas kaugkaubanduse osakaal. 2. aastatuhande alguses tekkisid muinaskihelkonnad ja -maakonnad ning rajati suuri linnuseid. Levima hakkas ka kristlus. Eesti keskaeg algas maa vallutamisega ristisõdijate poolt 13. sajandi alguses. Varasemad territoriaalsed üksused (maakonnad, kihelkonnad, linnusepiirkonnad jt) asendusid ristisõdijate riikidega, millest tugevaimaks kujunes Liivi ordu oma, lisaks eksisteerisid Eestis Saare-Lääne ja Tartu piiskopkond ning 1346

Ajalugu → Eesti ajalugu
5 allalaadimist
Avalik juhtimine artiklite ülevaade
4
doc

Avalik juhtimine artiklite ülevaade

90’ndaltel hakati siiani riigi valduses olnud korporatsioone erastama. Võeti eeskuju Suurbritannia reformidest. Paljud avalikud asutused muudeti täidesaatvateks asutusteks ja ühiskondlikeks organisatsioonideks. Järjest enam hakati propageerima allhanget ning avaliku ja erasektori partnerlust. Loodi mitmeid kommunaalteenuseid ja muid strateegilisi tegevusi koordineerivaid ettevõtteid – telekommunikatsioon, õli, gaas, ravimid, toiduained, raudteed, lennundus, merendus jne. Eesmärgiga ühendada omavahel planeerimine ja eelarve tegevused, loodi Täieliku Kvaliteedijuhtimise Programm (Total Quality Management Programme) ja Mitme Aasta Üldplaan (Multi-Year General Plan ehk Plano Plurianual). Nende programmide toetamiseks loodi laiaulatuslikud hindamissüsteemid. Väga edukalt on Brasiilias käivitunud ka e-valitsuse süsteem. Eriti kõrgelt hinnatakse seda, et maksudega seotud teemad on hästi arvutiseeritud – üle 90% maksumaksjatest

Majandus → Juhtimine
2 allalaadimist
GEOGRAAFIA - atmosfäär
2
docx

GEOGRAAFIA - atmosfäär

Atmosfääris õhk liigub vertikaalselt ja horisont ühtlustab temperatuuri ja kannab laiali saastet. Kõige enam sõltuvad ilmastikust põllumaj ja merendus. Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugust teistest gaasidest. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks, kasutatakse ka külmutamisel ja säilitamisel. Hapnik tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus, seda kasutavad organismid hingamiseks, vajalik põlemiseks, oksüdeerumine. Süsihappegaas satub

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
Norra Kuningriik
13
docx

Norra Kuningriik

Euroopa Liidu (EL) liige, osaleb ta EL-i ühisturul liidu liikmesriikide ja Euroopa Vabakaubandusühenduse (EFTA) vahel sõlmitud Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) lepingu alusel. Norra on sajandiga arenenud vaiksest agraarühiskonnast rahvusvaheliselt auväärsel positsioonil olevaks dünaamiliseks kõrgtehnoloogiliseks riigiks. Norra on üks maailma suurimaid naftaeksportijaid ning on jõudnud maailma juhtivate riikide sekka mitmetes muudeski tööstusharudes nagu akvakultuur, merendus, hüdroenergeetika, keskkonnakaitse, energia, tehnoloogia ja side. Ennemuiste teenis enamik norralasi oma igapäevast leiba, kombineerides väiketalupidamist mitmete kõrvaltegevustega nagu metsandus, küttimine ja kalastamine. Inimesed pidid olema üpris kohanemisvõimelised ja leidlikud, et Norra karmis kliimas ja rasketes geograafilistes tingimustes ellu jääda. Norra majandus on olnud alati tihedas sõltuvuses riigi külluslikest loodusvaradest. Norra

Geograafia → Geograafia
45 allalaadimist
Kaubavigastuste referaat
9
docx

Kaubavigastuste referaat

EESTI MEREAKADEEMIA Merendus teaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Karlis Strazdin TSEMENDI TRANSPORT NING KAHJUSTUSED SELLE TRANSPORTIMISEL JA LAADIMISEL Referaat Juhendaja: Tõnis Hunt Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks sain ma küll ehitusmaterjalid, kuid oma referaadis keskendun ma tsemendile, mis on materjal, millest tehakse üht põhilisemat ehitusmaterjali ­ betooni. Keskendun ma sellele sellepärast, et oma praktika veetsin ma Kunda Sadamas, mis on eesti suurim tsemendi eksportija Eestis. "Kunda ja tsement on eestis peaaegu sünonüümid. Olgu ajad millised tahes ­ ehitada on ikka vaja ja igal ajastul on Kunda tsemenditööstus "ehitusmaterjalide ema" tsementi ka tootnud", on öelnud Kunda tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein. Oma referaadis üritan ma uurida millised probleemid ja kahjust...

Logistika → Lastindus ja laondus
13 allalaadimist
Muuseum - kas vanakraami ladu või avatud õpikeskkond
7
doc

Muuseum - kas vanakraami ladu või avatud õpikeskkond

koolis õpitu ning samas julgustades neid esemelise ajaloo kaudu tegema uusi järeldusi ja avastusi. 5 3. MINU ARVAMUS JA KOGEMUS Olen käinud paljudes muuseumides, milledest kõige meeldejäävam on olnud Tallinna Meremuuseum. Tallinna meremuuseum asub paksude paekivimüüride vahel ­ Paksus Margareetas. Muuseum pakub palju huvitavat Eesti meresõidu ja kalanduse algusaegadest kuni tänapäevani. Merendus on väga mitmekülgne mõiste ja loomulikult ka kõige ulatuslikum ja ajalooliselt kõige vanem muuseumi tegevusvaldkond. Muuseumi ekspositsioon asub neljal korrusel. Esimesel korrusel on näha muuseumi suurim mudel ­ suur purjelaev. Teisel korrusel on esitatud lugu Eesti purjelaevade ehitamisest ning nende seilamisest maailmameredel ning seal leidub ka suur kaljase mast koos purjega. Kolmandal korrusel võtab külastajaid vastu kõige klassikalisem tuukriülikond koos selle

Meedia → Meedia
28 allalaadimist
Kreeta-Kreeka-Etruskite ja Rooma kunst
14
docx

Kreeta, Kreeka, Etruskite ja Rooma kunst

Egeuse kultuuri keskused Knoosos ja Mükeene Kreeta Kreeka mander Kreeta kunst  Kõrgkultuuri hiilgeaeg 2000-1450 eKr  Merendus  Kultuuri iseloomustavad võimsad lossid  Lossid on kogukonnakeskused  Labürinditaolised  Suured trepid  Rohkelt sambaed (alt kitsad, ülalt laiad)  Seinamaalid (elurõõmsad, värvilised, inimesi kujutati egiptuse poosis aga elurõõmsalt; loomi kujutati elutruult; palju mereelukaid)  Puudusid välisseinad  Valgustatud avausest laes  Seintel freskod

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
4 allalaadimist
Programmi MS Office Access kasutamine
4
docx

Programmi MS Office Access kasutamine

Eesti Mereakadeemia Merendus teaduskond Karlis Strazdin Programmi MS Office Access kasutamine Kursusetöö Juhendaja: Merike Spitsõn Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Mina valisin meile antud valikutest teemaks videolaenutuste andmebaasi, võimalikult. Antud andmebaas on mõeldud kasutamiseks videolaenutusele. See andmebaas on koostatud selleks,

Informaatika → Informaatika ll
16 allalaadimist
SATELLIITMÕÕDISTAMINE I
11
pdf

SATELLIITMÕÕDISTAMINE I

See on avatud kõigile, kellel on satelliitnavigatsiooni EGNOS-e vastuvõtja. See võib olla mis tahes vastuvõtja, mis ühildub satelliitsidel põhinevate täiustussüsteemidega. Avatud teenus käivitati 1. oktoobril 2009 (European GSA, 2017). Järgmine on ohutus teenus, mis hoiatab kasutaja GPS-signaali, mis tahes tõrke eest kuue sekundi jooksul või jagab hoiatusi, kui süsteemi või selle andmeid ei tohiks navigeerimiseks kasutada. Rakendakse peamiselt lennundus ja merendus, kus elu võib olla ohus või asukoha signaalid võivad on valed. EGNOSe ohutus teenus anti tsiviillennundusele 2011 aastal (European GSA, 2017). Kommertsteenus nimega Data Access Service (EDAS) pakub juurdepääsu maapealsete andmetele. Sel tingimusel, kui kasutakse raadiosidet või internetiühendust. Tingimustes, kus otsenähtavus satelliitidega puudub või signaal on tugevasti häiritud. EDAS levitab EGNOSi andmeid reaalajas (European GSA, 2017)

Maateadus → Maamõõtmise alused
17 allalaadimist
Saksamaa-Inglismaa-Prantsusmaa
3
doc

Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa

Palju kol. Oli P.Aafrikas(alzeeria,tuneesia,maroko)Elanikud olid araablased-sõjakad.Teine suur ala oli Vietam.Rahutu piirkond.Monokultuursed kolooniad.1908 kaks ylestõusu vietnam ja tansaania.Prantslased otsisid liitlasi,kuni I MS olid venemaaga head suhted.Kapital sinna,ettevõtted.majanduses oli mahajäämus.hakati kasvatama piimakarja.Linnade ymber köögiviljad,lilled. SuurBritannia1870-1902:sellel perioodil kaotas GB oma juhtkoha tööstuses.Veel oli tekstiil ja merendus, ka kindlustus.Aeglase aregu põhjused:*Vana tehn.baas.*Palju töölisi,väike ostujõud*põllumaj.pankrott.(usa vili,põlluharijad vahetasid ala,rebasekasvatusalad)Juurikate ja lillede kasvatamine,piimandus.Kapitali väljavedu.Sisepol:1837-1901 Victoria.Range valitseja.Traditsioonide ja konservatiivne aeg.1868.said võimule liberaalid.W.Glatstone.10 reformi(Tasuta algharidus, kaotati auastmete myyk armees,konkursisysteem riigiametis,kaotati avalik hääletus ja ajalehtede tempelmaks)1874

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
Katrin Reimus --Kus tramm ei käi-
8
doc

Katrin Reimus - "Kus tramm ei käi"

Reimused elavad majas, mille pere on ise põhjalikult remontinud. Katrin Reimus on inglise ja soome keele õpetaja Kunda keskkoolis, mille vilistlane ta ka ise on. Koolivaheajad õppides Katrin Reimus õpib Tallinna Pedagoogikaülikoolis inglise keelt ning õpetab sealsamas soome keele didaktikat ja tõlkimist emakeelde. Nii mööduvadki tal endal kõik koolivaheajad Tallinnas õppides. Kunda keskkoolis on soome keel õppekavas. Keskkooli erialad merendus ja reisiteenindamine laevadel eeldavad ka soome keele oskust. "Hakkasin kunagi soome keelt õppima huvi pärast, õhutajaks oli isa, kelle soome keele huvi oli eeskujuks," rääkis Katrin Reimus. Reimuste peres on täiskasvanud tütar Karin, kes õpib sotsiaaltööd, Kaire, kes hakkab keskkooli lõpetama, ja 1987. a sündinud kolmikud Aare, Allar ja Asko. "Kui teada sain, et sünnivad kolmikud, oli uhke tunne," meenutab ema. "Olen ise rahulik, mees on

Kirjandus → Kirjandus
22 allalaadimist
Nimetu
8
doc

Nimetu

Alkeen- KEEM Abstsess- MED Androloogia- MED Ateroskleroos- MED Anamnees-med Amorett- KUNST Aatrium- AJ Hedonism- FILOS Arp- FOLKLOOR Loits- FOLKL Arhipelaag- GEOGR Järvik- GEOGR Apostroof- KEEL, KIRJ (KEELETEADUS, KIRJANDUS) Faabula- KIRJ Eufoonia- KIRJ, MUUS Hermeneutika- AJ, KIRJ Apostroof- KEEL, KIRJ Admiraliteet- SÕJ ,AJ (sõjandus) 3 Alkeemia- AJ Bürgermeister- AJ Aktiva- MAJ ; RMTP (Raamatupidamine) Bruto- MAJ,MER,MAJ (MERENDUS) Deposiit- MAJ Devalveerima- MAJ Detriit- BIOL, GEOL Plenäär- KUNST Alpimaja- SPORT Hüpak- SPORT Delikt- JUR (ÕIGUSTEADUS) Ebastama- JUR Pannoo- KUNST Asurkond- BIOL Ainurakne- BIOL, ZOOL 6. Mida tähendab sõna ,,aspekt"? Kirjutage selle kõik tähendused ning kommenteerige nende juures olevaid erialamärgendeid. as.pekt <20:-pekti, -.pekti> vaatekoht, seisukoht; nähtuse üks külg, tahk; KEEL laad, tegevuse kestust v lõpetatust näitav grammatiline kategooria; BOT taimekoosluse

Varia → Kategoriseerimata
13 allalaadimist
Eesti keele suulise ja kirjaliku - kodutöö inglise filoloogidele
7
odt

Eesti keele suulise ja kirjaliku - kodutöö inglise filoloogidele

Eufoonia > heakõla - kirjandus, muusika hermeneutika > vanatekstiõpetus - ajalugu, kirjandus 3 Admiraliteet > mereväe kõrgem ametkond - sõjandus, ajalugu alkeemia > keskaegne ebateaduslik keemia - ajalugu bürgermeister > linnapea, linnavalitsuse eesistuja - ajalugu aktiva > varad, bilansi vasak pool - majandus, raamatupidamine bruto > kogu-, kõik koos - majandus, merendus deposiit > hoius - majandus devalveerima > raha kurssi alandama - majandus detriit > pude, lagunenud orgaanilised jäänused vees - bioloogia, geoloogia plenäär > vabaõhumaalimine - kunst alpimaja > kamber, kus on matkitud kõrgmäestiku tingimusi - sport hüpak > väike hüpe - sport delikt > seadusest üleastumine, õigusrikkumine ­ õigus, õigusteadus ebastama > võltsima ­ õigus, õigusteadus pannoo > raamitud dekoratiivne seinakompositsioon - kunst

Eesti keel → Eesti keele suuline ja...
16 allalaadimist
Kreeka ajaloo ülevaade
3
doc

Kreeka ajaloo ülevaade

Ajaloo vastused 1. Maa oli mägine, kasvatati puuvilju ja oliive. Kuna maa oli mägine, arenes hästi merendus ja samal põhjusel loodi ka kolooniad. Selle tagajärjel alavääristati käsitöölisi ja ülistati põlluharijaid. 2.Kreeta ­ Mükeene periood ( u. 200--1100 a.e.Kr) tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad, kujunes kiri. Alguse sai minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsaim keskus oli Knossos. Tume ajajärk(u. 1100- 800 a.e.Kr) Lossid olid hõljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud. Osa kreeklasi rändas üle

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
Konteinersadama planeerimise projekt
11
docx

Konteinersadama planeerimise projekt

EESTI MEREAKADEEMIA Merendus teaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Karlis Strazdin Konteinerterminali planeerimine Projekt Tallinn 2014 1. Lähteandmed: 2. Kaubavoog : Konteinerid 3. Kaubavoo suurus: 580 tuh TEU-d (20') 4. Kaubavoo suund: 55% merelt-maale; 45% maalt-merele 5. ühendus tagamaaga: 35% autotransport; 65% raudteetransport 6. kaubavoo ebaühtlustegur: 1,21 7. eksplutatsiooniperioodi pikkus: 365 päeva 8. Lisaandmed: Laeva suurus ca 3500 TEU-d; Laeva ümberlaadimisaeg 36 h 2. Kaubaliigi iseloomustus Konteiner on spetsiaalselt kaupade veoks valmistatud kast, mis on tugevdatud, virnastatav ja horisontaalselt või vertikaalselt teisaldatav. Konteinerid on korduvkasuta...

Logistika → Stividoritöö ja tehnoloogia
83 allalaadimist
Eesti keele ajalugu ja murded
130
ppt

Eesti keele ajalugu ja murded

• ühiskond: härra, proua, preili, pruut, röövel, rüütel, naaber, narr, kelm, laat, selts, krahv, vürst, arst, plaaster, väävel Alamsaksa laenud (3) • kaubandus: hangeldama, kross, pood, rent, taaler, veering, tingima, toll, vaagima, üür, paar, tosin, veerand • aeg: näärid, reede (< ‘suur reede’), tund, vastlad • ajaviide, haridus: kool, kunst, lust, paber, pasun, piip, pookstav, värss, riim, tantsima, trumm, trükkima, veerima • merendus: ankur, kiil, madrus, pootsman, praam • adverbid: just, topelt, väärt Rootsi laenud (13. saj– ...; 16.–17. saj; 105–148 tüve) • eestirootsi ja riigirootsi laenud • riik, ühiskond: kroonu, riik, lään • merendus: hiivama, iil, kuunar, loovima, räim, hauskar, seilama • olme: tasku, tünder, pagar, puldan, käru, mark (raha- ja kaaluühik) • usund: näkk, kratt, tont • kokandus (← kokaraamat 1781): biskviit, filee,

Eesti keel → Eesti keele ajalugu
25 allalaadimist
Ajalugu 11 -17-sajand
14
pdf

Ajalugu 11.-17. sajand

­ arhitektuur (antiiksete elementide kasutuselevõtt, horisontaalne liigendus, ilmalikud linnapaleed,  ühiskondlikud ja administratiivhooned), kujutav kunst (perspektiiv, mitmemõõtelisus, alasti inimkeha  kujutamine), kirjandus (Shakespeare), rõivamood  ­ teadus­ maailma seaduspärade uurimine teaduslike meetodite abil  ­ poliitika  ­ majandus­ panganduse jõuline areng   ­ palgaarmeed, tööstus, merendus (maadeavastused)  ­ Da Vinci (kunst), Rotterdamist (humanist, ususallivuse kuulutaja), Shakespeare (kirjandus), Morus  (filosoofiline poliitika), Kopernik, Galileo, Newton (teadus)     9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema  eluloo.   ● Erasmus Rotterdamist­ katoliku preester, ühtlasi humanist ja ususallivuse kuulutaja. Kuigi tema 

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
EESTI JA ROOTSI MERENDUSPOLIITIKA VÕRDLUS
10
docx

EESTI JA ROOTSI MERENDUSPOLIITIKA VÕRDLUS

hinnaga ning Eesti ärikultuur on usaldusväärne. Kõige tähtsam aspekt merenduses on ajalooliselt tugev baas. Nimelt, Eestis on ammu olnud merendusega seotud traditsioonid, kaubasadamate infrastruktuur ja kindlasti meremehed. Paljudel Euroopa riikidel seda kindlasti ei ole. Eriti riikidel, kus on väiksem võimalus turustada meretsi, on puudu selline osa nagu meretraditsioonid. Selge on see, et traditsioonid näitavadki kui tähtis on merendus igas riigis. Just traditsioonid ühenduvad inimesi. Seega siin kujuneb tugevus Eesti merepoliitikas. Kahtlemata tuleb mainida, et Eesti on elektrooniline riik. Elektrooniline riik tähendab toetust nii täitevvõimu ("e-valitsus") kui ka parlamendi ("e-parlament") ja kohtunike ("e-õiguskeskkond") IKT tegevuse abil. Pole vaja öelda, et tänapäeval Eesti on ainuke riik Euroopas, kus saab nii palju teha internetist. Seda

Politoloogia → poliitika kujundamine...
5 allalaadimist
Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem
12
pdf

Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem

Balti laenud (200) Loodus: taim, hernes, uba, oinas, jäär, härg, angerjas, mänd. Talu: mõrsja, talgud, häärber, korsten, kuur, küün, uks, link, pott, kastrul, pann, taldrik, vaarid - sarikad, lengid - ukse- või aknapiidad. 3 Inimene: karv, naba, pürst e hari, seep; vokk, lõng, ketrama. Toit: kartul, kurk, spinat, sibul, kits, kalkun, jääger, jaht, karpkala, tint. Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat. Elukutsed: amet, antverk e käsitööline, meister, sell, käärid, haamer. Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal. Raha: kopikas (oda-kopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile - pennsionile)

Eesti keel → Eesti keel
6 allalaadimist
Genuiinne sõnavara ja selle kasutamine
5
docx

Genuiinne sõnavara ja selle kasutamine

Laensõnad tulnud keelde enne 20. sajandit (hilisemad on võõrsõnad, pole kohanenud, nt saht). Balti laenud (200) Loodus: taim, hernes, uba, oinas, jäär, härg, angerjas, mänd. Talu: mõrsja, talgud, häärber, korsten, kuur, küün, uks, link, pott, kastrul, pann, taldrik, vaarid sarikad, lengid ukse või aknapiidad. !3 Inimene: karv, naba, pürst e hari, seep; vokk, lõng, ketrama. Toit: kartul, kurk, spinat, sibul, kits, kalkun, jääger, jaht, karpkala, tint. Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat. Elukutsed: amet, antverk e käsitööline, meister, sell, käärid, haamer. Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal. Raha: kopikas (odakopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile pennsionile)

Eesti keel → Eesti keel
1 allalaadimist
Ajalugu arvestus
12
docx

Ajalugu arvestus

isikuvabadused, võitlus surmanuhtluse vastu - arhitektuur (antiiksete elementide kasutuselevõtt, horisontaalne liigendus, ilmalikud linnapaleed, ühiskondlikud ja administratiivhooned), kujutav kunst (perspektiiv, mitmemõõtelisus, alasti inimkeha kujutamine), kirjandus (Shakespeare), rõivamood - teadus- maailma seaduspärade uurimine teaduslike meetodite abil - poliitika - majandus- panganduse jõuline areng - palgaarmeed, tööstus, merendus (maadeavastused) - Da Vinci (kunst), Rotterdamist (humanist, ususallivuse kuulutaja), Shakespeare (kirjandus), Morus (filosoofiline poliitika), Kopernik, Galileo, Newton (teadus) 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. Erasmus Rotterdamist- katoliku preester, ühtlasi humanist ja ususallivuse kuulutaja. Kuigi tema kirjutised ei suutnud ära hoida ususõdu, kuid tema pärand osutus Euroopa

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
MAAKONDADE TÖÖ
12
pdf

MAAKONDADE TÖÖ

seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna Vanalinna muuseumid. Eesti loodusmuuseum- on loodusteaduslik muuseum Tallinnas, mis asub vanalinnas aadressil Lai tänav 29a. Kollektsioonis on koha leidnud ligikaudu 90% Eestis esinevatest taime-, mardika-, liblika-, linnu- ja imetajaliikidest. Eesti meremuuseum- on 1935. aastal asutatud muuseum, mis tegeleb merendusalaste eksponaatide eksponeerimisega, merendus- ja kalandusalase teadusliku uurimistööga ning allveearheoloogiaga. Kiek in de Kök ja Bastionikäigud- on Tallinna Linnamuuseumi filiaal, mis tutvustab Ingeri ja Rootsi bastionide maa-aluseid käike. Tallinna Vanalinna vaateplatvormid. Piiskopi vaateplatvorm-asub Tallinna vanalinnas Toompea lääneküljel Toomkiriku vanevad vaated Snelli tiigile, Toompargile ning Balti Jaamale. vahetus läheduses. A Patkuli vaateplatvorm-on osake Tallinna iidseimast piirkonnast

Turism → Turism
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun