kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele demokraatia- valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu, kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. gümnaasium- on üldhariduskooli kõrgeim kooliaste, kus asuvad 10-12 klass. sümpoosion-oli Vana-Kreekas ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega. hetäär-haritud ja sotsiaalselt tunnustatud prostituudid Vana-Kreekas. metoik-vaba isik, kes polnud sündinud polise kodanike järglasena, vaid oli mujalt sissesõitnu. Puudus kodanikeõigus. Käsitöölised,kaupmehed amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks heloot-Lakoonia pärisrahvas kellest said spartiaatide maaorjad. perioig-isiklikult vabad mittekodanikud. spartiaat-Sparta kodanikkond / doorlastest elanikud strateeg-sõjaväejuht
m.a kutsus Makedoonia kuningas Philippos Teine ta oma poja Aleksandri õpetajaks. Tulevane Aleksander Suur oli siis 13-aastane. Philippos Teine suhtus soosivalt filosoofiasse ning ei tahtnud oma poja kasvatamist usaldada tavalisele õpetajale. Aristoteles lahkus Pellast umbes 50-aastaselt. Ta naases Ateenasse ning asutas oma kooli Apollon Lykeioni templi läheduses. Erinevalt Platonist ei saanud Aristoteles endale maatükki osta. Raha oleks tal küll olnud, kuid Aristoteles oli metoik (võõramaallane), kellel polnud õigust Ateenas kinnisvara omandada. Aleksander Suure surm kutsus esile Makedooniavastase ülestõusu Ateenas. Aristoteles aga oli tuntud oma sidemetega Makedoonia õukonnas ja nii esitatigi talle süüdistus jumalasalgamises. Tegemist oli järjekordse fabritseeritud süüdistusega (meenutagem kasvõi Sokratese saatust). Aristoteles aga, erinevalt Sokratesest, kasutas tolleaegset
osales rahvakoosolekutel, Deus ex machina ,,jumal täieõiguslik kodanik masinast", tragöödia lõpus laskus Perioik - Sparta vaba elanik, jumal, kes andis loole kunstliku, kellel puudusid kodanikuõigused, ootamatu lõpplahenduse tegevus- aladeks olid käsitöö, Pederastia tuntud mehe ja kaubandus ja põlluharimine poisi seksuaalsuhe Heloot Sparta riigi ori Polüteism - paljude jumalate Metoik Ateenas elav austamine sisserännanud vaba isik Antropomorfism - tähendab Strateeg Kreeka väepealik, inimese omaduste omistamist kõrgem sõjaväelise võimuga teistele olenditele, jumalad on riigiametnik inimese moodi Geruusia - Titaan - kreeka jumalasugu Demokraatia valitsemisvorm, Taeva (Uranos) ja Maa (Gaia) rahvavõim lapsed
maailmavaade. Enne seda oli usuti et kõik keerleb ümber maa – geotsentriline maailmavaade SPARTA ATEENA Võimuorganid Geruusia – vanemate nõukogu Strateeg – väejuht (10) (30) Bulee – nõukogu (500) Efoorid (5) Heloodid – maaorjad Metoik – sisserännanud Ühiskonnakihid Perioigid mittekodanikud Spatriaadid – Sparta (enamus käsitöölised) kodanikud Asukoht Lakoonika maakonnas Atika Peloponnesuse ps Kesk-Kreeka Lõuna-Kreeka Kuidas on Vana-Kreeka kultuur mõjutanud Euroopa kultuuri?
Ateena akropoli pääses läbi esinduslike peaväravate. Peaaegu kõik Ateena elanikud käisid kord päevas agoraal. Ateenlastel oli ka peajumal nimega Zeus kes käsutas ka piksenooli ja tema peast tekkis võidujumalanna Nike. Oli veel jumal nimega Athena kes oli sõja ja tarkusejumalanna. Kreeklastel oli ka neil oma kõige ilusam tempel kus olid ilusalt kaunistatud skultuuride ja bareljeefidega oli Parthenon. Dionysos oli veini jumal ja Akropoli jalamis asus Dionysose teater. Metoik oli Ateenas elav võõramaalane, kel polnud poliitilisi õigusi ja kes ei tohtinud omada maavaldust, pidi aga teenima sõjaväes ja tasuma makse. See kes läks orja pidama teisele perele anti talle kokkuõmmeldud lambanahast tekk ja koeranahkne müts. Inimesed kes olid targad kutsuti sofistideks kuna nad oskasid filosoofiat. Kreeka filosoofid jagunesid ka kahte rühma Vanakreeka teaduse ja filosoofia rajaja oli Thales Mileetos umbes aastal 624 546 enne meie aja arvamist.
Lykeionis asus ka gümnaasium, milles enne oli toimunud õppetöö sofistide käe all ning mida nimetati samuti lykeioniks. Gümnaasiumi ümbritses aed, kus olid teerajad jalutuskäikudeks (kr peripatos) ja õppetöö toimus jalutamise ajal. Sellest siis ka Aristotelese koolkonna levinud nimetus peripateetikute (s.o "jalutajate") koolkond. (Meos, 2000) Erinevalt Platonist ei saanud Aristoteles endale maatükki (Lykeionit) osta. Raha oleks tal küll olnud, kuid Aristoteles oli metoik (võõramaalane), kellel polnud õigust Ateenas kinnisvara omandada. Aleksander Suure surm (aastal 323 e.m.a) kutsus esile Makedooniavastase ülestõusu Ateenas. Aristoteles aga oli tuntud oma sidemetega Makedoonia õukonnas ja nii esitatigi talle süüdistus jumalasalgamises. Tegemist oli järjekordse fabritseeritud süüdistusega (meenutagem kasvõi Sokratese saatust). Aristoteles aga, erinevalt Sokratesest, kasutas tolleaegset õigust lahkuda Ateenast
Sparta rajajaks oli esimene seadusandja Lykurgos. Riiki juhtisid kaks väepealikud-kuningat ja kaks preester-kuningat. Geruusia - vanemate nõukogu. Sinna valiti 28+2 väepealikkut ja kuningat. Need oli ligi 60 aastased vanamehed. Geront - geruusia liige. Apella - Sparta rahvakoosolek. Efoor - apella otsuste teavitaja. Hopliidid - raskerelvastatud jalaväelased. Faalanks - lahingurivistus. 1.4.2 ATEENA. Theesus - ühendas Ateena. Egeuse poeg, kes tappis Kreetal Knossose lossis pühvli. Metoik - Ateenas mitte sündinud vaba kodanik. Areopaag - Ateena nõukogu, mis käis koos Arese künkal. Arhont - Ateena ametnik. Esimesed Ateena seadused andis välja Drakon (7. sajandil eKr), need olid väga karmid seadused. VI sajandil kehtestas kuningas Solon seadused panid aluse demokraatlikule riigikorale. Solon kaotas võlaorjuse ning ühtlustas mõõdusüsteemid, suurendas rahvakoosoleku õigusi, jagas Ateena elanikud varaliselt nelja rühma. Trieer - kreeklaste laev.
väärtused on tõelised ja õiged? Seejuures on tunda ka loodusteaduste uurimise (füüsilise filosoofia) mõjusid: nt uskumus, et voorus on teadmine, seda saab õppida ja õpetada. On võimalik ära tunda üldiseid käitumisreegleid ning 1. kasvatada neid inimestesse läbi hariduse, 2. luua eetilist riiki. Platon Platon (427-347 eKr) oli pärit väljapaistvast Ateena perekonnast (Aristoteles ei olnud kõrget päritolu ega ka Ateenast, oli metoik). Ideed Platon rajas normatiivse poliitilise filosoofia, ta kehtestas väärtussüsteemi, mis on õiglane ning mida tuleb rakendada poliitilisele ühiskonnale. Ta leidis, et maailma algeks on ideede (sg. eidos, pl. eideai) maailm, kogu reaalne maailm on vaid selle ideede maailma hale vari, meenutus. Tema idealism vastandus materialistlikule mõtlemisele. Ideed eksisteerivad tõelisuses enne kõiki materiaalseid asju
Kreeka retoorika Tõuke arenguks sai kõnekunst 5. saj. demokraatia oludes, mil Ateena ja Sitsiilia demokr. kogukonnad kujunesid kõnekunsti keskusteks. Siis tekkis ka kõnekunsti teooria- retoorika. Sel ajal hakkavad kuju võtma ka tulevase retoorika põhiliigid- pol. kõne rahva ees, kohtukõne ja uusima liigina epideiktiline e. pidulik kõne. Oraatori kõne muudab kirjanduslikuks zanriks alles sofistika. Ly si as (u. 4 59 -3 80 e. Kr. ) Ta oli rikas metoik ja kuulus Ateena dem. parteisse. "Kolmekümne türannia " ajal tegutses ta logograafina s.o. kõnede kirjutajana. Ta koostas väga mitmekesise iseloomuga kohtukõnesid, mida iseloomustavad eredad värvid ja veenev argumentatsioon. Ta keel on selge ja lihtne. Meie ajani on jõudnud tema kõnedest 34. Tema kõnedes peegelduvad ilmekalt tolle aja Ateena ühiskonna elu-olu ja kombed. I s ok ra tes (4 36 - 3 38 e. Kr. ) Atika kõnekunsti edasine arendaja
6 impeeriumi suurust, vaid ka julgeolekut. Meie valitseme merd, teie olete saare elanikud, ja nõrgemad teiste saarte elanikest, seetõttu on väga oluline, et te ei pääseks niisama. Jõudude tasakaalu (realismi) klassikaline näide. Platon (427-347 eKr) Platon oli pärit väljapaistvast Ateena perekonnast (Aristoteles ei olnud kõrget päritolu ega ka Ateenast, oli metoik). 39-387 eKr külastas Sürakuusat, mis võis olla tolle aja suurim polis Kreekas. Seal valitses türann Dionysios Esimene, Platon vastandus türanniaga, sai seal populaarseks, pidi aga põgenema, sest teda taheti tappa. Hiljem käib seal. 40. aastaselt jõudis Ateenasse ja talle osteti äärelinnas aed koos majaga, kus asutas Akadeemia, kooli (koolitöö kestis kuni 6. saj pKr), nõutavad olid samavõrd matemaatika ja astronoomia kui filosoofia ja humanitaarteadused
annaabi.ee 
