Lisa tähendused järgmistele mõistetele: polis- oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbruses akropol-Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus agoraa-koosoleku-ja turuplats aristokraat-parimate võimude pooldaja , tähendab ka suursugust inimest aristokraatia ( riigikord)-ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele demokraatia- valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu, kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. gümnaasium- on üldhariduskooli kõrgeim kooliaste, kus asuvad 10-12 klass. sümpoosion-oli Vana-Kreekas ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega. hetäär-haritud ja sotsiaalselt tunnustatud prostituudid Vana-Kreekas. metoik-vaba isik, kes polnud sündinud polise kodanike järglasena, vaid oli mujalt sissesõitnu. Puudus kodanikeõigus. Käsitöölised,ka...
m.a kutsus Makedoonia kuningas Philippos Teine ta oma poja Aleksandri õpetajaks. Tulevane Aleksander Suur oli siis 13-aastane. Philippos Teine suhtus soosivalt filosoofiasse ning ei tahtnud oma poja kasvatamist usaldada tavalisele õpetajale. Aristoteles lahkus Pellast umbes 50-aastaselt. Ta naases Ateenasse ning asutas oma kooli Apollon Lykeioni templi läheduses. Erinevalt Platonist ei saanud Aristoteles endale maatükki osta. Raha oleks tal küll olnud, kuid Aristoteles oli metoik (võõramaallane), kellel polnud õigust Ateenas kinnisvara omandada. Aleksander Suure surm kutsus esile Makedooniavastase ülestõusu Ateenas. Aristoteles aga oli tuntud oma sidemetega Makedoonia õukonnas ja nii esitatigi talle süüdistus jumalasalgamises. Tegemist oli järjekordse fabritseeritud süüdistusega (meenutagem kasvõi Sokratese saatust). Aristoteles aga, erinevalt Sokratesest, kasutas tolleaegset
Minoiline Minose või Kreeta Trieer aerude ja purjede jõul (kultuur) 3000-1400 eKr liikuv Vana-Kreeka sõjalaev Lineaarkiri savitahvlitele 500eKr kirjutatud silpkiri Sümpoosion - Vana-Kreeka Minolise/Mükeene kultuuri ajast koosviibimine veinijoomisega ja Barbar - võõramaalane, kes intellektuaalse vestlusega (sünd, rääkis kreeklastele arusaamatut pulm, matus vms) keelt Patriarhaalne ühiskond, kus Hellen - Kreeklaste nimetus võim ja otsustamine on iseendile perekonnapea ehk isa käes Hellenism - antiikaja ajaloo- ja Matriarhaalne - kultuuriperiood (A. Suure surm Hetäär - haritud ja sotsiaalselt Egiptuse langemine Rooma võimu tunnustatud prostituut, ülalpeetav alla) 323-30 eKr naine Vana-Kreekas Alfabeet - tähestik Draama - tõsise konflik...
maailmavaade. Enne seda oli usuti et kõik keerleb ümber maa – geotsentriline maailmavaade SPARTA ATEENA Võimuorganid Geruusia – vanemate nõukogu Strateeg – väejuht (10) (30) Bulee – nõukogu (500) Efoorid (5) Heloodid – maaorjad Metoik – sisserännanud Ühiskonnakihid Perioigid mittekodanikud Spatriaadid – Sparta (enamus käsitöölised) kodanikud Asukoht Lakoonika maakonnas Atika Peloponnesuse ps Kesk-Kreeka Lõuna-Kreeka Kuidas on Vana-Kreeka kultuur mõjutanud Euroopa kultuuri?
Ateena akropoli pääses läbi esinduslike peaväravate. Peaaegu kõik Ateena elanikud käisid kord päevas agoraal. Ateenlastel oli ka peajumal nimega Zeus kes käsutas ka piksenooli ja tema peast tekkis võidujumalanna Nike. Oli veel jumal nimega Athena kes oli sõja ja tarkusejumalanna. Kreeklastel oli ka neil oma kõige ilusam tempel kus olid ilusalt kaunistatud skultuuride ja bareljeefidega oli Parthenon. Dionysos oli veini jumal ja Akropoli jalamis asus Dionysose teater. Metoik oli Ateenas elav võõramaalane, kel polnud poliitilisi õigusi ja kes ei tohtinud omada maavaldust, pidi aga teenima sõjaväes ja tasuma makse. See kes läks orja pidama teisele perele anti talle kokkuõmmeldud lambanahast tekk ja koeranahkne müts. Inimesed kes olid targad kutsuti sofistideks kuna nad oskasid filosoofiat. Kreeka filosoofid jagunesid ka kahte rühma Vanakreeka teaduse ja filosoofia rajaja oli Thales Mileetos umbes aastal 624 546 enne meie aja arvamist.
Lykeionis asus ka gümnaasium, milles enne oli toimunud õppetöö sofistide käe all ning mida nimetati samuti lykeioniks. Gümnaasiumi ümbritses aed, kus olid teerajad jalutuskäikudeks (kr peripatos) ja õppetöö toimus jalutamise ajal. Sellest siis ka Aristotelese koolkonna levinud nimetus peripateetikute (s.o "jalutajate") koolkond. (Meos, 2000) Erinevalt Platonist ei saanud Aristoteles endale maatükki (Lykeionit) osta. Raha oleks tal küll olnud, kuid Aristoteles oli metoik (võõramaalane), kellel polnud õigust Ateenas kinnisvara omandada. Aleksander Suure surm (aastal 323 e.m.a) kutsus esile Makedooniavastase ülestõusu Ateenas. Aristoteles aga oli tuntud oma sidemetega Makedoonia õukonnas ja nii esitatigi talle süüdistus jumalasalgamises. Tegemist oli järjekordse fabritseeritud süüdistusega (meenutagem kasvõi Sokratese saatust). Aristoteles aga, erinevalt Sokratesest, kasutas tolleaegset õigust lahkuda Ateenast
1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus...
Aristotelese elulugu Aristoteles elas kahe ajastu piiril. Poliste süsteem oli nõrgenemas ja selle kõrval arenesid välja uued ja suured impeeriumid. Aristotelese püüdlused õigustada linn-riigi põhimõtteid omasid selles kontekstis väga väikest mõju. Aristoteles sündis Makedooniale allutatud Traakia linnas Stageiras, tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntos III, Aleksander Suure vanaisa, ihuarst ja kasvas seega Makedoonias. Aristoteles oli metoik, tema mitte-aristokraatlikul päritolul oli oluline mõju Aristotelese poliitikafilosoofiale. Ta õppis Platoni asutatud Akadeemias ning veetis Ateenas Platoni õpilase ja kaastöölisena umbes 20 aastat. Pärast Platoni surma põgenes Aristoteles Ateenast, sest pidas monarhiat parimaks valitsusvormiks ning oli seotud Makedooniaga (samal ajal Makedoonia kuningas Philippos II asus Kreekat allutama ning seetõttu teravnesid suhted ka Ateenas).
Kreeka retoorika Tõuke arenguks sai kõnekunst 5. saj. demokraatia oludes, mil Ateena ja Sitsiilia demokr. kogukonnad kujunesid kõnekunsti keskusteks. Siis tekkis ka kõnekunsti teooria- retoorika. Sel ajal hakkavad kuju võtma ka tulevase retoorika põhiliigid- pol. kõne rahva ees, kohtukõne ja uusima liigina epideiktiline e. pidulik kõne. Oraatori kõne muudab kirjanduslikuks zanriks alles sofistika. Ly si as (u. 4 59 -3 80 e. Kr. ) Ta oli rikas metoik ja kuulus Ateena dem. parteisse. "Kolmekümne türannia " ajal tegutses ta logograafina s.o. kõnede kirjutajana. Ta koostas väga mitmekesise iseloomuga kohtukõnesid, mida iseloomustavad eredad värvid ja veenev argumentatsioon. Ta keel on selge ja lihtne. Meie ajani on jõudnud tema kõnedest 34. Tema kõnedes peegelduvad ilmekalt tolle aja Ateena ühiskonna elu-olu ja kombed. I s ok ra tes (4 36 - 3 38 e. Kr. ) Atika kõnekunsti edasine arendaja
kõrval arenesid välja uued ja suured impeeriumid. Aristotelese püüdlused õigustada linn-riigi põhimõtteid omasid selles kontekstis väga väikest mõju. Aristoteles sündis Makedooniale allutatud Traakia linnas Stageiras, tema isa Nikomachos (ka Aristotelese poja nimi oli Nickomachos) oli Makedoonia kuninga Amyntos III, Aleksander Suure vanaisa, ihuarst ja kasvas seega Makedoonias. Aristoteles oli ateenlaste jaoks metoik, tema mitte- aristokraatlikul päritolul oli oluline mõju Aristotelese poliitikafilosoofiale. Õppis Platoni asutatud Akadeemias ning veetis Ateenas Platoni õpilase ja kaastöölisena umbes 20 aastat. Pärast Platoni surma põgenes Aristoteles Ateenast, sest pidas monarhiat parimaks valitsusvormiks ning oli seotud Makedooniaga (samal ajal Makedoonia kuningas Philippos II asus Kreekat allutama ning seetõttu teravnesid suhted ka Ateenas).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
