3. Leptis Sitsiilia lääneosa Lucentum Kartaago Sardiinia Hippo Reggius Baleaarid Kition 4. valitsev riik valitsejad Iseseisvad linnriigid kuningas ja kaupmeeste nõukogu Assüüria riik kuninga ainuvõim ja asevalitsejad Babüloonia suurriik kuningas ja preester Pärsia ülemvõim kuningas ja satraabid Makedoonia kuningas 5. araabia tähestik FOINIIKIA TÄHESTIK kreeka tähestik Slaavi tähestik ladina tähestik 18.Iisraeli rahvas Palestiinas 2. Aabraham, Mooses, Taavet, Saalomon Egiptus, Assüüria, Babüloonia, Pärsia 3. Taavet Aabrahman Saalomon Mooses Taavet Nebukadnetsar II Kyros I(Pärsia kuningas) 4.Niiluse deltas egiptuses, nad olid orjad
Oldi tolerantsed vähemusrahvuste ja usundite suhtes. Kuningas oli absoluutne valitseja, tema abilised koondusid õukonda. Sõjavägi oli koondunud piirkondade kaupa traditsioonilisel alusel, seetõttu oli sõjavägi väga heterogeenne. Sõjaväe eliitüksuseks olid pärslastest koosnevad 10000 surematut. Ohtralt kasutati ka palgasõdureid, enamasti kreeklasi. Laevastiku tuumiku moodustasid Foiniikia laevad. Riik jagunes satraapiateks, keda juhtisid satraabid. Satraabid olid piirkonna maksukogujad ja sõjaväe juhid.Satraapide tegevust kontrollisid nn. Kuninga silmad. Kuningad arendasid teedeehitust. Tähtsaim oli Suur Kuningatee, mis laius Susast Sardeisesse. Hästi oli arenenud kanalite ehitus Niiluse deltast Punase mereni. 4. Pärslaste usk Puudus riigiusk, kuid pärslaste enda riigiusuks oli zoroastrism, mis saialguse Zarathustra õpetusest. Usundi pühaks oli Avesta, mille arhailisemaks osaks on gathad.
Impeerium – koosnes vallutaja enda riigist ja seda ümbritsevatest sõltlasriikidest. Hammurapi seadused ehk Mesopotaamia seadused. Mõisted 70-72 Hetiitide impeerium – väiksemad sõltlasriigid, mis allusid hetiitide kuningale. Sõjaline aristokraatia – ülikud ja nende kaaskondlased. Hattuša – kuninglik arhiivraamatukogu. Suurkuningas – Pärsia valitseja Satraapiad – ehk asehaldurkonnad. Satraabid – kuninga poolt ülikute seast ametisse määratud, pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse. Mõisted 75-76 Foiniikia tähestik – hiljemalt aastaks 1000 ekr kujunenud välja 22. tähest koosnev tähestik.
1200 eKr. Läksid ajalukku sõjaka rahvana, kes õppisid esimestena töötlema rauda. Sõjaväe tugevuse aluseks oli sõjavanker. Rajasid oma riigi Iraani kiltmaale I aastatuhande keskel eKr. Impeeriumi loojaks oli Kyros II. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas, kes resideerus neljas pealinnas (Persepolis, Babülon, Susa, Ekbatana). Kuningas määras riigi eri piirkondade (e satraapiate) etteotsa tavaliselt pärslastest asevalitsejad – satraabid, kes vastutasid maksude laekumise ja kaitseküsimuste eest. Kohalike allutatud rahvaste traditsioonilist eluolu ja religiooni ei üritanud pärslased muuta, vaid võtsid ise neilt üle kultuurisaavutusi (n kiilkirja). Mittepärslastelt eeldati korrapärast maksude tasumist ja lojaalsust Pärsia kuningatele ning toetati kohalikke ülikuid ning jumalaid. Vaatamata hiiglaslikule territooriumile oli Pärsia impeerium kahe sajandi jooksul suhteliselt
· Hauatagune elu nende jaoks väga sünge Hetiidid · Nende riik kujunes Väike-Aasia ps, pealinnaks oli Hattusa. · Võtsid I-sena kasutusele raua ja hobukaarikud · Kasutasid kiilkirja Pärsia riik (Iraan) · Suur riik, 4 pealinna:Babülon, Persepolis, Susa ja Ekbatana · Pärisa suurriigi rajajaks oli Kyros II · Suur Kuningatee · Riigi eesotsas oli suurkuningas ja riik oli jagatud asehaldurkondadeks ehk satraapiateks · Asevalitsejad-satraabid allusid Pärsia kuningale · Pärsia kuningad Dareiois ja Xerxes on seotud Pärsia-Kreeka sõdadega Pärsia religioon: · Tulekummardajad · Preestrid ehk maagid · Usuuuendajaks oli Zarathustra, ta kirjutas püha raamatu Avesta · Zarathustra usk- mazdaism, see oli duastlik õpetus, 2 vastandit jumalat-kuri jumal Angro Mainju ja hea jumal-Ahuramadza · Samas oli see õpetus ka eshatoloogiline, lõplik, hea võidab kurja. Foiniikia
Kaitsesid inimlikku õiguskorda ja moraali ning karistasid ülekohtuseid. Igal jumalal oli lemmiklinn. 15. Tänapäval paikneb Mesopotaamias Iraak. 16. Hetiidide võimu ajal hakati tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Leiutati hobukaarikud ja sõjas kasutati kaarikuvägesid. 17. Pärslaste suurriiki juhtis suurkuningas. Riigil puudus kindel pealinn, oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk satraapiateks, mis langesid üldjoontes kokku alistatud piirkondadega. Satraabid (kuningas määras ülikute seast) pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse. Pöörati tähelepanu ühendusteedele, millest olulisem oli Suur Kuningatee. Pärsia riik oli erakordselt stabiilne, rahvas leppis ülemvõimuga. 18. Foiniikia tähestik levis kiirelt, sest oli lihtsalt ja hõlpsalt omandatav. Võimaldas hariduse teatavat ilmalikustamist: kirjaoskus polnud enam kitsa elukutselise preesterkonna eesõigus.
Pealinn Hattusa. Väike- Aasia keskosa. Kaarikuvägi. Kuninga kõrval oli sõjaline ülikkond. Kasutasid rauda. Pärsia suurriik Algselt Iraani lõunaosas. Kyros II ajal vallutas suurema osa Iraanist ja kergelt Mesopotaamia jne. Hiljem ka Egiptus. Dareios I püüdis vallutada Kreekat, aga ebaõnnestus. 330. Vallutas pärsia makedoonia Aleksander. Lugupidamine alistatud maade kultuuri vastu. Ise polnud arenenud. Satraabid: asehaldurkonnad. Zarathustra õpetus: Athura-mazda maailmalooja, hea ja kurja omavaheline võitlus, dualism. 4. Kaananimaa ja Iisrael: Monoteismi teke Kaananimaa oli muistsete tsivilisatsioonide kokkupuuteala. Vahemere idarannikul. Foiniikia linnad. Kaupmehed, head meresõitjad. Tähestiku leiutamine. Heebrealased juutide esivanemad. Esivanem Aabraham tuli kaananimaale mesopotaamiast. Egiptuse orjapõlv; Mooses. Taavet ühendas 10. saj alguses kogu Kaanani lõunaosa Iisraeli riigiks
P rsia riigis: rakendati riigi ülesehitamiseks kohalikku kogemust. Alistatud rahvastesse suhtuti tolerantselt. toetuti alistatud maade ühiskonnakorraldusele ja valitsusviisile. nuti P rsia kuninga ülemvimu tunnsitamist ja korrap raseid makse. riigi eesotsas suurkuningas, kes peatus riigi neljas pealinnas: Suga, Persepolis, Erbatana, Babülon riik jagunes asehalduskondadeks ehk satraapideks, mille eesotsas olid satraabid, kelle ülesandeks oli kohaliku sjav e juhtimine ja maksude kogumine kujundati v lja ühendusteed riigi eri piirkondade vahel Kaananimaa ja Iisrael: monoteismi teke (lk 8390) Foiniika linnriigid T htsaimad Foiniikia linnriigid olid: *Siidon *Tüüros *Büblos ,
7.Kuidas suhtusid pärslased alistatud rahvastesse? Millega seda põhjendada? Nad suhusid nendesse üldiselt hästi. Neilt võeti üle kombed jne. Oma asju peale ei surutud. Nendesse suhtuti suureaustusega. Seda võib põhjendada sellega, et Pärsia kultuur oli madalamal tasemel, kui alistatud riikide oma. 8.Kuidas oli korraldatud Pärsia suurriigi äärealadele valitsemine? Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks e. satraapiadeks. Neid juhtisid kuninga määratud asevalitsejad,satraabid. Nende põhilised ülesanded olid kohaliku sõjaväe korraldamine ja maksude kogumine. 9.Milles seisnes Zarathustra õpetus? Maailma valitseb selle looja, Ahuramazda, Tänu temale valitsevad tõde ja vale ja inimesed peavad ise otsustama,kumba nad kasutavad. Ahuramazda ise kaitseb tõde. Pärsia suurriigid võtsid enamasti Zarathustra õpetuse omaks. 10.Mis on vana testament? Mida see sisaldab? See on iisraellaste ajaloo, usu, kombeid, ja seadusi sisaldav allikas
Pealinn Hattusa, kiire ja võitlusvõimeline kaarikuvägi, riigipiirid Musta mere rannikult Vahemereni, võtsid kasutusele kodarateta ratta, mugandasid Babüloonia kiilkirja oma keelele, oli kuninga ülemvõim, impeerium koosnes väiksematest sõltlasriikidest, tööriistades valmistamiseks kasutati rauda (1300 eKr) Pärsia riik (559-330 eKr) Neli pealinna: Susa, Perepolis, Ekbatana, Babülon. Kiilkiri kohandati pärsia keelele, riik oli jagatud satraapiateks(asehaldurkondadeks), satraabid juhatasid sõjaväge ja kogusid makse, rajati teid (Suur Kuningatee Väike-Aasia ja Susa vahel), austati rahvaste erinevaid kombeid ja tavasid. 20. Mis on Foiniikia? Iseloomusta. Kreeklased kutsusid Vahemere idaranniku alasid Foiniikiaks. Seal oli soodne ala põlluharimiseks, mägedes kasvasid seedrimetsad, mille puit oli hinnaliseks ehitusmaterjaliks. Tekkisid linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros. Rajasid kolooniaid Küprosel, Sitsiilias, Põhja- Aafrikas(Kartaago) ja Hispaanias
Oma traditsioone alistatud rahvaste kogemusega ühitades rajasid pärslased hästi toimiva riigi. Selle eesotsas seisis suurkuningas, kes valitses pärsia suurnikest õukondlaste toel. Kindlalt pealinna riigil polnud, kuid kuningas koos õukonnaga peatus tavaliselt neljas suurejoonelises kuningalossis: Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babülonias. Riik oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk satraapiateks, mis langesid üldjoontes kokku alistatud piirkondadega. Satraabid, kelle kuningas pärsia ülikute seast ametisse määras, pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse. Suurt tähelepanu pöörati ühendusteedele, et tagada sidemed eri piirkondade vahel ja sõnumite kiire saatmine riigi ühest otsast teise. Kõige olulisemaks kujunes kindlate vahemaade järel postijaamadega varustatud Suur Kuningatee, mis viis Väike-Aasia lääneosast Susa linna Lõuna- Iraanis. Kõige eelnimetatu tõttu oli Pärsia riik erakordselt stabiilne
Hetiidid võtsid üle naabruses oleva Mesopotaamia kultuuri. Kasutasid kiilkirja, babülloonlaste kombel võeti kasutusele seadused. Esimesed, kes õppisid töötlema rauda, tööriistu. 1200 eKr- ründas vaenlane. Euroopast tulnud hõimud hävitasid riigi, hõimud sulandusid vallutajatega ühte. Pärsia riik sai suurriigiks 550 eKr pärast Mesopotaamia, Egiptuse ja India alade vallutamist. Kyros II. Pealinnad Persepolis ja Susa. Allutatud maades olid asevalitsejad e satraabid, kes võisid ameteid poegadele pärandada. Pärslased austasid alistatud rahvaste kombeid ja ei surunud oma usku peale. Suur Kuningatee- kuningate sidepidamine, 111 postijaama. Usk usuuuendaja- Zarathustra valitseb jumal e Tark Isand. Maailmas käib võitlus hea ja kurja vahel. Ohverdamine keelatud, püha tuli . Preestrid e. maagid. Foiniikia. Vahemere idarannik. 3000 eKr Kaubalinn. Head meresõitjad oletatavasti sõitsid
· Taevavaatlusi tehti ka ajaarvamiseks · Valitses suurkuningas, keda toetasid õukondlased · Kujunes kuukalender · Persepolis, Ekbatana, Susa ja Babülon · Riik oli jagatud asehaldurkondades ehk satraapideks HETIIDID & PÄRSIA IMPEERIUM · Satraabid pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse Hetiitide kronoloogiline ülevaade · Alamatelt nõuti, et nad tunnistaksid kuningat ja maksasid makse · Kujunes tugev riik 1700 a eKr, pealinnaks Hattusa. Alistasid Väike- · Igas piirkonnas jäi muidu kehtima iga ühe õiguskord Aasia. Vallutusretked Süüria ja Mesopotaamia suunas. · Tähelepanu pöörati ühendusteedele
· Suurriigi rajas Kypros II (559-529) vallutades Iraani, Väike- Aasia, Mesopotaamia ja tema järglane ka Egiptuse. · Dareios II proovis alistada Kreekat. · 330 eKr langes Pärsia impeerium Makedoonia Aleksandri vallutustega. b. Valitsemine: · Suurkuningas sageli õukonnaga ringreisil 4 pealinna (Susa, Persepolis, Ekbatana, Babülon). · Satraabid kuninga määratud asevalitseja (sõjavägi ja maksud) c. Suhtumine alistatud rahvastesse leebe: · Toetuti kohalikele ülikutele. · Ainsaks nõudmiseks maksud. · Suhteline stabiilsus (va Egiptuse ülestõus). d. Kultuur: · Madalama kultuuritaseme tõttu võeti palju teistelt rahvastelt üle (kiilkiri, kunstisaavutused)
30 000 jalaväelasest ja 5000 ratsanikust koosneva väe eesotsas ületas ta kiiresti selleks otstarbeks kõikjalt kokku korjatud laevadel Hellespontose väina. Pärsia laevastik ei olnud suuteline seda operatsiooni takistama. Tõsisemat vastupanu ei kohanud Aleksander enne Granikose jõge alles siin ootasid teda vastase suured sõjajõud. Esimene tõsine lahing Pärsia vägedega, mida juhatasid kuulus väejuht Rhodose Memnon ja mõned Pärsia satraabid, toimus Granikose jõe kallastel maikuus. Aleksandri vastas seisis 20 000 Pärsia ratsanikku ja arvukas armee kreeka jalaväelastest-palgasõduritest. Mõnede allikate kinnitusel tuli 35 000-pealisel Makedoonia armeel võidelda koguni 40 000 mehest koosneva vaenuväe vastu. Pärslaste märkimisväärne arvuline ülekaal on täiesti usutav. Eriti kehtis see ratsaväe kohta. Makedoonia kuningas ületas vaenlase silme all otsustavalt Granikose jõe ja ründas esimesena
Kuninga võim oli piiramatu, kuid ta tavatses õukondlastelt riigiasjus nõu küsida. Kindlat pealinna riigil polnud, vaid õukond rändas koos kuningaga sageli mööda maad ringi, peatudes pikemalt neljas suurejoonelises kuningalossis Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Baabülonis. Kuningat saatis ka 10000 suursugusest pärslasest koosnev ihukaitsevägi ehk nn surematud.. Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks satraapiateks. Satraabid, kes kuningas nende etteotsa määrati, pidid juhtima kohaliku sõjaväge ning koguma makse. Satraapiad vastasid enamasti allutatud rahvaste ja hõimude traditsioonilistele asualadele, kuid satraapideks määrati üldjuhul pärsia aristokraate. Et tagada satraapide ustavust, saatsid kuningad spetsiaalseid ametnikke nende tegevust kontrollima. Samal ajal pöörati suurt tähelepanu ka hoolitsusele ühendusteede eest
1300 eKr hakkasid kasutama rauda, 1200 eKr varises riik kokku tundmatu katastroofi tõttu(pealinn Hattusa purustati). Hetiidi impeerium-kõik allusid hetiidi kuninga ülevõimule. Pärsia suurriik: Suurriigi eesotsas seisis suurkuningas, kes sõitis mööda maad ringi, peatudes riigi neljas pealinnas-Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babülonis. Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks e. satraapiateks, mida juhtisid kuninga määratud asevalitsejad e. satraabid. Riigi tuumikala oli Pärsia lahe ääres. Riik oli hästi korrasatud- side-ja postiteenus, postijaamade võrk. VI saj eKr kuningas Kyros, V saj eKr Dareios I. 3300 eKr vallutas Kreeka-Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia. Usust-tähtsal kohal oli tulekummardamine, rituaale viisid läbi maagid. Kaananimaa ja Iisrael-Monoteismi teke: Kaananimaa idarannik: tänap- Süüria, Liibanon,Palestiina. Kaanan täh. akadi keeles purpurimaad, sellep
Nad võtsid alistatud rahvastelt palju ise üle. Pärisrahvastelt nõuti vaid, et nad tunnustaksid Pärsia kuninga ülemvõimu ja maksaksid korrapäraselt makse. Nii toimis suurriik küllaltki hästi. Impeeriumi eesotsas seisev suurkuningas sõitis koos oma hiiglasliku õukonnaga sageli mööda maad ringi, peatudes pikemalt uhketes paleedes riigi neljas pealinnas - Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babülonis. Kohapeal, nn asehaldurkondades, juhtisid riiki kuninga asevalitsejad satraabid. ZARATHUSTRA ÕPETUS. Eraldi tasuks natuke pikemalt peatuda Pärsia usundil. Varase perioodi uskumistest teatakse vähe. On teada, et tähtsal kohal oli siis tulekummardamine. Pärsia religioon muutus aga märgatavalt 600.a. paiku eKr seal tegutsenud jutlustaja Zarathustra tegevuse tagajärjel. Selle õpetuse kohaselt valitseb maailma Ahuramazda - ,,tark isand", kellest on maailma sündinud Tõde ja Vale. Kõik inimesed peavad nende kahe vahel oma valiku tegema
annaabi.ee 
