Ühinguõiguse kaasused 2012 AÜ (3)

Ühinguõiguse kaasused 2012 AÜ
3
I Äriregister
1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena B- ga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada?
1.01-15.01 registreeriti A juhatuse liikmeks
15.01. A kutsuti tagasi
17.01. sai A otsusest teada
16.01. tegi A tehingu ühingu nimel B-ga
2 aspekti, sisesuhe (otsuse tegemine, ühingu ja juhatuse liikmevaheline suhe), välissuhe (A ja B tehing).
Tsüs § 69 lg 1,2

§ 69. Tahteavalduse tegemine

(1) Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega.
(2) Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
Äriregistri kanne on deklaratiivne, tahteavalduse teatavakstegemine on konstitutiivne.
Kuna A ei teadnud, et ta juhatuses polnud, siis oli ta juhatuse liige. Samuti B lähtus registri kandest, kus A oli juhatuse liige.
A oli osaühingu esindaja, tal oli õigus B-ga tehing sõlmida.
ÄS § 34 lg 2 seoses välissuhtega.
Kuidas saab lepingust vabaneda ? VÕS § 186 reguleerib võlasuhte lõppemise aluseid. Kehtivast lepingust niisama vabaneda võimalik ei ole.
II Aktsiaseltsi asutamine
2. Juhatuse liige sõlmis asutatava aktsiaseltsi nimel enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist üürilepingu. Pärast aktsiaseltsi registrisse kandmist toimunud üldkoosolek otsustas, et juhatuse liikmel puudus õigus nimetatud tehingu tegemiseks ja otsustas jätta tehingu heaks kiitmata. Üldkoosoleku otsus saadeti üürileandjale. Üürileandja esitas kohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada üldkoosoleku nimetatud otsus kehtetuks ja nõudis tehingu kehtivuse tuvastamist ning lepingu täitmist aktsiaseltsi poolt.
ÄS § 253

§ 253. Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud

(1) Enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist asutatava aktsiaseltsi nimel tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustused lähevad üle aktsiaseltsile aktsiaseltsi registrisse kandmisest, kui tehingu teinud isikul oli õigus tehingut teha.
(3) Kui isikul ei olnud õigust tehingut teha, lähevad tehingust tulenevad kohustused üle aktsiaseltsile, kui üldkoosolek kiidab selle tehingu heaks.
(4) Kui aktsiaseltsi varast ei jätku aktsiaseltsi võlausaldaja nõude rahuldamiseks, vastutavad asutajad aktsiaseltsi võlausaldaja ees isiklikult ja solidaarselt aktsiaseltsi kohustuste täitmise eest ulatuses, milles aktsiaseltsi vara vähenes enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist aktsiaseltsile võetud kohustuste tõttu. Nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat aktsiaseltsi äriregistrisse kandmisest.
Tehingu tegi juhatuse liige, kas tal oli õigus enne ühingu registrisse kandmist teha tehing?
ÄS § 247 rahalise sissemakse tasumine, § 248 mitterahaline sissemakse.
VÕS § 582 lg 2, seltsing .
Mõlemad vastused on võimalikud, et oli õigus, ei olnud õigus. Tuleb põhjendada.
Oli õigus – 253 lg2, lg3
Ei olnud õigus, 253 lg1, võs 582 lg2.
Kes saab üldkoosoleku otsust vaidlustada? ÄS § 302 lg 3 järgi ei ole lepingupartneril vaidlustusõigust, seega kohus jätab selle vaidlustuse menetlusse võtmata.
Tehing kehtib, küsimus selles, kelle suhtes, täitmist saab nõuda, aga kelle käest? ASilt ei saa nõuda lepingu täitmist, vaid see juhatuse liige, kes tehingu sõlmis. Nõue on õige, aga mitte Asi vastu, vaid juhatuse liikme vastu.
III Aktsiaseltsi üldkoosolek
3. Aktsionäride üldkoosolek toimus 15. mail. 10. septembril esitas üks aktsionär kohtule hagi nõudega tunnistada üldkoosolekul vastuvõetud otsused kehtetuks põhjusel, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kuna aktsionäridele saadetud kutsetes ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorda (antud asjaolu leidis ka kohtus tõendamist). Samuti esitas aktsionär nõude tühistada vaidlustatud üldkoosolekul tehtud otsuse alusel äriregistrisse tehtud kanne aktsiakapitali uue suuruse kohta. Aktsiaselts vaidles hagile vastu, väites, et nõue on aegunud.
1. kas rikkumine on toimunud?
2. mis selle tagajärg on? Kas äkki on tühine? Tühisuse alused § 3011
3. kehtetuks tunnistamine – vastuolu seadusega, vastuolu põhikirjaga (mõlemad § 302 lg1), tsüs § 38 lg 1 lause 2.
4. nõudeõiguslik isik? § 302 lg 3, tsüs § 38lg2 lause 2
5. tähtaeg, 302 lg 1 lause 2. Kui teine pool kohtus ise ei too välja, et tähtaeg on aegunud, siis kohus ise ei saa seda kohaldada ja rahuldab nõude.
§ 3011
lg 4.
Kokkukutsumise kord: päevakord, kas piisav aeg ette teatatud, kuidas kutsed on saadetud, aadressid selgelt seaduses välja toodud, teate sisu-koosoleku toimumise aeg ja koht.
Päevakorra mittenäitamine on aluseks tühiseks lugemisel, 3011 lg1 p4.
Aegumise vastuväide on asjakohatu.
Otsus on tühine küll, aga mis nõuded olid? Kehtetuks tunnistamine ja registrikande tühistamine. Nõuet tuleb korrigeerida, õige nõude aluse 3011 lg1 p4, koosoleku tühistamine, mitte kehtetuks tunnistamine.
Registrikannet niimoodi vaidlustada ei saa, ebaõige kande parandamist on õigus nõuda, tsms § 600 lg 2. ÄS § 302 lg 6, kohaldub tühistele otsustele. Kohus saadab ise otsuse registripidajale, kes teeb vajalikud menetlused. Nõuet eraldi esitada ei ole vaja.
Tuleb teha vahet, kumb säte on! 302 või 3011
4. Aktsionär esitas kohtule hagi aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Üldkoosolek toimus 30. augustil. Juhatus oli saatnud üldkoosoleku kokkukutsumise teated aktsionäridele 20. augustil. Hageja väitis, et tema ei saanud üldkoosoleku kokkukutsumisest tähtaegselt teada, kuna viibis 10.-29. augustil välismaal
Hageja väidab, et talle ei teatatud õigeaegselt. Teadete saatmise küsimused on kokkukutsumise kord ja olulised rikkumised.
ÄS § 294 lg 3 lause 2
Kuhu teade saata? § 294 lg 1 lause 2
§ 294 lg 31
Kas aktsionär on esitanud ametliku teate ühingule, et ajutiselt saab teda kätte muult aadressilt? Otseselt vastavalt kaasuse asjaoludele ei tulene rikkumist, et teade oleks valele aadressile saadetud.
Kas etteteatamisetähtaeg on piisav olnud? 294 lg 31
Kui kutsed pandi posti 20. Aug ja Eesti siseselt, siis kas 1 nädala etteteatamisnõue on täidetud? Eesti Posti lehelt vaadata, kui kaua tähitud kirja saadetakse , sealt arvutada tähtaeg. Kui 3 päeva läheb kättesaamiseks, siis jääb vahele 6 päeva, 30.08 ei tohi olla 7mes päev, vahele peab jääma 7 päeva! Kui kohale jõuab 22.08, siis jääb 7 päeva vahele ja on piisav aeg etteteatamiseks.
Kutse tähtaeg vastavalt eesti posti juhistele klapib. RKL tähtaegade lugemisel oluline, 3-2-1-6-03.
Osanik peab ise tagama, et ühingul oleks korrektsed kontaktandmed . Koosolekut võib puhkepäeval korraldada, osanik ei saa nõuda, et tingimata tööpäeval.
Kuna antud juhul rikkumist ei esine, siis kaasus lahendatud . Aga muidu tähtaegade rikkumised lähevad tühisuse alla, kokkukutsumise rikkumised olulised rikkumised.
5. Aktsiaseltsi juhatus kutsus kokku aktsionäride üldkoosoleku järgmise päevakorraga:
- koosoleku juhataja ja protokollija valimine
- majandusaasta aruande kinnitamine
- jooksvad küsimused
Koosoleku viis läbi aktsiaseltsi juhatuse esimees ning protokollis aktsiaseltsi juhatuse sekretär. Koosolek kinnitas majandusaasta aruande ja kutsus tagasi ühe nõukogu liikme. Viimane esitas kohtule hagi, milles palus tunnistada koosoleku otsused kehtetuks põhjusel, et koosoleku protokoll ei vasta seadusele, kuna koosolek ei valinud juhatajat ja protokollijat, vastavas rollis esinenud isikud tegutsesid omavoliliselt ning seega ei ole ka neil õigust protokollile alla kirjutada. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus?
§ 302 lg 1, koosolek seadusega vastuolus hageja väitel.
ÄS § 293 lg 4, päevakorraväliselt lahendatavad küsimused.
1. mida otsustati?
2. kuidas otsustati?
Tehti otsus küsimuses, mida päevakorras ei olnud välja kuulutatud.
§ 294 lg 4 p 4, tühisuse alus.
Kui nõukogu liige kutsutakse tagasi, peab notariaalselt kinnitatud protokoll olema. ÄS § 304 lg 7.
3011
lg 1 p 3- nõue on ebatäpne, nõuet tuleb korrigeerida.
Otsus on tühine ainult seoses nõukogu liikme tagasikutsumisega, majandusaasta aruande kinnitamisele notariaalse kinnitamise vorm ei laiene, see oli korrektselt päevakorras, seega pädev. Otsus osaliselt tühine.
6. Aktsionär tegi aktsionäride üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). 9 aktsionäri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas otsus on seaduslik?
Kuidas saab päevakorda täiendada?
Mida AS otsustada saab?
§ 293 lg 3, nii aktsionäride arv kui aktsiakapitali esindatus ok.
§ 298 lg 1,2
§ 302 lg 1 pädevust ületav otsus, kehtetuks tunnistatav. Sisu osas on otsus vastuolus, 298 annab ette.
IV Aktsiaseltsi juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine
7. Aktsiaseltsi põhikirjas nähti ette, et juhatusel on 3 liiget. Nõukogu vabastas kõik juhatuse liikmed ennetähtaegselt nendepoolsete kohustuste rikkumise tõttu, kuid sobivate kandidaatide puudumisel valis üksnes 2 uut liiget. Aktsiaselts esitas kandeavalduse 3 juhatuse liikme registrist kustutamiseks ja 2 uue liikme registrisse kandmiseks. Millise otsuse saab teha registripidaja ?
Põhikiri on ühingusisene kokkulepe, minimaalne seaduse nõue 1 juhatuse liige. Registripidaja kaalub 2 sätte vahel: ÄS § 33 lg 6 ja 5.registripidaja saab keelduda kande tegemisest, kui see ei vasta seadusele! Põhikiri ei loe. § 59 lg 6, kui juhatuse koosseis ei vasta põhikirjale, siis tuleb anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, min 6 kuud.
Kuna tagasikutsumine toimus juhatuse rikkumise tõttu, siis registripidaja keeldumisega kahjustab ühingu huve.
8. Aktsiaseltsi juhataja ametiaeg lõppes 31. mail. 4. juunil tegi nõukogu otsuse: Pikendada juhataja ametiaega järgmiseks kolmeks aastaks.
- Kas nõukogu otsus on õiguspärane? Jah, võib tagasiulatuvalt otsustada.
- Kui juhataja ametiaeg on pikenenud, siis millisest ajast?
- Kui juhataja ei andnud nõusolekut, kas siis on nõukogu otsus õiguspärane? Otsuse tegemise eelduseks ei ole kellegi nõusolek, küll aga on juhatuse liikme õiguste tekkimise eelduseks nõusolek. Otsus on õiguspärane, aga juhatuse liikme volitused ei pikene, kui ta nõusolekut ei anna.
- Kas aktsiaselts peab tulenevalt nõukogu otsusest tegema mingeid toiminguid ? ÄS § 33 lg 7, 309 lg 2, siin siis viimane paragrahv, tuleb esitada äriregistrile otsus.
Juhatuse liikmete valimine, tagasikutsumine, § 309, eelkõige lg 2.
V Aktsiaseltsi esindamine
9. Aktsiaseltsi nõukogu otsustas ÄS § 307 lg 2 alusel piirata kõigi juhatuse liikmete esindusõigust, keelates neil teha tehinguid väärtusega üle 50000 euro. Mõne aja pärast ostis aktsiaselts kinnistu ja maksis selle eest 80000 eurot. Põhjusel, et juhatuse esindusõigus oli selliste tehingute tegemiseks piiratud, kirjutas aktsiaseltsi nimel lepingule alla nõukogu esimees. Notar tõestas tehingu, lugedes seaduses sätestatud eeldused tehingu tegemiseks täidetuks nõukogu otsusega esindusõiguse piiramise kohta. Kas tehing on kehtiv?
ÄS § 307 lg1,2
Esindusõigust ei saa juhatuse liikmelt mitte ühegi otsusega ära võtta. Ühingul ei ole võimalik määratleda mingit valdkonda, kus juhatuse liikmel esindusõigus puudub.
RKL 3-2-1-139-97 – nõukogu pädevus on seaduses kirjas, nõukogu ülesanne on eelkõige juhiste andmine ja järelevalve teostamine , suuremateks tehinguteks eelneva loa andmine, nõukogu ei saa olla esindusorgan.
Kaasuses on tegemist esindusõiguseta isiku tehingu tegemisega, TSÜS § 129 annab tagajärjed-tühine, võimalik heakskiit.
Nõukogu saab vaid öelda, et üle 50 000 eur tehingud peavad nemad enne heaks kiitma, ÄS § 317.
ÄS § 309 lg 4 sätestab, et nõukogu esimehe esindusõiguse, mis on erandlik .
TSÜS § 130, kahju hüvitamise reguleerimine.
RKL 3-2-1-939-08 – registripidaja dokumentide taha ei vaata, kontrollib kas on seaduses nõutud dokumendid .
10. Aktsiaselts pidas kauplust, mis oli avatud 24 tundi ööpäevas ning selle tõttu olid seal ka hinnad kõrgemad, kui konkurentide juures. Juhatus oli kehtestanud töötajate motiveerimiseks korra, mille alusel said oma töötajad osta kaupu letihinnast 20% odavamalt. Kas sellist hinnaalandust võivad ka juhatuse liikmed ise kasutada?
ÄS § 314 reguleerib juhatuse liikmetele tasu määramist. Nõukogu liikmetele määrab üldkoosolek, juhatuse tasu määrab nõukogu, töötajate tasustamise juhatus.
Hea ühingujuhtimise tava! – soovituslik normikogum, kehtib börsiettevõtetele.
ÄS § 307 lg 3-eesmärk on pöörata erilist tähelepanu nendele tehingutele, kus võib huvide konflikt tekkida, lojaalsuskohustuse kontroll.
TSÜS § 65 lause 2
1) igapäevane majandustegevus
2) turuhind
Juhatus ei tohi seda soodustust kasutada, kuna nõukogu otsust ei ole.
VI Aktsiakapital
11. Kas järgmised tehingud rikuvad laenukeeldu?
- Aktsiaselts annab laenu enamusaktsionäri endisele abikaasale. Laenukeeldu reguleerib ÄS § 281. Ei ole vastuolus seaduses sätestatud laenukeeluga, reaalsuses tuleb vaadata, mis tehingu taga on. Kui aktsionär ise on kuidagi asjasse segatud ja see leiab tõendamist, siis on laenukeeldu rikutud.
- Aktsiaselts omandab kolmandalt isikult nõude aktsionäri vastu. Peab arvestama, et seaduses on piirmäär ees, kui on sellest vähem, siis ei ole laenukeeld relevantne. Piirmäär on 1%.
- Aktsiaselts seab oma kinnistule hüpoteegi oma ainuaktsionäri poolt võetud laenu tagamiseks. ÄS § 281 lg 3, 4
12. Aktsiaseltsi üldkoosolek otsustas maksta aktsionäridele dividendi. Dividendi väljamaksmise aega otsusega ette ei nähtud. Kolme kuu möödumisel otsuse tegi üldkoosolek uue otsuse, millega tühistas varasema dividendi maksmise otsuse. Vaatamata sellele esitas üks aktsionäridest nõude dividendi väljamaksmiseks. Kas aktsionäri nõue tuleb rahuldada?
RKL 3-2-1-16-04 Balteco kaasus
ÄS § 279, aktsionäril on õigus nõuda üldkoosoleku otsusega väljamaksmisele kuuluvate dividendide väljanõudmist.
VÕS § 3 p 6, üldkoosoleku otsuse alusel tekkinud võlasuhe.
Kuna võlasuhe on tekkinud, siis kuskil 1-2 kuu möödumisel muutub võlg sissenõutavaks.
VÕS § 82 lg 3,7.
Kui aktsionär oli kohal (siin kaasuses seda eeldada ei saa) teisel üldkoosolekul ja hääletas dividendide maksmise tühistamise poolt, tuleneb sealt tema tahteavaldus.
AS on võlgu ainult nendele aktsionäridele, kes ei nõustunud sellega, et dividendide väljamakse tühistatakse.
Balteco kaasusest nähtub, et dividendide maksmise kohustusest vabaneb ühing siis, kui dividendide väljamaksmine ähvardab ühingu eksistentsi. Sel juhul on võimalik külmutada dividendide väljamaksmine. Peab olema ära tõendatud ühingu majandusliku olukorra drastiline muutus.
Kaasuse vastus kaasuse info põhjal tuleks aktsionäri nõue rahuldada. Tuleb kaaluda eeltoodud asjaolusid.
VII Osaühing
13. Osaühingu põhikirjaga nähti ette, et osa iga 1 euro annab ühe hääle ning lisaks on osaühingu asutajateks olnud osanikel isiklikult üks lisahääl sõltumata nende osa nimiväärtusest. Üks asutajatest võõrandas oma osa. Omandaja esitas kohtule hagi põhikirja nimetatud sätte kehtetuks tunnistamiseks, kuna see on vastuolus ÄS §-ga 154 lg 1. Kuidas tuleb vaidlus lahendada?
ÄS § 154 lg1 sätestab, et osanikke tuleb kohelda võrdselt. Asutajatena oli igal ühel lisahääl, vaidlustajal ei olnud, kuna tema ei olnud asutaja .
1. kas põhikirja selline säte on kooskõlas või vastuolus seadusega, millise normiga?
2. kui isiku õigusi on rikutud, mida ta saab nõuda, mis menetluses ja kuidas?
ÄS § 139 lg 1 p 5, § 169.
Vastavalt § 169 lg 1 ei ole kooskõlas seadusega selline põhikirja säte. Osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.
O kahte sorti hagisid, tuvastushagi ja kohustushagi. Siin kaasuses tegemist võiks olla kohustamishagiga ning kohustuseks võiks olla nõue muuta põhikirja.
Äriregistri pidajal on õigus ja kohustus, ÄS § 59 lg 5, tuvastada põhikirja vastuolu seadusega. Tuleb registripidajalt paluda , et ta teostaks järelevalvet ning tuvastaks vastuolu seadusega ja annaks tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
14. Osaühingu osanikud leppisid kokku, et üks müüb oma osa teisele. Tehingu tegemine osutus aga võimatuks, kuna võõrandaja pidi järgmisel päeval sõitma aastaks välismaale, mistõttu ei olnud aega tehingu notariaalseks tõestamiseks. Leidmaks väljapääsu olukorrast, otsustasid osanikud vähendada osakapitali osa võõrandada sooviva osaniku osa nimiväärtuse võrra ning samas suurendada osakapitali osa omandada sooviva osaniku poolt rahalise sissemaksega samas summas. Kohtunikuabi keeldus osa vähendamist ja suurendamist äriregistrisse kandmast põhjusel, et tegu on teeseldud tehinguga, kuna sellise osakapitali vähendamise ja suurendamise eesmärgiks oli varjata osa võõrandamist. Kas kande tegemisest keeldumine on seaduslik?
RKL 3-2-1-139-08 Harestone kaasus – ÄS § 33 lg 6, 5, riigikohus seletas, mida tähendab vastavus seadusele. Registri menetlus väga formaalne ei ole, aga ei lähe sügavuti dokumentide sisusse. Registripidaja peab kontrollima kas seaduses nõutud asjaolud on dokumentides täidetud. Kui dokument on selgelt heade kommete vastane, avaliku korraga vastuolus, seadusest tuleneva keeluga vastuolus, ntks laenukeeldu rikkuvad, ei tohi registripidaja kannet teha.
Kapitali suurendamist ja vähendamist reguleerib § 1971 , 200, 1921, 196.
Kas tohib üheaegselt suurendada ja vähendada?
Vähendamise juures § 2001 lg 2, kuidas vähendamise juures raha kätte saab.
Kapital tuleb sisse maksta vastavalt § 196 lg 1 p4 enne, kui avaldus äriregistrile esitatakse.
Seega võlausaldajate huve kuidagi ei kahjustata, kuna 3 kuud on ülekapitaliseeritus.
Kohtunikuabi ei tohtinud kande tegemisest keelduda, keeldumine on ebaseaduslik.
Samaaegne vähendamine ja suurendamine ei ole keelatud, § 198 reguleerib sellist olukorda.
VIII Juhtorgani liikmete vastutus
15. Aktsiaseltsi nõukogu kutsus juhataja tagasi 1. septembril. Vastav äriregistri kanne tehti 3. septembril, tagasikutsutud juhatajale anti nõukogu otsus kätte 5. septembril. 4. septembril oli juhatuse liige ostnud aktsiaseltsile 6000 euro eest arvuteid, mille turuhind oli asjatundja arvamuse kohaselt 5000 eurot. Lisaks sellele selgus, et arvuteid ei ole aktsiaseltsi tegevuses vaja.
Aktsiaselts esitas juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude summas 6000 eurot leides, et juhatuse liige on rikkunud hoolsuskohustust ostes mittevajalikke arvuteid makstes nende eest põhjendamatult kõrget hinda.
Juhatuse liige esitas vastuväite, et tema ei vastuta juhatuse liikmena, kuna ta oli tehingu tegemise ajaks tagasi kutsutud ning kuna ka äriregistri kanne oli selleks ajaks muudetud, siis
ei saanud müüja kandele tugineda , seega oli tehing esindusõiguse puudumise tõttu tühine ning aktsiaselts peaks raha nõudma arvutite müüjalt.
Millise otsuse saab teha kohus?
1. kas on olemas kehtiv võlasuhe? Kas oli juhatuse liige? Käsundileping!
2. kohustuse rikkumine
3. kahju
4. põhjuslik seos, kas sellest rikkumisest tekkis selline kahju. Alati tuleb kontrollida, kas kahju tekkis sellepärast, et juhatuse liige konkreetset kohustust rikkus.
5. vastutus ÄS § 315 lg 2 lause 2
Kas juhatuse liikmel oli õigus tehing teha? Kas ta oli sel hetkel juhatuse liige?
TSÜS § 69 tahteavalduste regulatsioon , tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisest. Seega juhatus ei teadnud ega pidanudki teadma, et ta on tagasi kutsutud. ÄS § 34 lg 2 reguleerib, et kanne oli varem tehtud, kuidas ta kehtib.
Juhatuse liige oli juhatuse liige, tal oli õigus see arvutite ost sooritada .
Kohustuste rikkumine: arvutid maksid üle turuhinna ja nad olid ebavajalik vara. Eeltoodud 2 teguviisi on kohustuste rikkumine.
Kahju hüvitamise suurus 6000 eurot AS arvates, tehingu hind.
VÕS § 127 lg 1, võrdleme kahte olukorda, hüpoteetiline olukord ja hilisem olukord, -6000 eur, +5000 eur, -100 eur kulud müümiseks/hoiustamiseks. 1100 eur on pärast arvutite maha müümist ühingu kahju.
RKL 3-2-1-41-05
Kahjunõue on liiga suur ja ei ole tõendatud. See oleks tõendatud sellisel juhul, kui AS esitaks tõendid selle kohta, et neid arvuteid mingil põhjusel ei saagi enam maha müüa.
RKL 3-2-1-27-06
RKL 3-2-1-44-08 – mis juhtub siis, kui isik ei ole enam juhatuse liige. Võib vastutada deliktiõiguse alusel.