Ühinguõigus (5)

Kokku 11 seminari
2 puudumist on lubatud - siis ei hakata midagi nõudma
Kui on üle 2 puudumise, siis tuleb kõik seminarid järele vastata.
Järelevastamiseks üks võimalus Vuti juures, 2ha aega.
VÕS võiks ka kaasas olla.
Ühinguõiguse kaasused
1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena Bga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada?
Juhatuse liige saab oma volitused - § 184 – volitused saab ja kaotab üldkoosoleku otsustuse hetkest.
Juhatusel on esindusõigus.
Lepingu sõlmimise ajal oli registrikanne, et A on juhatuse liige. § 34 lg 2 – kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, va kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne on ebaõige. Kanne ei ole õige, kuna ta ei ole juhatuse liige enam, vaid lihtsalt loetakse kolmandate isikute suhtes. OÜ juhatuse liikmeks olemisel ei ole määrav, millal teada saab, vaid see on tähtis, millal otsustatakse. Kanne ebaõige aga siiski otsusest. Lihtsalt tuleb uus kanne sisse kanda, kui esitatakse vastav avaldus. Seega ei ole Äriregister kunagi 100% õige.
Kuni kannet pole tehtud, siis loeb vaid see, kas teadis või mitte, et A on juhatuse liige, siis on B sõlminud lepingu OÜ-ga, aga puudu on esindusõigus, kui B teadis, et A pole enam juhatuse liige.
Kannet ei loeta kehtivaks õigustoimingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma – nt C on sisse kantud , aga leping sõlmiti A-ga. Eeldatakse, et B teadis ja kandega saab alati tutvuda – B võib tõendada, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma. Kui tõendab ära, siis saab öelda, et ma toetusin vanale kandele. 15 on vana kande mõju lõplikuks kustumiseks kolmandate isikute suhtes. Enne seda on tõendamiskoormis teisel poolel.
OÜ nõuded A vastu:
Ei ole, kuna A ei teadnud, et pole juhatuse liige. Sõlmis teadmata, siis võiks esialgu öelda, et OÜ-l A vastu nõudeid ei ole.

• millised olid tehingu tegemise hetkel juhatuse liikme volitused? kas ta oli juhatuse liige? kas tal oli esindusõigus?
  

• ÄS § 34 lg 2 !
  
• kanne JI juhatuse liikme osas on deklaratiivne (konstitutiivne kanne loob õigussuhte, deklaratiivne peegeldab juba juhtunut )
  
• ÄR kanded reeglina on deklaratiivsed, nii ka juhatuse liikmete kohta käiv kanne; TsÜS § 26 lg 2 ütleb, et esmakanne on konstitutiivse tähendusega – konstitutiivse tähenduse juhud on vastavates sätetes eraldi kirjas
  
• TsÜS § 115—131 esindusõigus
  
• ÄS § 34 lg 2 on üks ÄS kõige olulisemaid sätteid – kolmas isik ei pea kontrollima, milline oli esindatava ja esindaja vaheline sisesuhe – volitusi kontrollitakse ÄR kande kaudu
  

• st tehing oli kehtiv (ÄS § 34 lg 2)
  
• 15 päeva seal paragrahvis on lihtsalt lisaaeg – et 15 päeva jooksul võiks tugineda vanale kandele
  
• võib olla tühine juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige (§ 34 lg 2 1. lause 2. pool) – sel juhul tühisuse alus TsÜS § 129 lg 1
  
• mida hakata peale juhatuse liikmega ?
  

• teatati ülejärgmisel päeval – st tegi tehingu juhatuse liikmena
  
• juhatuse liikmele teatamine on õiguslikus mõttes tahteavaldus => TsÜS § 69
  
• teadmisest sõltub, kas ta vastutab juhatuse liikmena (st lepinguline vastutus) või deliktilise vastutuse alusel
  
• TsÜS § 130 räägib juhust, kui tehing ei jää kehtima
  
• tuleks ilmselt rakendada kas üldist deliktilist vastutust (VÕS) või laiendada juhatuse liikme vastutust väljapoole tema juhatuse liikmeks olemise aega
  

• kas ühing saab esitada kahju hüvitamise nõude?
  

• kaasuse asjaoludel ilmselt mitte – ei ole öeldud, et tekitati majanduslikku kahju
  
• kui kahju pole, siis selle hüvitamise nõuet ka ei saa olla
  
• ka kui oleks pahauskne, siis kahju hüvitamise nõuet ikkagi ei ole, kui tehing ei ole kahjulik
  

Juhatuse liikmeks saamine ja tagasi kutsumine:

otsus

otsusest teatamine

nõusolek

avaldus registrile

registri kanne
OÜ puhul kantakse äriregistrisse - § 145 + § 64, § 65.
Kuidas juhatuse liikmeks olek lõppeb? – peab lõppema enne registrist kustutamist. Millal tagasikutsumine jõustub? – leping öeldakse ühepoolselt üles. Selleks on vaja avaldust , tahteavaldus tuleb kätte toimetada. Nõusolekut ei ole vaja. EHK juhatuse liige ei ole enam juhatuse liikmele teatamisest.
Juhatuse liikme positsioon- TsÜS §69 lg1- tahteavaldus. Ta arvas end olevat juhatuse liige seega tehingu tegi juhatuse liikmena. Ta ei teadnud, et ta on tagasi kutsutud.
Kolmandate isikute suhtes on ka kehtiv kuna- ÄS 34 lg2. Õiguskindluse küsimus. Tehing on kehtiv.
2. Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt:

TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul;

ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus;

registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle peavad tehingute tegemiseks andma nõusoleku vanemad, kes aga võivad hakata tegutsema vastuolus lapse huvidega .
Kas kandemäärus on seaduslik?
Küsimused on seotud kande tegemise ja tähendusega. Kes on FIE? FIE olemise määrab ettevõtlustegevus. Äriregistrisse kanne on informatiivse tähendusega, seega FIE ei saa isiku tähendust kandega.
Kas FIE-l peab olema tegevus äriregistrisse kantuna? Ei pea, sest FIE olemisest ei teki mingeid kohustusi ja see ometi on ju ainult deklaratiivne.
Kas FIE peab ennast kandma äriregistrisse? Maksuõiguslik seos (§ 3 lg 2).

Küsimus teovõimelisusest  § 3 lg 1 – ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik  ei saa olla aluseks. Lapse õigusvõime ei ole piiratud, saab olla ettevõtte omanik, ei saa tehinguid teha ilma esindajata. Seega on esimene põhjendus formaalselt ümber lükatud

Kas tegevuse puudumine saab olla takistuseks  deklaratiivsuse küsimus  ei saa olla aluseks. Ei saa nõuda, et eelnevalt oleks tegevus – määratlus on seaduses õige, aga seda nõuet, et olgu olla enne kui saad, seda pole võimalik. Seda tingimust ei saa äriregistripidaja seada ei saa.

Alaealise huvid  äriregistri kanne ei anna vanematele suuremaid õigusi oma last laostada.
Menetluslikud küsimused:

• Kas registripidaja võib nõuda täiendavaid andmeid? Jah, § 32 lause 3: võib nõuda ettevõtjalt täiendavaid dokumente. Muu puhul puudub menetluslik alus – see kaitseb ettevõtjat.
  
• § 33 lg 6 – kande tegemisest ei või keelduda, kui kõik seaduses nõutud dokumendid on olemas ja nõuetele vastavad.
  
• Kus on kirja nõuded FIE puhul? § 75.
  

(a) ÄS § 3 lg 1 – teovõime ei ole oluline! Väide on iseenesest õige, aga relevantsus selle kaasusega puudub.
o Varem oli säte, et peab olema teovõimeline – siis probleem, kui pärandatakse alaealisele ettevõte – kas siis peab sellepärast lõpetama?

(b) FIE-l ei pea tegelikult olema ettevõtet, ei pea selle kaudu osutama teenuseid ja müüma kaupu

kui käive ületab 25.000 krooni aastas, siis on käibemaksukohuslane (§ 3 lg 2)

FIE on ettevõtja mille järgi? - ÄS §1- tegevuse järgi ja äriregistri kanne on vaid deklaratiivse tähendusega (vale!!!). Seega kui tahad et sind registrisse kantakse siis peab kande rahuldama kuna see vaid deklaratiivne aga ega seepärast ettevõtjaks ei muutu vaid alles siis kui nt hakkad teenust osutama. Sellepärast ei pea olema FIE-l ettevõtet. Seega see väide b) ei ole õige.

ÄS § 33 lg 6 – ÄR on abstraktne menetlus, dokumendimenetlus – ei tohi küsida, miks sa selle kande teed ja kas sul on vaja seda teha.

(c) FIE puhul on kanne deklaratiivse tähendusega! (ÄS § 1 – faktiline situatsioon, ei ole seotud ÄR kande tegemisega)
o kui isik on kantud äriregistrisse, aga midagi ei tee, siis ta ei ole FIE

ÄS § 33 lg 6 sobib siin ka

PerS § 99 piirab vanemaid ja kaitseb lapsi – see ei ole äriregistri probleem!
o probleem on siin tegelikult olemas – maailmas on suhteliselt levinud, et 18aastaseks saamisel esimene asi on esitada pankrotiavaldus, sest vanemad on lapse nimel liialt palju kohustusi võtnud – Eestis ei ole veel õnneks väga

kuna kanne ei muuda midagi ja kui vanemad tahavad oma last kuritarvitada siis nad teevad seda ka ilma selle kandeta.

ÄR on teinud palju tühja tööd – tegevus on õigusvastane.

tegelikkuses jäigi kanne tegemata (lõppes RingKh tasemel), argument eelkõige, et KOV palus jätta tegemata, et on midagi kahtlast – tegelikult see ongi KOV kohustus eestkosteasutusena kontrollida selliseid asju, aga nüüd lükkasid töö oma õlgadelt ära
3. A ja B sõlmisid 1. juunil osaühingu asutamislepingu ning esitasid äriregistrile kandeavalduse, mille register rahuldas 15. juunil. A esitas määruskaebuse, milles palus kande kustutada . Määruskaebusele lisas ta 10. juulil B-le saadetud osaühingu asutamislepingu tühistamise avalduse, milles A tugines pettusele. Lisaks esitas A alternatiivnõude, et kui kande kustutamise taotlus jäetakse rahuldamata, kustutataks ärinime kanne. Seda põhistas ta asjaoluga, et asutatud ühingu ärinimes kasutatakse talle kuuluvat kaubamärki, ühingu asutamisel ei ole ta ÄS §-s 12 lg 3 nimetatud nõusolekut andnud. Kuidas tuleb määruskaebus lahendada?
VUTT SEMINAR : kande kustutamise taotlus
o TsÜS § 27 lg 2 – asutamisleping on kehtiv igal juhul, kui on kantud registrisse – ei saa enam tühistada! – st tühistamisavaldus on TsÜS § 84 ja 87 alusel tühine. Meil ei ole juriidilise isiku tühisust! Aga see pole meil seaduseauku vaid sundlõpetamise alus!
o TsÜS § 40 lg 1 p 2 – sundlõpetamise alus- minna kohtusse ja tõendada suhte puudumist ja otsuse alusel siis saab lõpetada. Seega p 2 järgi saab tugineda pettusele! Sundlõpetamine kaitseb paremini kolmandaid isikuid kui juriidilise isiku tühisus. Tühistamisavaldust pole mõtet esitada vaid ikka sundlõpetamise nõuet kuna tühistamisel pole tagajärge siinkohal sest ega kohus ei tühista otsust vaid lõpetab äriühingu.
o st määruskaebus tuleb jätta sellel alusel kindlasti rahuldamata
o TsMS § 599 – st määruskaebust ei saagi esitada, sest
-ei ole jäetud rahuldamata või rahuldatud osaliselt (puudub vaidlustatav lahend )
-ainult avaldaja võib esitada määruskaebuse – see oleks ühing, mitte asutaja
alternatiivnõue – ärinimi
o kaubamärk on kaitstud vaid kindlates olukordades . Mingis tegevusvaldkonnas. Nimekaitse ja kaubamärgikaitse.
o 1. küsimus alati iga kaebuse jm puhul – kas isikul on üldse õigus seda esitada?
o sama alus – TsMS § 599
mida siis saab teha?
o kande parandamine (ÄS § 45) – ei tule kõne alla
o registripidaja probleem – kas on õigus/pädevus seda teha?
-ÄR peab kontrollima, kas kaubamärgi kasutamise nõusolek oli olemas (ÄR § 52)
-kanne on juba tehtud – mis nüüd teha?
-kande tegemise alused on ettevõtja avaldus, registri oma algatus või kohtuotsus
-st tuleb pöörduda kohtusse!
-kas oli tegelikult nõusolek ärinime kasutamiseks?
o pettus? – saaks selle nõusoleku eraldi tühistada, aga pole seda taotlenud- ilmselt peakski tegema taganemisavalduse et nõusolekut ju tagasi võtta ei saa. Ja siis kui ta on sellest nõusolekut lahti saanud ja keeldub nime mittekasutamisest siis saab minna kohtusse ja nõuda sundlõpetamist.
o tõenäoliselt siiski oli – tahe oli olemas äriühingut asutades, kuigi eraldi dokumenti ei koostatud selle kohta. Ega ei ole ju loogiline et enne lep nime kasutamiseks ja siis veel asutamisavaldus ka, et kandke registrisse ka. Seega loogiline et ikkagi nõusolek oli kuigi eraldi lepingus ja seda antud ei ole.
4. Registriosakond avaldas 1.  aprillil Ametlikes Teadaannetes ÄS § 60 lg 2 alusel osaühingu registrist kustutamise hoiatuse põhjusel, olid jäänud esitamata 2005 ja 2006 a majandusaasta aruanded . 1. juulil teatas osaühingu võlausaldaja registriosakonnale, et tal on nõue osaühingu vastu. 5. juulil esitas osaühing registriosakonnale puuduolevad majandusaasta aruanded. 1. augustil otsustas kohtunikuabi osaühingu sundlõpetamise. Kas sundlõpetamine on seaduslik?
VUTT SEMINAR:

• seaduses 6 kuuline tähtaeg – sundlõpetamise otsus tehti ennetähtaegselt – st seadusevastane
  
• sama sätte järgi peab võlausaldaja esitama likvideerimise taotluse – muidu tuleb lihtsalt kustutada ühing registrist – aga kui võlausaldaja lihtsalt teatab nõudest, siis ...? kui võlausaldaja ei esita likvideerimise nõuet siis peaks kohtunikuabi ütlema talle et äkki ta ikka tahab esitada likvideerimisnõuet kuna muidu kustutatakse äü ära ja kuna pole avaldust õigesti esitanud siis jääb rahast ilma;
  
• lisaks oli äriühing juba puuduvad majandusaasta aruanded esitanud 1. augustiks
  
• tuleb enne vaadata, kas register enne andis 6 kuulise tähtaja (lg 1)
  
• TsMS § 595 lg 2 p 5 – kohtunikuabil ei olnud pädevust seda otsust teha
  
• võimalik esitada määruskaebus (registritoiming)
  
• AGA kui oled juba kustutatud registrist, siis ei saa enam kaevata??? – peab olema õigus, peaks kuskil seaduses ka olema
  

II Aktsiaseltsi asutamine
11.10.2006
5. A, B ja C asutasid aktsiaseltsi ning leppisid kokku, et annavad mitterahalise sissemaksena aktsiaseltsile üle nõuded, mis tulenevad laenulepingutest, millega A laenas B-le 150 000 krooni, B C-le 150 000 krooni ja C A-le 150 000 krooni. Tekkinud nõuetega tasusid asutajad oma aktsiate eest, loovutades nõuded aktsiaseltsile. Kas registripidaja saab aktsiaseltsi kanda äriregistrisse?
KÕVE SEMINAR: kas 450 000 krooni eest on vara AS antud. ÄriS. § 250 lg.1 p.4. Millistele nõuetele peab vastama sissemakse? - ÄriS § 248 lg.1 - peab olema rahaliselt hinnatav, üleantav ja sisse nõutav. Tähtis on et tegemiston asja või varalise õigusega. Nõude kehtivuse küsimus - nõue peab olemas olema, et vastakse nendele tingimustele. Äriregistripidaja võiks öelda. et tegu on fiktiivse tehinguga, TsÜS-is selle kohta näilik tehing. kui on näilik, siis nõudeid ei teki. Kas rahalise nõude loovutamisel on takistust? - ei ole. Kas on õnnestunud 150 000 kr muuta 450 000 kr ? ei ole - nõuded on AS-il A,B ja C vastu. Nad ei ole solidaarvõlgnikud. Mitterahalist sissemakset, enne registrisse kandmist kontrollib audiitor - ÄriS § 249 lg.2. äriregistri jaoks tuleb esitada paber, mis tõestaks et väärtus on 450 000kr. samuti tuleb vaadata nõude hinda, praktikas maksad vähem kui nõue ise selle eest nõude ostmisel . millest sõltub nõude hind ? - täitmise tähtpäevast sõltub ka. Nende nõuete väärtus ei ole 450 000 krooni. (RK 3-2-1-117-01) See on väga õpetlik kaasus. I aste ütles, et ei saa kanda registrisse, sest mitterahalise sissemakse väärtus ei vasta deklareeritud sissemaksele. Ütles, et oli ristvõlgnevus jms. Ringkonna kohtus ütles, et ei ole tõendeid, et oleksid tasunud – see on kaalutlemata. Ta ütleb, et on tegemist kapitali moodustamise nõuetest kõrvale hiilimisega – õige väide. Riigikohus ütles, et nõuded on korras, aga ta taandas küsimuse NSV tsiviilkoodeksile – laenuleping on reaalne leping – ei ole raha. Raha on kätte saadud ja siis on kõik korras! Ei ole võimalikud tasaarvestuslikud nõuded. Otsest normi ei ole, millele saaks viidata? Hea usu pm-t tuleks kohaldada sel juhul. Tõenäoliselt luuakse varatu võlg.
6. Juhatuse liige sõlmis asutatava aktsiaseltsi nimel enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist üürilepingu. Pärast aktsiaseltsi registrisse kandmist toimunud üldkoosolek otsustas, et juhatuse liikmel puudus õigus nimetatud tehingu tegemiseks ja otsustas jätta tehingu heaks kiitmata. Üldkoosoleku otsus saadeti üürileandjale. Üürileandja esitas kohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada üldkoosoleku nimetatud otsus kehtetuks ja nõudis tehingu kehtivuse tuvastamist ning lepingu täitmist aktsiaseltsi poolt.

• isikul pole õigust esitada avaldust üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks – ÄS § 302 lg 3 välistusmeetod
  
• mida saab lepingu teine pool teha?
  
• kas asutamisel olev äriühing on juriidiline isik? – ei ole
  
• konkreetseid sätteid ei ole – tuleb midagi analoogia alusel kohaldada
  
• st tuleb kohaldada seltsingu kohta käivaid sätteid (midagi lähedasemat ei ole) – VÕS § 580—618
  
• VÕS § 593
  

• § 582 lg 2 – vajalik kõigi seltsinglaste nõusolek, aga see on sisesuhe – välissuhteid kirjeldab järgmine ptk – suhted kolmandate isikutega
  
• seltsinglane on AS asutamisel asutaja (lepingu pool)
  
• TsÜS § 117 lg 2 – esindusõigus tuleneb tehingust või seadusest – antud juhul seadusest tulenev
  
• eeldatakse, et esindusõigus on olemas
  
• kes on juhatuse liige? – tehinguline esindaja, volituste maht tuleneb tehingust
  
• kui keegi on tehinguline esindaja, siis peab teine pool kontrollima volituste olemasolu! – st ei pea kaitsma antud olukorras teise poole õigusi – tema pidi üles näitama aktiivsust
  
• üldine heakskiidupõhimõte kehtib – ÄS § 253 lg 2—3
  
• lg 2 on õnnetu säte – ega see pole EL õigusega vastuolus? – küsimus on seal selles, kas tehing oli vajalik või mitte – minnakse sisulisele hindamisele, mitte esindusõiguse formaalne kontroll – st kaitseb 3. isikuid palju paremini
  
• st kas ta võib nõuda kehtivuse tunnustamist kohtus?
  

• TsMS § 368 tuvastushagi
  
• kui nõuab täitmist, pole tal vaja eraldi tuvastushagi
  
• siis saab kohus järjest hinnata neid kriteeriume
  

7. Aktsiaseltsi asutajad andsid asutamisel aktsiaseltsile üle mitterahalise sissemaksena tootmisseadmed. Enne aktsiaseltsi registrisse kandmist ostsid nad selle vara ise aktsiaseltsilt tagasi. Lepingu tingimuste kohaselt läks omand neile üle lepingu sõlmimisest ja müügihinna tasumine toimub kolme aasta möödudes. Kas sellised tehingud on kehtivad? Kas aktsiaseltsi saab sellistel asjaoludel kanda äriregistrisse, kui registripidaja saab tehingute tegemisest teada enne kandeotsuse tegemist?

• § 253 lg 4
  
• kas need tehingud on kehtivad?
  

• ei, § 274 lg 1? – kas AS vara väärtus langeb nende tehingute tulemusel?
  

• nt: seadmete kokkulepitud väärtus miljon krooni
  
• kui läheb pankrotti , saab nõude maha müüa – aga nõude väärtus 3 aastaga igal juhul väheneb – 2 aasta intressid (diskonto määr), lisaks kui on tagamata nõue, siis makstakse võibolla 10%, aga juba see on risk
  

• kas tehing on üldse olemas?
  

• 2 poolt – kas subjekt (AS) on olemas? – TsÜS § 26 lg 2, aga ÄS § 253 – st on olemas 2 poolt
  
• tehinguid võivad teha: FI, JI, õigusvõimelised varade kogumid (seltsing), asutamisel JI
  
• tehingud jäävad kehtima – formaaljuriidilised eeldused on olemas
  
• iseasi on küsimus, kas on hea või halb tehing – aga kui nii vaadata, siis oleks laenulepingud alati kehtetud, sest ühele poolele kahjulikud
  

• kas ÄR võib keelduda kandest, kui saab teada?
  

• formaliseeritud menetlus – pädevus väga täpselt paika pandud
  
• küsimus eelkõige selles, kas mitterahaline sissemakse on üle antud – kui on, siis ei saa midagi lisaks hinnata
  
• ka audiitor tegelikult ei saa midagi öelda
  

• ÄS § 253 lg 4 on asja võti – kui ühinguga midagi juhtub, siis on AS-l nõudeõigus asutajate vastu puuduoleva summa tasumiseks
  

• norm ongi mõeldud pankroti puhuks (kui AS ei saa enam võlgu maksta) – võlausaldaja võib pöörata nõude otse asutaja vastu, aga ainult selle summa ulatuses, mille võrra AS vara vähenes
  
• sel juhul tekib asutajal ilmselt omakorda nõue AS vastu – kuna mõlemal nõue üksteise vastu, siis tasaarvestus?
  

• §255? – pealkiri igal juhul ebaõnnestunud, kehtivusest tegelikult juttu pole
  
• igal juhul on õige ka viide laenukeelule (kohaldub alati, kui on nõue aktsionäri vastu, mitte rahalise laenu puhul) – asutajast juttu pole, aga analoogia (§ 281 lg 4-lg5). Tegemist on asutamisühinguga. Kas see ei muuda midagi? Ei -- seltinguna esindame. Kui jah – normi mõte on normi eesmärk. Vahe nende kahe olukordade vahel ei ole suur. Tuleb kohaldada analoogiat. Mida seltsingu sätted reguleerivad? Seltsingu juhtimine, esindamine , vahelised suhted, 3. isikute kaitse probleem. Kas saame rääkida, et tegemist on varaühinguga? Ei saa.
  
• Kas tehingud on kehtivad? §281 lg 4, seega tehing on tühine.
  
• kumb lahend on õige? (§ 281 või § 253) – nii ei saa küsida, vaid tuleb vaadata, milline on mingis olukorras kasulikum – nt võlausaldajal on võibolla parem tugineda §-le 253 ja 281 üldse mitte mainida – siis on tal otsene nõue
  
• võibolla peaks kaasust hindama hoopis läbi karistusõiguse?
  

• KarS § 289 ( kehtetu ) ametiseisundi kuritarvitamine
  
• kui politseisse minna, siis ilmselt asja ei saa, sest politsei leiab, et äriühingu sisevaidlus, pole nii oluline nagu tapmised vms
  
• koosseis ilmselt täidetud
  
• lahendatakse ära läbi tagajärgede – subjekt olemas, kahjulik tagajärg olemas, ebaseaduslik tegevus ka mingil määral
  

III Aktsiaseltsi üldkoosolek
8. Aktsionär tegi üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). 9 aktsion ‰ri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas otsus on seaduslik?

• ÄS § 293 lg 3 – 9/10 kohalolevatest aktsionäridest, vähemalt 2/3 aktsiakapitalist
  
• st nõue täidetud
  
• AGA kas on üldkoosoleku pädevuses?
  
• § 298 lg 1 – ei ole nimetatud; lg 2 – juhatuse või nõukogu ettepanekul
  
• ei ole ettepanekut, st sisulist pädevust ei ole
  

9. 1. juunil toimus aktsionäride korraline üldkoosolek, millel oli esindatud 77% häältest. ‹ldkoosolek kutsus tagasi nõukogu liikme ja valis tema asemele uue liikme. üldkoosolekul ilmnes , et kõiki päevakorras olevaid küsimusi ei ole võimalik läbi arutada, kuna aeg, mis oli ette nähtud ruumide kasutamiseks hakkas lõppema. Koosoleku juhataja tegi ettepaneku koosolek katkestada ja jätkata 5. juulil, kuna samu ruume ei ole võimalik varem kasutada. ‹ldkoosolek kiitis ettepaneku heaks, nõustudes juhatuse ettepanekuga, et uusi kutseid aktsion‰ridele ei saadeta. 5. juulil oli üldkoosolekul esindatud 48% häältest. Üldkoosolek kinnitas majandusaasta aruande ja otsustas suurendada aktsiakapitali. 15. septembril esitas üks aktsionär kohtule hagi paludes tunnistada üldkoosoleku otsused kehtetuks järgmistel põhjustel:
a. juhatus rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna ta ei saatnud 5. juuli koosolekuks välja uusi kutseid;
b. 5. juuli koosolekul ei olnud üldkoosolekul esindatud vajalik arv hääli ja üldkoosolekut ei oleks tohtinud pidada;
c. majandusaasta aruande saab kinnitada vaid korraline üldkoosolek, mis peab vastavalt ÄS §-le 291 lg 2 toimuma mitte hiljem, kui kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest, kuna aga seda tähtaega ületati 5 päeva võrra, oleks koosolek saanud teha otsuseid vaid siis, kui sellel oleks osalenud kõik aktsionärid.
Kuidas peab vaidluse lahendama kohus?
VUTT:

ÄS § 293 lg.4: Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise koosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korralduslikke küsimusi ja koosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.
o ÄS § 296 – kui ‹K ei ole korrakohaselt kokku kutsutud, siis ei ole pädevust vastu võtta otsuseid, v.a kui kohal kõik aktsionärid – otsused tühised, v.a heakskiidu korral; § 3011 lg.1 p.4 kordab sama (viimane peaks olema tühisuse tuvastamise aluseks, nõudenormiks – täpsemalt sõnastatud ja sisaldab lisatingimusi)
o küsimus – kas koosoleku võib teha vaheajaga? st kas tegemist on sama koosoleku jätkuga või uue koosolekuga? – kui vaheaeg keelatud ei ole, siis on lubatud
o probleem on selles, et vahe oli väga pikk – üle 1 kuu
o mis võiks olla vaheaja pikkuse mõistlik piir? – arvestada tuleb kättetoimetamisaega – see on vast lagi (st erakorralise ‹K kokkukutsumise aeg – 7 päeva)
o sakslased ütlevad, et mõni tööpäev
o antud juhul oli aega küll, et erakorraline koosolek kokku kutsuda (34 päeva)
o läbi normi ei olegi selliseid kaasusi võimalik lahendada – tuleb vaadata aktsionäri üldise kaitse põhimõtet ja sellest lähtuda
o otsused on tühised – st kehtetuks tunnistamise hagi ei saa rahuldada, peaks esitama tühisuse tuvastamise hagi
o TsÜS § 38 lg.2 – huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on tühisuse tuvastanud
o kohus ei pea hagi teksti vaatama formalistlikult, vaid vaatama, mida hageja tegelikult tahab – tahab, et otsust ei oleks – tuleb järelikult käsitleda nagu tühisuse tuvastamise hagi – võib juhtida nt hageja tähelepanu sellele, et nõudeid võiks täpsustada

praegu küll ebaoluline, aga oletagem, et oli vaheaeg lubatud pikkusega
o § 297 lg.1 – üle poole aktsiatega esindatud häältest?
o AGA kui tegemist on sama koosoleku jätkuga, siis ei ole oluline – ei pea fikseerima uuesti kohalolijaid, lähtutakse algsest nimekirjast – kui on fikseerinud, siis on iseasi

§ 291 lg.2 – tähtaja möödalaskmine ei mõjuta koosolekul tehtud otsuste kehtivust (st tegemist on lihtsalt deklaratiivse normiga – kui oleks kehtetu, siis pandaks aktsionärid veel halvemasse olukorda)
o see säte on suhteliselt uus ja sellega on ümber lükatud Riigikohtu varasem seisukoht, mille järgi tähtaja rikkumise tõttu oli otsus tühine (A.V. viidanud Juridica artiklis)
10. Aktsiaseltsi üldkoosolek toimus 15. mail. 10. septembril esitas üks aktsionär kohtule hagi nõudega tunnistada üldkoosolekul vastuvõetud aktsiakapitali suurendamise otsus kehtetuks selle tõttu, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kuna aktsionäridele saadetud kutsetes ei olnud märgitud ¸ldkoosoleku päevakorda (antud asjaolu leidis ka kohtus tõendamist). Samuti esitas aktsionär nõude tühistada aktsiakapitali uue suuruse kohta tehtud äriregistri kanne. Aktsiaselts vaidles hagile vastu, väites, et see on aegunud .
VUTT:

jälle tuleks küsitleda tühisuse tuvastamise hagina

§ 3011 lg.1 p.4

aegumine – kehtetuks tunnistamise (vaidlustamise) korral on tähtaeg 3 kuud (TsÜS § 38 lg.5 – uus säte)

t¸hisuse tuvastamise korral äriregistri kande tegemisest 2 aastat (§ 3011 lg.4), muidu tühisuse tuvastamisel tähtaega ei ole

§ 301 lg.5 ja § 302 lg.6 – äriregistri kande muutmine kuulub nagunii tühiseks tunnistamise juurde, ei pea eraldi nõuet esitama

äriregistri kannet ei saa tühistada – saab kustutada, aga see on uus kanne

täiesti vigane hagi – kuidas kohtukulud jagada? – ikkagi kostja kanda, sest eesmärgi saavutab iseenesest, lihtsalt juriidiliselt ei ole hagi korrektne
11. Aktsionär esitas kohtule hagi aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Aktsionäride üldkoosolek toimus 30. augustil. Juhatus oli saatnud üldkoosoleku kokkukutsumise teated aktsionõridele 20. augustil. Hageja tõendas kohtus, et ta viibis ajavahemikul 10.-29. august välismaal ja ei saanud selle tõttu üldkoosoleku toimumisest teada seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
VUTT:

TsÜS § 69 lg2 – kui on jõudnud saaja elukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda

ÄS § 294 lg.1 – tähitud kirjaga ; lg.3 2. lause – vähemalt 1 nädal; lg.31 – teade peab olema saadetud selliselt , et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini hiljemalt antud tähtajaks

st aktsionär kannab ise riski seoses äraolekuga

kas on mõistlik tähtaeg? – 20. august pühapäev – kiri läheb minema tõen. esmaspäeval – kui lõpp satub nädalavahetusele, tuleb arvestada, et pühapäeviti posti laiali ei veeta

st jääb kehtima
12. Aktsiaseltsi juhatus kutsus kokku aktsionäride üldkoosoleku järgmise päevakorraga:

koosoleku juhataja ja protokollija valimine

majandusaasta aruande kinnitamine

jooksvad küsimused
Koosoleku viis läbi aktsiaseltsi juhatuse esimees ning protokollis aktsiaseltsi juhatuse sekretär. Koosolek kinnitas majandusaasta aruande ja kutsus tagasi ühe nõukogu liikme. Viimane esitas kohtule hagi, milles palus tunnistada koosoleku otsused kehtetuks põhjusel, et koosoleku protokoll ei vasta seadusele, kuna koosolek ei valinud juhatajat ja protokollijat, vastavas rollis esinenud isikud tegutsesid omavoliliselt ning seega ei ole ka neil õigust protokollile alla kirjutada. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus?
VUTT:

kui ta koosolekul ei esitanud vastuväidet ja kõik olid vaikivalt nõus protokollija ja juhataja isikutega, siis ei tohiks hiljem sellel alusel otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda

AGA peaks olema notariaalselt tõestatud – § 304 lg.7 – tühisuse küsimus, vorminõue – st kohus peaks saama kontrollida ka siis, kui ei ole nõutud

iseenesest ei ole seaduses midagi kirjas selle kohta, kuidas tekivad juhataja ja protokollija – loogiline on, et koosolek valib nad, aga ei ole mingit alust, et koosoleku otsust kehtetuks tunnistada, kui on muul viisil tekkinud – peaasi, kui on protokollitud

probleemid päevakorraga:
o mis on jooksev küsimus? – ainult väga tehnilised asjad
o § 293 lg.3 – küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate aktsionäride nõusolekul, kui nende aktsiatega on esindatud vähemalt 2/3 aktsiakapitalist
o § 293 lg.4 lõpp
o st tegemist on koosoleku korra rikkumisega

kui nõukogu liikme tagasikutsumise otsus on igal juhul tühine, mis siis saab muudest otsustest? (nt majandusaasta aruanne) – jäävad kehtima, nende otsustamisel ei ole midagi rikutud
IV Aktsiaseltsi juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine
13. Aktsiaseltsi põhikirjaga kehtestati nõue, et juhatuse liikmeks ei või olla isik, kes ei ole aktsionär. Vaatamata nimetatud piirangule valis nõukogu juhatuse liikmeks isiku, kellele ei kuulunud nimetatud aktsiaseltsi aktsiaid . Uus juhatuse liige esitas aktsiaseltsi vastu nõude, et aktsiaselts kingiks või laseks talle välja tasuta aktsiaid, kuna põhikirja järgi peavad juhatuse liikmele aktsiad kuuluma , tal puuduvad aga rahalised võimalused aktsiate eest tasumiseks. Teised juhatuse liikmed esitasid omakorda nõukogule nõude oma otsuse tühistamiseks, kuna juhatuse liikmeid saab vastavalt põhikirjale valida vaid aktsionäride hulgast.
VUTT:

kas põhikirjas olev piirang on seaduslik?
o ÄS § 308 lg.1: juhatuse liige ei pea olema aktsionär; aga lg.3 2. lause: põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks- kas selline piirang on siis õiguspärane? Kooskõlas § 308 lg1 lause1- on küll! Ta ei pea olema aktsionär aga võib. See pole imperatiivne norm kohe kindlasti. Tegu on didaktilise ehk õpetusliku normiga.
o järelikult on põhikirja piirang lubatud
o kas aktsionär on ainuke piirang, mida juhatuse liikmele panna saab? ei ole
o § 308 lg.1 on lihtsalt didaktiline norm tegelikult, see ei ole imperatiivne

§ 322 lg.4: kohus võib AS vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada nõukogu otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga; lg.6 näeb ette õigustatud isikud

juhatuse liikme nõue saada tasuta aktsiaid?
o puudub seaduslik alus- pole norme. Tegu oleks kinkelepinguga aga see oleks ju lubamatu pm. Huvide koflikti situatsioon- keeruline sellist kinget äriühigu huvidega põhjendada.
o juhatuse liikmetele kingituste tegemine on igasuguste seaduslike põhimõtetega vastuolus

teiste juhatuse liikmete nõue nõukogult?
o nõukogu ei saa ise tühistada oma otsust- pm saab ise t¸histada aga arvestada tuleb sellega et otsuse tühistamine tähendab seda et otsust justkui nagu poleks olemas aga iimene on ju juhatuses juba olnud! Seega tagasikutsumise teel oleks parem see olukord lahedada. Muidu tekiks probleem juhatuse liikme vahepealse tegevusega - et kas tema sõlmitud lepingud on kehtivad, aktseptitavad jne. seega tagasikutsumise teel lahendada.
o ilmselt tuleks teha uus otsus, millega juhatuse liige tagasi kutsuda
o kui saaks ise algusest peale tühistada, siis see võiks põhjustada olulisi õiguslikke probleeme seoses juhatuse liikme vahepealse tegevusega
14. Aktsiaseltsi põhikirjas nähti ette, et juhatusel on 3 liiget. Nõukogu vabastas kõik juhatuse liikmed ennetähtaegselt nendepoolsete kohustuste rikkumise tõttu, kuid sobivate kandidaatide puudumisel valis üksnes 2 uut liiget. Aktsiaselts esitas kandeavalduse 3 juhatuse liikme registrist kustutamiseks ja 2 uue liikme registrisse kandmiseks. Millise otsuse saab teha registripidaja?

• ÄS § 59 lg 6: kui äriühingu juhatuse koosseis ei vasta seaduse või põhikirja nõuetele, määrab registripidaja äriühingule juhatuse koosseisu seaduse või põhikirja nõuetega vastavusse viimiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui kuus kuud
  
• (§ 244 lg 1 p 7: juhatuse ja nõukogu liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana)
  
• põhikirja piirang mõjub sissepoole, see on lubatud, kohustuslik ja nii palju juhatuse liikmeid tuleb ära valida
  
• tuleb vaadata, mida võib äriregistri pidaja § 59 lg 6 alusel äriühingult nõuda
  
• registripidaja peab nõudma, et juhatuse koosseis viidaks põhikirjaga kooskõlla – neil on kaks võimalust – kas valivad ühe liikme lisaks või muudavad põhikirja
  
• kui registripidaja ei tee kannet ära, tekiks absurdne olukord, kus olemasolevate juhatuse liikmete juhatuse liikmeks olemine sõltub sellest, kas neid on rohkem või ei ole
  

• kui siis nt üks juhatuse liige sureb , kas siis automaatselt teised kaks kaotavad juhatuse liikme staatuse? – nii ei saa
  

• registripidaja peab tegema kande
  
• kui sundlõpetamine (§ 59 lg 6 ettenähtud tagajärg) tuleb kohtusse, peab kohtunik kõigepealt andma veel ühe täiendava tähtaja
  

15. Aktsiaseltsi juhataja ametiaeg lõppes 31. mail. 4. juunil tegi nõukogu otsuse, millega valis sama isiku juhatajaks järgmiseks kolmeks aastaks. Milliseid toiminguid peab aktsiaselts tulenevalt juhataja valimisest veel tegema?
VUTT:

§ 309 lg.2 4. lause: äriregistrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata äriregistri pidajale – vale, sest tegemist ei ole ametiaja pikendamisega – juhatuse liige ei ole enam ametis- ametiaja pikendamie saab toimuda siis kui juh liige veel ametis! Suhte ajal saab suhte pikenemine toimuda.

Peaks seega esitama uue kandeavalduse- see on kohustus mis tuleneb seadusest, seega mis normi alusel?- § 33 lg7?- kuidas kanne muutus? Kuupäev? Kande tegemise kuupäev aga pole ju seotud juhatuse liikme ametisse asumisega. Kui andmed on muutunud on vaja esitada kandeavaldus- kas aga on muutunud? Ei kuna oli ka enne kantud ja kuigi ametiaeg lõppes siis valiti ju tagasi. Seega see § on veidi eksitav.

§ 33 lg.7: äriregistrisse kantud andmete muutumisel, muu hulgas äriühingu juhatuse liikmete nimetamisel, tagasikutsumisel või pärast volituste lõppemist uuesti nimetamisel, likvideerijate nimetamisel või tagasikutsumisel või nende esindusõiguse muutumisel ja äriühingu lõpetamisel tuleb viivitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks – ei, räägib andmete muutumisest; nii lühikese ajaga (5 päeva) äriregister ei muuda veel midagi; § 61 lg.2 järgi peab ÄR kõigepealt tegema järelepärimise ettevõtjale, kui registripidaja avastab et kane vale. Seega omal initsatiivil ei saa registripidaja kannet teha vaid peab teatama.

järelikult on teatamiskohustus (2 varianti on – kas avalduse esitamine või teatamine)

seega ilmselt tuleks ikka teatada .
16. Aktsiaseltsi nõukogu valis uue juhatuse liikme ja märas tema tasu suuruseks 10 000 krooni kuus. Samas andis nõukogu oma esimehele volituse sõlmida uue juhatuse liikmega teenistusleping, mille tingimused peavad vastama tavalistele tingimustele. Nimetatud leping ka sõlmiti. Valitud juhatuse liikme kutsus nõukogu kolme kuu möödudes tagasi. Seejärel esitas tagasikutsutud juhatuse liige nõude tasuda talle lahkumise eest lepinguga ette nähtud hüvis ühe aasta tasu ulatuses sõltumata tagasikutsumise põhjustest. Nõukogu leidis, et aktsiaselts peab vaidlustama hüvise maksmise kokkuleppe, kuna nõukogu esimehel puudusid volitused selle sõlmimiseks. Kuidas tuleb lahendada vaidlus?
VUTT:

kas sõlmitud teenistusleping on kehtiv?
o TsÜS § 115 ja 118 lg-d 1! Kas oli esindusõigus nõukogu liikmel. Aga miks tal seda üldse vaja saada on? ->
o ÄS § 317 lg.8: nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti õigusvaidluste pidamise juhatuse liikmetega; tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu aktsiaseltsi esindaja. Kui tehakse tehinguid siis see peab tulema kõrgema organi poolt see luba. Seega nõukogu peab valima esidama. Kas aga tehingulised esinduse sätted kohalduvad? Jah. Kas siis aga see kokkulepe ongi kehtiv?
o volitus tehingu tegemiseks peaks tulema kindlasti nõukogu otsusest.
o tavalised tingimused: kas sisemised, lokaalsed (varasemad juhatuse liikmetega sõlmitud lepingud) või üldised (tuleb vaadata turgu)- Mida tuleks siis hinata?- kas selliste tingimustega leping vastab tavalistel tingimustele. See ühe aasta tasu on ameerikalik tava ja meil sellised kokkuelpped pole tavalised. 1 aasta on liiga palju. No kuni pool aastat! Tuleb vaadata ka proportsiooe- et oli vaid 3 kuud tööl ja siis saab terve aasta palga?
o kui vaadata üldisi tingimusi, siis tõenäoliselt ei ole Eestis tavaline, et sõltumata ametisoleku ajast ja tagasikutsumise põhjustest antakse lahkumisel terve aasta tasu hüviseks; pigem võib see olla mõni kuu ja seda juhul, kui isik on oma ametisoleku aja enam-vähem täis istunud
o tasu ebaõiglane suurus vastuolus hea usu põhimõttega?
o kui nõukogu liige on volitust ületanud, laieneb sellele TsÜSi volituse ületamise regulatsioon
o tehing ei peagi olema tervikuna tühine – on võimalik ka osaline tühisus- 129 lg1 aga mitte täies ulatuses! Tuleb muidugi hinnata, kas sellise tingimuse ära jättes oleks ikkagi leping sõlmitud?!

kui oled advokaat ja äriühingu pikaajaline teenuseosutaja, siis ei tohiks eelistada pikaajalisele tööpakkujale konkreetset tööd andvat juhatuse liiget – tuleb valida õige pool

Tartu RKK 2-2-113/2002 (03.04.02) – käis läbi ka riigikohtust, aga seal ei võetud menetlusse

üleval RKK vanal, mitteametlikul kodulehel www.tarturk.just.ee

lahkumishüvitised – millena tõlgendada? – kas §-st 314 lg 2 tulenev juhatuse liikme tasu? – juhatuse liikme tasu on kogu raha, mis makstakse (juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse nõukogu otsusega)- kas lahkumishüvitis on tasu? Muud hüved mis juh liikmele on antud tuleb ka käsitleda tasuna! Mõistlikus vahekorras juh liikme ülesannetega peab olema ka tema tasu!
17. Aktsiaseltsi nõukogu valis uueks juhatuse liikmeks isiku, kes töötas eelnevalt samas aktsiaseltsis müügijuhina. Uue juhatuse liikmega sõlmiti ka juhatuse liikme leping. Aasta mödudes kutsus nõukogu juhatuse liikme tagasi ja ütles temaga sõlmitud lepingu üles. Juhatuse liige ei vaielnud sellele vastu, küll aga nõudis ta varasemalt sõlmitud müügijuhi töölepingu täitmise jätkamist, kuna seda lepingut ei ole lõpetatud. Aktsiaselts vaidles nõudele vastu põhjusel, et juhatuse liikme valimisega tööleping lõppes. Kuidas tuleks lahendada vaidlus?
VUTT:

TLS § 7 p.10- juriidilise isiku ja tema organi liikme vahelised suhted.

RKh 3-2-1-96-00: tööleping lõppes juhatuse liikmeks valimisega? Tl lõpetamise alus on poolte kokkulepe!

keskne küsimus on, kas tegemist oli varem samade või erinevate ülesannetega

kui ei ole sarnased funktsioonid, siis TL kehtib edasi

RKh 3-2-1-108-05, 3-2-1-134-02
V Aktsiaseltsi esindamine
18. Aktsiaseltsi nõukogu otsustas ÄS § 307 lg 2 alusel piirata kõigi juhatuse liikmete esindusõigust, keelates neil teha üle 1 miljoni krooni suuruseid tehinguid. Mõne aja pärast ostis aktsiaselts kinnistu ja maksis selle eest 2 miljonit krooni. Põhjusel, et juhatuse esindusõigus oli selliste tehingute tegemiseks piiratud, kirjutas aktsiaseltsi nimel lepingule alla nõukogu esimees. Notar tõestas tehingu, lugedes seaduses sätestatud eeldused tehingu tegemiseks täidetuks nõukogu otsusega esindusõiguse piiramise kohta. Kas tehing on kehtiv?
VUTT:

• Kas oli õigus piirata esindusõigust niimoodi ? 307 lg2 on täiendatud viimati. 306 lg5! Et ka sisemist töökorraldust saaks niimoodi piirata. Seega iseenesest piirang kui selline on lubatud, kuid…
  
• ÄS § 306 lg 1
  
• ÄS § 316 nõukogul selline pädevus puudub (§ 317 lg 1 – saab anda nõusolekuid, aga esindusõigust endale võtta ei saa)
  
• TsÜS § 31 lg 3 2. lause – pädevust ei tohi ümber jagada- esindusõigus on ju juhatuse õigus 306 lg1! Ja 316-s pole kirjas et nõukogul oleks esindusfunktsioon. TsÜSi regulatsioon välistab nõukogu poolt tehingu tegemise õiguse.
  
• TsÜS § 129 esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing – lg 1 kohaselt on tehing tühine- üldnorm. Muidugi annab ka heaks kiita ja osalisest tühisusest räägib ka jne.
  
• ÄS § 307 lg 2 – nõukogu võib selliseid piiranguid iseenesest kehtestada
  
• § 307 ei ole kooskõlas § 317 lg-ga 2
  
• Peab tyhistama
  

19. Aktsiaseltsi juhatus müüs aktsiaseltsile kuuluva kaubamärgi. Aktsionärid said tehingust teada kahe nädala pärast toimunud üldkoosolekul. üks aktsionäridest esitas viivitamata pärast seda kohtule hagi, milles palus tunnistada kehtetuks juhatuse otsuse kaubamärgi võõrandamise kohta ja tunnustada müügilepingu tühisust põhjusel, et juhatusel ei olnud tehingu tegemiseks nõukogu nõusolekut ning kolmas isik oli sellest teadlik. Kuidas tuleks lahendada vaidlus?
VUTT:

• ÄS § 306 lg 2: juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul; juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil- see tehing ilmselt väljus igapäevase majadustegevuse raamest. Vb siis oleks igapäevane majandustegevus kui firma müükski kaubamärke! Aga see pole eriti võimalik, sest riigikohus on tunnistanud kaubamärgi üldtuntust (K-Rauta vaidlus).
  
• ÄS § 307 lg 2 2. lause - esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes – ei puuduta seadusest tulenevaid piiranguid. pm õige aga selle normi reguleerimise alla käivad need piirangud nagu nt eelmises kaasuses .
  
• ÄS § 317 lg 4: käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes- see on õige norm siinkohal. Lg 2 ja 3 ka- et ei kehti 3-ndate isikute suhtes. Registrisse on võimalik kanda vaid ühist esidusõiguse piirangut.
  
• Kes on rohkem süüdi kas ettevõtja kes taotleb sellise kande tegemist või kohtunikuabi kes kandeid regisstris teeb? Pigem see kohtunikuabi võiks rohkem mõelda enne kui igasugu asju registrisse kannab.
  
• seega tehing on kehtiv- selle suhes pole kahtlust.
  
• Aktsionär on esitanud 2 nõuet- et see otsus kehtetuks tunnistada, ning ml tühisust tuvastada (Kas üldse juhatus võib otasutada kaubamärgi võõrandmise? Isegi kui öelda et nõukogu nõusolek oli vajalik? Jah pm võis küll. Tuleb vaadata eraldi välis- ja sisesuhteid- välissuhtes võib muidugi esindada aga küsimus selles et esindusõigus ei anna ju automaatselt õigust otsustada asju ühingu sees. Kas siis juhatus võis otsustada seda või ei?).
  
• TsÜS § 131 lg 1: esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma- see on selline § mis pole kohaldatav universaalsena vaid siis kui isik tegutses huvide konflikti seisundis. Et ta teadis mõlema poole huvisid aga käitus ühe huvide vastaselt. Seega antud juhul seda sätet ei kohaldata.
  

• selle sätte eeldus on, et tegemist oleks õigussuhtest tulenevate kohustuste rikkumine ja tehinguga, mis on vastuolus esindatava huvidega – nõukogu nõusoleku puudumine iseenesest ei tähenda automaatselt vastuolu esindatava huvidega- ikkagi tegelt ju nõukogu nõusolekut oleks vaja olnud aga keegi ei ütle et nõukogu poleks vb seda otsustaud. Samas ei saa öelda et otsus oleks õigusvastane, seega eraldiseisvana on otsus kehtiv. Kas siis aktsionäril on õigus vaidlustada?
  
• 3-2-1-68-06 kirjutab lahti § 131
  
• ei tule tõenäoliselt kohaldamisele, sest § 317 lg 4 ütleb selgelt, et piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes – st mingitel tingimustel ei kohaldata seda? – vbl erandjuhtudel
  

• mida öelda aktsionäri poolt vaidlustamise kohta?
  

• TsÜS § 38 lg 1 on üldnorm (nõukogu ja üldkoosoleku otsuste kohta on eraldi sätted ÄS-s olemas, aga juhatuse otsuse kohta ei ole ja siin tulebki kohaldamisele TsÜS)
  
• lepingut võib kohtus vaidlustada eelkõige lepingupool – välja arvatud kui leping puudutab konkreetselt kolmanda isiku huve
  
• antud juhul aktsionär ei ole pool ja ka tema isiklikud huvid ei olnud otseselt puudutatud.
  
• st puudub kaebeõigus ja sisuliselt ei peagi asja arutama
  
• ÄS-is pole juhatuse liikme otsuse tühistamise sätteid. Vb siis Tsüs 38 lg1!- puudub vajadus erinormi järele! Tehingut vaidlustada pole aktsionäril võimalik raudselt kohe mitte. Vb kui as tehakse täitsa tühjaks siis vb kahju hüvitamise õudeid saab kellegi vastu esitada.
  

• mis juhatuse liikmest saab, sõltub sellest, kas ta tekitas kahju – st kas ta lähtus aktsiaseltsi huvidest
  

20. Aktsiaselts soovis müüa talle kuuluva kinnistu. Lisaks teistele dokumentidele esitas juhatus notarile kinnistu müüki lubavat nõukogu otsust sisaldava nõukogu kirjaliku otsuse. Notar keeldus tehingu tõestamisest, kuna nõukogu otsus ei vastanud tema arvates TsÜS §-s 111 lg 2 sätestatud vorminõuetele. Kas keeldumine on sellel alusel põhjendatud?
VUTT:

• § 111 lg 1: kui tehingu kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust, võib kolmas isik nõusoleku andmise või sellest keeldumise avaldada tehingu teinud isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele
  
• lg 2: kui tehingu jaoks on seaduses ette nähtud teatud vorm, peab nõusolek tehingu tegemiseks olema samas vormis
  
• tehingu kehtivus ei sõltu nõukogu nõusolekust (vt eelmist kaasust)- nõukogu pole kolmas isik.
  
• tõestamisseaduse kohaselt peab notar kontrollima ka volitusi, nende sisu (seda ei ole otse öeldud, aga tuleneb sealt tõenäoliselt)
  
• tegemist ei ole kolmanda isikuga , vaid isiku sees toimuvate tehingutega! – st § 111 ei tule üldse kohaldamisele. 307 lg 2 viimane lause- need ei oma 3 isikutes uhtes tähendust. Seega kui räägime nõukogu nõusolekust tehingu tegemisel, siis ei saa rääkida tehigu tegemise nõusolekust TsÜS 7 ptk tähenduses.
  

• kolmas isik oleks antud sätte mõttes nt laps, kui lapsevanem teeb tema eest tehingut (?), nt abikaasa nõusolek ühisvara võõrandamiseks.
  

• st notaril ei ole õigus
  

VI Aktsiakapital
21. Kas järgmised tehingud rikuvad laenukeeldu?

• aktsiaselts annab laenu enamusaktsionäri endisele abikaasale
  

VUTT:

• ÄS § 281 lg 1 p 1- ei räägi ju aktsioäriga samaväärset majandusliku huvi omavast isikust midagi – keelatud on laenu andmine otseselt aktsionärile – mitte midagi ei ole öeldud muude isikute kohta, kes on aktsionäriga kuidagimoodi seotud
  
• normi eesmärk muidugi on laiem kui formaalsed sätted- et poleks situatsiuooni kus aktsioär saaks sisuliselt oma sissemakse tagasi. Ja mida üldsegi tähendab mõiste endine abikaasa? Ei saa vaadata perekonnaõiguslikku mõistet. Probleem on olemas.
  
• tuleb lähemalt uurida tausta:
  

• mida tähendab see, et tegemist on endise abikaasaga? – kas tegemist on ühise majapidamisega? – siis on ühine majanduslik huvi, st läheb vastuollu laenukeeluga
  
• mis eesmärgil võetakse laenu? – vbl nt maksab endine abikaasa kinni ühisvara tagasimakseid või täidab oma ülalpidamiskohustust? – siis on ka kahtlane
  
• jne
  

• miks on oluline? – küsimus tekib maksustamisel – kui antakse laenu (kui ettevõtte põhitegevus ei ole laenuandmine), siis tahab maksuamet laenu andmise hetkel tulumaksu; võib ka öelda, et tegemist on erisoodustusega – siis tuleb maksta ka veel sotsiaalmaksu
  

• aktsiaselts omandab kolmandalt isikult nõude aktsionäri vastu
  

VUTT:

• normi eesmärk on, et aktsionär ei oleks aktsiaseltsile võlgu! Vahet pole kas as andis võlausaldajale raha otse või siis aktsionärile et see selle edasi annaks. –lõpptulemus on sama ju ja võlasuhe on olemas! Keelatud tehing kindlasti. Oluline on 5 lõige!- majanduslikult samaväärsed lepingud!
  
• pm AS tasub aktsionäri eest tema kohustuse
  
• võib vaadelda ka kolmnurksuhtena – raha läheb sisuliselt aktsionärile, kes maksab kolmandale isikule ära oma võla
  
• tuleb vaadata erandeid , kui nt ettevõtte ülevõtmise käigus, kui võetakse korraga üle hulk erinevaid õigusi ja kohustusi, siis kindlasti ei ole rikkumine
  

• aktsiaselts seab oma kinnistule hüpoteegi oma ainuaktsionäri poolt võetud laenu tagamiseks
  

laenukeeld. RK lahend 3-2-1-109-04
VUTT:

• ÄS § 281 lg 3: AS ei tohi ka laenu tagada samadel tingimustel
  
• tuleb tuvastada, kes on ainuaktsionär – kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga, õigemini, kas tegemist on äriühinguga või mitte äriühinguga
  

• lg 3 2. lause: keeld ei kehti emaettevõtja poolt võetava laenu tagamisele ning tütarettevõtjaga sama kontserni moodustava emaettevõtja aktsionäri, osaniku või liikme poolt võetava laenu tagamisele, kui sellega ei kahjustata aktsiaseltsi majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve- kui ei kahjustata as ja aktsionäride majanduslike huve.
  
• emaettevõtjast räägitakse, kui tegemist on kontsernisuhtega (§ 6)!!!
  

• tagajärg lõikes 4
  

22. Aktsiaseltsi üldkoosolek otsustas osta ühelt aktsionärilt tagasi oma aktsiad, mille nimiväärtuste summa oli 40% aktsiakapitalist. Aktsiate müügihind ületas aktsiate nimiväärtuse 10-kordselt. Juhatus tegi tehingu kahe kuu pärast. Vahetult pärast seda otsustas üldkoosolek, et juhatus peab võõrandama aktsiad senistele aktsionäridele nimiväärtusega ja kohustas juhatust vastavaid lepinguid sõlmima. Lepingud sõlmiti vahetult pärast üldkoosoleku otsuse tegemist. Kuue kuu möödudes aktsiate omandamise otsustamisest müüsid kõik senised aktsionärid oma aktsiad kolmandale isikule. Andke hinnang kõigile tehingutele ja otsustele.

• põhimõtteliselt tuleb vaadata ainult ühte sätet: ÄS § 283
  
• üldkoosoleku otsus
  

• rikutud ÄS § 283 lg 2 p 2
  
• tagajärg – ÄS § 3011 lg 1 p 1 järgi tühine (otsus, mis rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet, on tühine)
  
• § 283 lg 2 p 2 nõue 1/10 tuleneb direktiivist
  
• miks on tühine? – ÄS § 283 lg 1 on konkreetne põhimõte, et on keelatud oma aktsiate omandamine (tegemist on huvide konfliktiga) – lg 2 sisaldab teatud erandeid sellest keelust – see erandolukord peab olema väga piiratud
  

• juhatuse poolt tehtud tehing
  

• ÄS § 283 lg 7: paragrahvi 1., 2. ja 6. lõikes sätestatuga vastuolus olev kohustustehing on tühine; see ei mõjuta aktsiate omandamise või tagatiseks võtmise kehtivust
  
• st kohustustehing on tühine ja käsutustehing kehtib
  
• mis see tähendab? –
  

• aktsiate käivet puudutavad aspektid on lahendatud – see, kes ostis, sai omanikuks ja võib edasi müüa jne
  
• tagasitäitmine? – keegi ei ole alusetult rikastunud, sest käsutustehing oli kehtiv
  
• järelikult ainus õiguskaitsevahend on kahju hüvitamine
  
• kes kellele peab hüvitama? – hüvitama peaks see, kes kahju tekitas
  

• milline on üldkoosoleku otsuse õiguslik mõju?
  
• aktsionäri suhtes on aktsiaselts kolmas isik ja ei saa kohustada aktsionäri midagi võõrandama – aktsiaselts annab ainult võimaluse aktsionärile, et lubab teatud tingimustel aktsiad tagasi osta
  
• üldkoosoleku otsused on blanko-otsused – tehakse otsus ära teadmata, kas juhus tegelikult saabub
  
• võimalus on selleks, et juhatus saaks sekkuda, kui keegi üritab hakata ASi üle võtma – et AS ostab mingi osa aktsiaid eest ära
  
• suuraktsionäril pole enda väljaostmisel AS poolt kunagi head kavatsused – tahab lihtsalt, et ta välja ostetaks ; Hansapanga ülevõtmise puhul nt juhatus ütles, et hind on liiga madal – see on tüüpiline näide juhatuse sekkumisest
  
• kahju tekitatakse aktsiaseltsile – säte on suunatud pahade aktsionäride vastu
  
• kahju seisneb tõenäoliselt vahes tegeliku turuhinnaga (diferentsihüpotees)
  
• kuidas tehakse kindlaks? – kohtus tõenäoliselt võetakse eksperdiks mõni audiitor, kes lähtub raamatupidamisreeglitest; aga börsivälise ühingu aktsiate hind on ilmselt 0, sest turgu lihtsalt ei ole
  

• üldkoosoleku teine otsus
  

• ÄS § 284 kohustabki võõrandama
  
• kui käsutus oli kehtiv, olid aktsiad nüüd AS omad ja seega oli tal kohustus aktsiad ühe aasta jooksul võõrandada
  
• mida muudab see, et müüdi nimiväärtusega?
  

• tuleb vaadata kahte otsust – esimesel juhul osteti kümnekordse nimiväärtuse eest, aga pärast müüdi nimiväärtusega
  
• tegemist võib olla ASi kahjustava otsusega
  
• kui esimese otsusega rikuti juba AS huve, siis võib teine otsus olla täiesti legaalne
  
• tuleb vaadelda kontekstuaalselt, mõlemat otsust koos
  
• ilmselt tehti esimene otsus selgelt kahjustamise eesmärgiga
  
• teise otsuse puhul tuleb vaadata, kas on üldse võimalik kõrgemat hinda saada
  

• kui otsus on tehtud aktsionäride huvides ja AS kahjuks, mis on tagajärg?
  

• ÄS § 3011 lg 1 p 1? – selleks on vaja leida mingi norm, mida rikutakse (tegemist on blanketse normiga)
  
• üldine huvide kahjustamine , ei ole tegemist selgelt võlausaldajate huvide kahjustamisega
  
• TsÜS § 38 lg 1? – juhul kui on määratud liiga kõrge/madal hind
  

• kust tuleb üldse üldkoosoleku pädevus kohustada juhatust võõrandama?
  

• ei tulegi kusagilt
  
• võib tingimusi määratleda
  
• ainus võimalus, kuidas üldkoosolek selle oma pädevusse saaks, oleks § 298 lg 2: teistes aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu nõudel
  

• aktsiate võõrandamise tehingud
  

• lepingud jäävad kehtima, sest ei ole mingit alust väita, et lepingud ei peaks kehtima jääma
  
• kui ei esine just muid asjaolusid, mis võivad kaasa tuua lepingu kehtetuse (nt huvide konfliktis tegutsemine)
  

• uus müük aktsionäride poolt
  

• siin on oluline ainult küsimus, kas varasemad tehingud olid kehtivad
  
• et varasemad lepingud kehtisid, siis jääb ka see tehing kehtima, pole probleemi
  

23. Aktsiaseltsi üldkoosolek otsustas maksta aktsionäridele dividendi. Dividendi väljamaksmise aega otsusega ette ei nähtud. Kolme kuu möödumisel otsuse tegi üldkoosolek uue otsuse, millega tühistas varasema dividendi maksmise otsuse. Vaatamata sellele esitas üks aktsionäridest nõude dividendi väljamaksmiseks. Kas aktsionäri nõue tuleb rahuldada?

• suur osa küsimusi selle kaasuse juures on puhtalt võlaõiguslikud
  
• ÄS § 277 lg 2: dividendi maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega
  
• VÕS § 82 lg 3: kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust
  
• koos üldkoosoleku esimese otsusega tekib aktsionäride nõudeõigus AS vastu saada dividende
  
• teise otsusega tahab üldkoosolek sisuliselt võlasuhet ühepoolselt muuta (lõpetada) – AS tahab käsutada aktsionäri nõuet tema enda vastu
  
• st aktsionäril on nõue olemas ja üldkoosoleku hilisem otsus ei saa mitte midagi muuta
  
• ÄS § 279 lg 1 annab selle nõudeõiguse
  
• RKh 3-2-1-16-04!
  

24. Aktsiaseltsi üldkoosolek otsustas 10. septembril 2005 suurendada aktsiakapitali fondiemissiooniga. 2004. aasta majandusaasta aruanne näitas majandusaasta lõpus alljärgneva seisu (tuh. kr):
Aktiva
Passiva
Vara 760
Lühiajalised kohustused
Kohustused kokku:
Aktsiakapital
Reservkapital
Eelmiste perioodide puhaskasum
Majandusaasta puhaskasum
Omakapital kokku:
300
300
400
40
70
–50
460
Aktiva kokku 760
Passiva kokku 760
Fondiemissiooni läbiviimiseks koostati vahebilanss seisuga 30.06.2005, mis näitas alljärgnevat seisu:
Aktiva
Passiva
Vara 620
Lühiajalised kohustused
Kohustused kokku:
Aktsiakapital
Reservkapital
Eelmiste perioodide puhaskasum
Majandusaasta puhaskasum
Omakapital kokku:
100
100
400
40
20
60
520
Aktiva kokku 620
Passiva kokku 620
Millises maksimaalses ulatuses on võimalik läbi viia fondiemissioon?
VUTT:

• ÄS § 350 lg 2 2. lause => vaadata tuleb teist bilanssi , vahebilanssi- sellest järeldame et alati peab olema mingi bilanss ja selle 2004 aasta lõppseisu võib kõrvale jätte ja vaid viimast vaadata. Kui aga 2004 näitaks paremat ja 2005 halvemat siis kumma peaks aluseks võtma? Kas siis on midagi teistmoodi? Ei vaid ikkagi peab aluseks võtma hilisema seisu ja veel eriti siis kui see näitab halvemat seisu kui esimene. Alati vali konservatsiivsem seisund!
  
• mis summa võrra võib siis suurendada aktsiakapitali?
  

• § 350 lg 1: kogu omakapital, mis ei ole aktsiakapital
  
• st 520 – 400 = 120!!!
  
• kasutada võib ka reservkapitali- 40
  

25. Aktsiaseltsi üldkoosolek otsustas suurendada aktsiakapitali rahaliste sissemaksetega. Märkijad tasusid täielikult oma aktsiate eest, kuid juhatus jättis kandeavalduse tähtaegselt esitamata. Seejärel kutsus juhatus kokku uue üldkoosoleku, mis tunnistas eelmise aktsiakapitali suurendamise otsuse kehtetuks ning tegi uue otsuse, millega suurendati aktsiakapitali samas suuruses, lugedes märkijate poolt eelmise aktsiakapitali suurendamise otsuse alusel tasutu tagastamise nõudeid mitterahaliseks sissemakseks. Üks märkija vaidlustas üldkoosoleku otsuse põhjusel, et ta ei ole enam aktsiakapitali suurendamises osalemisest huvitatud, ning nõudis aktsiate eest tasutud raha tagastamist. Aktsiaselts vaidles hagile vastu põhjusel, et kuna aktsionär on ühel korral oma tahet väljendanud, siis ei ole tal enam võimalik tahteavaldust muuta. Kuidas tuleb vaidlus lahendada?
VUTT:
ÄS § 343 lg 4 ütleb, et tuleb teha kanne 6 kuu jooksul

• ÄS § 347? – siin on juttu märkimise ebaõnnestumisest, mis tähendaks seda, kui osa aktsiatest jääb märkimata – kas see on kohaldatav ka siis, kui märkimine ära jääb?
  
• tegelikult võiks tegemist olla alusetu rikastumisega
  

• RKh on ütlenud, et ei ole alusetu rikastumine
  

• ükskõik mis alusel see tagasisaamise nõue märkijal on, tuleb uue otsuse puhul alustada nullist
  

• kui märkija tahab, võib ta tasaarvestusega märkida, aga võib ka raha tagasi nõuda – igal juhul käsutab siis nõuet
  

26. Aktsiaseltsi üldkoosolek otsustas vähendada aktsiakapitali kahjumi katmiseks, juhatus esitas
äriregistrile ka vastava avalduse. Sellest teada saanud võlausaldaja esitas registripidajale taotluse aktsiakapitali vähendamist registrisse mitte kanda, kuna aktsiaselts ei teatanud võlausaldajatele aktsiakapitali vähendamisest, samuti vähendati aktsiakapitali 300 000 krooni võrra, kuigi kahjum oli üksnes 30 000 krooni. Mida peab tegema registripidaja?

• VUTT: Võlausaldajale peab teatama vaid siis kui vu-del on nõudeid- 2 teatamiskohustust lg2 ja 3! Et kõik võlausaldajad saaksid teada sellest läbi ametlike teadaannete. 358-t ei kohaldata seega vu-dele teatamist ei kohaldata!
  
• 353 lg4?
  
• aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine ÄS § 362
  
• lg 4: aktsiakapitali lihtsustatud vähendamisel tekkinud vaba kapitali võib kasutada ainult aktsiaseltsi kahjumi katmiseks; kui tekkinud vaba kapital on kahjumist suurem, kantakse kahjumit ületav osa reservkapitali- sellega et vähendavad kapitali rohkem kui on kahjum siis sellega kas loovad endale soodsama olukorra-> vt 337! Väljamakseid reservkap arvelt teha ei tohi ja kui akap tohib vähedada ja sellelt väljamakseid teha siis reservkap alusel väljamaksete tegemie on hirmus raske ja seega väljamakseid ei tehat ja kui seda tehakse lihtsustatud vähendamise korras siis 363 ütleb et nagunii 2 aasta jooksul väljamakseid teha ei tohi.
  
• Võlausaldaja ei tohi vist üldse registrile kaevata, see on puhas peale kaebus, informeerimine millel pole õiguslikku tähendust! Ja seda tuleb menetleda kui tavaliust kodaikukirja et lihtsalt vastama peab sellele mingi aeg. See pole menetlusdokument!
  
• võlausaldajatele ei ole vaja teatada, aktsionär võib kaevata
  
• seaduses ei ole kuskil öeldud, et vähendamise ulatus peab olema piiratud kahjumi suurusega
  
• võib muidugi hakata otsima seaduse mõtet
  
• väljamakseid (dividende) kätte ei saa – reservkapitali arvelt ei tohi neid teha
  
• kui aktsionärid millalgi tahavad dividende kätte saada, peavad nad kõigepealt aktsiakapitali reservkapitali arvelt suurendama ja siis jälle vähendama – et saaks sellest ülejäänud rahast dividende.
  

VIII Osaühing
27. Osaühingu põhikirjaga nähti ette, et osa iga 100 krooni annab ühe hääle ning lisaks on osaühingu asutajateks olnud osanikel isiklikult üks lisahääl sõltumata nende osa nimiväärtusest. Üks asutajatest võõrandas oma osa. Omandaja esitas kohtule hagi põhikirja nimetatud sätte kehtetuks tunnistamiseks, kuna see on vastuolus ÄS §-ga 154 lg 1.

• VUTT: ÄS § 154 lg 1: osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt
  
• ÄS § 169 lg 1: osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega- hääl on seotud osaga.
  

• st sõltumata osa nimiväärtusest ei saa olla lisahäält
  

• lg 2: osa iga 100 krooni annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti
  

• siin on mõeldud lihtsalt osa hinna ja häälte arvu suhet (nt 100 krooni võib anda ka 2 häält) – teisiti ei saa seda tõlgendada- lg1 ja lg2-> lg2 käib sama asja kohta mis lg1 ehk tegu on erinormiga, kas tegu dispositiivsusega mis laieneb ka esimesele lõikele? No ei, sest peab olema võrdeline! Tegemist on 2 erineva küs-ga et häälte arv peab olema proportsioaalne ja kui pole sätestatud teisiti siis annab 100 ühe hääle! Kui 1 hääl on 1000 siis inimene kellel on 100 siis on tal 0,1 häält!
  

• lg 1 ~ § 236 lg 1—2- võrdne osalus annab võrdse häältearvu- AS puhul.
  
• ÄS § 139 lg 2: kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut
  

• kas osanik peab pöörduma kohtusse?
  
• tuleb esitada tuvastushagi, et tuvastada põhikirjasätte tühisus
  
• TsMS § 368- peab tõendama et tal on õiguslik huvi tuvastamiseks aga kuna ta on osanik siis muidugi on tal huvi! Ta on lihtsalt läinud mitte päris korrektse nõudega kohtusse ja kohtunik näeb tegelikult ju osanik tahab ja seega ei jäta hagi lihtsalt niisama rahuldamata kua hagi pole päris täpne! Ja hagi tule nagunii rahuldada.
  

• mida arvata osaniku väitest, et säte on vastuolus ÄS § 154 lg-ga 1?
  

• kui on olemas vastava olukorra jaoks erisäte (erinorm), siis ei kuulu see üldnorm kohaldamisele
  

28. Osaühingu osanikud leppisid kokku, et üks müüb oma osa teisele. Tehingu tegemine osutus aga võimatuks, kuna võõrandaja pidi järgmisel päeval sõitma aastaks välismaale, mistõttu ei olnud aega tehingu notariaalseks tõestamiseks. Leidmaks väljapääsu olukorrast, otsustasid osanikud vähendada osakapitali osa võõrandada sooviva osaniku osa nimiväärtuse võrra ning samas suurendada osakapitali osa omandada sooviva osaniku poolt rahalise sissemaksega samas summas. Kohtunikuabi keeldus osa vähendamist ja suurendamist äriregistrisse kandmast põhjusel, et tegu on teeseldud tehinguga, kuna sellise osakapitali vähendamise ja suurendamise eesmärgiks oli varjata osa võõrandamist. Kas kande tegemisest keeldumine on seaduslik?

• VUTT: kas kohtunikuabil on õigus (pädevus) tegelda probleemiga, kas mingid toimingud on seaduslikud või ebaseaduslikud?
  

• ÄS § 33 lg 5: registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega ja lg6 ütleb mida ta teha ei tohi ja seega on registripidaja lähenemine vale!ta peaks vaatama vaid kas dokumedid on formaalselst korrektsed- mida ga atuleb kapitaliväh juures silmas pidada?->198vt allpoole
  
• registrimenetlus on dokumendimenetlus – kas registripidajal on õigus sekkuda millessegi, mis ulatub kaugemale talle esitatud dokumentidest?
  
• kui on selgelt tegemist pettusega, väga halbadel eesmärkidel tehtud toimingutega, siis on teine asi, aga reeglina ei tohiks kohtunikuabi sellega tegelda
  
• tegemist on tehingutesse sekkumine kolmandate isikute poolt – kolmas isik võib mõnikord tugineda teiste vahel sõlmitud tehingu tühisusele, aga ainult siis, kui tal on konkreetne kokkupuude – registripidaja õigused ja kohustused ei sõltu mingilgi moel sellest tehingust
  

• sisuliselt paneb asja paika ÄS § 198 lg 2-välistab vu-dele teatamise ! 199‘2. Seega oü-l on soodsam reziim antud kui as-ile: kui osakapitali vähendamisega samaaegselt otsustatakse osakapitali suurendamine vähemalt kuni käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruseni (40 000 krooni), pole probleemi. Kas 2/3 osaike hääletarvust on olemas.
  

• ÄS § 197 lg 11: kui osakapitali vähendamise käigus soovitakse osade nimiväärtust vähendada või osasid tühistada teisiti kui võrdeliselt kõigist osadest, on vastav otsus vastu võetud, kui lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule hääletavad otsuse poolt osanikud, kelle osad teistega ebavõrdeliselt suuremas osas tühistatakse või osade nimiväärtust vähendatakse- peab konkreetset nõusolekut väljedama!
  
• on muud riskid : väljamaksete tegemise aeg on väga pikk – vähemalt 7 kuud tuleb oodata; kui ühing läheb pankrotti, siis käsitletakse seda väljamakset võlausaldajate kahjustamisena ja pankrotihaldur võib raha tagasi nõuda
  
• võib tekkida küll küs et näilik tehing aga peab nagu küsima et kes saab midagi vaidlustada üldse! Kapitaliväh väljamaksega võtab kaua aega ja seaduses on vastuolud 198 ja199‘1 vahel pole aga osakap vähendamine on pahasti seadusesse kirja saanud.
  

Mõtle alati ka läbi maksuõiguslik ja pankrotiõiguslik aspekt (ehk siis tulevikuaspekt).
29. Osanik A müüs talle kuuluva osa B-le. Vastavalt lepingule läks osa B-le lepingu sõlmimisel.
Pärast juhatuselt müügilepingu ärakirja saamist esitas osanik C A-le ostueesõiguse teostamise
avalduse. Selgus, et B oli ostetud osa juba edasi müünud D-le. Milliseid nõudeid saab esitada C?
KÕVE: OÜ puhul, kas seadusest? § 149 lg.2. Kuidas AS puhul ostueesõigusega on, kas seal ka seadusest tulenev? § 229 lg.2. ostueesõigus võib olla ka ainult omavahel kokkulepitud olla.
VÕS § 244-253. VÕS § 250 – tähtaeg. Kui mitu osaniku soovivad ostueesõigust teostada? Saab teostada ainult tervikuna. Praegu võiks lähtuda et see on tühine.
Võlaõiguslik olukord lihtne – ühte saab täita, teist ei saa.
Meie kaasuses saab oma osa kätte.
30. Osaühingu osanik esitas kohtule hagi, nõudes juhatuse kohustamist esitama talle osaühingu
dokumente ja andma teavet kõikide osaühingu tehingute kohta. Osaühing vaidles hagile vastu,
põhjendades oma vastuväiteid asjaoluga, et juhatus on teabe andmisest keeldunud, kuna hageja esitab teabe saamise nõudeid iga päev ning ei lase juhatusel täita oma põhikohustusi ühingu juhtimisel. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus?

• VUTT: ÄS § 166
  
• keeldumise alus on üksnes § 166 lg 2: juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele- kas see et ei lasta põhitegevusega erii tegeleda on kahju tekkimise aluseks? No see on pigem kaalutlusotsus ja peaks vaatama alusnormi ja vb sõna kahju §166 pole mitte kõige parem sõna ja siikohal on kahju kahjustamise täheduses aga mitte vaid selles tähenduses et peaks konkreetselt määratlema kahju või et tegu oleks kahju hüv alusega. Teabe väljaminek peab olema kuidagi vastuolus oü huvidega!
  
• juhatus ei olegi väitnud, et tekitatakse olulist kahju – ei ole võimatu seda tõendada, aga raske
  
• st ei esine alust keeldumiseks (juhatuse toodud keeldumise alus ei ole seaduslik)
  
• väga kaalutluslik asi – "on alust eeldada", st ei tule hinnata kahju suurust, vaid võimalust, et kahju tekib- tegu on hagita menetlusega §166 lg3 räägib sellest.
  
• ei tule tõendamise eeldamisega üle pingutada
  
• kui nt osanik on keegi, kes konkureerib sama OÜga, siis on kahju tekkimise potentsiaal olemas
  
• vt ka TsÜS § 32: juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve
  
• äkki on tegemist õiguste kuritarvitamisega- kas kohus peaks siis jätma rahuldamata hagi kuna see käib tõesti igapäev kohal ja osanik niisuguse käitumisega võtab endale juhatuse positsiooni kuna käib igapäev kohal ja korraldab asju aga sellist õigust tal ju tegelikult pole seega see võiks vb olla alus nõude rahuldamata jätmiseks.
  
• 167 kohaldamine on on väga raske kuna eelduste olemasolu on raske! See väljaarvamine- no mid ahinnata oliulise muu kahjustamisena? Et ilmselt tuleb lepinguõiguslik kontseptsioon sisse et nt kui osanik konkureerib ühinguga vms.
  
• OÜl võib olla õigus esitada hagi (ei ole vastuhagi , sest osaniku poolt on hagita menetlus) – tuvastushagi, et teha kindlaks õiguste kuritarvitamine osaniku poolt
  

31. Osaühingu juhatus saatis osanike koosoleku kokkukutsumise teated osanikele välja 20. juunil.
Koosolek toimus 28. juunil. Osanik esitas kohtule hagi osanike koosoleku otsuste kehtetuks
tunnistamiseks põhjusel, et ta sai koosoleku toimumisest teada 22. juunil ja oli palunud seda edasi lükata, kuna ta ei saanud 28. juunil toimunud koosolekul osaleda. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus?

• VUTT: ÄS § 172 lg 1 3. lause: teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist
  
• ÄS § 1721: kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud; sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida - seega o otsus tühine- mis tähedust aga omab see et osaik palub koosoleku edasi lükata? Sellel ei olegi õiuslikku tähendust! Ja ühing ei peagi sellele reageerima ! Teate saatmisega niisama lihte see lugu ka pole tegelt- as puhul sadetakse tähitudkirjaga ja oü kohta pole midgai öeldud ja seega pole nõutud et siin kasutataks sama edastamist! Tuleks saata tavalise kirjaga aga vt 294 lg1
  
• AS puhul § 294 lg 1: tähitud kirjaga; lg 11: käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate v‘õib edastada ka lihtkirjana või faksi teel, kui kirjale või faksile on lisatud teatis dokumendi kättesaamise kinnituse viivitamatu tagastamise kohustuse kohta; teade loetakse lihtkirja või faksi teel või elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja tagastab juhatusele dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjalikult, faksiga või elektrooniliselt- imelik et võib saata kirja või faksiga aga kätte saamine ka elektrooniliselt? Nojah ilmselt aktsepteeritakse siis ka seda. Osanike nimekirja mida kanda- 182. Kinnitus kättesaamise kohta tuleb anda ja vutt leiab et see on korrektne teatamisviis aga siin kaasuses on ju alles 22 kätte saanud!
  
• RKh ei ole ühtegi lahendit teinud ÄS uue redaktsiooni alusel
  
• kui nt osanik ütlebki, et palun mulle teated saata elektronposti teel, sest mul puudub võimalus tavalist posti kätte saada, mida siis teha?
  
• § 294 tuleb igal juhul analoogia korras kohaldada! Lg1’ automaatne vastus kas on aktsepteeritav või peaks see kinnitus sisaldama ka tahteavaldust kindlasti?
  
• muidugi kui osanik ütleb, et ei saanud kätte enne 22., siis pole midagi teha, tulemus on sama
  

32. Aktsiaseltsi pankrotihaldur esitas hagi endise juhatuse liikme vastu ja nõudis kahju
hüvitamist summas 2 miljonit krooni. Hagiavalduse kohaselt oli aktsiaseltsis viidud läbi
varade ebaõige inventeerimine , mille tulemusena oli vara näidatud bilansis tegelikust
väärtusest 1,5 miljonit krooni suurema väärtusega ning sellest tulenes ka olukord, kus bilansi
järgi oli aktsiaseltsil kasum. Kui vara hinnati tegeliku väärtuse järgi, oli bilansis suur
kahjum. Pankrotihalduri väite järgi viis see eksitusse aktsiaseltsi võlausaldajad, kelle nõuete
suurus oli kokku 2 miljonit krooni ning neid võlgu saab käsitleda kui juhatuse liikme poolt
tekitatud kahju, kuna võlausaldajad arvestasid neile antud teabe õigsusega, kui
majandusaasta aruanne oleks sisaldanud õiget teavet, oleksid võlausaldajad saanud vältida
võlgade tekkimist ning seega on juhatuse liige vara väärtuse ebaõige kajastamisega rikkunud
hoolsuskohustust. Lisaks sellele leidis pankrotihaldur, et juhatuse liige oleks pidanud
tulenevalt tegelikust varalisest olukorrast esitama pankrotiavalduse vähemalt aasta enne
pankrotimenetluse algatamist. Juhatuse liige vaidles hagile vastu ja väitis, et ta ei ole
hoolsuskohustust rikkunud, kuna tema ei ole raamatupidamise spetsialist ning seega on ka
alusetu eeldada, et tal on eriteadmised, mis oleks vajalikud pankrotihalduri poolt kirjeldatud
olukorra lahendamiseks. Lisaks esitas ta vastuväite, et aktsiaselts ei saa tema vastu kahju
hüvitamise hagi esitada üksnes põhjusel, et võlausaldajate nõuded jäid rahuldamata. Kuidas
peab kohus vaidluse rahuldama?
VUTT: Mis on esimene küsimus?

• Alustame juh liikme kohustusest?- kas ta peab raamatupidamist korraldama ? Jah peab küll! §306 lg 4! Korraldama AS raamatupidamist! Reeglina juhatus ise ei pea raamatupidamist vaid ta võtab raamatupidaja tööle ja ikkagi vastutab tema eest sest käsundilaadne suhe on ju ja käsundisaaja ikka ise vastutab seega juh liige. Aga erand on ka- kui raamatupidaja süüliselt käitub kuritegelikult, siis karistusõiguses kui vaadata ametiisiku mõistet §288 KarS siis on näha et selgelt on öeldud et raamatupidaja käib siia alla. Seega siis vastutab raamatupidaja isiklikult. Samas ei saa öelda et juhatuse liikme vastu saab tsiviilõiguslikul alusel nõuet esitada vaid siis kui kuritegelik alus, vaid KarS § 381! Avalikkusega suhtes. Sel juhul võib kidlasti ka tsiviilõiguslik alus olla. §306 lg 4 ÄS seda on antud juhul rikkunud ja see norm nõuab korrektset seadusele vastavat raamatupidamist.
  
• Pankrotiavalduse esitamine!- §306 lg3‘- probleem see et maksejõuetus ei ole üheselt määratletav kuigi võlgnik on maksejõuetu kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see ei ole ajutine. Kuna see maksejõuetus siis aga peab ilmnema? Millal peab juhatus seda teada saama? Mõistlik aeg vastavalt asjaoludele. Varem oli et avaldus tuleb esitada viivitamata aga nüüd 20 päeva aga millal see 20 p lugema hakkab on keeruline ju! Viivitamata on tõeäoliselt lühem aeg.
  
• Pankrotiavalduse hilinenud esitamine- mida kohus praegu teeks vastavalt kaasuse asjaoludele kuna see on ju tõendamise küsimus?- see on protsessiküsimus- kohus peaks hidama neid asjaolusid ja kuna oli suur kahju siis võinuks aru saada. Aga lihtsam on see, et juh liige pole vastuväiteid esitanud. Seega loeb kohtunik selle asjaolu tõendanuks. Seega juhatuse liikme kohustuse rikkumine on toimunud.
  

Hageja peaks siinkohal tõendama selle hetke, et millal pankrot tekkis! Ja pankrotihalduril pole ilmselt raske seda teha kuna on ju olemas bilansi raamatud ja ilmselt kui nt juba 3 kuud on väga halvasti siis ilmselt võiks pankrotiavalduse esitada. Aga mida teha siis kui raamatupidamist ei ole? Nt on minema visatud. Siis saab selle eest karistada aga samas kahju hüvitamise nõude esitamine on raskendatud.

• Kas kahju on tekkinud?- pakrotihaldur ütleb, et 2 miljonit jäi võlausaldaja nõudeid rahuldamata- tegelt tuleb asi siinkohal seostada põhjusliku seosega. Ja siin on olemas ka ju kohtulahend 3-2-1-41-05! Ühe halva tehingu ja nõuete vahel puudub selline põhjuslik seos.
  
• Seega 2 miljonit ei saa lugeda kahjuks vaid ikkagi seda mis on otseselt mingi tegevuse tagajärjena tekkinud. Kui nüüd see avaldus on esitadud hilienult siis peaks arvutama et kui palju oli vara päeval kui avalduse oleks pidanud esitama ja palju on seda siis kui esitati ja siis see vähenemise vahe on see kahju! ( pm tegevusetuse eest peaks kõik juh liikmed vastutama olenemata sisepädevusest, aga tegevuse puhul on asi keerulisem et vastutab eelkõige see kes tegi aga siis ka veel küsimus et kes siis ikkagi tegi!
  
• Weroli kaasus- küsimus seal selles et juh-s oli mitu liiget ja sõlmiti halbu lepinguid ja kõik seda teadsid siis kas peaksid kõik vastutama mitte vaid see kes alla kirjutas- veel ei tea aga saksa õigus leiab et jah pigem kõik kuna juhatus on ju kollegiallne organ- peaks vaatama ka seda et kas nõukogu liikmetega ka midagi juhtub aga ilmselt mitte kuna nõuk oli riigi poolt määratud?). kahju juhatuse liikmete tegevusest tulenevalt ei ole tekkinud ja pankrotihaldur on vale hagiga tulnud kohtusse ja seega ei saa seda rahuldada. Üldiselt jääb see hagi rahuldamata!
  

33. Osaühingul oli üks osanik, kes oli valinud ennast ka osaühingu juhatajaks. Viis aastat pärast osaühingu asutamist kuulutati välja osaühingu pankrot. Pankrotimenetluses selgus, et osaühing oli jätnud viimase aasta jooksul maksmata oma võlad. Üks võlausaldaja oli esitanud kohtusse osaühingu vastu hagi lepingu täitmise nõudes, kusjuures nõutaval summal puudus igasugune alus, kuid kuna osaühing jättis hagile vastamata, rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega ning täitur nõudis summa sisse. Selle tulemusena ei olnud ka enam võimalik ülejäänud nõuete rahuldamine. Pankrotihaldur esitas kohtule hagi, milles nõudis juhatajalt hoolsuskohustuse rikkumise tõttu kahju hüvitamist summas, mis vastas võlausaldajate pankrotimenetluses tunnustatud nõuete summale. Juhataja vaidles hagile vastu, väites et tema ametiaeg on lõppenud ja sellest tulenevalt ei olnud tal kohustust osaühingu asju ajada. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus?
VUTT: Kahju suuruse juurde me ei tule kuna sama pm mis eelmises kaasuseski.
Peaks siinkohal vaatam seda, et kas kostja väidetel on alust- et juhataja ametiaeg on lõppenud. Seda küll, aga kuna ta oli ka ainuosanik , siis ilmselt ta pole küll tagasivalimise otsust teinud, kuid kuna ta pole ei ennast ega ka kedagi teist valinud siis kas saab teda juh liikmend avastutusele võtta või ei saa?- osanikuna ei saa tal mingit rikutud kohustusi olla kuna polegi mingeid kohustusi midagi teha. Kuna ta oli ainuosanik siis tema kohustus on uue juhatuse liikme määramine!- õiguslik tagajärg on see, et 188 lg 2? See ei kuulu aga kohaldamisele antud juhul kuna see on siis kui otsusega tekitati kahju ja praegu on tegu tegevusetusega! Rääkimata sellest et süü küsimus ka ju.
Kas ta aga juh liikmena vastutab? Kui vastutusest vabaneks siis see poleks ju õiglae. Seega on tegu hea usu põhimõtte rikkumisega! Kui organi struktuur hakkab kahjustama kolmadate isikute huve siis on tegu hea usu põhimõtte rikkumisega. Muidu oleks tegu ju õiguste kuritarvitamisega. VÕS § 6 see on tsiviilõiguslik säte ja pole alust väita et seda normi kohaldada ei saa.
Milline nõude tegelik väärtus oli ja mis kohus rahuldas siis selle vahe võiks juhatuse likmelt nõuda. Kui oleks vastatud hagile oleks teistsugune lahend tulnud. Diferentsihüpoteesi tuleb kasutada. Ei pane vaidluse alla otsust aga tuleb arvestada reallse täitmisega.
Kuigi tegu on formaaluste rikkumisega on ta faktiliselt juhatuse liige olnud!
34. Aktsiaseltsi nõukogu kutsus aktsiaseltsi juhataja tagasi ja valis uue juhataja. Üks nõukogu liige esitas kohtusse hagi nõukogu otsuste tühisuse tuvastamiseks põhjusel, et talle ei olnud nõukogu koosolekust teatatud. Tagasikutsutud juhataja keeldus valitud juhatajale vaatamata viimase korduvatele nõuetele asjaajamise üleandmisest kuni kohtuvaidluse lõppemiseni, väites et ta ei saa midagi sellist teha enne, kui kohus ei ole otsust teinud. Kohus jättis nõukogu liikme hagi rahuldamata. Hiljem selgus, et vaidluse toimumise ajal oli aktsiaselts jätnud esitamata maksudeklaratsioonid ning talle tehti trahv 50 000 krooni. Nõukogu tegi otsuse nõuda see summa välja juhatajalt, kuna juhataja jättis täitmata kohustuse korraldada igapäevast majandustegevust. Tagasikutsutud juhataja esitas nõudele vastuväite, et tema oli tagasikutsutud ja tagasikutsumise seaduslikkust on kohus kinnitanud. Valitud juhatuse liige esitas vastuväite, et tema ei saa antud rikkumise eest vastutada, kuna tal puudus juurdepääs asjaajamisele. Mõlemad isikud esitasid lisaks vastuväite, et maksudeklaratsioonide esitamine ei ole üleüldse juhataja ülesanne, vaid selleks on tööle võetud raamatupidaja. Kas sellise nõude esitamine on võimalik ja kui on, siis kelle vastu saab seda esitada?
VUTT: Kumma juhataja käest on siis võimalik kahju nõuda?

• Üks ütleb et enam polnud juh liige ja teine et veel polnud juh liige- tuleb vaadata kes sisuliselt juhatajana tegutses, kelle käes asjaaajamine reaalselt oli? Vaatamata sellest et t oli tagasikutsutud?- et kui isik on võtnud kohustuse vastutada siis ei saa tugineda sellele et tegelikult ta oli tagasikutsutud?
  
• Kas trahv on iseenesest kahju?- kohustus esitada maksudeklaratsioonid tuleneb maksukorralduse seadusest! Juhatuse liikmed on ainsad isikud kes võiks seda teha.
  
• Jällegi hea usu põhimõtte poole võiks pöörduda!
  

X Täis- ja usaldusühing
35. Täisühingul on kolm osanikku, O, P ja R. Ühingulepingu kohaselt on osanikud õigustatud täisühingut ühiselt juhtima . P ja R ostsid täisühingule kuuluva kaupluse tarvis nahkmööbli, mis maksis 50.000 krooni.
O, kes viibis mööbli ostmise ajal välismaal, ei olnud tagasi tulles sellega nõus. P ja R väisid, et O nõusolek ei oma tähtsust, kuna otsus mööbli ostmiseks oli tehtud häälteenamusega. Pealegi ei olnud võimalik O arvamust teada saada, sest ta oli sel ajal ära.
VUTT: Kas otsus kui selline on tehtud õiguspraselt? Osaikud teevad ostuseid kahel võimalikul viisil- igaüks ise mis on igapäevane majadustegevus ja osanike otsusega kui ületab seda §89! Siijuhul ületab. Kuna O-le ei teatatud siis 93 lg4! 177‘ –analoogia! Täisühingus ja osaühingus on osanike positsioon ju sama seega annak aaloogiat kohaldada küll. Tehing iseeneset kehtib- mis alusel?- kolmandate isikute suhtes sisesuhe ei kohaldu. Kui esindusõiguse alusel pole probleemi siis ei ole alust kui oleks esinduses probleem siis võiks olla alus. Kui ühig läheb pankrotti siis O ei vastuta selle tehingu eest! Kuna ta saab tõendada et ta ei teadnudki sellest tehingust midagi!!
36. Täisühingu osanikud esitasid kohtule taotluse ühe osaniku väljaarvamiseks täisühingust põhjusel, et ta on rikkunud konkurentsikeelu nõudeid. Hagiavalduse kohaselt oli see osanik kaks aastat enne täisühingu kandmist äriregistrisse valitud juhatuse liikmeks aktsiaseltsis, mis tegutses täisühinguga samal tegevusalal ning ta oli juhatuse liige ka hagiavalduse esitamise ajal. Kostja esitas hagile vastuväite, et vähemalt üks osanikest oli ükskord varem lugenud aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli, milles oli kirjas, et ta on vastava aktsiaseltsi juhatuse liige, osanik B kinnitas kohtus selle väite õigusust. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus?
VUTT: 95 ja 96! Konkurentsikeeld. 108 annab väljaarvamise aluse ja viitab 105!! 105 lg1 esimene lause. Aga 96 lg1 on see mida võib nõuda ja seal pole kirjas et väljaarvamist võib nõuda. 108-s pole konkurentsikeelust midagi rääägitud. Kas see konkurentsikeel on mõjuv põhjus või 96 välistab selle? Osanikevahelistes suhetes on ju kõige olulisem usaldus- usaldussuhe ju täisühingus seega kokurentsi keelu rikkumine on küll mõjuv põhjus! 96 annab pigem täiendavad võimalused! Et võime välja vista ja samas ka kahju nõuda vms. Kes peab sellest teadma- kõik osanikud!! Mitte ainult üks. 95 lg1 ei tohi konkureerida ja lg 2 teeb väikese möönduse. Ei teagi mis siin õige vastus on- oluline ka see et sellele osaikule liiga ei tehatks.
37. Täisühing, milles on kolm osanikku, võttis aktsiaseltsilt laenu. Laenu ta tähtajaks tasuda ei suutnud. Aktsiaselts esitas kohtuse hagi vastava summa väljanõudmiseks täisühingult. Kohtumenetluse käigus ilmnes, et täisühingul ei ole võla tasumiseks piisavalt vara. Aktsiaselts esitas laenu tasumise nõude osaniku B vastu. B väitis, et ei ole kohustatud laenu tasuma , sest vastavalt ühingulepingule vastutavad täisühingu kohustuste eest ainult osanikud A ja R. Millise otsuse saab kohus teha?
VUTT: Kohus peaks hagi rahuldama.
Kas kohus saab hagi rahuldada või ei? § 101 lg 2 vastutavad solidaarselt, lg 3 solitaarvastutusest kõrvalehoiduvad kokkulepped ei kehti kolmanda isiku ees, seega kokkuleppe kehtiva nende endi vahel.
XI Tulundusühistu
38. Tulundusühistu juhatus tegi 1. augustil otsuse, millega arvas ühistu liikme ühistust välja. Otsuse kohaselt ei täitnud ühistu liige oma kohustust tasuda täielikult osamaks . Ühistu asutamisel määrati põhikirjaga osamaksu suuruseks 1000 krooni, kuid 15. juulil muutis üldkoosolek põhikirja, kehtestades osamaksu uueks suuruseks 3000 krooni ning kohustas ühistu liikmeid täiendava osamaksu tasuma otsuse vastuvõtmisest kahe nädala jooksul.
Ühistu liige esitas 15. septembril juhatuse otsusele kaebuse üldkoosolekule ja palus juhatuse otsuse kehtetuks tunnistada, kuna talle ei olnud üldkoosoleku 15. juuli otsus teatavaks tehtud ning seega ei olnud ta teadlik kohustusest tasuda täiendav osamaks. Üldkoosolek otsustas 1. novembril jätta kaebuse rahuldamata, kuna üldkoosoleku 15. juuli otsust ei pidanud keegi liikmetele eraldi tutvustama, vaid iga ühistu liige oleks pidanud ise kandma hoolt selle eest, et ta otsusest teada saaks.
Ühistu liige vaidlustas üldkoosoleku otsuse kohtus ja nõudis selle kehtetuks tunnistamist järgmistel põhjustel:
1) ta ei olnud teadlik kohustusest tasuda täiendav osamaks, kuna talle ei tehtud seda kohustust teatavaks ja seega ei ole ta ka mingit kohustust rikkunud
2) 1. novembri üldkoosolek ei olnud õigustatud otsust tegema kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, kuna talle ei teatatud koosoleku toimumisest, antud asjaolu tõttu ei saanud ta koosolekul hääletada.
TÜS § 48 lg.1. § 50 lg.1. VUTT: Tavaline põhikirja muutmisega saab osamaksu suurendada sest kuna konkreetselt reguleeritud poel siis on luba olemas kindlasti. See olks ka ju loogiline. Elu ju muutub seega ei saa öelda et nüüd põhikirja muuta ei saa kuna see oleks ebaloogiline. Seega kui põhikirja nüüd on muudetud siis mis peaks järgnema? Mis on ühigu ja tema liikmevaheline suhe? Ühistul tekib nõue osamakse osas liikme vastu! Kui otsus on kehtiv ja seadluslik siis poel oluline et isik nus ei olenud sellega. Aga oluline on et nõue esitataks! Seda on tehtud. Siin on tegu tavalise võlaõigusliku suhtega ja pidanuks teatama kuna liige ju ei käi vahepeal kontrollimas ega midagi muudetud pole mis tema jaoks siduv võiks olla. Seega tuleb vastavalt asjaosalistel käituda nagu ikka võlaõiguslikus suhtes. 345 lg3 AS sätted- märkimise eesõigus- saadetakse märkimise otsus nedele aktsionäriudele kelle on eesõigus ja siin ka nii et nad ei pruukinud teada sellest aga peab teatama. Seega miks peaks tulundusühistu liikmega ühig teismoodi ümber käima. Seega liikmel polnud kohustust.
Mida siis on võimalik liikmel vaidlustada- siinkohal on ta vaidustaud selle otsuse millega ta ühitsust välja arvati! 3 otsust on tegelt ju- 1 millega muudeti põhikirja, 2 millega liige välja arvati ja 3 et juhatuse otsus kiideti heaks. Kohus peaks tühistama siin selle otsuse millega ta välja arvati! sest kuna ta 1-st otsusest ei teadnud ei saa teda ju välja arvata jne. 52‘ tulundusüh seadus- üldkoosoleku otsuse tühisus. Seega kohus tuvastab esimese otsuse tühisuse ja suurendamine oli õigusvastane ja selle koha peal langrvad ära ka liikme väljaarvamise alused ja tühistama ka viimase otsuse ja ütlema et kehtetu on ka juhatuse otsus.
RK 3-2-1-65-03
Kaasuses on kaks probleemi: kas osamaksu suurendamine on seaduslik, kas see kehtib ja kas nõue on õigustatud, menetluslikult, kuidas see lahendada.
Osamaksu suurendamise kohta ÄS ei reguleeri, seega pole see korraldatud. Osamaksu suurus nähakse tulundusühistu seaduse § 6 järgi ette põhikirjas, seega peaks osamaksu muutmiseks muutma põhikirja. Kas liikmel on kohustus tasuda uus osamaksu? On ikka, seega on ühistu tema vast nõue, mille maksma panemiseks peaks ühing selle teatavaks tegema, et mingi tähtaja jookusul on vajada tasuda osamaks. Tegemist on tavalise tsiviilõigusliku tehinguga/kord, ja selleks et kellegi suhtes nõue maksma panna on vaja teha tahteavaldus. Kas siin on need nõuded täidetud? Ei ole teatatud, järelikult pole tal ka mingit kohustust tekkinud.
Kõik võimalike sisse ja välja maksete osas tuleb vaadata millal need tekkivad ja kuna saab need maksma panna. Oluline on võlaõiguslik pool.
Mis otsusest saab? Ta on ühingust välja visatud? Kuidas peaks kohus hagi rahuldama, põhjendus? Vaidlustatud on kolmas otsust, et välja arvamine on heakskiidetud. Ok, ta saavutab tühisuse, mida veel? Siis on tühine ka juhatuse otsus, inimese eesmärk on see, et teda ei arvataks välja – RK sama. Teatud määral sarnaneb asi ka haldusmenetlusele, kui on ridamisi vaidlusi kui on inimne vaidlustanud mngi otsuse, mis ei anna tegelikult mitte midagi, seega oluline pole see mis taotletakse vaid see mis inimene ise tahab, siinkohal väljaarvamise ostust.
XII Ühinemine
39. Aktsionär esitas 1. oktoobril kohtule hagi ja palus tuvastada 15. aprillil toimunud aktsiaseltsi
üldkoosolekul vastuvõetud ühinemisotsuse tühisus ning tunnistada ühinemine kehtetuks põhjusel, et talle ei teatatud üldkoosoleku toimumisest. Aktsiaselts kinnitas koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus?
VUTT: Kui registrisse on kantud, siis ei saa enam tühistada ühinemis otsust § 403 lg 5. § 398 järgi saab aga nõue esitada vaid ühe kuu jooksul. Seega selles olukorras saab kohus § 301¹ kohaselt, mis piirab nõude esitamist lg-s 4, tuvasta tühisust – ühinemise tühisust pole. § 403 lg 5 järgi ei saa ühinemist vaidlustada, mis aga ei võrdu ühinemis otsusega, kuigi kohtuparktikas on neid samastatud. Erinevus otsuste vaidlustamisel on selles, et see ei pruugi olla vaidlus ühinemise üle, vaid nt mingi muu otsuse osas, või otsuse osa osas. 3-2-3-10-98 (käib ümberkujundamise kohta- siin on rk öelnud et ka otsuste vaidlustamine pole võimalik kui kane tehtud on aga vutt leiab et riigikohtul pole atud juhul lõpui õigus!) ja selles otsuses vaidlustati ühinemisotsus, st seal ümberkujundamise otsus.
Esimene asjaolu mida kontrollida?- kas seda otsust saab üldse vaidlustada sest kui ei saa pole vaja hakata sisuliselt uurima ? Aegumistähtajad nt on! 398 aegumistähteaeg 1 kuu lg1!- ühinemisotsuse kehtetuks tunnistamine! 301’lg1 p4!- kokku kutsumise korra suhtes peame tuvastama tühisust! Erinorm AS-ist rääkides? Erinorm 302 lg-st1 on 398! Muidu 3 kuud aga nüüd 1 kuu ühinemise puhul! 403 lg5- kui registrisse kantud ei saa otsust enam tühistada? Et pärast konstitutiivse kande tegemist pole võimalik enam ühinemisotsust vaidlustada!
(Seega- kaasust pole võimalik lõpuni lahendaga aga eeldame et kanne on tehtud- siis tsüsi regulatsioon kui ühinetakse ja luuakse uus ühing siis asutamisotsuse kehtima jäämise regulatsioon likvideerimise puhul kas võib analoogia korras kehtida? Pigem jäävad ühinguõiguse normid ülemiseks ja seega tsüs selles mõttes vb ikkagi ei kohaldu. Kas eesmärk on ühinemisel tekkiva ühingu ärakaotamine- kas saab nii tõlgendada. 403 lg5 tuleneb kolmandast äriühinguõiguse direktiivist ja seega tsüsi puhul peab vaatama ega ei lähe el õigusega vastuollu sest el-is pole sellist sundlõpetamise regulatsiooni nagu meil tsüsis et asutamisleping jääb ikkagi kehtima.)
403 lg5 annab tugevama mõju sellel kadele kui asutamiskae isegi. Tagajärg oleks liiga ränk kui 2 ühingut panakse kokku ja mis tekkis selle lõpetame täielikult ära. Seega ostust ei saa vaidlustada kui kane tehtud? Ühinemist ei saa vaaidlustada aga otsust saab?!- ühinemine ja ühinemisotsus ei ole samastatavad! Kui formaalselt võtta siis otsuste vaidlustamise kohta pole midagi öeldud ja ei saa inimeselt võtta ära võimalust otsuse tühisusele tuginemist sest vb inimene tahab vaidlustada muul alusel otsust kui ühinemisega seoses, vb nt on tal kahju hüv nõue vms. Ei tasu võtta ära võimalust vaielda.
40. OÜ A ja OÜ B sõlmisid ühinemislepingu, mille kohaselt ühinesid äriühingud selliselt, et OÜ A oli ühendavaks ühinguks ja OÜ B ühendatavaks ühinguks. Nii OÜ A kui ka OÜ B ainuosanikuks oli C. Ühinemislepingus nähti ette, et OÜ B kannab kogu oma vara ühinemise käigus üle OÜ-le A ning OÜ B osa ei asendata. Registripidaja keeldus ühinemise registrisse kandmisest põhjusel, et ÄS § 392 lg 1 p 2 kohaselt peab ühinemislepingus olema märgitud osade asendussuhe, millest erandi näeb ette ÄS §-s 403 lg 4, kuid antud juhul ei ole sellist olukorda. Samuti nõuab osa asendamist ÄS § 392 lg 1 p 1' ning seega peab OÜ A suurendama osakapitali ja laskma vastavalt ÄS §-le 391 lg 5 välja täiendava osa.
VUTT: Nii meil on kas äriühingut, A ja B, 100%ne osanik mõlemas ühingus on C, B kannab kogu oma vara üle A-le. Ühing B kaob ära, ja selle ühingu osanikele antakse loogiliselt osalus teises ühingus. Siis on öeldud et asendamist ei toimu, aga ÄS ütleb et asendamine pean toimuma. § 403 lg 3 käsitleb kui osad või aktsiad kuuluvad ... meil selline kaasus pole, siis on see, et ühel on 100% osalust ühel isikul, teises on hunnik osanike, siis küll 100% osalusega ühing kaob ära, aga tal ei kao miski ära, sest ja juba on osanikega ühingu osanik.
Selline asendamine on eesmärgiga saada/anda õiglast hüvitist, keegi ei jääks ilma.
Kui me midagi siis kaasuses asendaks, siis ei jää ta millestki ilma, mis siis, et kahest saab üks. Seega ei pea asendama. Madalaim asendamissuhe on § 382 lg 1 p 2 ja § 392 lg 1 p 1¹, viimane kokkulepe p 1¹ kohane on vajalik selleks, et müügilepingu puhul oleks tegemist käsutusega, ühingulepingus on see sama punkt käsitletav kohustustehinguna (see peab ka olema sõlmitud). Antud kokkuleppe sisu on vara v osaluse andmine, lg 2 on toodud tehingu sisu, siis on ka madalaim asendussuhe ära toodud. Asendud säte on seotud ühendatud osanike kaitseks, aga kui neid kaitsta pole vaja siis lg 2 kohapealt sisuliselt võib olla 0, st ei asendu . Päris palju tuleb asendussuhe kokkuleppest, sest ÄS ei sisalda yhtegi sätet et asendamine peab toimuma.
Kui ühel isikul on kaks ühingut on see vaid tehniline küsimus. Mis ei või ta oma kapitali suurendada? Sellest tulevad lisa kohustused, kapitali nõude tõttu, nt suurem juhatus, ja ühing satub halvemasse olukorda – inimest tuleb ka iseenda eest kaitsta.
Osasid ei asendata ja register ütleb et nii ei saa. Peab näitama asendussuhte. 403 lg 4 asendamist ei toimu. Kui panna siia kõrvale tavaline müügileping siis käsutustehing on nagu asjaõiguskokkulepe. Vara üleandmie ühinemise käigus toimub (vt seletuskirja) äriregistri kande tegemisega 403 lg1! See on käsutustehig. See on nagu ml analoog kohustustehing. See sama lg ei ütle kui suur peab olema asedussuhe ja ei ütle ka et selle kohta peab kokkulepe olema seega sellele sättele ei saa üldse viidata. 382 lg1 p2 räägib sellest hoopis. Asendamise eesmärgiks on mis? Keda sellega kaitstakse- ühendatava ühingu osanikke kaitstakse. Kui madal siis võib olla madalaim asendusseuhe 398 lg 2? Ei tohi olla liiga madal? Asendada tuleb see on ühinemise põhiolemus saksa õiguse põhjal aga meil nii päris pole. Miks me peaksime ütlema et B peab seal midagi asendama? Ta ei kaota ju midagi ära. A vara jääb A pluss B vara seega ei jää millesti ilma. Ei ole ju mõtet et asendatakse aga tegelt täiesti mõtetult nt B-l oli 10 milj. ja antakse vastu 100. Audiitorkontroll on kohutuslik. Milleks oleks tal vaja määrata mõtetult väike asendussuhe. Formaalsus pole ju kõige tähtsam! See ei saa alati olla eesmärk.
Vt tartu ringkonnakohtu lahend selle aasta juulis tehtud 2-06-12/399!
42