Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Ühinguõigus (5)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised olid tehingu tegemise hetkel juhatuse liikme volitused ?
  • Mida hakata peale juhatuse liikmega ?
  • Kuidas juhatuse liikmeks olek lõppeb ?
  • Kus on kirja nõuded FIE puhul ?
  • Mida siis saab teha ?
  • Mis nüüd teha ?
  • Kustutada ühing registrist ­ aga kui võlausaldaja lihtsalt teatab nõudest, siis ... ?
  • Kui oled juba kustutatud registrist, siis ei saa enam kaevata ?
  • Kui nõue ise selle eest nõude ostmisel. millest sõltub nõude hind ?
  • Millele saaks viidata ?
  • Mida saab lepingu teine pool teha ?
  • Kes on juhatuse liige ?
  • Kumb lahend on õige ?
  • Kuidas peab vaidluse lahendama kohus ?
  • Mis võiks olla vaheaja pikkuse mõistlik piir ?
  • Kuidas kohtukulud jagada ?
  • Kuidas peab vaidluse lahendama kohus ?
  • Mis on jooksev küsimus ?
  • Mida juhatuse liikmele panna saab ?
  • Kustutamiseks ja 2 uue liikme registrisse kandmiseks. Millise otsuse saab teha registripidaja ?
  • Kuidas kanne muutus ?
  • Kuidas tuleb lahendada vaidlus ?
  • Mida tuleks siis hinata ?
  • Millena tõlgendada ?
  • Kuidas tuleks lahendada vaidlus ?
  • Kuidas tuleks lahendada vaidlus ?
  • Mida öelda aktsionäri poolt vaidlustamise kohta ?
  • Mida tähendab see, et tegemist on endise abikaasaga ?
  • Mis eesmärgil võetakse laenu ?
  • Mis see tähendab ?
  • Kes kellele peab hüvitama ?
  • Milline on üldkoosoleku otsuse õiguslik mõju ?
  • Kuidas tehakse kindlaks ?
  • Mida muudab see, et müüdi nimiväärtusega ?
  • Kui otsus on tehtud aktsionäride huvides ja AS kahjuks, mis on tagajärg ?
  • Kust tuleb üldse üldkoosoleku pädevus kohustada juhatust võõrandama ?
  • Millises maksimaalses ulatuses on võimalik läbi viia fondiemissioon ?
  • Kui aga 2004 näitaks paremat ja 2005 halvemat siis kumma peaks aluseks võtma ?
  • Midagi teistmoodi ?
  • Mis summa võrra võib siis suurendada aktsiakapitali ?
  • Kuidas tuleb vaidlus lahendada ?
  • Kui märkimine ära jääb ?
  • Kuigi kahjum oli üksnes 30 000 krooni. Mida peab tegema registripidaja ?
  • Mida arvata osaniku väitest, et säte on vastuolus ÄS § 154 lg-ga 1 ?
  • Mida ga atuleb kapitaliväh juures silmas pidada ?
  • Millessegi, mis ulatub kaugemale talle esitatud dokumentidest ?
  • Milliseid nõudeid saab esitada C ?
  • Kui mitu osaniku soovivad ostueesõigust teostada ?
  • Kuidas peab vaidluse lahendama kohus ?
  • Mis tähedust aga omab see et osaik palub koosoleku edasi lükata ?
  • Mis on esimene küsimus ?
  • Millal peab juhatus seda teada saama ?
  • Mida teha siis kui raamatupidamist ei ole ?
  • Midagi juhtub aga ilmselt mitte kuna nõuk oli riigi poolt määratud ?
  • Kedagi teist valinud siis kas saab teda juh liikmend avastutusele võtta või ei saa ?
  • Kui on, siis kelle vastu saab seda esitada ?
  • Kumma juhataja käest on siis võimalik kahju nõuda ?
  • Kelle käes asjaaajamine reaalselt oli ?
  • Kui selline on tehtud õiguspraselt ?
  • Kuidas peab vaidluse lahendama kohus ?
  • Mis peaks järgnema ?
  • Mis on ühigu ja tema liikmevaheline suhe ?
  • Mis otsusest saab ?
  • Kuidas peab vaidluse lahendama kohus ?
  • Mida kontrollida ?
  • Kui registrisse kantud ei saa otsust enam tühistada ?
  • Kui kane tehtud ?
 
Säutsu twitteris
Kokku 11 seminari
2 puudumist on lubatud - siis ei hakata midagi nõudma
Kui on üle 2 puudumise, siis tuleb kõik seminarid järele vastata.
Järelevastamiseks üks võimalus Vuti juures, 2ha aega.
VÕS võiks ka kaasas olla.
Ühinguõiguse kaasused
1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena Bga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada?
Juhatuse liige saab oma volitused - § 184 – volitused saab ja kaotab üldkoosoleku otsustuse hetkest.
Juhatusel on esindusõigus.
Lepingu sõlmimise ajal oli registrikanne, et A on juhatuse liige. § 34 lg 2 – kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, va kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne on ebaõige. Kanne ei ole õige, kuna ta ei ole juhatuse liige enam, vaid lihtsalt loetakse kolmandate isikute suhtes. OÜ juhatuse liikmeks olemisel ei ole määrav, millal teada saab, vaid see on tähtis, millal otsustatakse. Kanne ebaõige aga siiski otsusest. Lihtsalt tuleb uus kanne sisse kanda, kui esitatakse vastav avaldus. Seega ei ole Äriregister kunagi 100% õige.
Kuni kannet pole tehtud, siis loeb vaid see, kas teadis või mitte, et A on juhatuse liige, siis on B sõlminud lepingu OÜ-ga, aga puudu on esindusõigus, kui B teadis, et A pole enam juhatuse liige.
Kannet ei loeta kehtivaks õigustoimingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma – nt C on sisse kantud , aga leping sõlmiti A-ga. Eeldatakse, et B teadis ja kandega saab alati tutvuda – B võib tõendada, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma. Kui tõendab ära, siis saab öelda, et ma toetusin vanale kandele. 15 on vana kande mõju lõplikuks kustumiseks kolmandate isikute suhtes. Enne seda on tõendamiskoormis teisel poolel.
OÜ nõuded A vastu:
Ei ole, kuna A ei teadnud, et pole juhatuse liige. Sõlmis teadmata, siis võiks esialgu öelda, et OÜ-l A vastu nõudeid ei ole.
  • millised olid tehingu tegemise hetkel juhatuse liikme volitused? kas ta oli juhatuse liige? kas tal oli esindusõigus?
    • ÄS § 34 lg 2 !
    • kanne JI juhatuse liikme osas on deklaratiivne (konstitutiivne kanne loob õigussuhte, deklaratiivne peegeldab juba juhtunut )
    • ÄR kanded reeglina on deklaratiivsed, nii ka juhatuse liikmete kohta käiv kanne; TsÜS § 26 lg 2 ütleb, et esmakanne on konstitutiivse tähendusega – konstitutiivse tähenduse juhud on vastavates sätetes eraldi kirjas
    • TsÜS § 115—131 esindusõigus
    • ÄS § 34 lg 2 on üks ÄS kõige olulisemaid sätteid – kolmas isik ei pea kontrollima, milline oli esindatava ja esindaja vaheline sisesuhe – volitusi kontrollitakse ÄR kande kaudu
  • st tehing oli kehtiv (ÄS § 34 lg 2)
  • 15 päeva seal paragrahvis on lihtsalt lisaaeg – et 15 päeva jooksul võiks tugineda vanale kandele
  • võib olla tühine juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige (§ 34 lg 2 1. lause 2. pool) – sel juhul tühisuse alus TsÜS § 129 lg 1
  • mida hakata peale juhatuse liikmega ?
    • teatati ülejärgmisel päeval – st tegi tehingu juhatuse liikmena
    • juhatuse liikmele teatamine on õiguslikus mõttes tahteavaldus => TsÜS § 69
    • teadmisest sõltub, kas ta vastutab juhatuse liikmena (st lepinguline vastutus) või deliktilise vastutuse alusel
    • TsÜS § 130 räägib juhust, kui tehing ei jää kehtima
    • tuleks ilmselt rakendada kas üldist deliktilist vastutust (VÕS) või laiendada juhatuse liikme vastutust väljapoole tema juhatuse liikmeks olemise aega
  • kas ühing saab esitada kahju hüvitamise nõude?
    • kaasuse asjaoludel ilmselt mitte – ei ole öeldud, et tekitati majanduslikku kahju
    • kui kahju pole, siis selle hüvitamise nõuet ka ei saa olla
    • ka kui oleks pahauskne, siis kahju hüvitamise nõuet ikkagi ei ole, kui tehing ei ole kahjulik

Juhatuse liikmeks saamine ja tagasi kutsumine:
  • otsus
  • otsusest teatamine
  • nõusolek
  • avaldus registrile
  • registri kanne
    OÜ puhul kantakse äriregistrisse - § 145 + § 64, § 65.
    Kuidas juhatuse liikmeks olek lõppeb? – peab lõppema enne registrist kustutamist. Millal tagasikutsumine jõustub? – leping öeldakse ühepoolselt üles. Selleks on vaja avaldust , tahteavaldus tuleb kätte toimetada. Nõusolekut ei ole vaja. EHK juhatuse liige ei ole enam juhatuse liikmele teatamisest.
    Juhatuse liikme positsioon- TsÜS §69 lg1- tahteavaldus. Ta arvas end olevat juhatuse liige seega tehingu tegi juhatuse liikmena. Ta ei teadnud, et ta on tagasi kutsutud.
    Kolmandate isikute suhtes on ka kehtiv kuna- ÄS 34 lg2. Õiguskindluse küsimus. Tehing on kehtiv.
    2. Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt:
  • TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul;
  • ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus;
  • registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle peavad tehingute tegemiseks andma nõusoleku vanemad, kes aga võivad hakata tegutsema vastuolus lapse huvidega .
    Kas kandemäärus on seaduslik?
    Küsimused on seotud kande tegemise ja tähendusega. Kes on FIE? FIE olemise määrab ettevõtlustegevus. Äriregistrisse kanne on informatiivse tähendusega, seega FIE ei saa isiku tähendust kandega.
    Kas FIE-l peab olema tegevus äriregistrisse kantuna? Ei pea, sest FIE olemisest ei teki mingeid kohustusi ja see ometi on ju ainult deklaratiivne.
    Kas FIE peab ennast kandma äriregistrisse? Maksuõiguslik seos (§ 3 lg 2).
  • Küsimus teovõimelisusest  § 3 lg 1 – ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik  ei saa olla aluseks. Lapse õigusvõime ei ole piiratud, saab olla ettevõtte omanik, ei saa tehinguid teha ilma esindajata. Seega on esimene põhjendus formaalselt ümber lükatud
  • Kas tegevuse puudumine saab olla takistuseks  deklaratiivsuse küsimus  ei saa olla aluseks. Ei saa nõuda, et eelnevalt oleks tegevus – määratlus on seaduses õige, aga seda nõuet, et olgu olla enne kui saad, seda pole võimalik. Seda tingimust ei saa äriregistripidaja seada ei saa.
  • Alaealise huvid  äriregistri kanne ei anna vanematele suuremaid õigusi oma last laostada.
    Menetluslikud küsimused:
    • Kas registripidaja võib nõuda täiendavaid andmeid? Jah, § 32 lause 3: võib nõuda ettevõtjalt täiendavaid dokumente. Muu puhul puudub menetluslik alus – see kaitseb ettevõtjat.
    • § 33 lg 6 – kande tegemisest ei või keelduda, kui kõik seaduses nõutud dokumendid on olemas ja nõuetele vastavad.
    • Kus on kirja nõuded FIE puhul? § 75.

  • (a) ÄS § 3 lg 1 – teovõime ei ole oluline! Väide on iseenesest õige, aga relevantsus selle kaasusega puudub.
    o Varem oli säte, et peab olema teovõimeline – siis probleem, kui pärandatakse alaealisele ettevõte – kas siis peab sellepärast lõpetama?
  • (b) FIE-l ei pea tegelikult olema ettevõtet, ei pea selle kaudu osutama teenuseid ja müüma kaupu
  • kui käive ületab 25.000 krooni aastas, siis on käibemaksukohuslane (§ 3 lg 2)
  • FIE on ettevõtja mille järgi? - ÄS §1- tegevuse järgi ja äriregistri kanne on vaid deklaratiivse tähendusega (vale!!!). Seega kui tahad et sind registrisse kantakse siis peab kande rahuldama kuna see vaid deklaratiivne aga ega seepärast ettevõtjaks ei muutu vaid alles siis kui nt hakkad teenust osutama. Sellepärast ei pea olema FIE-l ettevõtet. Seega see väide b) ei ole õige.
  • ÄS § 33 lg 6 – ÄR on abstraktne menetlus, dokumendimenetlus – ei tohi küsida, miks sa selle kande teed ja kas sul on vaja seda teha.
  • (c) FIE puhul on kanne deklaratiivse tähendusega! (ÄS § 1 – faktiline situatsioon, ei ole seotud ÄR kande tegemisega)
    o kui isik on kantud äriregistrisse, aga midagi ei tee, siis ta ei ole FIE
  • ÄS § 33 lg 6 sobib siin ka
  • PerS § 99 piirab vanemaid ja kaitseb lapsi – see ei ole äriregistri probleem!
    o probleem on siin tegelikult olemas – maailmas on suhteliselt levinud, et 18aastaseks saamisel esimene asi on esitada pankrotiavaldus, sest vanemad on lapse nimel liialt palju kohustusi võtnud – Eestis ei ole veel õnneks väga
  • kuna kanne ei muuda midagi ja kui vanemad tahavad oma last kuritarvitada siis nad teevad seda ka ilma selle kandeta.
  • ÄR on teinud palju tühja tööd – tegevus on õigusvastane.
  • tegelikkuses jäigi kanne tegemata (lõppes RingKh tasemel), argument eelkõige, et KOV palus jätta tegemata, et on midagi kahtlast – tegelikult see ongi KOV kohustus eestkosteasutusena kontrollida selliseid asju, aga nüüd lükkasid töö oma õlgadelt ära
    3. A ja B sõlmisid 1. juunil osaühingu asutamislepingu ning esitasid äriregistrile kandeavalduse, mille register rahuldas 15. juunil. A esitas määruskaebuse, milles palus kande kustutada . Määruskaebusele lisas ta 10. juulil B-le saadetud osaühingu asutamislepingu tühistamise avalduse, milles A tugines pettusele. Lisaks esitas A alternatiivnõude, et kui kande kustutamise taotlus jäetakse rahuldamata, kustutataks ärinime kanne. Seda põhistas ta asjaoluga, et asutatud ühingu ärinimes kasutatakse talle kuuluvat kaubamärki, ühingu asutamisel ei ole ta ÄS §-s 12 lg 3 nimetatud nõusolekut andnud. Kuidas tuleb määruskaebus lahendada?
    VUTT SEMINAR : kande kustutamise taotlus
    o TsÜS § 27 lg 2 – asutamisleping on kehtiv igal juhul, kui on kantud registrisse – ei saa enam tühistada! – st tühistamisavaldus on TsÜS § 84 ja 87 alusel tühine. Meil ei ole juriidilise isiku tühisust! Aga see pole meil seaduseauku vaid sundlõpetamise alus!
    o TsÜS § 40 lg 1 p 2 – sundlõpetamise alus- minna kohtusse ja tõendada suhte puudumist ja otsuse alusel siis saab lõpetada. Seega p 2 järgi saab tugineda pettusele! Sundlõpetamine kaitseb paremini kolmandaid isikuid kui juriidilise isiku tühisus. Tühistamisavaldust pole mõtet esitada vaid ikka sundlõpetamise nõuet kuna tühistamisel pole tagajärge siinkohal sest ega kohus ei tühista otsust vaid lõpetab äriühingu.
    o st määruskaebus tuleb jätta sellel alusel kindlasti rahuldamata
    o TsMS § 599 – st määruskaebust ei saagi esitada, sest
    -ei ole jäetud rahuldamata või rahuldatud osaliselt (puudub vaidlustatav lahend )
    -ainult avaldaja võib esitada määruskaebuse – see oleks ühing, mitte asutaja
    alternatiivnõue – ärinimi
    o kaubamärk on kaitstud vaid kindlates olukordades . Mingis tegevusvaldkonnas. Nimekaitse ja kaubamärgikaitse.
    o 1. küsimus alati iga kaebuse jm puhul – kas isikul on üldse õigus seda esitada?
    o sama alus – TsMS § 599
    mida siis saab teha?
    o kande parandamine (ÄS § 45) – ei tule kõne alla
    o registripidaja probleem – kas on õigus/pädevus seda teha?
    -ÄR peab kontrollima, kas kaubamärgi kasutamise nõusolek oli olemas (ÄR § 52)
    -kanne on juba tehtud – mis nüüd teha?
    -kande tegemise alused on ettevõtja avaldus, registri oma algatus või kohtuotsus
    -st tuleb pöörduda kohtusse!
    -kas oli tegelikult nõusolek ärinime kasutamiseks?
    o pettus? – saaks selle nõusoleku eraldi tühistada, aga pole seda taotlenud- ilmselt peakski tegema taganemisavalduse et nõusolekut ju tagasi võtta ei saa. Ja siis kui ta on sellest nõusolekut lahti saanud ja keeldub nime mittekasutamisest siis saab minna kohtusse ja nõuda sundlõpetamist.
    o tõenäoliselt siiski oli – tahe oli olemas äriühingut asutades, kuigi eraldi dokumenti ei koostatud selle kohta. Ega ei ole ju loogiline et enne lep nime kasutamiseks ja siis veel asutamisavaldus ka, et kandke registrisse ka. Seega loogiline et ikkagi nõusolek oli kuigi eraldi lepingus ja seda antud ei ole.
    4. Registriosakond avaldas 1.  aprillil Ametlikes Teadaannetes ÄS § 60 lg 2 alusel osaühingu registrist kustutamise hoiatuse põhjusel, olid jäänud esitamata 2005 ja 2006 a majandusaasta aruanded . 1. juulil teatas osaühingu võlausaldaja registriosakonnale, et tal on nõue osaühingu vastu. 5. juulil esitas osaühing registriosakonnale puuduolevad majandusaasta aruanded. 1. augustil otsustas kohtunikuabi osaühingu sundlõpetamise. Kas sundlõpetamine on seaduslik?
    VUTT SEMINAR:
    • seaduses 6 kuuline tähtaeg – sundlõpetamise otsus tehti ennetähtaegselt – st seadusevastane
    • sama sätte järgi peab võlausaldaja esitama likvideerimise taotluse – muidu tuleb lihtsalt kustutada ühing registrist – aga kui võlausaldaja lihtsalt teatab nõudest, siis ...? kui võlausaldaja ei esita likvideerimise nõuet siis peaks kohtunikuabi ütlema talle et äkki ta ikka tahab esitada likvideerimisnõuet kuna muidu kustutatakse äü ära ja kuna pole avaldust õigesti esitanud siis jääb rahast ilma;
    • lisaks oli äriühing juba puuduvad majandusaasta aruanded esitanud 1. augustiks
    • tuleb enne vaadata, kas register enne andis 6 kuulise tähtaja (lg 1)
    • TsMS § 595 lg 2 p 5 – kohtunikuabil ei olnud pädevust seda otsust teha
    • võimalik esitada määruskaebus (registritoiming)
    • AGA kui oled juba kustutatud registrist, siis ei saa enam kaevata??? – peab olema õigus, peaks kuskil seaduses ka olema

    II Aktsiaseltsi asutamine
    11.10.2006
    5. A, B ja C asutasid aktsiaseltsi ning leppisid kokku, et annavad mitterahalise sissemaksena aktsiaseltsile üle nõuded, mis tulenevad laenulepingutest, millega A laenas B-le 150 000 krooni, B C-le 150 000 krooni ja C A-le 150 000 krooni. Tekkinud nõuetega tasusid asutajad oma aktsiate eest, loovutades nõuded aktsiaseltsile. Kas registripidaja saab aktsiaseltsi kanda äriregistrisse?
    KÕVE SEMINAR: kas 450 000 krooni eest on vara AS antud. ÄriS. § 250 lg.1 p.4. Millistele nõuetele peab vastama sissemakse? - ÄriS § 248 lg.1 - peab olema rahaliselt hinnatav, üleantav ja sisse nõutav. Tähtis on et tegemiston asja või varalise õigusega. Nõude kehtivuse küsimus - nõue peab olemas olema, et vastakse nendele tingimustele. Äriregistripidaja võiks öelda. et tegu on fiktiivse tehinguga, TsÜS-is selle kohta näilik tehing. kui on näilik, siis nõudeid ei teki. Kas rahalise nõude loovutamisel on takistust? - ei ole. Kas on õnnestunud 150 000 kr muuta 450 000 kr ? ei ole - nõuded on AS-il A,B ja C vastu. Nad ei ole solidaarvõlgnikud. Mitterahalist sissemakset, enne registrisse kandmist kontrollib audiitor - ÄriS § 249 lg.2. äriregistri jaoks tuleb esitada paber, mis tõestaks et väärtus on 450 000kr. samuti tuleb vaadata nõude hinda, praktikas maksad vähem kui nõue ise selle eest nõude ostmisel . millest sõltub nõude hind ? - täitmise tähtpäevast sõltub ka. Nende nõuete väärtus ei ole 450 000 krooni. (RK 3-2-1-117-01) See on väga õpetlik kaasus. I aste ütles, et ei saa kanda registrisse, sest mitterahalise sissemakse väärtus ei vasta deklareeritud sissemaksele. Ütles, et oli ristvõlgnevus jms. Ringkonna kohtus ütles, et ei ole tõendeid, et oleksid tasunud – see on kaalutlemata. Ta ütleb, et on tegemist kapitali moodustamise nõuetest kõrvale hiilimisega – õige väide. Riigikohus ütles, et nõuded on korras, aga ta taandas küsimuse NSV tsiviilkoodeksile – laenuleping on reaalne leping – ei ole raha. Raha on kätte saadud ja siis on kõik korras! Ei ole võimalikud tasaarvestuslikud nõuded. Otsest normi ei ole, millele saaks viidata? Hea usu pm-t tuleks kohaldada sel juhul. Tõenäoliselt luuakse varatu võlg.
    6. Juhatuse liige sõlmis asutatava aktsiaseltsi nimel enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist üürilepingu. Pärast aktsiaseltsi registrisse kandmist toimunud üldkoosolek otsustas, et juhatuse liikmel puudus õigus nimetatud tehingu tegemiseks ja otsustas jätta tehingu heaks kiitmata. Üldkoosoleku otsus saadeti üürileandjale. Üürileandja esitas kohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada üldkoosoleku nimetatud otsus kehtetuks ja nõudis tehingu kehtivuse tuvastamist ning lepingu täitmist aktsiaseltsi poolt.
    • isikul pole õigust esitada avaldust üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks – ÄS § 302 lg 3 välistusmeetod
    • mida saab lepingu teine pool teha?
    • kas asutamisel olev äriühing on juriidiline isik? – ei ole
    • konkreetseid sätteid ei ole – tuleb midagi analoogia alusel kohaldada
    • st tuleb kohaldada seltsingu kohta käivaid sätteid (midagi lähedasemat ei ole) – VÕS § 580—618
    • VÕS § 593
      • § 582 lg 2 – vajalik kõigi seltsinglaste nõusolek, aga see on sisesuhe – välissuhteid kirjeldab järgmine ptk – suhted kolmandate isikutega
      • seltsinglane on AS asutamisel asutaja (lepingu pool)
      • TsÜS § 117 lg 2 – esindusõigus tuleneb tehingust või seadusest – antud juhul seadusest tulenev
      • eeldatakse, et esindusõigus on olemas
      • kes on juhatuse liige? – tehinguline esindaja, volituste maht tuleneb tehingust
      • kui keegi on tehinguline esindaja, siis peab teine pool kontrollima volituste olemasolu! – st ei pea kaitsma antud olukorras teise poole õigusi – tema pidi üles näitama aktiivsust
      • üldine heakskiidupõhimõte kehtib – ÄS § 253 lg 2—3
      • lg 2 on õnnetu säte – ega see pole EL õigusega vastuolus? – küsimus on seal selles, kas tehing oli vajalik või mitte – minnakse sisulisele hindamisele, mitte esindusõiguse formaalne kontroll – st kaitseb 3. isikuid palju paremini
      • st kas ta võib nõuda kehtivuse tunnustamist kohtus?
    • TsMS § 368 tuvastushagi
    • kui nõuab täitmist, pole tal vaja eraldi tuvastushagi
    • siis saab kohus järjest hinnata neid kriteeriume







    7. Aktsiaseltsi asutajad andsid asutamisel aktsiaseltsile üle mitterahalise sissemaksena tootmisseadmed. Enne aktsiaseltsi registrisse kandmist ostsid nad selle vara ise aktsiaseltsilt tagasi. Lepingu tingimuste kohaselt läks omand neile üle lepingu sõlmimisest ja müügihinna tasumine toimub kolme aasta möödudes. Kas sellised tehingud on kehtivad? Kas aktsiaseltsi saab sellistel asjaoludel kanda äriregistrisse, kui registripidaja saab tehingute tegemisest teada enne kandeotsuse tegemist?
    • § 253 lg 4
    • kas need tehingud on kehtivad?
      • ei, § 274 lg 1? – kas AS vara väärtus langeb nende tehingute tulemusel?
    • nt: seadmete kokkulepitud väärtus miljon krooni
    • kui läheb pankrotti , saab nõude maha müüa – aga nõude väärtus 3 aastaga igal juhul väheneb – 2 aasta intressid (diskonto määr), lisaks kui on tagamata nõue, siis makstakse võibolla 10%, aga juba see on risk
      • kas tehing on üldse olemas?
    • 2 poolt – kas subjekt (AS) on olemas? – TsÜS § 26 lg 2, aga ÄS § 253 – st on olemas 2 poolt
    • tehinguid võivad teha: FI, JI, õigusvõimelised varade kogumid (seltsing), asutamisel JI
    • tehingud jäävad kehtima – formaaljuriidilised eeldused on olemas
    • iseasi on küsimus, kas on hea või halb tehing – aga kui nii vaadata, siis oleks laenulepingud alati kehtetud, sest ühele poolele kahjulikud
    • kas ÄR võib keelduda kandest, kui saab teada?
      • formaliseeritud menetlus – pädevus väga täpselt paika pandud
      • küsimus eelkõige selles, kas mitterahaline sissemakse on üle antud – kui on, siis ei saa midagi lisaks hinnata
      • ka audiitor tegelikult ei saa midagi öelda
    • ÄS § 253 lg 4 on asja võti – kui ühinguga midagi juhtub, siis on AS-l nõudeõigus asutajate vastu puuduoleva summa tasumiseks
      • norm ongi mõeldud pankroti puhuks (kui AS ei saa enam võlgu maksta) – võlausaldaja võib pöörata nõude otse asutaja vastu, aga ainult selle summa ulatuses, mille võrra AS vara vähenes
      • sel juhul tekib asutajal ilmselt omakorda nõue AS vastu – kuna mõlemal nõue üksteise vastu, siis tasaarvestus?
    • §255? – pealkiri igal juhul ebaõnnestunud, kehtivusest tegelikult juttu pole
    • igal juhul on õige ka viide laenukeelule (kohaldub alati, kui on nõue aktsionäri vastu, mitte rahalise laenu puhul) – asutajast juttu pole, aga analoogia (§ 281 lg 4-lg5). Tegemist on asutamisühinguga. Kas see ei muuda midagi? Ei -- seltinguna esindame. Kui jah – normi mõte on normi eesmärk. Vahe nende kahe olukordade vahel ei ole suur. Tuleb kohaldada analoogiat. Mida seltsingu sätted reguleerivad? Seltsingu juhtimine, esindamine , vahelised suhted, 3. isikute kaitse probleem. Kas saame rääkida, et tegemist on varaühinguga? Ei saa.
    • Kas tehingud on kehtivad? §281 lg 4, seega tehing on tühine.
    • kumb lahend on õige? (§ 281 või § 253) – nii ei saa küsida, vaid tuleb vaadata, milline on mingis olukorras kasulikum – nt võlausaldajal on võibolla parem tugineda §-le 253 ja 281 üldse mitte mainida – siis on tal otsene nõue
    • võibolla peaks kaasust hindama hoopis läbi karistusõiguse?
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Ühinguõigus #1 Ühinguõigus #2 Ühinguõigus #3 Ühinguõigus #4 Ühinguõigus #5 Ühinguõigus #6 Ühinguõigus #7 Ühinguõigus #8 Ühinguõigus #9 Ühinguõigus #10 Ühinguõigus #11 Ühinguõigus #12 Ühinguõigus #13 Ühinguõigus #14 Ühinguõigus #15 Ühinguõigus #16 Ühinguõigus #17 Ühinguõigus #18 Ühinguõigus #19 Ühinguõigus #20 Ühinguõigus #21 Ühinguõigus #22 Ühinguõigus #23 Ühinguõigus #24 Ühinguõigus #25 Ühinguõigus #26 Ühinguõigus #27 Ühinguõigus #28 Ühinguõigus #29 Ühinguõigus #30 Ühinguõigus #31 Ühinguõigus #32 Ühinguõigus #33 Ühinguõigus #34 Ühinguõigus #35 Ühinguõigus #36 Ühinguõigus #37
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 626 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor A G Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Ühinguõiguse seminaride konspekt. 40 kaasust + viited kohtulahenditele.

    Märksõnad

    Mõisted


    Kommentaarid (5)

    XPS profiilipilt
    David Langdon: Sisukalt ja täpselt lahendatud seminarikaasused. Kokku 37 lk, RK viidetega, seminarijuhendaja arvamustega jne. Tõsine lugu.
    10:56 13-12-2010
    rootsisoome profiilipilt
    rootsisoome: See materjal tundub asjalik olevat
    23:12 30-12-2012
    KPii profiilipilt
    KPii: Korralik ja kokkuvõtlik
    17:17 11-11-2011


    Sarnased materjalid

    50
    doc
    Ühinguõigus
    48
    docx
    Ühinguõigus
    84
    doc
    Haldusõigus
    74
    doc
    Ühinguõigus kaasused
    6
    doc
    Ühinguõigus
    57
    doc
    Ühinguõigus
    41
    docx
    Riigiõigus
    118
    docx
    Riigiõigus





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun