a) Seos tsiviilõigusega (vt. TsÜS kohaldatavus juriidiliste isikute osas; lepingutele kohaldatavad sätted (asutamine on tehing)) b) Seos tööõigusega (vt. Juhtorgani liikmete suhte piiritlemine töösuhtest; juhataja saab olla töölepingu alusel tööl, kui ka juhatuse liikmena käsunduslepingu alusel tööl: tööülesanded ei tohiks kattuda; Töölepingu seadus §7) c) Seos rahvusvahelise eraõigusega (vt RVEÕS § 14-17; Euroopa Liidu direktiiv piiriülese ühinemise kohta) Asukoha ja inkorporatsiooniteooria eristamine. Eestis kombineeritud variant. Eesti on juriidiliste isikute kultusega maa (võrreldes näiteks Saksamaaga, kus on palju rohkem üksikuid kaupmehi; Saksamaa maksusüsteem eelistab isikliku vastutusega tegutsevaid ettevõtteid; Eesti süsteem eelistab juriidilisi isikuid, kellel on palju vabamad käed) Ettevõtluskeeldu tahetakse lisada Karistusseadustikku üheks alapunktiks. ´37: AS + OÜ 230
all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (ÄS § 79); Usaldusühing: on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses (ÄS § 125); Osaühing: on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. (ÄS § 135 lg 1) Aktsiaselts: on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (ÄS § 221 lg 1) Tulundusühistu: (edaspidi ühistu) on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu; 5) mõnel muul sarnasel viisil. (TüS § 1 lg 1) Eraõiguslik juriidiline isik - muud
Moodustamine ja lõpetamine sõltub seadusandja tahtest Nt. Eesti Rahvusringhääling, Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikool, Eesti Pank. Vaata küsimus 3. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt (numerus claususe põhimõttel) äriseadustikus ja teistes seadustes. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing (TsÜS § 25 lg 1). 5. Milliseid eraõiguslike juriidiliste isikuid on võimalik Eestis luua. Kirjelda nende peamisi erisusi. Äriühingud: Osaühing, Aktsiaselts, Usaldusühing, Täisühing, Tulundusühistu, Euroopa äriühing, euroopa majandushuviühing, euroopa ühistu AS ja OÜ on piiratud vastutusega, TÜ ja UÜ liikmed vastutavad oma isikliku varaga.
ÄS § 302 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg 3 kuud arvates otsuse vastuvõtmisest. 8 kaasus Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? Hüpotees: B esitab kohtusse hagi otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja alternatiivselt tühistamiseks. § 170 lg 2, kvooruminõue. Lahendus: § 171 lg 6. Edasi § 172 lg 1. Aadressiküs 3-4-1-51-14 p 54 jj. § 182 lg 1. Kas selline tahteavaldus omab mingit tähendust, et saata meiliga, mitte postiga? Jah, osanik saab määrata ära, milliste vahendite kaudu temaga suhelda tuleb. Tegemist on olulise rikkumisega, sest ei saadetud sel viisil, kuidas osanik soovis. Sellist asja pole raske meeles pidada, kui ainult 3 osanikku on. 3-2-1-22-08 p 15: võib olla vastuolu HUP-ga, kui teatakse, et isikuid pole kohal. B peaks määrama esindaja, kuna on pmst kogu aeg ära. 1. Milles seisnes rikkumine: A rikkumine seisneb hetkel selles, et ta küll saatis koosoleku kokkukutsumise teated osanikele laiali, sh ka
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas.
o ilmselt tuleks teha uus otsus, millega juhatuse liige tagasi kutsuda o kui saaks ise algusest peale tühistada, siis see võiks põhjustada olulisi õiguslikke probleeme seoses juhatuse liikme vahepealse tegevusega 14. Aktsiaseltsi põhikirjas nähti ette, et juhatusel on 3 liiget. Nõukogu vabastas kõik juhatuse liikmed ennetähtaegselt nendepoolsete kohustuste rikkumise tõttu, kuid sobivate kandidaatide puudumisel valis üksnes 2 uut liiget. Aktsiaselts esitas kandeavalduse 3 juhatuse liikme registrist kustutamiseks ja 2 uue liikme registrisse kandmiseks. Millise otsuse saab teha registripidaja? ÄS § 59 lg 6: kui äriühingu juhatuse koosseis ei vasta seaduse või põhikirja nõuetele, määrab registripidaja äriühingule juhatuse koosseisu seaduse või põhikirja nõuetega vastavusse viimiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui kuus kuud
o ilmselt tuleks teha uus otsus, millega juhatuse liige tagasi kutsuda o kui saaks ise algusest peale tühistada, siis see võiks põhjustada olulisi õiguslikke probleeme seoses juhatuse liikme vahepealse tegevusega 14. Aktsiaseltsi põhikirjas nähti ette, et juhatusel on 3 liiget. Nõukogu vabastas kõik juhatuse liikmed ennetähtaegselt nendepoolsete kohustuste rikkumise tõttu, kuid sobivate kandidaatide puudumisel valis üksnes 2 uut liiget. Aktsiaselts esitas kandeavalduse 3 juhatuse liikme registrist kustutamiseks ja 2 uue liikme registrisse kandmiseks. Millise otsuse saab teha registripidaja? ÄS § 59 lg 6: kui äriühingu juhatuse koosseis ei vasta seaduse või põhikirja nõuetele, määrab registripidaja äriühingule juhatuse koosseisu seaduse või põhikirja nõuetega vastavusse viimiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui kuus kuud
mail. 10. septembril esitas üks aktsionär kohtule hagi nõudega tunnistada üldkoosolekul vastuvõetud otsused kehtetuks põhjusel, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kuna aktsionäridele saadetud kutsetes ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorda (antud asjaolu leidis ka kohtus tõendamist). Samuti esitas aktsionär nõude tühistada vaidlustatud üldkoosolekul tehtud otsuse alusel äriregistrisse tehtud kanne aktsiakapitali uue suuruse kohta. Aktsiaselts vaidles hagile vastu, väites, et nõue on aegunud. 1. kas rikkumine on toimunud? 2. mis selle tagajärg on? Kas äkki on tühine? Tühisuse alused § 301 1 3. kehtetuks tunnistamine vastuolu seadusega, vastuolu põhikirjaga (mõlemad § 302 lg1), tsüs § 38 lg 1 lause 2. 4. nõudeõiguslik isik? § 302 lg 3, tsüs § 38lg2 lause 2 5. tähtaeg, 302 lg 1 lause 2. Kui teine pool kohtus ise ei too välja, et tähtaeg on aegunud, siis kohus ise ei saa seda kohaldada ja rahuldab nõude.
P ja R väisid, et O nõusolek ei oma tähtsust, kuna otsus mööbli ostmiseks oli tehtud häälteenamusega. Pealegi ei olnud võimalik O arvamust teada saada, sest ta oli sel ajal ära. VUTT: Kas otsus kui selline on tehtud õiguspraselt? Osanikud teevad ostuseid kahel võimalikul viisil- igaüks ise mis on igapäevane majadustegevus ja osanike otsusega kui ületab seda §89! ( § 89. Täisühingu juhtimisel võib juhtima õigustatud osanik teha tegusid, mis on vajalikud täisühingu igapäevaseks majandustegevuseks. Igapäevast majandustegevust ületavate tegude tegemiseks on nõutav osanike otsus.) Siinjuhul ületab. Kuna O-le ei teatatud siis 93 lg4! 177` analoogia! Täisühingus ja osaühingus on osanike positsioon ju sama seega annakaaloogiat kohaldada küll. Tehing iseeneset kehtib- mis alusel?- kolmandate isikute suhtes sisesuhe ei kohaldu
.............................................................. ..................6 3. Täisühing ja usaldusühing.................................................................................. ...........................7 3.1 Mõisted. Asutamine. Osanike õigused....................................................................................7 3.2 Täisühingu lõpetamine..................................................................................... ........................10 4. Aktsiaselts ja osaühing......................................................................................... ........................11 4.1 Aktsiaseltsi ja osaühingu asutamine....................................................................................1 2 4.2 Aktsiaseltsi juhtimine........................................................................................ ........................14 4.3 Osaühingu juhtimine..........................................................................
Väline külg kõik võimalikud lepingute sõlmimised. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. Ühinguõiguslikud normid seaduse dispositiivsus. Pole ühest vastust. Võlaõiguse üldpõhimõte on dispositiivsus, siis ühinguõiguse üldpõhimõte on imperatiivsus. On olemas tugevad erandid, nt seltsing. Eraldi nähtus. Nt teine äärmus aktsiaselts praktiliselt dispositiivseid norme pole. Eeldamine tõendamiskoormuse jagamine. 1.1.1 Ühinguõiguse mõiste 1 Esimene küsimus mis ühinguga on tegemist. Börsiühing ohtlikuim isik on tema jaoks see, kes seda juhib. Sest ainult tema suudab selle põhja lasta. Peame kaitsma isikuid turureeglite ees. Äriühingu eesmärk kasu teenimine, olla olemas Põhiküsimus millega tegeleda
Äriühingud omakorda võib liigitada isikuteühinguteks (täisühing, usaldusühing) ja kapitaliühinguteks (aktsiaselts, osaühing, tulundusühistu) sõltuvalt sellest, kas ühingu kohustuste eest vastutavad isiklikult ka selle asutajad või osanikud, või piirdub asutaja vastutus (risk) üksnes tema sissemaksega. Mittetulundusühenduste ala kuuluvad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing (TsÜS § 24,25). Äriühing on äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik: Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu. Juriidilise isiku õigusvõime On võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Tekib registrisse kandmisest. Asutatakse määramata ajaks. On põhikiri. Juhatust või seda asendava organi asukoht.
kummalgi 100 miljonit krooni ning vähemalt ühe ühineva ettevõtja äritegevus toimub Eestis. 3. Miks tuleb läbi viia likvideerimismenetlus (mis on likvideerimismenetluse eesmärgiks) ning millised toimingud tuleb likvideerimise käigus läbi viia? Likvideerimine on menetlus, mille kaudu toimub ühingu tegevuse lõpetamine, selle käigus müüakse aktsiaseltsi vara, rahuldatakse võlausaldajate nõuded, jaotatakse allesjäänud vara aktsionäride vahel ning lõpuks kustutatakse aktsiaselts äriregistrist. ÄS -i § 368, mille kohaselt aktsiaseltsi lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Toimingud mis tuleb läbi viia: Aktsiaseltsi jooksva aasta majandustegevuse ülevaate koostamine juhul, kui lõpetamise otsustab erakorraline üldkoosolek (ÄS § 365 lg 2). Lõpetamisotsuse vastuvõtmine üldkoosoleku poolt (ÄS § 365 lg 1). Lõpetamisotsuse saab vastu võtta vaid kvalifitseeritud häälteenamusega ja juhul, kui aktsiaseltsil on mitut
vastutada tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest. Lähtudes § 253 lg-st 3 üldkoosolek kiidab või ei kiida tehingu heaks. Üldjuhul nõude esitamise aegumistähtaeg on viis aastat (ÄS § 253 lg 4). 6. Aktsiaseltsi nõukogu otsustas ÄS § 307 lg 2 alusel piirata kõigi juhatuse liikmete esindusõigust, keelates neil teha üle 1 miljoni krooni suuruseid tehinguid. Mõne aja pärast ostis aktsiaselts kinnistu ja maksis selle eest 2 miljonit krooni. Põhjusel, et juhatuse esindusõigus oli selliste tehingute tegemiseks piiratud, kirjutas aktsiaseltsi nimel lepingule alla nõukogu esimees. Notar tõestas tehingu, lugedes seaduses sätestatud eeldused tehingu tegemiseks täidetuks nõukogu otsusega esindusõiguse piiramise kohta. Kas tehing on kehtiv? Vastus: Vastavalt TSÜS § 31 lg-le 2 eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui
miinuseks aga osanike isiklik vastutus. Usaldusühing (UÜ) Usaldusühing on äriühing, mille kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses (ÄS §125 lg 1). UÜ on lähedane TÜ'le, kuid erineb temast selle poolest, et selles võib osaleda vähemalt üks osanik, kelle isiklik vastutus piirneb ainult oma sissemakse ulatusega. Täis- ja usaldusühing Nii täis kui ka usaldusühingu osanikuks võib olla kas füüsiline või juriidiline isik, kuid ei või olla riik ega kohalik omavalitsus. TÄ ja UÜ asukoht on koht, kust ühingut juhitakse, või koht, kus ühing tegutseb. Asukoht tuleb näidata ühingulepingus. TÄ ja UÜ tegutsevad osanike sõlmitud ühingulepingu alusel, mille kohta ei ole kehtestatud kohustuslikku vorminõuet.
võlausaldaja võib pöörata nõude otse asutaja vastu, aga ainult selle summa ulatuses, mille võrra AS vara vähenes, sel juhul tekib asutajal ilmselt omakorda nõue AS vastu kuna mõlemal nõue üksteise vastu, siis tasaarvestus? 6.Aktsiaseltsi nõukogu otsustas ÄS § 307 lg 2 alusel piirata kõigi juhatuse liikmete esindusõigust, keelates neil teha üle 1 miljoni krooni suuruseid tehinguid. Mõne aja pärast ostis aktsiaselts kinnistu ja maksis selle eest 2 miljonit krooni. Põhjusel, et juhatuse esindusõigus oli selliste tehingute tegemiseks piiratud, kirjutas aktsiaseltsi nimel lepingule alla nõukogu esimees. Notar tõestas tehingu, lugedes seaduses sätestatud eeldused tehingu tegemiseks täidetuks nõukogu otsusega esindusõiguse piiramise kohta. Kas tehing on kehtiv? 3. ÄS § 306 lg 1 4. ÄS § 316 nõukogul selline pädevus puudub 5. TsÜS § 31 lg 3 2
ÄS teeb vahet kahel erineval terminil – lõpetamisel ja likvideerimisel. Terminiga “ühingu lõpetamine” tähistatakse valdkonda, mis hõlmab materiaalõiguslikke küsimusi ja näeb ette lõpetamise alused ja tegevuse jätkamise võimalused, reguleerib vastavate otsuste vastuvõtmise korda jmt. Likvideerimine on aga menetlus, mille kaudu toimub ühingu tegevuse lõpetamine, selle käigus müüakse osaühingu vara, rahuldatakse võlausaldajate nõuded, jaotatakse allesjäänud vara osanike vahel ning lõpuks kustutatakse osaühing äriregistrist. Alles siis, kui osaühing on äriregistrist kustutatud, saab öelda, et osaühingut ei ole enam olemas, ta on lõppenud. “Likvideerimise” ja “lõpetamise” kui mõistete omavahelise seose sätestab ÄS-i § 205, mille kohaselt osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tuleb silmas pidada, et osaühingu lõpetamisotsuse vastuvõtmisega osaühing ei lõpe, sest ühing juriidilise i
1). Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõtte üleminek on reguleeritud VÕS §-dega 180-185. · Juriidilise isiku liigitamine Huvikriteeriumi ja asutamise õigusliku aluse kriteeriumi alusel (TsÜS § 24 2. lause): 1. Eraõiguslikud juriidilised isikud (TsÜS § 25 lg 1) - asutatakse konkreetse juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel. Iseloomulik numerus clausus. Täisühing (TÜ), usaldusühing (UÜ), osaühing (OÜ), aktsiaselts (AS), tulundusühistu (TuÜ), sihtasutus (SA) ja mittetulundusühing (MTÜ). Lisaks veel EU ühinguvormid. 2. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud (TsÜS § 25 lg 2) - asutatakse eraldi sellekohase seadusega (nt Rahvusringhääling, Advokatuur, Tartu Ülikool, Eesti Haigekassa, Eesti Kultuurkapital, Töötukassa, Kaitseliit). · Juriidilise isiku liigitamine Struktuurikriteeriumi alusel: 1
1 AKTSIASELTS 1.1 Aktsiaselts ja liigid Aktsiaks nimetatakse mõttelist (jagamatu) osa aktsiakapitalist, mis väljendab aktsionäri õigust osaleda üldkoosolekul, kasumi jaotamisel ning aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Aktsia omamist tõendav väärtpaber on aktsiatäht (Õigusleksikon, 2000). Aktsiatest võivad tuleneda erinevad õigused seaduses sätestatud juhtudel. Ühesuguste õigustega aktsiad moodustavad aktsiate ühe liigi. (ÄS § 235 lg 1). Aktsiad on nimelised ning need peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiad jaotatakse liht- ja eelisaktsiateks. Eelisaktsiaks nimetatakse aktsiat, mis annab
deklaratiivne. Konstitutiivsed kanded tähendavad seda, et olulisemad õigustoimingud jõustuvad alles pärast registrikande tegemist (asutamine, lõppemine, põhikirja muutmine jne). Deklaratiivsed kanded on sellised, mille puhul: õigustoimingute jõustumine ei ole seotud registrikande tegemisega (juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumine, prokuura andmine ja lõpetamine). 7. Äriühingute liigid. Äriühingud on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ning tulundusühistu (reguleeritud tulundusühistuseaduses). Äriühingu nimi kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõppeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. (ÄS § 2) Äriühingud jagunevad asutajate vastutuse alusel isikuühinguteks (täisühing, usaldusühing) ja
Vastavalt ÄS § 33 (5,6) pole õigust registripidajal kande tegemisest keelduda, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele. Seega tuleb registripidajale kontrollida dokumentide sobivust ning juhul, kui nad on avaliku korraga vastuolus, keelduda kande tegemisest. Osakapitali suurendamist ja vähendamist reguleerivad § 1921, 196, 1971, 198 ja 200. ÄS § 2001 seletab kuidas toimub väljamaksed omanikele omakapitali vähendamisel. Järelikult saab teine osanik raha kätte mitte varem kui kolme kuu möödumisel osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest. Tuginedes ÄS § 196 (1;4) osakapitali tuleb sisse maksta enne avalduse äriregistrile esitamist. ÄS § 198 alusel võib öelda, et osakapitali samaaegne suurendamine ja vähendamine ei ole keelatud. Sellest lähtudes kohtunikuabi keeldumine kande tegemisest on ebaseaduslik. ÄS § 33 (5,6). Äriregistri kanne
registripidajale teade asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta (edaspidi majandustegevusteade). Kui ettevõtja alustab majandustegevust samal ajal mitmel teatamiskohustusega tegevusalal ning esitatud teadete vastuvõtmiseks on pädev sama registripidaja, võib ettevõtja esitada kõikides majandustegevusteadetes esitamisele kuuluvad andmed ühes majandustegevusteates. LISA 22. Äriühingute liigid. Äriühingud on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ning tulundusühistu (reguleeritud tulundusühistuseaduses). Äriühingu nimi kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõppeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. (ÄS § 2) Äriühingud jagunevad asutajate vastutuse alusel isikuühinguteks (täisühing, usaldusühing) ja
Tabel 1. Äriühingute eristamine äriseadustiku ja tulundusühistuseaduse põhjal TÄISÜHING USALDUSÜHING OSAÜHING AKTSIASELTS TULUNDUSÜHISTU Asutamine Vähemalt 2 asutajat, FI või Vähemalt 2 asutajat, 1 peab 1 ja enam isikut, võib olla nii FI Võib olla nii FI kui ka JUI, , Väheamlt 2 asutajat, JUI, ei või olla KOV üksus olema täisosanik ja teine kui ka JUI (ÄS, § 137). min. 1asutaja (ÄS, § 242). FI kui ka JUI (TÜS, (ÄS, 1995, § 79 - 80). usaldusosanik (ÄS, 1995, § 125)
tahavad alustada või juba tegelevad äriga. Võivad tekkida erinevad nüanssid ja siis, et mitte olla halvas asundis firma jaoks, peab pöörduda juristi poole. Nii ka Eesti seaduste järgi Eesti kodanikutel ja inimestel, kellel on alaline elamisluba, on õigus luua firmat. Vaid ennem, kui luua firmat, inimene peab tutvuda firma luuamise reeglitega, ehk vaadata kohustusliku kapitali määru (osaühing - 2 500; aktsiaselts - 25 000 ) ja vaadata juba olevate firmade nimekirja, et mitte kordusid nimetused. 5 6 Ettevõtlus Ettevõtlus on tegevus, mille eesmärk on kasumi saamine kaupade tootmisest, teenuste osutamisest või vara
Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kuna ettevõtte maksejõuetus ilmnes alles pärast kauba vastuvõtmist, ei olnud OÜ-l AAAA, ÄS §180 lg (51) alusel võimalik arvet tähtaegselt tasuda. Vastavalt ÄrS § 187 lg 4 käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Tuginedes eelpool toodule olen oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. AS KKKK´l ei ole õigus nõuda Minult, kui juhatuse endiselt liikmelt 27 500 krooni suuruse võlgnevuse tasumist solidaarselt, kuna Mina ei vastuta juriidilise isiku kohustuse täitmise eest.
c) muud seaduses sätestatud toimingud; d) õigusvastane kahju tekitamine. Juriidilise isiku ja tema organi liikmete vastutus Juriidiline fakt- õiguslikku tähendust omav eluline asjaolu. Juriidilise isiku võlausaldaja võib erandjuhul esitada kahju hüvitamise nõude sisemisi kohustusi rikkunud juhtorgani liikme vastu ja nõuda Juriidilise fakti liigid: temalt kahju hüvitamist juriidilisele isikule (TsÜS § 37 lg 2). Juriidilise isiku juhtorgani liikmed vastutavad otse kolmanda isiku ees, kui 1) Toimingud ehk õiguspärased teod nad rikuvad isiklikult üldisi käibekohustusi kolmandate isikute ees, eelkõige tekitavad isikliku käitumisega kolmandatele isikutele 1.1 Tehingud
varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid, kui Äriseadustiku V osas sätestatust ei tulene teisiti. Usaldusosa kohta ei või välja anda väärtpaberit. 5 osaühing- on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. aktsiaselts- on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni.
Kui isik 2 nädala jooksul EI kiida seda heaks, siis loetakse see tehing kehtivaks ( TsÜS § 13 lg 3). Tuuakse selline eelis, kui isik on teinud endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta on otsusevõimetu. 2.4 Elukoht Elukoha mõiste on antud TsÜSi § 14 ja § 15: elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Tsiviilõiguslikult on elukoha määrang oluline tehingute täitmise seisukohalt ( kui miski tuleb täita nt võlausaldaja või kelle iganes elukohas). Kui asi läheb kohtusse, siis tuleb hagi avaldada kostja elukoha järgi. Siis on jällegi elukoha määrang oluline. Elukohta määratletakse tegelike asjaoludega, elukoht võib olla ka mitmes kohas. Kui on tegemist alaealiste või teiste piiratud teovõimega isikutega, siis on määratud see elukoht vastavalt TsÜSi § 15. Elukohast eristatakse tegevuskohta majanduse- või kutsetegevusega tegelevad inimesed. Tegutsemiskoht puudutab
78). Seda peetakse tihti üheks suuremaks miinuseks FIE-na tegutsemisel. FIE suureks plussiks on aga võimalus vabalt kasutada kogu oma raha igaks otstarbeks, arvestamata seejuures, kas oli see ettevõtlustuluna laekunud või muul moel saadud5. 2 Ühe osanikuga OÜ tegutsemine Äriseadustiku § 1 alusel võib ettevõtjaks olla ka seaduses sätestatud äriühing. ÄS §135 kohaselt on osaühing äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühingu võib asutada üks või mitu nii füüsilist kui juriidilist isikut igaks seadusega lubatud eesmärgiks (ÄS § 137). Osaühingu tegevust juhib ja esindab juhatus. Juhatuse liikmed võivad olla osanikud, aga ei pea seda olema. Kui juhatuses ainult üks liige, nimetatakse teda juhatajaks. (ÄS §180) Antud lõputöös käsitletakse just ühe inimese ettevõtlust, kus OÜ ainuke osanik, kes ühingu asutas, on ühtlasi ka ainuke juhatuse liige.
Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsena (PS § 147). Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 a. Kohtuniku sõltumatus Kohtute sõltumatus Kohtunike personaalne sõltumatus Ametite ühitamatus (PS § 147 lg 3) Kohtuniku ametikitsendused Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. Kohtuniku immuniteet Kohtunikku saab ametisoleku ajal võtta kriminaalvastutusele ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta vaid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel. Kohtuniku ametisse nimetamine Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel (Kohtute seaduse § 53).
arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele 5. Äriühingute liigid ja liigituse alused. Äriühing on omanikule ja omanike rühmadele kuuluv majandusüksus ka eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine. Eestis registreeritavate äriühingute liigid on sätestatud Äriseadustikus : Aktsiaselts Osaühing Tulundusühistu. Täisühing- Usaldusühing 6. Avalik-õiguslikud ettevõtted. Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus [1])Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad
Asutamisprotsessid 1) Äriidee 2) Ettevõtlusvormi valik 3) Ärinime valik ja kontroll 4) Asutamisdokumentide koostamine ja äriregistrile esitamine 5) Tegevuslubade/litsentside hankimine 6) Töötajate arvele võtmine 7) Registreering majandustegevuse registris 8) Finantseerimis võimaluste leidmine Juhtimine Omanike pädevused – omaniku pädevus hõlmab põhikirja muutmist, aktsiakapitali suurendamist ja vähendamist, nõukogu liikmete valimist ja tagasikutsumist, audiitorite valimist, erikontrolli määramist, majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamist, ettevõtte ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise otsustamist. Õigused ja kohustused juhatuse liikmetele – Õigused esindada kõikide tehingute tegemisel äriühingut, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad ühingut mitmekesi või ühiselt − se
eesmärkidest. Osaühing on enimlevinud ettevõtlusvorm Eestis. Seda tüüpi äriühing on sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna osakapitali nõue on suhteliselt madal (2500 eurot) ja juhtimisstruktuur lihtne. Eelisteks on lihtne ja kiire registreerimine ning see, et puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest. Äriseadustik võimaldab alates 01.01.2011 asutada osaühingu sissemakset tegemata, tingimusel, et asutatava osaühingu osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot ning osaühingu asutajaks on füüsiline isik. Vastukaaluks jääb osanik osaühingu ees vastutama osaühingu maksejõuetuse korral tasumata sissemakse ulatuses. Täiendavalt keelab äriseadustik kuni sissemaksete täieliku tasumiseni osaühingu osakapitali suurendamise ja vähendamise, samuti osaühingust väljamaksete tegemise. Väljamaksete all peetakse silmas eeskätt omakapitalist tehtavaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
