Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA (0)

1 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #1 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #2 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #3 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #4 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #5 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #6 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #7 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #8 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #9 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #10 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #11 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #12 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #13 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #14 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #15 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #16 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #17 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #18 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #19 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #20 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #21 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #22 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #23 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #24 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #25 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #26 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #27 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #28 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #29 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #30 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #31 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #32 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #33 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #34 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #35 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #36 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #37 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #38 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #39 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #40 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #41 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #42 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #43 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #44 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #45 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #46 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #47 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #48 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #49 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #50 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #51 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #52 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #53 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #54 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #55 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #56 TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA #57
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 57 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sleviin Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
doc

Soojustehnika küsimuste vastused

.............19 40.Soojusjuhtivus ühe ja mitmekihilises seinas...................................................................................19 41.Konvektiivne soojusülekanne ( Newtoni valem ja - määramine).................................................20 42.Soojuskiirgus ( põhiseadused, mustsusaste, neeldumine, peegeldumistegur, läbitavus tegur)......20 Soojusõpetuse eksami küsimused. 1. Termodünaamika ( termodünaamiline süsteem, sise- ja väliskeskkond. Süsteemide liigitus ) Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide vastastikustest muundumistest. Termodünaamika hõlmab mehaanilisi, soojuslike, elektrilisi, keemilisi, elektromagnetilisi ja muid nähtuseid. Tehnilise termodünaamika põhi ülesanne on teoreetiliste aluste loomine, soojusmootorite, soojusjõu seadmete, soojus transformaatoritele.

Soojustehnika
thumbnail
90
pdf

Soojustehnika eksami küsimused

Sellelt lingilt saab tõmmata Arvo otsa soojustehnika raamatu. http://digi.lib.ttu.ee/i/?967 Faili lõpus on eksami näide, mida tunnis vaadati. 1. Termodünaamika põhimõisted, termodünaamiline süsteem, termodünaamiline keha jatermodünaamilised olekuparameetrid. Termodünaamiline süsteem. Nimetus „termodünaamika” hõlmab see mõiste kõik nähtused mis kaasnevad energiaga ja energia muundusega. Jaguneb füüsikaline, keemiline ja tehniline termodünaamika. Tehniline termodünaamika käsitleb ainult mehaanilise töö ja soojuse vastastikuseid seoseid. Termodünaamiline süsteem on kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus. Väliskeskkond on termodünaamilist süsteemi ümbritsev suure energia mahtuvusega keskkond, mille teatud olekuparameetrid (T, p jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab teda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Termodünaamilise süsteemi üks lihtne näide on gaas balloonis

tehnomaterjalid
thumbnail
11
pdf

Termodünaamika eksamiküsimused 2013

Termodünaamika I kordamisküsimused 2013 1. Nimetada termodünaamika kolm printsiipi. Esimene printsiip on energia jäävuse seadus, millest järeldub siseenergia U kui olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus U=Q-W, kus Q on süsteemi sisestatud soojushulk ja W süsteemi tehtud töö. Teine printsiip määrab iseeneslike protsesside suuna. Klassikalised sõnastused, mille kohaselt soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale ja ei ole võimalik

Masinamehaanika
thumbnail
25
doc

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega

1) Nimetada termodünaamika 3 printsiipi: Termodünaamika esimene printsiip on energia jäävuse seadus, millest järeldub siseenergia U kui olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus U=Q- W, kus Q on süsteemi sisestatud soojushulk ja W süsteemi tehtud töö. Termodünaamika teine printsiip määrab iseeneslike protsesside suuna. Klassikalised sõnastused, mille kohaselt soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale ja ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat soojusjõumasinat, mille tegevuse ainus tulemus on soojuse muundumine tööks Termodünaamika kolmas printsiip määrab termodünaamilises tasakaalus olevate süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti ligidal: tasakaalulises süsteemis on entroopia absoluutse

Termodünaamika
thumbnail
54
pdf

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

Juhul, kui td-line kehaläbib süsteemi pideva voolusena, koosneb süsteemist saada töö keha sisenemis-, väljumis ja meaanilise töö algebralisest summast lt=ls+l+lv, mida nimetatekse tehn. tööks. Tehnilist tööd sooritab materiaalselt avatud td süst.Tähistades td keha rõhu ja erimahu süsteemis sisenemisel p1 ja v1, avaldub sisenemistöö ls=p1v1, väljumistöö lv=-p2v2. Mehaaniline töö on l=v1∫ v2ni pdv. Tehes vastavad asendused, saame: lt= p1v1+( v1∫ v2ni pdv)- p2v2. Tehniline töö lt avaldatase keha 1kg-le: lt=-p1stp2ni• vdp [J/kg]. kus p1 ja p2 on vastavalt keha rõhk süsteemi sisenemisel ja süsteemist väljumisel. Tehniline töö kui protsessifunktsioon sõltub keha algolekust lõppolekusse ülemineku tingimustest. Tehniline töö loetakse positiivseks td keha rõhu vähenemisel ning negatiivseks rõhu suurenemisel. Siseenergia. Td kehas sisalduvat energia hulka nim. siseenergiaks, mis on keha osakeste kulg -ja

Soojustehnika
thumbnail
2
doc

Soojustehnika teooria eksamiks

1.Termodünaamiline keha. Termodünaamilises Tehniline töö loetakse positiivseks td keha rõhu süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub vähenemisel ning negatiivseks rõhu suurenemisel. energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad.

Soojustehnika
thumbnail
19
doc

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika ­ teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega ­ külmutustehnika. Termodünaamika ­ Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud?

Soojustehnika
thumbnail
19
doc

Soojustehnika eksami küsimuste vastused

Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika ­ teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega ­ külmutustehnika. Termodünaamika ­ Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud?

Soojustehnika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun