Voolamise kiirust saame leida ka rõhkude vahe abil kanali kahes ristlõikes võrrandi (105) abil: 22 = 2l0 + 12 , (113) Olemasolevad tööd l0 adiabaatsel protsessil saame arvutada analoogselt paisumistööga [valem(81)] , kiirust 2 mingis ristlõikes saame leida gaasi parameetrite järgi algristlõikes: 2 = 2k/(k-1) p1v1 [1 (p2/p1)(k-1)/k ] + 12 , (114) või 2 = 2k/(k-1) R1T1 [1 (p2/p1)(k-1)/k ] + 12 , (115) kus R1 = R/ gaasi universaalkonstant arvutatuna 1 kg gaasimassile [J/kg·K]. Valemite (114) ja (115) kasutamisel gaasi voolamiskiiruse määramisel mahutitest tuleb arvestada sellega, et gaasi liikumiskiirus mahutis on võrdne nulliga (1=0) ja voolamise kiirus oleneb rõhkude vahest p2/p1 ja algtemperatuurist T1. 7.3. Massikulu on väljavoolava gaasi mass ajaühikus. Kindlatel väljavoolu tingimustel on massikulu püsiv (107) F = konst
Hinda, mille võlakirja omanik selle müügist saab, nimetatakse võlakirjasummaks (proceeds of the note). Võlakirja summa 28 arvutamise intressi teeniva võlakirja puhul võib joonisel 2.3.1 esitatud skeemi kohaselt jaotada kaheks etapiks. I. Etapp. Nimiväärtus P teenib intressi intressimääraga r1 (mis on fikseeritud ka võlakirjal) ajaperioodi t1 jooksul. Valemiga S P (1 r1t1 ) arvutatakse siis tähtpäevaväärtus. II. Etapp. Müügikuupäeval peab võlakirja valdaja leppima selle hinnaga, mis arvutatakse tähtpäevaväärtusest turul sel hetkel valitseva intressimäära r2 järgi, st võlakirjasummaks on tähtpäevaväärtuse S nüüdisväärtus V müügikuupäeval (st t2 aastat enne tähtpäeva), mis sõltub turul valitsevast intressimäärast r2. Kuna võimalikul ostjal on rahaturul võimalik valida
annaabi.ee 
