vaadeldava(te) teisendus(t)e korral muutumatuks. Invariantsele struktuurile vastandatakse nn süsteemivälised elemendid, mille tunnusteks on ebastabiilsus ja irregulaarsus ning mis kirjeldamise käigus elimineeritakse (kõrvaldatakse). Variant ehk teisend on keeleteaduses keeleüksuse esinemiskuju. Homomorfism on kujutus ühest algebralisest struktuurist teise sama tüüpi struktuuri, kus säilivad vaadeldavad tehted ja/või seosed. [1] Isomorfism (kreeka: ἴσος isos – ühesugune, ja μορφή morphe – vorm) moodustavad koos homomorfismiga üldmõiste (sh ka filosoofilise kategooria), mis iseloomustab vastavust objektide struktuuride vahel [1] [2]. 7. „Tähestik“ ja „grammatika“. Sünkroonia ja diakroonia( kuulub keele ja aja alla!). Sünkroonia on ainuke tõeline reaalsus rääkija jaoks. Lingvisti jaoks diakrooniast olulisem. Valdkond - üldgrammatika. Diakroonia olemus väljendub nihkes tähistaja ja tähistatava vahelises suhtes.
Hapniku aatommass on 16, s.t = 2 * 16 = 32g/mol. SIsüsteemis peab mass olema kilogrammides, selle järgi hapniku on CO2 . Süsiniku aatommass on 12: 15.Isoprotsessid Tihti vaadeldakse protsesse, mille puhul üks olekuparameeter jääb konstantseks (ei muutu). Rõhu jäävuse puhul nimetatakse protsessi isobaarseks. Temperatuuri jäävuse puhul nimetatakse protsessi isotermiliseks. Ruumala jäävuse puhul nimetatakse protsessi isohooriliseks. Isos (kreeka k) sama, võrdne. 1. Isokooriline protsess, kui gaasi ruumala ei muutu ehk v=const (Charles'i seadus): ; kahe oleku võrdlemisel saame ehk p1T2 = p2T1 . 2. Isotermiline protsess, gaasi temperatuur ei muutu ehk T = const (Boyle'i Mariotte'i seadus): ; kahe oleku võrdlemisel saame . 3. Isobaariline protsess, kui gaasi rõhk ei muutu ehk p = const (Gay Lussaci seadus): ; kahe oleku võrdlemisel saame ehk V1T2=V2T1 .
keskkonnas kutsub esile muutuse org'is ja selle juhtimises, org kui tervik peab vastama keskkonnale või muutuma koos sellega. Lawrence&Lorsch- org saab edukalt oma keskkonnas fukntsioneerida olles kas samal või kõrgemal kompleksuse tasemel. Org'id peavad väliskeskkonna keerukuse järgi kohandama org'i siseseid üksuseid ja süsteeme. Isomorfism- isos- ühesugune, morphe- vorm. Eristamine ja integreerimine. Põhimõtted: oluline leida tasakaal eristamise (paindlikkus) ja integreerimise (koostöö) vahel. Kõige edukamad ettevõtted olid kõrge skooriga mõlema väärtuse puhul Mida suurem on org.sisene mitmekesisus, seda suurem on org'i võimekus vähendada ümbritseva keskkonna mitmekesisust läbi regulatsiooni. Katz&Kahn'i mudel- org'i struktuur areneb org'i põhitegevuse ja keskkonna vajadustest
vaadeldava(te) teisendus(t)e korral muutumatuks. Invariantsele struktuurile vastandatakse nn süsteemivälised elemendid, mille tunnusteks on ebastabiilsus ja irregulaarsus ning mis kirjeldamise käigus elimineeritakse (kõrvaldatakse). Variant ehk teisend on keeleteaduses keeleüksuse esinemiskuju. Homomorfism on kujutus ühest algebralisest struktuurist teise sama tüüpi struktuuri, kus säilivad vaadeldavad tehted ja/või seosed. [1] Isomorfism (kreeka: ἴσος isos – ühesugune, ja μορφή morphe – vorm) moodustavad koos homomorfismiga üldmõiste (sh ka filosoofilise kategooria), mis iseloomustab vastavust objektide struktuuride vahel [1] [2]. 7. „Tähestik“ ja „grammatika“. Sünkroonia ja diakroonia. Tähestik ja grammatika on omavahel süntaktilises seoses. Omamoodi on „tähestik“ ehk märgid ja „grammatika“ ehk märkide loogiline järjestus mistahes märgisüsteemil, näiteks noodikirjal.
Sellistel aladel on plaanile vaja kanda pinnaühiku kohta väga palju maastikusituatsiooni elemente ja kontuure ning reljeefi kujutamine horisontaalidega ei ole võimalik. Reljeefi iseloomulike punktide kõrgusi kirjutatakse plaanile hõredamalt ka teiste reljeefi kujutamise viiside puhul. (Viimane lause on imelik aga nii ta raamatus on.) Kõige levinum reljeefi kujutamise viis on samakõrgusjoonte ehk isohüpside (kreeka keeles isos- sama; hypsos-kõrgus) ehk horisontaalide viis, mis vastab kõigile reljeefi kujutamise nõuetele. Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid on ühesugusel kõrgusel. Projekteerides selle joone rõhttasandile ja vähendades saadud kujutise plaani mõõtkavasse, saame horisontaali kujutise plaanile (projekteerides ellipsoidile, saame siit üle minna kaardi projektsiooni tasandile). Kujutleme, et maa-ala reljeef on lõigatud kihikaupa nivoopinnaga paralleelsete pindadega, mille
seaduse juures. Mistahes termodünaamilises tasakaalu protsessil muutuvad kõik süsteemi parameetrid: mass, maht, rõhk ja temperatuur. Protsessi võrrand kujutab endast antud protsessi parameetrite matemaatilist seost. Raske on protsessi võrrandit kirjutada kui muutuvad kõik parameetrid (m,p,V,T jt.), seetõttu on lihtsam vaadelda protsesse kus teatud parameetrid on konstantsed. Selliseid protsesse, kus mõni parameeter on konstantne nimetatakse isoprotsessideks (kreeka keeles isos võrdne). 5.2. Siseenergia ja termodünaamilise süsteemi töö. Energia on füüsikaline suurus, mis oleneb süsteemi olekust (oleku funktsioon), energia muutus on alati seotud tehtud tööga või soojuse ülekandega. Energia on mateeria kõikide liikumisvormide kvantitatiivseks mõõduks. Eristatakse süsteemi sise-ja välisenergiat. Siseenergia koosneb kogu süsteemi liikumise kineetilisest energiast ümbritseva keskkonna